2-24-13792/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.04.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13792

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

G.D hagi K.M vastu elatise nõudes

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: G.D (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: M.L (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (e-post

xxx)

Kostja: K.M (isikukood XXX; e-post xxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista K.Mlt elatis G.D kasuks alates 12.09.2024 kuni G.D täisealiseks

saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 180 eurot kuus.

3. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 5.ndaks kuupäevaks G.D arveldusarvele

nr XXXXXXXX, selgitusega „elatis“.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

12.09.2024 esitatud ja 17.09.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on 16.04.2015 Harju

Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas 2-15-2153 M.L (lapse eestkostja/hageja seaduslik

esindaja) määratud alaealise lapse G.D (endine nimi M; hageja) eestkostjaks. Hageja elab

eestkostjaga, kes hoolitseb lapse eest ning eestkostja elukohas on loodud kõik tingimused lapse

heaoluks. Hageja kostjaga ei suhtle, seega ei anna kostja lapsele vahetult ülalpidamist. Hageja

igakuised kulud moodustavad kokku 848 eurot, s.h kommunaalkulud 42 euro, elekter 10 eurot,

TV+ internet 10 eurot, sidekulu 24 eurot, toidukulu 250 eurot, majapidamisvahendid

(koristustarvikud, pesupulber, nõudepesuvahendid jne) 8 eurot, hügieen (pesemisvahendid) 10

eurot, riided ja jalatsid 70 eurot, tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel, arstide

visiiditasud jne) 15 eurot, koolikohustusega seotud kulud 20 eurot, hageja sünnipäeva pidamine

ja kingitus 25 eurot, meelelahutus, sõprade sünnipäevad, kino, taskuraha jne 80 eurot, käsipalli

treening 50 eurot, pikapäevarühm 20 eurot, transpordikulu maale sõitmiseks 64 eurot, eesti keel

120 eurot, muud kulud (mööbel, tehnika, juuksur jne) 30 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates

hagiavalduse esitamisest.

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kostja ja hageja ema tutvusid pool aastat

enne abiellumist. Hageja ema ja kostja abielu tähendas ainult seda, et hageja ema sai endale uue

perekonnanime. Hageja ema viibis kostja juures harva ja mingit suguelu kostja ja hageja ema

vahel ei toimunud. Kostja sai asjaolust, et hageja ema X.M on rase, teada umbes kolm nädalat

enne hageja sündi. Pärast sünnitust transportis kostja X.Mi ka Tallinna Perekonnaseisuametisse,

et vastsündinule nime panna. Kuna X.M keeldus kostjale ütlemast kes on vastsündinu isa ja

soovist X.Mit jätkuvalt aidata, nõustus kostja asjaoluga, et vastsündinu sünni tõendile kantakse

isana tema nimi.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele

osaliselt.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks

272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanematena on sünnitunnistusele

kantud X.M ja kostja (dtl 21). Kostja kajastub hageja isana ka rahvastikuregistris. Kostja

on vaidlustanud hageja nõude, kuna kostja ei ole hageja bioloogiline isa. Kostja on

kohtule esitanud tõendina Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 11.04.2025 väljastatud

ekspertiisiakti nr 25T-GL00034, mille kohaselt kostja ei saa olla hageja bioloogiline isa

(dtl 110-112).

PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste

põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 p-d 1, 2 ja

3 sätestavad, et lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud

mees: kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; kes on isaduse omaks võtnud või kelle

isaduse on tuvastanud kohus. Riigikohus on oma lahendi 2-19-1719 punktides 14 ja 15

selgitanud, et põlvnemine on perekonnaõiguslik õigussuhe, mille tekkimine ega

lõppemine ei ole seotud rahvastikuregistri kandega, viimasel on üksnes tõenduslik

tähendus. Suguluse aluseks oleks põlvnemine tekib põlvnemise kindlakstegemisega

mõnel seaduses lubatud viisil, sh molekulaargeneetilise uuringuga tuvastatud põlvnemine

on väljaspool seaduses sätestatud korda põlvnemise tuvastamise viis, millest õiguslikult

põlvnemissuhet ei teki.

Kohus on seisukohal, et kostja avaldatust lähtuvalt on kostja käesoleval juhul hageja

isaduse omaks võtnud PKS § 84 lg 1 p 2 mõttes. Seega tuleneb hageja sünniaktile

märgitud kanne isaduse osas seadusest. Kostja, olles nõustunud enda sisse kandmisega

lapse sünniakti tema vanemana, võttis endale kõik kohustused lapse ees, mille täitmine on

igale lapsevanemale seaduse kohaselt pandud. Kostja on käesoleval juhul ka minetanud

õiguse isaduse vaidlustamise hagi esitamiseks, kuna väidetavalt oli ta teadlik juba enne

hageja sündi, et tema ei ole hagejat eostanud. Asjaolu, et kostja ei ole

molekulaargeneetilise testi tulemuse kohaselt hagejat eostanud, ei muuda aga

põlvnemissuhet, mille õiguslik tähendus tuleneb sellest, et kostja on isaduse omaks

võtnud, jätnud isaduse vaidlustamata ning praeguseks vaidlustamise õiguse kaotanud.

Kostja on seega PKS § 96 kohaselt kohustatud andma hagejale ülalpidamist.

4. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on

seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid

peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on

õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada

tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Kuna kostja ei ole hagejale elatist vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise

nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

6. Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses. Hagiavalduse

kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 848 eurot, s.h kommunaalkulud 42

euro, elekter 10 eurot, TV+ internet 10 eurot, sidekulu 24 eurot, toidukulu 250 eurot,

majapidamisvahendid (koristustarvikud, pesupulber, nõudepesuvahendid jne) 8 eurot,

hügieen (pesemisvahendid) 10 eurot, riided ja jalatsid 70 eurot, tervishoid (vitamiinid,

ravimid lapse haigestumisel, arstide visiiditasud jne) 15 eurot, koolikohustusega seotud

kulud 20 eurot, hageja sünnipäeva pidamine ja kingitus 25 eurot, meelelahutus, sõprade

sünnipäevad, kino, taskuraha jne 80 eurot, käsipalli treening 50 eurot, pikapäevarühm 20

eurot, transpordikulu maale sõitmiseks 64 eurot, eesti keel 120 eurot, muud kulud

(mööbel, tehnika, juuksur jne) 30 eurot.

Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile

märgitud summad mõistlikud arvestades ka hageja vanusega. Kohus selgitab, et

eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h

ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18)

asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka

oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse

rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on

üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu ning

vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine

ning tervishoiukulude olemasolu. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada muid nimekirjas

märgitud kulusid, arvestades ka lapse vanusega.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust

tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval

ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on oma vastuväidetes märkinud, et tema sissetulekud ei võimalda teha

kõrvalmakseid ning kostja omab ka ülalpeetavat, s.o kostja abikaasa Y.M.

Kohus loeb tõendatuks, et kostja on käesoleval ajal xx-aastane pensionär, kelle

sissetulekuks on pension 540,15 eurot kuus ja toimetulekutoetus keskmiselt 237,28 eurot

kuus (dtl 46-60; 65). Lisaks on kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasutud kostjale 6

kuu jooksul täiendavalt erinevaid toetuseid (s.h Tallinna linna toetused, pensionilisa

toetus jms) kokku 803,80 eurot, s.o ca 134 euro kuus. Kostja on menetluses välja toonud

enda ja temaga koos elava perekonnaliikme vältimatud püsikulutused ühes kuus ca 1000

euro ulatuses (dtl 67-68) ning esitanud tõendina ka üürilepingu, mille kohaselt on

igakuiseks üüriks 320 eurot (dtl 69-72). Kuigi antud lepingu kohaselt kehtis üürileping

kuni 30.06.2024, siis nähtub hageja pangakonto väljavõttest ka üüri tasumine jaanuaris

2025 summas 320 eurot. Samuti nähtub, et hageja on tasunud kommunaalkulusid kolmel

kuul kokku 580,98 eurot, s.o keskmiselt 193,66 eurot kuus. Muude võimalike

väljaminekute kohta ei ole kostja kohtule tõendeid esitanud. Iseenesest on eluliselt

usutavad lisaks eluasemekuludele ka nt toidu, hügieeni jms kulud. Samas on hagejal

täiskasvanuna võimalus valida, milliseid kulusid ja millistes summades täiendavalt

igakuiselt teha. Samuti ei ole kostja kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja

peaks oma abikaasat ülalpidama. Kohus peab siinkohal vajalikuks ka märkida, et isegi

juhul, kui kostja abikaasa vajaks ülalpidamist, siis tuleb PKS § 98 lg 2 kohaselt abikaasat

ja alaealist last ülalpidada võrdselt. Seega tuleb kostja poolt märgitud kulud eluasemele,

toidule, transpordile, tervishoiule ja muud kulud jagada kostja ja tema abikaasa vahel ehk

kostja enda igakuiseid kulusid võib pidada eluliselt usutavaks ca 500 euro ulatuses.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on üldjuhul kohustus hankida nii enda kui ka

oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka

muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-

1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema

osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures

tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

Arvestades kostja vanust ning asjaolu, et kostja on pensionil, siis võib eeldada, et lisa

sissetuleku teenimise võimalused on kostjal piiratud. Samuti nähtub asja materjalidest, et

kostja vajab oma igakuiseks toimetulekuks ka toimetulekutoetust. Seega ei ole kostja

kohtu hinnangul võimeline tasuma hagejale elatist miinimummääras kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist. PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal

võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisu korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse

ulatus olla erinev (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-165-13, p 16). Lähtudes PKS § 102 lg-s 2

sätestatud põhimõttest tuleb vanemal olukorras, kus tema varaline seisund ja muud

kohustused ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täies mahus täita, kasutada tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Nimetatu tähendab

kohtu hinnangul, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste

rahuldamiseks (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15, p 11). Seega tuleb

vanema käsutuses olevad vahendid jaotada selliselt, et vanemale ja lapsele oleks tagatud

ligikaudu sarnane elatustase. Arvestades, et hagejal on ka teine vanem, kellel on samuti

kohustus hagejat ülalpidada, tuleb kostja käsutuses olev summa pensioni summa (s.o

540,15 eurot) jagada kolmega, kuna sellisel juhul jääb kostja enda käsutusse ca 360 eurot

ja hageja ülalpidamiseks 180 eurot, millele lisandub hageja ema poolt panustatav 180

eurot, ning sellisel juhul on nii hageja kui kostja käsutada võrdselt ca 360 eurot. Kohus ei

pea siinkohal vajalikuks teha arvestusi sendi täpsusega, kuna nii hageja kui kostja kulud

võivad igakuiselt veidi erineda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega õiglane

käesoleval juhul arvestada kostjale laekuva toimetulekutoetusega, kuna antud toetus on

määratud üksnes kostjale tema esmavajaduste rahuldamiseks, mitte elatise tasumiseks.

Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest summas

180 eurot.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista elatis alates 12.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o

xx.xx.xxxx) 180 eurot kuus.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotlusel

tuleb elatise summad tasuda hageja arveldusarvele 5ndaks kuupäevaks.

9. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

10. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik