2-21-9792/79 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Eleri Kimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-9792

Tsiviilasi

M T-Di (T-D) hagiavaldus M-A Di (D), J D Di (D) ja D S

vastu ühis- ja pärandvara jagamise nõudes / J D Di (D) ja D

S vastuhagi M T-Di (T-D) ja M-A Di (D) vastu pärandvara

jagamise nõudes

Menetlustoiming

Tehingu heakskiitmine, kompromissi kinnitamine, menetluse

lõpetamine, riigilõivu osaline tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagi kostja)

M T-D (isikukood xxx)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi

Kostja (vastuhagi kostja)

M-A D (isikukood xxx)

Lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe

Kostjad (vastuhagi hagejad)

J D D (isikukood xxx)

Seaduslik esindaja vanem O S

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Lepinguline esindaja riigi õigusabi korras advokaat Dmitri

Santašev

D S (isikukood xxx)

Seaduslik esindaja vanem O S

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat

Natalja Santaševa

Asjast puudutatud isik (alaealiste

laste elukohajärgne kohalik

omavalitsus)

Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse (registrikood

75014221) kaudu)

Lepinguline esindaja K T

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 10.12.2024.a

RESOLUTSIOON

1. Kiita heaks O S (isikukood xxx) poolt J D Di (D, isikukood xxx) ja D S (isikukood xxx)

esindajana Harju Maakohtule 25.04.2025.a esitatud kompromissilepingu sõlmimine M T-Diga (D,

isikukood xxx) ja M-A Diga (D, isikukood xxx).

1 (8)

2. Kinnitada kohtuistungit pidamata M T-Di (D, isikukood xxx), M-A Di (D, isikukood xxx),

J D Di (D, isikukood xxx) ja D S (isikukood xxx) vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on

järgmised:

2.1.

SENISEST MENETLUSEST JA FAKTILISTE ASJAOLUDE KIRJELDUS

1)

Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-9792, M T-Di hagiavaldus M-A Di, J D Di

ja D S vastu ühis- ja pärandvara jagamise nõudes.

2)

Tsiviilasjas nr 2-21-9792 esitatud hagis nõuab M T-D:

2.2.

M T-Di ja M-A Di, J D Di, D S ühisomandi lõpetamist kinnisasjale, aadressiga xxx,

katastritunnusega xxx, sihtotstarbega elamumaa 100%, mis on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa number xxx all (edaspidi nimetatud Kinnistu 1),

selle jätmisega M T-Di omandisse kohustusega maksta M-A Dile, J D Dile ja D Sle välja nende

osad rahas;

2.3.

M T-Di ja M-A Di, J D Di, D S ühisomandi lõpetamist kinnisasjale, aadressiga xxx,

katastritunnusega xxx, sihtotstarbega elamumaa 100%, mis on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa number xxx all (edaspidi nimetatud Kinnistu 2),

selle jätmisega M T-Di ainuomandisse kohustusega maksta M-A Dile, J D Dile ja D Sle välja

nende osad rahas;

2.4.

M T-Di ja M-A Di, J D Di, D S ühisomandi lõpetamist kinnisasjale, aadressiga xxx,

katastritunnusega xxx, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, mis on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa number xxx all (edaspidi nimetatud Kinnistu 3),

selle jätmisega M T-Di ainuomandisse kohustusega maksta M-A Dile, J D Dile, D Sle välja nende

osad rahas;

2.4.1. M-A D, J D D ja D S on xxx.a surnud S Di (D, isikukood xxx) pärijad. M-A D päris

pärandvara 1/3 (ühe kolmandiku) suuruses mõttelises osas. J D D päris pärandvara 1/3 (ühe

kolmandiku) suuruses mõttelises osas ja D S päris pärandvara 1/3 (ühe kolmandiku) suuruses

mõttelises osas.

2.4.2. Kinnistud 1-3 ja kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.4.3 (kompromissi punktis 4.3)

toodud Korter on omandatud S Di ja M T-Di abielu kestel. Kinnistu 1 on omandatud 25.09.1998.a.

Kinnistu 2 on omandatud 05.11.1998.a. Kinnistu 3 on omandatud 12.06.2000.a. Korter on

omandatud 16.02.2012.a. Kinnisasjade suhtes, mis on omandatud abielu kestel, kuuluvad

käesoleva ajani endiste abikaasade jagamata ühisvara hulka.

2.4.3. M T-Di, M-A Di, J D Di ja D S ühisomandisse kuulub korter nr xxx aadressiga xxx,

registrinumbriga xxx, pindalaga ligikaudu 93,8 m2 (edaspidi nimetatud Korter).

2.4.4. M-A Di, J D Di ja D S ühisomandisse kuulub pärandvarana saadud Xxx OÜ (registrikood

xxx) osa nimiväärtusega 18,69 eurot, mis moodustab 0,17% osakapitalist (edaspidi nimetatud Xxx

OÜ osa). Kostjate M-A D, J D D ja D S mõtteliste osade suurus Xxx OÜ osast on 1/3 (üks

kolmandik).

2.4.5. M T-Di mõttelise osa suurus Kinnistust 1 on ¼ (üks neljandik), kuna abikaasade osad

ühisvaras on võrdsed (1/2:2=1/4). Kostjate M-A Di, J D Di ja D S mõtteliste osade suurus

Kinnistust 1 on 1/12 (üks kaheteistkümnendik) (1/4:3=1/12). Kinnistu 1 kui terviku turuväärtuseks

on 166 000 (ükssada kuuskümmend kuus tuhat) eurot.

2.4.6. M T-Di mõttelise osa suurus Kinnistust 2 on ½ (üks kahendik) ehk pool, kuna abikaasade

osad ühisvaras on võrdsed. Kostjate M-A Di, J D Di ja D S mõtteliste osade suurus Kinnistust 2 on

1/6 (üks kuuendik) (1/2:3=1/6). Kinnistu 2 kui terviku turuväärtuseks on 160 000 (ükssada

kuuskümmend tuhat) eurot.

2.4.7. M T-Di mõttelise osa suurus Kinnistust 3 on ½ (üks kahendik) ehk pool, kuna abikaasade

osad ühisvaras on võrdsed. Kostjate M-A Di, J D Di ja D S mõtteliste osade suurus Kinnistust 3 on

1/6 (üks kuuendik). Kinnistu 3 kui terviku turuväärtuseks on 169 000 (ükssada kuuskümmend

üheksa tuhat) eurot.

2.4.8. M T-Di mõttelise osa suurus Korterist on ½ (üks kahendik) ehk pool, kuna abikaasade osad

ühisvaras on võrdsed. Kostjate M-A Di, J D Di ja D S mõtteliste osade suurus Korterist on 1/6 (üks

2 (8)

kuuendik).

2.4.9. M T-D, M-A D, J D D ja D S on pidanud kompromissiläbirääkimisi ning soovivad

nendevahelise vaidluse ja tsiviilasja nr 2-21-9792 menetluse täielikult lõpetada kohtuliku

kompromissilepingu sõlmimise teel kompromisslepingus toodud tingimustel. Pooled paluvad

kohtul kohtumäärusega poolte kompromiss kinnitada ning tsiviilasja nr 2-21-9792 menetlus

lõpetada.

2.5.

KOMPROMISSI TINGIMUSED

2.5.1. Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S lepivad kokku Kinnistu 1 suhtes abikaasade

ühisvara jagamises ning pärandvara ühisuse lõpetamises ning pärandvara jagamises selliselt, et

Kinnistu 1 ühisomand (1/2 (ühe kahendiku) suurune mõtteline osa kinnisasjast) jääb M T-Di (D,

isikukood xxx) ainuomandisse M T-Di kohustusega maksta J D Dile (D, isikukood xxx) ja D Sle

(S, isikukood xxx) välja nende osa rahas vastavalt kohtumääruse resolutsiooni punktidele 2.5.10 ja

2.5.11 (kompromissi punktidele 5.10 ja 5.11).

2.5.1.1.

Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S on Kinnistu 1 omandi üleandmises

kokku leppinud.

2.5.1.2.

Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S lubavad ning avaldavad soovi

kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxx teises jaos

senine kanne S Di (D, isikukood xxx) kohta ning kaasomanikuna sisse kanda M T-D (isikukood

xxx) - 1/2 kaasomandist. Asendada M-A Di (D, isikukood xxx), J D Di (D, isikukood xxx), D S

(isikukood xxx) tahteavaldused kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.5.1.2 (kompromissi punktis

5.1.2) märgitud kande tegemiseks kompromissi kinnitava jõustunud kohtumäärusega.

2.5.2. Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S lepivad kokku Kinnistu 2 suhtes abikaasade

ühisvara jagamises ning pärandvara ühisuse lõpetamises ning pärandvara jagamises selliselt, et

Kinnistu 2 jääb M T-Di (D, isikukood xxx) ainuomandisse M T-Di kohustusega maksta J D Dile

(D, isikukood xxx) ja D Sle (S, isikukood xxx) välja nende osa rahas vastavalt kohtumääruse

resolutsiooni punktidele 2.5.10 ja 2.5.11 (kompromissi punktidele 5.10 ja 5.11).

2.5.2.1.

Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S on Kinnistu 2 omandi üleandmises

kokku leppinud.

2.5.2.2.

Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S lubavad ning avaldavad soovi

kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxx teises jaos

senine kanne S Di (D, isikukood xxx) kohta ning ainuomanikuna sisse kanda M T-D (isikukood

xxx). Asendada M-A Di (D, isikukood xxx), J D Di (D, isikukood xxx), D S (isikukood xxx)

tahteavaldused kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.5.2.2 (kompromissi punktis 5.2.2) märgitud

kande tegemiseks kompromissi kinnitava jõustunud kohtumäärusega.

2.5.3. Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S lepivad kokku Kinnistu 3 suhtes abikaasade

ühisvara jagamises ning pärandvara ühisuse lõpetamises ning pärandvara jagamises selliselt, et

Kinnistu 3 jääb M T-Di (D, isikukood xxx) ainuomandisse M T-Di kohustusega maksta J D Dile

(D, isikukood xxx) ja D Sle (S, isikukood xxx) välja nende osa rahas vastavalt kohtumääruse

resolutsiooni punktidele 2.5.10 ja 2.5.11 (kompromissi punktidele 5.10 ja 5.11).

2.5.3.1.

Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S on Kinnistu 3 omandi üleandmises

kokku leppinud.

2.5.3.2.

Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S lubavad ning avaldavad soovi

kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxx teises jaos

senine kanne S Di (D, isikukood xxx) kohta ning ainuomanikuna sisse kanda M T-D (isikukood

xxx). Asendada M-A Di (D, isikukood xxx), J D Di (D, isikukood xxx), D S (isikukood xxx)

tahteavaldused kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.5.3.2 (kompromissi punktis 5.3.2) märgitud

kande tegemiseks kompromissi kinnitava jõustunud kohtumäärusega.

2.5.4. Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S lepivad kokku Korteri suhtes abikaasade

ühisvara jagamises ning pärandvara ühisuse lõpetamises ning pärandvara jagamises selliselt, et

Korter jääb J D Di (D, isikukood xxx) ja D S (isikukood xxx) kaasomandisse.

2.5.5. Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S on Korteri omandi üleandmises kokku

3 (8)

leppinud. Korteri omandiõiguse üleandmise vormistamiseks sõlmitakse eraldi leping vastavalt

Xxxs kehtivale õigusele. Lepingu sõlmimise korraldamise, sealhulgas kõigi vajalike dokumentide

ettevalmistamise, tõlkimise, notari tasu, riigilõivude ja registreerimiskulude tasumise kohustus

lasub täielikult J D Dil (D, isikukood xxx) ja D Sl (S, isikukood xxx). M T-D ja M-A D ei kanna

nimetatud lepingu sõlmimisega seotud kulusid. Korter on J D Di (D, isikukood xxx) ja D S

(isikukood xxx) seadusliku esindaja valduses ja Korteri valdust eraldi üle ei anta.

2.5.6. M T-D (isikukood xxx) ja M-A D (isikukood xxx) on kohustatud 30 (kolmekümne) päeva

jooksul J D Dilt (D, isikukood xxx) ja/või D Slt (S, isikukood xxx) vastavasisulise nõude saamisest

tegema J D Di ja/või D S poolt esitatud sõnastuses tahteavaldused, mis on xxx õiguse kohaselt

vajalikud Korteri omandi üleandmiseks J D Dile ja D Sle. J D Di ja D S esitatavad tahteavalduste

sõnastused peavad vastama käesoleva kompromissi eesmärgile, olema kooskõlas xxx seadustega

ning ei tohi sisaldada M T-Dile ja/või M-A Dile täiendavaid kohustusi ega muid tingimusi, mida ei

ole käesoleva kompromissiga ette nähtud. M T-Dil ja M-A Dil on õigus vajadusel esitada

tahteavalduste sõnastuse osas mõistlikke muudatusettepanekuid, mis ei ole vastuolus käesoleva

kompromissi eesmärgiga ega takista Korteri omandi üleandmist. Kõik nimetatud tahteavaldused

vormistatakse kas Eestis või teostatakse kaugtõestamise teel. Käesolev kompromiss ega sellest

tulenevad kohustused ei kohusta M T-Dit ja/või M-A Dit sõitma xxxx ega viibima seal

tahteavalduste tegemiseks või vormistamiseks.

2.5.7. Kõik ning Korteri valdamise ja kasutamisega seotud kulud (sh korteriga seotud võimalikud

maksud, notari tasud, riigilõivud, registreerimiskulud, võlgnevused ja kommunaalkulud, sõltumata

sellest, kas need on tekkinud enne või pärast käesoleva kompromissi sõlmimist) kannavad täielikult

J D D (isikukood xxx) ja D S (isikukood xxx). M T-D (isikukood xxx) ja M-A D (isikukood xxx)

on vabastatud kõigist nimetatud kuludest ega vastuta mingite Korteriga seotud kulude või

võlgnevuste eest. Lisaks sellele ei kA M T-D ja M-A D mingit vastutust Korteri seisukorra (sh

ehitustehnilise seisundi, vajalike remondi- või hooldustööde, varjatud puuduste ega võimalike

kahjustuste) eest ning J D Dil ja D Sl ei ole õigust esitada M T-Dile ja/või M-A Dile ühtegi nõuet

või pretensiooni seoses Korteri seisundi ega selle haldamisega seotud asjaoludega.

2.5.8. Juhul kui M T-D (isikukood xxx) või M-A D (isikukood xxx) ei tee kohtumääruse

resolutsiooni punktis 2.5.6 (kompromissi punktis 5.6) nimetatud tähtaja jooksul Korteri omandi

üleandmiseks ja selle Xxx vastavas registris J D Di (D, isikukood xxx) ja D S (isikukood xxx)

kaasomandiks vormistamiseks vajalikke tahteavaldusi, maksavad M T-D ja M-A D D Dile ja D Sle

leppetrahvi summas 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot. M T-D ja M-A D vastutavad leppetrahvi

maksmise eest solidaarselt. Leppetrahvi maksmine ei vabasta M T-Dit ja M-A Dit kohustusest teha

kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.5.6 (kompromissi punktis 5.6) nimetatud tahteavaldused.

Leppetrahvi kohaldamine on välistatud juhul, kui tahteavalduste tegemisega seotud viivitus või

tegemata jätmine toimub M T-Dist ja/või M-A Dist mitteolenevatel põhjustel (näiteks

ametiasutuste, notarite või registripidajate tegevuse või tegevusetuse, vääramatu jõu, kolmandate

isikute tegevuse või muude objektiivsete asjaolude tõttu). Enne leppetrahvi nõude esitamist peavad

J D D ja/või D S andma M T-Dile ja M-A Dile kirjaliku täiendava tähtaja vähemalt 15 (viisteist)

päeva kohustuste täitmiseks.

2.5.9. M-A D, J D D ja D S lepivad kokku Xxx OÜ osa suhtes pärandvara ühisuse lõpetamises

ning pärandvara jagamises selliselt, et Xxx OÜ (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 18,69 eurot,

jääb kuuluma M-A Dile (D, isikukood xxx). Xxx OÜ juhatus andis nõusoleku põhikirja punkti

3.8.2 alusel osa suhtes pärandvara ühisuse lõpetamiseks ning pärandvara jagamiseks, mille

tulemusena osa nimiväärtusega 18,69 eurot, mis moodustab 0,17% osakapitalist jääb kuuluma M-A

Dile (D, isikukood xxx), Xxx OÜ juhatuse otsus on lisatud käesolevale kompromissilepingule.

Kostjad on Xxx OÜ osa omandi üleandmises kokku leppinud. M-A D, J D D ja D S lepivad kokku,

et kõik Xxx OÜ osaga seotud õigused ja kohustused lähevad M-A Dile üle kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumise hetkest.

2.5.10. M T-D (isikukood xxx) kohustub J D Dile (D, isikukood xxx) tasuma 73 750

(seitsekümmend kolm tuhat seitsesada viiskümmend) eurot ja D Sle (S, isikukood xxx) tasuma 73

750 (seitsekümmend kolm tuhat seitsesada viiskümmend) eurot. M T-D või tema poolt nimetatud

isik maksab nimetatud summad kokku 147 500 (ükssada nelikümmend seitse tuhat viissada) eurot

4 (8)

kohtu deposiitkontole nr xxx (Saaja: Rahandusministeerium, selgitus: Kompromiss ts. asjas nr 2-

21-9792) 3 (kolme) tööpäeva jooksul Kompromissi allakirjutamisest ja enne kompromissi

kinnitava kohtumääruse tegemist. M T-D esitab maksekorralduse ärakirja 147 500 euro tasumise

kohta kostjate esindajale e-posti aadressile xxx makse tegemise päeval.

2.5.11. Kohus kannab kohtu deposiitkontole kantud rahalised vahendid summas 147 500 (ükssada

nelikümmend seitse tuhat viissada) eurot J D Di ja D S kontodele järgmiselt. J D Di (D, isikukood

xxx) kontole nr xxx, 73 750 (seitsekümmend kolm tuhat seitsesada viiskümmend) eurot ja D S

(isikukood xxx) kontole nr xxx, 73 750 (seitsekümmend kolm tuhat seitsesada viiskümmend) eurot

esimesel võimalusel pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist.

2.5.12. Pooled kinnitavad, et neil ei ole ja nad ei esita teineteise vastu käesoleva

kompromisslepingu esemeks olevate esemetega seoses mistahes nõudeid, välja arvatud need

nõuded, mis otseselt tulenevad käesolevast kompromissist.

2.5.13. Pooled lepivad kokku, et nad ei maksa üksteisele kompromissi esemete jagamisega seoses

kompromissis nimetamata kompensatsiooni ning nad ei oma pärast kompromissi sõlmimist

üksteise suhtes kompromissi esemetega seoses mingeid pretensioone ega nõudeid.

2.5.14. Kohtulik kompromiss jõustub, kui kõik kompromisslepingu osapooled on selle

allkirjastanud ning jõustub seda kinnitav ja tsiviilasjas menetlust lõpetav kohtumäärus.

2.5.15. Juhul, kui kohus kohtulikku kompromissi ei kinnita või kohtulikku kompromissi kinnitav

kohtumäärus ei jõustu või kui kohtulikku kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei ole

õiguslikku tähendust kohtulikul kompromissil tervikuna ega ühelgi selles sisalduval avaldusel,

kinnitusel ega kokkuleppel ning pooled peavad kohtulikku kompromissi sel juhul algusest peale

kehtetuks.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-9792.

4. Kanda J D Di (D, isikukood xxx) arveldusarvele xxx 73 750 (seitsekümmend kolm tuhat

seitsesada viiskümmend) eurot M-A Di (D, isikukood xxx) poolt 28.04.2025.a

Rahandusministeeriumi pangakontole nr xxx kantud 147 500 euro arvel.

5. J D Di (D, isikukood xxx) arveldusarvele xxx kantud kohtumääruse resolutsiooni punktis 4

märgitud summat võib kasutada vajadusel J D Diga seotud kuludeks.

6. Kanda D S (isikukood xxx) arveldusarvele xxx 73 750 (seitsekümmend kolm tuhat

seitsesada viiskümmend) eurot M-A Di (D, isikukood xxx) poolt 28.04.2025.a

Rahandusministeeriumi pangakontole nr xxx kantud 147 500 euro arvel.

7. D S (isikukood xxx) arveldusarvele xxx kantud kohtumääruse resolutsiooni punktis 6

märgitud summat võib kasutada vajadusel D Sga seotud kuludeks.

8. Tagastada M T-Dile (D, isikukood xxx) riigilõiv 150 (ükssada viiskümmend) eurot ja kanda

M T-Di arveldusarvele xxx.

9. Tagastada J D Dile (D, isikukood xxx) ja D Sle (S, isikukood xxx) riigilõiv 630 (kuussada

kolmkümmend) eurot ja kanda O S (isikukood xxx) arveldusarvele xxx.

10. Kohtumääruse lahutamatuks osaks on LISA.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

11. Jätta poolte hagimenetlusest tulenevad menetluskulud poolte endi kanda.

12. Jätta tehingu heakskiitmise menetlemisest tulenevad menetluskulud menetluskulu kandnud

isiku kanda.

13. Jätta alaealistele lastele määratud esindajate kulud Eesti Vabariigi kanda.

14. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale osas, millega kiideti heaks tehingu tegemine, võib esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates

5 (8)

määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale osas, millega kinnitati kompromiss ja lõpetati menetlus, võib esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kahe (2) tööpäeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, Ab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Harju Maakohus menetleb M T-Di (hageja/vastuhagi kostja) hagiavaldust M-A Di

(kostja/vastuhagi kostja), J D Di ja D S (kostjad/vastuhagi hagejad) vastu ühis- ja pärandvara

jagamise nõudes ning J D Di ja D S vastuhagi M T-Di ja M-A Di vastu pärandvara jagamise

nõudes. Pooled esitasid 27.01.2025 kompromissilepingu. Kohus algatas 11.02.2025 hagimenetluse

raames kompromissilepingu sõlmimise heakskiitmiseks menetluse. Kohus andis nimetatud

menetluses alaealistele kostjatele riigi õigusabi. Advokatuur nimetas J D Di esindajaks riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Dmitri Santaševi ja D S esindajaks riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Natalja Santaševa. Kohus kaasas menetlusse Tallinna linna. Alaealiste kostjate

esindajad riigi õigusabi korras ja Tallinna linn on avaldanud seisukoha 27.01.2025

kompromissilepingu kohta. Kohus andis pooltele 11.04.2025 määrusega tähtaja

kompromissilepingu muutmiseks. Kohtule esitati poolte allkirjastatud kompromiss 25.04.2025.

Kompromissi kinnitamise eeltingimusena raha laekumine kohtu kasutuses olevale kontole toimus

28.04.2025.

II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 188 lg 1 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu

eelneva nõusolekuta: 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma

vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 2) loobuda pärandist, Akust

või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. PKS § 189 lg 1 ls 1 sätestab, et kohtu

eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks.

Kohtule esitati 25.04.2025 hageja ja kostjate vaheline kompromissileping, mille on hagejaga

sõlminud alaealiste kostjate nimel nende ema. Kompromissiga jagati pärandvara. Kohus peab

kontrollima, kas pärandvara jagamine kahjustab alaealiste kostjate huve. Kohus on määranud

alaealistele kostjatele riigi õigusabi tehingu heakskiitmise küsimuses. Kohus on eelnevalt küsinud

alaealiste kostjate riigi õigusabi korras määratud lepingulistelt esindajatelt arvamust 27.01.2025

kohtule esitatud kompromissi kohta. Kohus tegi esindajate avaldatud seisukohti osaliselt arvesse

võttes pooltele ettepaneku kompromissi muuta ja täiendada. Kohtule 25.04.2025 esitatud

kompromissi on muudetud vastavalt kohtu märkustele, arvestades riigi õigusabi osutajate arvamusi.

Kohus on linnavalitsuse arvamust arvestades piiranud alaealiste kostjate arveldusarvetele

kompromissi alusel kantava raha kasutamise piiranguna märkinud raha kasutamise vajadusel

vastava alaealise kostja kuludeks. Kuivõrd kompromissi põhilisi tingimusi ei muudetud alaealiste

kahjuks ning kompromissi on sisse viidud alaealiste kostjate õigusi täiendavalt tagavad

lepingutingimused, ei pea kohus vajalikuks küsida alaealiste kostjate riigi õigusabi korras määratud

lepingulistelt esindajatelt ning kohalikult omavalitsuselt eraldi arvamust 25.04.2025 kohtule

6 (8)

esitatud kompromissi kohta. Kui pärandvara jagamine alaealiste kostjate huve ei kahjusta, otsustab

kohus kostjate seadusliku esindaja tehtud tehingu heakskiitmise.

3. Kompromissis on hageja ja kostja leppinud kokku hageja ja S Di jagamata ühisvara

jagamises pärandvara jagamise raames ning lähtunud seaduses sätestatud abikaasade osade võrduse

eeldusest. Pooled ei ole vaielnud menetluses selle üle, et hageja ja S Di osad jagamata abikaasade

ühisvaras oleksid pidanud ühisvara jagamise korras olema võrdsed. Seega ei ole alaealiste kostjate

kahjuks kõrvale kaldutud PKS § 37 lg-s 3 sätestatust. Kompromissis on kokku lepitud pärandvara

jagamises võrdeliselt kaaspärijate pärandiosade suurustega. Seega ei ole alaealiste kostjate kahjuks

kõrvale kaldutud PärS § 152 lg 2 ls 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt pärandvara jagatakse

pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale. Kohtu hinnangul ei kahjusta pärandvara jagamine

võrdeliselt kaaspärijate pärandiosadega alaealiste kostjate õigusi ja huve. Pooled on kokkuleppes

lähtunud 2024.a septembris väljaselgitatud ühisomandis olevate kinnistute väärtusest, mis on välja

selgitatud asjatundja arvamustega. Kohtu hinnangul vastab kinnisasjade väärtusest lähtuv

kompromiss alaealiste kostjate huvidele. Pooled on sõlminud võlaõigusliku lepingu Xxxs asuva

korteri jagamiseks ning leppinud kokku õiguskaitsevahendites, mida alaealised kostjad saavad

kasutada, kui kompromissi ülejäänud osapooled lepingut ei täida. Alaealised kostjad ei võta endale

kompromissiga kohustusi, mida tuleb täita nende vara arvel. Kohtu hinnangul on eeltoodut

arvestades ühisomandi lõpetamine sellisel viisil alaealiste kostjate õigusi ja huve järgiv. Tulenevalt

eelnevast ning tuginedes asjaolule, et alaealiste huvid on tehinguga igakülgselt kaitstud, kiidab

kohus tagasiulatuvalt heaks alaealiste kostjate vanema poolt alaealiste kostjate esindajana Harju

Maakohtule 25.04.2025 esitatud kompromissilepingu sõlmimise.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS §

430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese

lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus on heaks kiitnud alaealiste kostjate seadusliku esindaja poolt kompromissilepingu sõlmimise

teiste menetlusosalistega (PKS § 120 lg 1, § 131 lg 1 ja § 188 lg 1 p 2). Kohus leiab, et käesoleval

juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromissi tingimused ei ole

vastuolus heade kommetega, seadusega ega tsiviilkohtumenetlusteovõimetute kostjate huvidega.

Kompromiss ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Seetõttu tuleb kompromiss

kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi.

5. Kohus lõpetab seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja menetluse. Vastavalt TsMS §-le

432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

6. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p

1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

Hageja on taotlenud riigilõivu 150 eurot tagastamist. Kohus rahuldab taotluse vastavalt taotletule.

TsMS § 150 lg 1 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem. Kostjad on tasunud vastuhagi esitamisel riigilõivu 840 eurot. Kostjad

on taotlenud enam tasutud riigilõivu 420 eurot ja poole menetluses tasutud riigilõivu 210 eurot

tagastamist. Kohus rahuldab kostjate taotluse ja määrab riigilõivu 630 eurot tagastamise kostjate

seadusliku esindaja arveldusarvele vastavalt kostjate taotlusele.

7 (8)

7. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad poolte

menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab hagimenetlusega seonduvad poolte menetluskulud

poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, asub

kohus seisukohale, et alaealistele lastele määratud esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda

(sealhulgas arvestades, et alaealistele lastele anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigile õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulud) ning ülejäänud menetluskulud kulu kandnud isiku kanda.

8. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise

tähtaega kahe tööpäevani. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on lühendatud

üksnes kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse osas ning ei laiene tehingu

heakskiitmisele. Tehingu heakskiitmise osas kehtib seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise

tähtaeg.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

8 (8)