3-23-2853/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-2853

Haldusasi

X.X. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

seoses

lühiajaliste

kokkusaamistega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2024. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 29. mai

2025).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X.X.-il on oma emaga lühiajaliste kokkusaamiste raames kohtunud

nii, et nad on olnud eraldatud klaasist vaheseinaga ja vestlus käis läbi sisetelefoni.

2. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas X.X. kaebuse, milles palus mõista välja talle hüvitis

mittevaralise kahju tekitamise eest seoses lühiajaliste kokkusaamistega, mida võimaldati üksnes

vaheseinaga eraldatuna. Kaebuse kohaselt ei teadnud kaebaja, et võimalik on kohtuda ka ilma

vaheseinaga eraldamiseta.

3. Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2024. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Vangistusseaduse (VangS) § 24 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord

kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei

ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72

kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 31 lg-te 1-2 järgi toimub lühiajaline

kokkusaamine vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud

kohas vanglateenistuja järelevalve all (lg 1). Kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks

ettenähtud kohas eraldatakse kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik klaasist

vaheseinaga (lg 2). Eraldamiseta võib kokkusaamisi võimaldada VSkE § 31 lg-s 21 sätestatud

juhtudel ning sellisel juhul peab isik märkima taotluses kokkusaamise põhjuse ja selgitama, miks

ta vajab kokkusaamist nimetatud viisil (VSkE § 33 lg 3). Seega ei toimu ilma klaasist

vaheseinata kokkusaamised vangla initsiatiivil, seda peab kinnipeetav või isik ise selgelt

taotlema ja põhjendama.

3.2. Vaidlust pole selles, et kaebaja ega temaga kokkusaamisele tulnud isik ei esitanud vanglale

taotlust lühiajaliseks kokkusaamiseks klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Seega pole kaebaja

soovinud eraldamiseta kokkusaamist ja vangla ei ole sellest keeldunud.

3.3. Kaebaja heidab vanglale ette seda, et vangla ei ole teda teavitanud sellest, et valminud on

ruum, kus saab kohtuda ka ilma klaasist vaheseinata. Vastustaja on selgitanud, et esimesed

võimalused klaasist vaheseinata eraldamiseta lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks loodi

Tartu Vanglas 2021. a novembris. Vangla on küll möönnud, et puuduvad tõendid, et

kinnipeetavaid teavitati sellest võimalusest, kuid kohus nõustus vastustajaga, et haldusorganile

saab tegevusetust ette heita vaid siis, kui haldusorganil oli kas õigusnormist või üldisest

hoolsuskohustusest tulenev tegutsemiskohustus.

3.4. Kohus nõustus ka vangla seisukohaga, et vanglal ei ole kohustust teavitada kinnipeetavaid

ühe või teise ruumi või mingi õigusaktiga antud õiguse realiseerimiseks vajalike tingimuste

loomisest. Kui õigustloova aktiga on kinnipeetavatele antud kindla sisuga õigus (nt võimalus

taotleda kokkusaamist klaasist vaheseinata), siis ei saa vastava ruumi puudumine õigustada

kokkusaamise mittevõimaldamist. Kuna VSkE § 31 lg 21, mis annab võimaluse kohtumiseks ka

klaasiga eraldamiseta, jõustus juba 1. jaanuaril 2015, siis tekkis juba 1. jaanuaril 2015

kinnipeetavatel õigus nõuda vanglalt VSkE § 31 lg 21 alusel klaasiga eraldamiseta kokkusaamisi.

Ja seda vaatamata asjaolule, et selline ruum võis valmida alles 2021. a novembris. Ka Riigikohus

on selgitanud, et vangla ehituslik eripära ei saa olla eraldamisvajaduse piisavaks põhjenduseks

(RKHKm 3-3-1-12-14, p 14).

3.5. Vangla on kaebaja emale selgitanud piisavalt lühiajalisi kokkusaamisi reguleerivaid VangS

ja VSkE sätteid, sh edastanud lingi elektroonilisele Riigi Teatajale. Asjakohastest sätetest nähtub

selgelt, et isikul tuleb endal esitada põhjendatud taotlus kokkusaamiseks ilma vaheseinata.

Vastustajale ei saa ette heita, et kokkusaaja ei ole vaatamata selgitustele selliseid taotlusi

esitanud.

3.6. Kaebaja pidi sellest, et eraldamiseta kokkusaamised on võimalikud, aru saama ka vangla 13.

augusti 2021. a käskkirjast, millega kehtestati lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele tulijatele

piirangud. Seda käskkirja tutvustati suletud eluosakonna kinnipeetavatele, kus viibis ka kaebaja,

käskkirja kambrisse andmisega. Seega oli kaebajal võimalik nimetatud käskkirjaga tutvuda ja tal

oli võimalik aru saada, et eraldamiseta kokkusaamised on võimalikud.

3.7. Seega ei ole vangla õigusvastaselt käitunud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. X.X. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus

rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Kaebaja era- ja perekonnaellu sekkuti ebaproportsionaalselt ja sellega tekitati talle

mittevaralist kahju.

4.2. Kaebajale kohaldati Tartu Vanglas 29. jaanuarist 2021 kuni 9. oktoobrini 2023

eraldamisega kokkusaamisi, kuigi eraldamiseta kokkusaamiseks mõeldud ruum oli valminud

juba 20. oktoobril 2021. Eelnevalt viibis kaebaja Viru Vanglas, kus tema vanuse tõttu

võimaldati talle automaatselt ilma eraldamiseta kokkusaamisi.

4.3. Kaebaja ei saanud taotleda eraldamiseta kokkusaamisi, kuna ta ei olnud teadlik, et see on

Tartu Vanglas võimalik. Vangla pidi eeldama, et kaebaja soovib kokkusaamisi ilma

eraldamiseta ja neid pakkuma. Kaebaja on esmakordne kinnipeetav ja väga noor ning ei

saanud teada, et tal on selleks õigus.

4.4. Tartu Vangla kokkusaamiste kord oli igati vastuolus nii põhiseadusega kui ka

konventsiooniga. Ilma eraldamiseta lühiajaline kokkusaamine oli ebapiisav, et peresidemeid

normaalsel kujul säilitada.

4.5. Sotsiaalses isolatsioonis hoidmine on karistuse vorm.

4.6. Vanglal oli kaalutlusruum olemas ja seda tulnuks kaalutleda kaebaja kasuks. Riigikohus

on tunnistanud mitu seadust kehtetuks osas, milles see ei võimaldanud kaalutlusõigust.

4.7. Tartu Vangla ei täida piisava hoolsusega Euroopa inimõiguste kohtu, Euroopa

vanglareeglistiku ning Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise

tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) nõudeid. Samuti on vangla tegevus vastuolus mitmete

põhiseaduse sätetega.

4.8. Kaebaja on alles 21-aastane ning pidi väga noorelt taluma stressi, kuna vangla ei

võimaldanud tal emaga koos olemist. Kaebajale põhjustati perega kohtumise õiguse

piiramisega olulist heaolu langust.

5. Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel

põhjendustel.

5.1. Taotlusi kokkusaamiseks on esitanud ainult kaebaja ema ja üheski taotluses ei olnud

viiteid sellele, et soovitakse eraldamiseta kokkusaamisi.

5.2. Ka pärast käesoleva vaidluse algust ei ole ei kaebaja ega tema ema taotlenud

kokkusaamisi ilma vaheseinaga eraldamiseta.

5.3. Kaebaja viibis Viru Vanglas noore meessoost kinnipeetavana ja talle võidi kohaldada

selle konkreetse struktuuriüksuse kontseptsiooni eripära. Noortele on ette nähtud teistsugused

programmid ja kohtlemisabinõud, mistõttu ei saa nende kohtlemist võrrelda üle 21-aastaste

kinnipeetavate kohtlemisega.

5.4. Võimalus ilma eraldamiseta kokkusaamiseks kehtestati õigusaktides 2015. aastal. Kuna

kaebaja ega tema ema ei ole esitanud ühtegi taotlust eraldamiseta kokkusaamiseks, ei ole

vangla käitunud õigusvastaselt.

5.5. Kaebaja ema taotlustele antud vastustes on vangla viidanud õigusnormidele, sh VSkE §-

le 31, mis reguleerivad lühiajalisi kokkusaamisi.

5.6. Vanglal ei ole kohustust kaebaja soovitud viisil kokkusaamisi pakkuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ega tema ema ei ole esitanud enne hüvitisenõude esitamist

vanglale ühtegi taotlust, kus oleks soovitud lühiajalist kokkusaamist ilma klaasist vaheseinaga

eraldamiseta. Seda ei väida kaebaja ka apellatsioonkaebuses. Seega ei saa vangla tegevust

pidada kuidagi õigusvastaseks. Haldusorganilt ei saa nõuda tegevust, mida isik haldusorganilt

taotlenud ei ole.

Haldusorganil on kohustus tegutseda enda initsiatiivil isiku huvides vaid olukorras, kus

selleks esineb õiguslik alus. Käesoleval juhul sellist õiguslikku alust ei esine. Kuskilt ei

tulene, et vanglal on kohustus pakkuda kinnipeetavale ise võimalust kokkusaamiseks ilma

vaheseinaga eraldamiseta. VSkE § 33 lg 3 sätestas, et kui kinnipeetav või kokkusaaja taotleb

kokkusaamist § 31 lõikes 21 sätestatud viisil (st ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta), siis

peab ta taotluses märkima kokkusaamise põhjuse ja selgitama, miks ta vajab kokkusaamist

sellisel viisil. Seega oli regulatsioon selles küsimuses ühemõtteline ja selge – ilma

eraldamiseta kokkusaamise võimaldamiseks peab isik seda selgelt taotlema. Kuna kaebaja ega

tema ema sellisel viisil kokkusaamist taotlenud ei olnud, ei ole vangla tegevus õigusvastane.

8. Ka kaebaja poolt viidatud erinevad siseriikliku õiguse normid, Riigikohtu lahendid, samuti

erinevad rahvusvahelised dokumendid ega Euroopa inimõiguste kohtu lahendid ei muuda

seda, et kaebaja ega tema ema ei olnud taotlenud kokkusaamist ilma eraldamiseta. Ühestki

kaebaja viidatud normist ega seisukohast ei tulene, et vangla käitub õigusvastaselt, kui ei paku

kinnipeetavale võimalust, mida isik peaks õigusaktidest tulenevalt ise selgelt taotlema.

9. Kaebaja pole apellatsioonkaebuses ümber lükanud vangla seisukohti, et kaebaja emale

esitati vastustes tema taotlustele muuhulgas viited asjakohastele normidele, mis nägid ette

võimaluse kokkusaamisteks ka ilma vaheseinata. Ka asja materjalidest nähtub selliste

selgituste esitamine (dtl 41). Ringkonnakohtu hinnangul on vangla seda arvestades täitnud

haldusorgani selgitamiskohustuse isegi suuremas ulatuses, kui seadus seda ette näeb, sest

üldjuhul on haldusorganile kehtestatud selgitamiskohustus vaid siis, kui menetlusosaline

seada soovib (haldusmenetluse seaduse § 36).

Seega ei ole vangla tegevus õigusvastane ka seetõttu, et ta pole pakkunud kaebajale ega tema

emale võimalust kokkusaamiseks ilma klaasist vaheseinata.

9. Õigusaktides (eeskätt VSkE § 31 lg-s 21) on võimalus ilma eraldamiseta kokkusaamiseks

sätestatud piisavalt selgelt. Kaebajal ja tema emal oli võimalik õigusaktidega tutvuda ning

sellisel viisil kokkusaamist taotleda. Olukorras, kus isik ise ei ole piisavalt hoolikas selleks, et

õigusaktidest välja selgitada, millised õigused tal on, ei saa haldusorganile ette heita seda, kui

isik oma õigused kasutamata jätab.

11. Asjaolu, et kaebajal oli noore kinnipeetavana võimalik kohtuda ilma vaheseinata Viru

Vanglas, ei tähenda, et Tartu Vangla oleks käitunud õigusvastaselt. Nagu ülal märgitud, ei ole

Tartu Vangla rikkunud ühtegi õigusnormi.

10. Kokkuvõttes märgib ringkonnakohus, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Kaebaja keskendub apellatsioonkaebuses peamiselt selle

äranäitamisele, et tema õigust eraldamiseta kokkusaamisele ja seeläbi perekonnaelule on

rikutud, kuid jätab sisuliselt täielikult tähelepanuta vangla ja halduskohtu seisukohtade

põhisisu – et kaebaja ega tema ema ise ei taotlenudki eraldamiseta kokkusaamist. Teisisõnu

üritab kaebaja näidata süüdlasena vanglat, kuid jätab tähelepanuta selle, et ta polnud ise oma

õiguste kasutamiseks piisavalt hoolas. Sellises olukorras ei ole vangla õigusvastaselt käitunud

ning kaebajal pole seetõttu ka õigust hüvitise saamiseks.

11. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud.

(allkirjastatud digitaalselt)