Legislator Case Law & Legislation
3-24-1902/22 AI generated

3-24-1902/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-1902/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Soome Vabariigi kodanik G.A (varasem nimi X) esitas Soome pensioniametile 20.03.2023 taotluse töövõimetuspensioni saamiseks. Soome pensioniamet saatis 12.01.2024

Legislator headnote

AI generated

3-24-1902/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Soome pensioniamet saatis 12.01.2024

Keywords

AI generated
European Globalisation Adjustment Fund European legal status free movement of workers cross-border employment eastern europe export of social security benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit

ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1902

Haldusasi

G.A kaebus Eesti Töötukassa 18. aprilli

2024. a otsuse nr TVH/24/015200 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – G.A

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.A määruskaebus

Menetlustoiming

Määruskaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda G.A 16. septembri 2024. a määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. augusti

2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1902 resolutsiooni punkti 1 peale esitatutuks

seaduses sätestatud tähtaega rikkudes ja jätta määruskaebuse esitamise tähtaeg

ennistamata.

2. Tagastada G.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2024. a määruse

haldusasjas nr 3-24-1902 resolutsiooni punkti 1 peale läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 207 lg 1, § 235 lg-d 1 ja

3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Soome Vabariigi kodanik G.A (varasem nimi X) esitas Soome pensioniametile

20.03.2023 taotluse töövõimetuspensioni saamiseks. Soome pensioniamet saatis 12.01.2024

G.A taotluse koos dokumentidega Eesti Töötukassale (ETK). ETK tuvastas 18.04.2024

otsusega nr TVH/24/015200 (muudetud ETK 23.05.2024 otsusega nr

TVH/24/019490) G.A-l osalise töövõime alates 02.03.2023 kuni vanaduspensionieani.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) jättis 19.04.2024 otsusega nr P26-2024-7661 taotlejale

puudega tööealise inimese toetuse määramata. ETK jättis 27.06.2024 vaideotsusega nr

3-24-1902

VO/24/1155 rahuldamata G.A vaide ETK 18.04.2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid

määras osalise töövõime algusajaks 20.03.2023. ETK selgitas, et kuna isik on elanud lisaks

Soomele ka Eestis (ajavahemikul 05.02.1961–13.02.1995), siis arvestab ja maksab selle

perioodi eest töövõimetoetust Eesti Vabariik vastavalt Euroopa Liidu nõukogu määrusele nr

883/2004 ning rakendusmäärusele nr 987/2009.

2. G.A esitas Tallinna Halduskohtule 26.06.2024 kaebuse ETK 18.04.2024 otsuse nr

TVH/24/015200 tühistamiseks. Kuna kaebaja ei ole alates 1995. a-st Eestis elanud ning ta ei

ole Eesti kodanik ja ei ole ETK-le taotlust esitanud, siis ei olnud ETK-l õigust hinnata kaebaja

töövõimet ja töödelda kaebaja isikuandmeid. Kaebaja palub kohtul viia läbi menetlus ja

määrata kontroll ETK ja SKA rikkumiste suhtes ning karistada süüdlasi vastavalt kehtivatele

õigusaktidele.

3. Halduskohus jättis 25.07.2024 määrusega kaebuse käiguta ja palus kaebajal mh

selgitada, kas ta soovib lisaks ETK 18.04.2024 otsuse tühistamise nõudele taotleda ka SKA

tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ning kui jah, siis selgitada, kuidas aitab see kaitsta

kaebaja õigusi.

Halduskohus selgitas, et halduskohtult ei saa nõuda ametnike karistamist ning õigusvastasuse

tuvastamise nõude esitamise võimalus on samuti seadusega piiratud (HKMS § 45 lg 2). Eraelu

puutumatuse rikkumise korral on tõhusam esitada hüvitamisnõue (riigivastutuse seaduse § 9).

Hüvitise nõude esitamiseks tuleb ära näidata, et haldusorganite tegevus on tekitanud kaebajale

kahju. Kaebuses kirjeldatud asjaoludel ei oleks kahjunõudel pigem eduväljavaateid.

4. G.A märkis 14.08.2024 seisukohas, et soovib ETK 18.04.2024 otsuse tühistamist ning

palub tuvastada isikud, kes töötlesid ETK-s ja SKA-s ebaseaduslikult tema isikuandmeid.

Kaebaja soovib taotleda hüvitist ning tal ei ole kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid.

5. Tallinna Halduskohus võttis 27.08.2024 määrusega G.A kaebuse menetlusse nõudes

tühistada ETK 18.04.2024 otsus nr TVH/24/015200 (resolutsiooni p 2) ning tagastas HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu kaebuse nõuete osas määrata

uurimine ja tuvastada süüdlased kaebajaga seotud haldusmenetlustes ETK-s ja SKA-s ning

tuvastada SKA tegevuse õigusvastasus (resolutsiooni p 1). Seadus ei võimalda halduskohtule

esitada nõudeid määrata uurimine ja tuvastada süüdlased kaebaja asjas ETK-s ja SKA-s.

Kaebaja ei soovi vaidlustada SKA otsuseid, kuid soovib, et kohus tuvastaks, et SKA töötles

haldusmenetluses tema isikuandmeid õigusvastaselt. Kaebaja põhjendustest ei selgu, kuidas

on see tema õiguste kaitseks vajalik. Kui kaebaja leiab, et SKA rikkus tema eraelu

puutumatust ning see tekitas talle kahju, on tal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue.

Kaebaja kinnitas, et ta ei taotle hüvitist. Seega ei ole kaebajal SKA tegevuse õigusvastasuse

tuvastamise nõude esitamiseks kaebeõigust (HKMS § 44 lg 1, § 45 lg 1).

6. G.A esitas Tallinna Halduskohtule 16.09.2024 avalduse, mille pealkirjaks oli

„apellatsioon administratiivmenetluse otsusele nr 3-24-1902“. Kaebaja märkis, et sai Narva

Maakohtu 25.07.2024 kirjaliku otsuse kätte 31.07.2024, kuna see saadeti talle algselt e-

postiga formaadis, mida kaebaja ei saanud ID-kaardi ja kaardilugeja puudumise tõttu avada.

Kaebaja sai dokumendi sisuga tutvuda pärast seda, kui kohus edastas selle talle pdf-

formaadis. Kaebaja märgib, et on kaebuse puudused kõrvaldanud ning palub jätkata menetlust

nõuetes tühistada ETK 18.04.2024 otsus nr TVH/24/015200 (ETK 23.05.2024 otsusega nr

TVH/24/019490 muudetud kujul) ning määrata kontroll ja tuvastada süüdlased ETK-s ja

SKA-s.

2(4)

3-24-1902

7. Tallinna Halduskohus edastas 13.02.2025 e-kirjaga G.A 16.09.2024 avalduse

läbivaatamiseks ringkonnakohtule, sest seda on võimalik käsitada määruskaebusena Tallinna

Halduskohtu 25.07.2024 määruse või 27.08.2024 määruse peale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 207 lg-st 1 tulenevalt peab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse

võtmise otsustamisel mh kontrollima, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt

lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud tähtajast kinni pidades.

HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib puudutatud menetlusosaline esitada halduskohtu määruse

peale määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus

takistab asja edasist menetlust. HKMS § 204 lg 1 näeb ette, et määruskaebus esitatakse

ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates. HKMS § 187 lg 3 p-de 2 ja 6 ning § 207 lg 1 järgi määruskaebus

tagastatakse, kui määruskaebuse esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust või

määruskaebus on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist ja

ringkonnakohus ei ennista tähtaega.

9. G.A 16.09.2024 avaldus kordab sisuliselt kaebaja poolt halduskohtule puuduste

kõrvaldamiseks esitatud 14.08.2024 seisukohta (koostamise ajaks märgitud 09.08.2024).

Selles on mh põhjendatud, miks ei saanud kaebaja kohe tutvuda Tallinna Halduskohtu

25.07.2024 määrusega, ning lisaks selgitatud, et kaebuse puudused on kõrvaldatud.

Eeltoodule vaatamata ei pea ringkonnakohus õigeks käsitada 16.09.2024 avaldust halduskohtu

25.07.2024 määruse peale esitatud määruskaebusena. Eelkõige ei olnud halduskohtu määruse

peale, millega kaebus jäeti käiguta, võimalik esitada ringkonnakohtule määruskaebust ning

lisaks on kaebaja sellele määrusele vastanud juba 09.08.2024 avaldusega (halduskohtus

registreeritud 14.08.2024).

10. Kuna G.A 16.09.2024 avalduses on jätkuvalt taotletud kontrolli määramist ning

süüdlaste tuvastamist ETK-s ja SKA-s, siis käsitab ringkonnakohus seda määruskaebusena

Tallinna Halduskohtu 27.08.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale, millega halduskohus tema

kaebuse osaliselt tagastas. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt edastas halduskohus 27.08.2024

määruse kaebajale samal päeval nii digiallkirjastatult kui ka pdf-vormingus ja docx-

vormingus. G.A ei ole 16.09.2024 avalduses märkinud, et ta poleks saanud 27.08.2024

määrusega viivitamata tutvuda. Kuna määrus tuleb lugeda kaebajale kätte toimetatuks

27.08.2024, siis oli viimane päev määruskaebuse esitamiseks 11.09.2024. G.A on

halduskohtus 17.09.2024 registreeritud avaldusele omakäeliselt märkinud koostamise

kuupäevaks 16.09.2024. Seega on määruskaebus esitatud määruskaebuse esitamise tähtaega

rikkudes.

11. HKMS § 71 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist õigustaksid eeskätt

objektiivsed takistused (vrd HKMS § 150 lg 1). Erandina on kohtupraktikas peetud

võimalikuks hinnata kaebetähtaja ületamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks mh isiku

kogenematusest põhjustatud eksimust, kuid tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui selle

põhjustas kaebaja enda hooletus.

Oodatava hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku

küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest

3(4)

3-24-1902

(nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p 13; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p-

d 16–17; 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Tähtaja ennistamine on kohtu

kaalutlusotsus ning tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise

kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks, samuti õigushüvedega,

mida ennistamine võib kahjustada (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12).

12. Kuigi kaebaja ei ole 16.09.2024 avalduses tähtaja ennistamist eraldi taotlenud, saab

siiski eeldada, et kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse mittetähtaegseks, taotleb kaebaja

tähtaja ennistamist. Kaebaja on avalduses seejuures põhjendanud, et ta ei saa kaardilugeja ja

ID-kaardi puudumise tõttu halduskohtu saadetud digitaalselt allkirjastatud dokumente avada.

Toimikust ei nähtu mingeid muid asjaolusid, mis võinuks takistada määruskaebuse tähtaegset

esitamist (nt kaebaja 30.12.2024 avalduses on samuti eeskätt korratud varem esitatud väiteid).

Arvestades, et halduskohus edastas 27.08.2024 määruse kaebajale samal päeval täiendavalt

Adobe Acrobat

(pdf) ja Microsoft Word (docx) vormingus failidena, siis ei saanud määruskaebuse esitamisega

hilinemist tingida asjaolu, et kaebajal puudub võimalus avada halduskohtu saadetud

digitaalselt allkirjastatud dokumente. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust määruskaebuse

esitamise tähtaega ennistada.

13. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et isegi kui määruskaebuse saanuks sisuliselt

läbi vaadata, ei oleks selle rahuldamiseks ilmselgelt alust. Nagu märgitud, on 16.09.2024

avalduses sisuliselt (mõningate sõnastuslike erisustega) üksnes korratud varem 14.08.2024

(09.08.2024) seisukohas esitatut, mida halduskohus on 27.08.2024 määruse tegemisel

arvestanud. Kaebaja ei ole seniajani avaldanud, millisel põhjusel oleks tema õiguste kaitseks

tarvis eraldi tuvastada ETK ja SKA tegevuse õigusvastasus eelkõige tema isikuandmete

töötlemisel, kuigi ta on samas rõhutanud, et ei soovi mingit kahjuhüvitist haldusorganitelt

taotleda. Halduskohtu ülesanne on kaitsta isikute õigusi (vt HKMS § 2 lg 1), mitte kontrollida

igasugust haldusorganite tegevuse õigusvastasust. Kaebaja väide, et tal puudub võimalus

esitada tõhusam nõue, ei selgita, kuidas aitaks ETK ja SKA tegevuse õigusvastasuse

tuvastamine edaspidi kaitsta kaebaja õigusi. Kui kaebaja peab õigusvastaseks seda, et tema

poolt Soome ametiasutustele edastatud taotlused on lahendanud ETK ja SKA, siis on tal

võimalik vaidlustada taotluste kohta tehtud haldusakte ning tuua selle käigus ühtlasi välja

kõik argumendid, mis seonduvad asjaomaste haldusmenetluste läbiviimisega (sh isikuandmete

töötlemine), ent asjakohane ei ole esitada kohtule eraldi nõuet tuvastada taotluse lahendamise

käigus toimunud isikuandmete töötlemise õigusvastasus. Lisaks on suur osa kaebaja

etteheidetest seotud Soome ametiasutuste tegevusega, mis ei saa seonduda praeguse

vaidlusega. Soome haldusorganite tegevust on võimalik vaidlustada Soome kohtus ja

vastavalt Soomes kehtivatele seadustele.

14. Eeltoodust lähtudes keeldub ringkonnakohus G.A 16.09.2024 määruskaebuse

menetlusse võtmisest ning tagastab selle HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 ning § 207 lg 1 alusel

läbivaatamatult. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud

(HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)