4-11-2684/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Kohtuasja number 4-11-2684

Otsuse kuupäev 17.11.2011.a.

Kohtunik Tiit Kullerkupp

Väärteoasi

O.J-i kaebus Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 14.06.2011.a. otsusele väärteoasjas nr 2590,11,003030.

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja/menetlusalune isik: O.J, ik: xxx, elukoht: xxxx

Kaitsja: Monica Meristo, asukoht: Tallinna 21 Rakvere

Kohtuväline menetleja: Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Rakvere politseijaoskond, asukoht: F.R.Kreutzwaldi 5a Rakvere Asja läbivaatamise kuupäev

ja koht

17.11.2011.a., Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON:

Jätta Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 14.06.2011.a. otsus väärteoasjas nr

2590,11,003030, millega määrati O.J-ile Liiklusseaduse § 74 19

lg 2 alusel

karistuseks rahatrahv summas 400 eurot ja Liiklusseaduse § 7419

lg 3 p 1 alusel

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, muutmata ning O.J-i kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest ja esitama

kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. V™S § 155 lg 2 kohaselt on

2

kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad.

05.07.20111.a. on Viru Maakohtule saabunud O.J-i kaebus Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 14.06.2011.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,11,003030 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt vaidlustab kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt. Kaebuse esitaja palub mitte kohaldada lisakaristust. Nimelt on juhtimisõigus vajalik seoses tööga, sest

peale põhitöö teeb kaebuse esitaja lisatööna vere vedamise tööd. Samuti tuleb igapäevaselt käia tööl Xxxxs. Peale selle käib kaebuse esitaja poeg korvpalli treeningus Haljalas ja sinna ja tagasi on teda vaja tuua. Samuti on vaja autot seoses poja võistlustel käimisega. Bussiliiklus

elukohas praktiliselt puudub kuna esimene buss tuleb hommikul Rakvere poole kell 10.00.

Kaebuses avaldatakse, et kaebuse esitaja ja kaitsja osalevad kohtuistungil kui kohus seda

vajalikuks peab. Kaebusele on lisatud otsus väärteoasjas, volikiri ja 09.08.2011.a. on

edastatud AS Xxxx tõend selle kohta, et O.J töötab AS-s Xxxx ning tema töökohustuste täitmiseks on vajalik autojuhtimisõiguse olemasolu.

26.07.2011.a. saabus kohtule väärteoasja nr 2590,11,003030 toimik O.J-i kohta

ning 03.10.2011.a. esitas kohtuväline menetleja enda kirjaliku seisukoha O.J-i

kaebusele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasja nr 2590,11,003030 on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne. Väärtegu on tõendamist leidnud kohtuvälise menetlemise käigus kogutud tõenditega. Karistus

on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline

menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alustega, kergendavate ja raskendavate

asjoludega, samuti võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle

tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas

eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Liikluses tuleb väärtustada nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja

vältida selle ohtu seadmist. Kohtuväline menetleja palub jätta väärteoasjas tehtud otsus

muutmata ning kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja avaldab, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused.

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja

kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, O.J-i väärteoasja materjalid läbi vaadanud, hinnanud esitatud kaebust ja kohtuvälise menetleja seisukohta, leiab, et O.J-i kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 14.06.2011.a. väärteootsuse aluseks olev

3 väärteoprotokoll AB1257288 on koostatud menetlusaluse isiku O.J-i kohta selles, et tema 23.05.2011 kell 07:34 Lääne-Virumaal Rakvere vallas Rakvere-Haljala mnt 3.-l km juhtis mootorsõidukit ning kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 nr

ARBK-0025 mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,64 mg/l (0,05 mõõtemääramatus), seega tuvastati juhi organismis alkoholi rohkem, kui LS § 20 lg 4 lubatud 0,09 mg/l. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 20 lg 3 nõuet ja pani toime väärteo LS § 7419 lg 2 järgi.

Kohus leiab, et väärteoprotokollis on väärteo kirjeldus esitatud piisava täpsusega, järgides

seaduses sätestatud nõudeid. Väärteoprotokollis on viidatud kohalduvale normile, mille rikkumist menetlusalusele isikule O.J-ile ette heidetakse. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. V™S § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tõendatuks. Väärteoprotokolli AB1257288 kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud

indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise

protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokolliga.

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kontrolliti

menetlusalust isikut O.J 23.05.2011 kell 07:34 kasutades indikaatorvahendit,

mille näiduks saadi 0,62 mg/l kohta ning tõendusliku alkomeetriga mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,69 mg/l kohta (mõõtemääramatus 0,05 mg/l), lõplik mõõtetulemus 0,64 mg/ l kohta (t.lk 14).

Menetlusalune isik O.J on väärteo kohta andnud ütlused menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokollis, milles on selgitanud, et:„Eile kella 18.00 paiku grillisin kodus ja

võtsin õlut ja kanget alkoholi. Kuskil kella 21.00 paiku lõpetasin alkoholi tarbimise. Täna kella 07.15 paiku hakkasin juhtima xxxx, reg.nr xxxx oma kodust Rakverre. Kodus ma puhusin oma alkomeetrisse, mis näitas nulli. Enesetunne oli normaalne ja otsustasin juhtida autot. Täna ei ole midagi tarvitanud. Enne Rakveret Rakvere-Haljala mnt 3.-l km oli politsei operatsioon „kõik puhuvad“ ning puhudes indikaatorvahendisse näitas see 0,62 mg/l. Samas puhusin teise suurde alkomeetrisse ja see näitas 0,64 mg/l kohta. Autot juhtisin üksi, kedagi reisijatest kaasas ei olnud.“ (t.lk. 17). Menetlusaluse isiku O.J-i suhtes on koostatud ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise

otsus (t.lk.15) ning tunnistajana on ütlused andnud Kristina Aja selle kohta, et 23.05.2011 kella 07.00-08.00 ajal toimus Rakvere vallas Rakvere-Haljala mnt 3.-l km politseioperatsioon „kõik puhuvad“, mille käigus kell 07.34 puhus menetlusalune isik indikaatorvahendisse, mille näiduks oli 0,62 mg/l kohta. Juht läks politseibussi juurde, kus oli tõenduslik alkomeeter ja välijuht Tauno Lempu tegeles temaga edasi. (t.lk 16). V™S §-st 2 tulenevalt KrMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis

oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

Käesolevas asjas on tõenditena hinnatavad indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokoll. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku O.J-i poolt on

tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Väärtegu kvalifitseerub rikkumiseks väärteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi.

4

Kuni 30.06.2011.a. kehtinud Liiklusseaduse § 20 lg 3 sätestas, et juht ei või olla

joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 20 lg 4 sätestas, et juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem. Liiklusseaduse § 7419 lg 2 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle

ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.

Liiklusseaduse § 7419

lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada

käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja poolt 14.06.2011.a. otsusega määratud karistus Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel ning O.J on karistatud rahatrahviga

100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot. Liiklusseaduse § 7419

lg 3 p 1 alusel on

O.J-ilt lisakaristusena ära võetud juhtimisõigus 3 kuuks. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel ja karistuse määramisel arvestanud kergendavaid asjaolusid, s.o isiku poolt

süü tunnistamist ja kahetsust. Kohtuväline menetleja on leidnud, et isiku suhtes on vajalik kohaldada lisakaristust, põhjendades seda sellega, et mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes

on lubatud alkoholipiirmäära ületanud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning

tegemist on enamohtliku väärteoga. Menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulauset on kohtuväline menetleja arvestanud osaliselt.

O.J-i poolt kohtuvälises menetluses esitatud vastulause (kahetsuskiri) kohaselt,

kahetseb O.J juhtunut. Ta ei uskunud, et on joobes. Auto on talle eluliselt oluline töövahend ja kogu pere elu sõltub tema tööl käimisest (t.lk. 18). Kohtule esitatud kaebuses palub O.J mitte kohaldada lisakaristust ning avaldab, et juhtimisõigus on talle vajalik

seoses tööga ja tööl käimisega Xxxxs. Lisaks on vaja autot seoses poja treeningutel ja

võistlustel käimisega. Esitatud on O.J-i tööandja AS Xxxx tõend selle kohta, et

O.J on vajalik autojuhtimisõiguse olemasolu seoses töökohustuste täitmisega (t.lk. 20).

Seega, ei vaidlusta kaebuse esitaja käesoleval juhul temale määratud põhikaristust, vaid tema sooviks on tulenevalt kaebuses esitatud asjaoludest kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsuse tühistamine lisakaristuse määramise osas.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud kirjaliku seisukohaga ning

kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendustega, et käesoleval juhul on tegemist

enamohtliku väärteoga ja mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on lubatud alkoholipiirmäära ületanud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Nähtuvalt väärteoasja

materjalidest on menetlusalusel isikul mõõdetud väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,64

mg/l kohta (0,05 mõõtemääramatus), mis on juba peaaegu väärteokoosseisu maksimaalmääras. Seega, kuigi O.J ei ole varem liiklusalaste õigusrikkumiste eest

karistatud, siis ei saa käesoleval hetkel kohus sellega karistuse muutmisel, s.o lisakaristuse

võimaliku mittekohaldamisel arvestada, kuna tegemist on olukorraga, kus tuleb seada esikohale õiguskorra kaitsmise huvid ning jätta kõrvale menetlusaluse isiku isiklikud huvid.

Kuivõrd lisakaristus on määratud minimaalmääras, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, siis ei rikuta sellega ka oluliselt menetlusaluse isiku toimetuleku piire ning isikul on võimalik

5 nimetatud ajaks korraldada enda elulised asjad selliselt, et tema võetud kohustusi täidab sel

suhteliselt lühikesel ajaperioodil keegi teine. Lisaks märgib kohus, et O.J ei ole varasemalt küll toime pannud liiklusalaseid õigusrikkumisi, kuid teda iseloomustab asjaolu, et teda on Ida Prefektuuri otsusega 06.03.2010 karistatud Alkoholiseaduse § 70 alusel. Seega, leiab kohus, et menetlusalust isikut O.J on kohtuvälise menetleja poolt karistatud õiglaselt ning määratud karistus on proportsionaalne võrreldes rikkumisega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 120 lg 1; 132 p 1; 133; 134; 135 jätab kohus Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 14.06.2011.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,11,003030 muutmata ning O.J-i kaebuse rahuldamata.

Kohtunik

(allkiri)

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus

29. novembril 2011. a.

№oremreferent

Lea Herne