2-24-11823/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-11823

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi V. Z. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ) (RK

11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine (e-post XXX)

Kostja: V. Z. (IK XXX, rahvastikuregistris andmed elukoha

kohta puuduvad, menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu)

Asja lahendamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi V. Z. vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega

osaliselt.

2. Välja mõista V. Z.-ilt B2 Impact OÜ kasuks kostja ja Xxxx vahel 22.01.2020

sõlmitud krediidilepingust tulenev:

3.1. põhivõlgnevus 1000 eurot;

3.2. viivis 391.89 eurot.

3. Jätta menetluskulud 93% ulatuses V. Z.-i kanda ja 7% ulatuses B2 Impact OÜ

kanda.

4. Välja mõista V. Z.-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 260.40 eurot ja viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

5. V. Z.-il rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg

1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32, 50409 Tartu; e-post

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse

1 (6)

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus hagejale luba

edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

(aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post vmkrakvere.menetlus@kohus.ee, e-toimik

https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga

tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 02.08.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse V. Z. (kostja)

vastu põhivõlgnevuse 1000 eurot, intressi 179.73 eurot ja viivise 320.27 eurot nõudes.

Alternatiivse nõudena, kui kohus asub asja läbivaatamisel seisukohale, et krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, taotleb hageja kostjalt põhivõlgnevuse 1000 eurot ja

viivise 391.89 eurot perioodi 04.06.2020 kuni hagi esitamiseni 02.08.2024 eest väljamõistmist.

Harju Maakohus 11.10.2024 määrusega edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks

Viru Maakohtule.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks Xxxx (lepingu sõlmimise ajal Xxxx) ja

kostja vahel 22.01.2020 sõlmitud krediidilimiidi leping, limiidiga kuni 5000 eurot, intressiga

49,09% aastas, krediidi kulukuse määraga 61,79% aastas (arvestusega, et krediidisumma

võetakse kasutusse korraga ühe väljamaksena, väljavõtte tasu ei ole arvestatud). Kostja

kohustus tagastama krediidi igakuiselt vastavalt krediidiandja esitatud arvele. Arvetel

näidatava miinumsumma moodustab: 1) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast

summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem;

tingimusel, et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse

miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Kostja kasutas laenulimiiti

1000 eurot. Kostja ei ole krediidilepingu täitmiseks tagasimakseid teinud. Kostja rikkus

lepingut, jätte tagastamata 12.02.2020 makse 50 eurot, 12.03.2020 makse 51.30 eurot ja

12.04.2020 makse 53.69 eurot. Krediidiandja edastas kostjale 12.04.2020 meeldetuletuse,

2 (6)

milles hoiatas, et kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ja leping

lõpeb 15. päeval. Kuna kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping

hagiavalduse järgi 03.06.2020. Lepingu ülesütlemise avaldus on vastavalt kokkuleppele

edastatud kostjale krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Kostjat teavitati 05.05.2020 kirjaga

nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.

Hagiavalduses esitatud selgituste põhjal on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmisel lähtunud taotluses esitatud andmetest (sissetulek 1200 eurot, igakuised

kohustused puuduvad, ülalpeetavaid lepingu sõlmimise ajal ei olnud) ja kostja antud

kinnitustest. Krediidiandja tuvastas maksehäireregistrist saadud andmete põhjal, et lepingu

sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis

krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi

kokkulepitud tingimustel.

3. Hagimaterjalid toimetati kostjale 06.02.2025 määruse alusel kätte 27.02.2025 avalikult

väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku

vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt

vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja

on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega

õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja

selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.

Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva rahalise nõude väiksemas summas kostjalt

väljamõistmise nõue ei ole käsitatav alternatiivse nõudena TsMS § 370 lg 2 tähenduses,

kuivõrd nõude ese on sama ja hageja on sisuliselt esitanud ühe nõude ning n-ö tagumises

järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist.

Hageja ei ole ka esile toonud, et ta algsest nõudest loobuks.

5. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks Xxxx ja kostja vahel 22.01.2020 sõlmitud

tähtajatu korduvkasutatava krediidilimiidi leping, limiidiga kuni 5000 eurot, intressiga 49,09%

aastas. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ja et kostja

on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

6. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse

ning võimaldanud kostjale krediiti. Kostjal oli kohustus kasutusele võetud krediit tagastada

vastavalt krediidiandja esitatud arvetele. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostja ei ole

lepingu täitmiseks teinud ühtegi tagasimakset ja tal on seega tekkinud lepingu täitmisest

võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegemist on rahalise kohustuse

täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

Kuna kostja jäi võlgnevusse kolme järjestikuse tagasimakse tegemisega, andis krediidiandja

kostjale 12.04.2020 teatega täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, koos hoiatusega, et

minimaalse tagasimakse sooritamata jätmisel öeldakse leping üles ja leping lõpeb 15. päeval.

Seega on leping kehtivalt üles öeldud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.

3 (6)

Hageja on hagiavalduse põhjal lugenud lepingu ülesöelduks alates 03.06.2020. Samuti puudub

vaidlus selles, et krediidiandja on hagi aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded loovutanud

hagejale. Hagiavalduse kohaselt on kostjat teavitatud nõude loovutamisest hagejale.

7. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

8. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr alates 01.01.2020 20,61% aastas

(s.o on viimane avaldatud krediidi kulukuse määr enne lepingu sõlmimist). VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks oli seega 22.01.2020 lepingu sõlmimise ajal 61,83%.

Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr 61,79% ei ületanud seega seadusega

kehtestatud piirmäära.

9. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p

18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) §

50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid

täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS §

4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja, st antud juhul hageja. Kui hageja ei

esita asjaolusid, millest nähtub, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud.

10. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja

on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse

põhjal on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist hinnanud kostja krediidivõimelisust

üksnes kostja taotluses sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud andmete põhjal ja

kontrollinud maksehäirete esinemist (maksehäired puudusid). Hagiavaldusest ei tulene, et

hageja oleks kostja esitatud andmeid vähemalt mõistlikult kontrollinud, sh küsinud kostjalt

tema arvelduskonto(de) väljavõtte(d) piisavalt pika perioodi kohta. Eeltoodust tulenevalt asub

kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud seadusest tulenevaid nõudeid

4 (6)

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

Kohus selgitab ühtlasi, et krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka

viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Käesoleval juhul ei ole hageja ka

väitnud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Ka

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks

saadud rahasumma tagastada.

Riigikohus on täpsustanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja

maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses

sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud

põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole

kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6

järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17,

p 16; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26).

12. Hageja esitas juba esialgses hagis alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et hageja ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus leiab, et hageja vähendatud nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kostja sai krediiti 1000 eurot ja ei ole teinud ühtegi lepingukohast tagasimakset. Kuna lepingu

ülesütlemisega muutus põhivõlgnevus tervikuna sissenõutavaks, tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista põhivõlgnevus 1000 eurot.

Hageja taotleb kostjalt viivise põhivõlgnevuselt seadusjärgses (s.o VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud) määras alates lepingu ülesütlemisest 04.06.2020 kuni hagiavalduse

esitamiseni 02.08.2024 summas 391.89 eurot väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja nõude

ning mõistab kostjalt välja viivise 391.89 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1000

eurot ja viivise 391.89 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku summas 1391.89 eurot, mis moodustab esitatud

haginõudest hagihinnaga 1500 eurot umbes 93%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 93%

kostja kanda ja 7% hageja kanda.

14. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Hagiavalduse järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 280 eurot. Kuna riigilõivu suurus

tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja

menetluskulu (riigilõiv) 280 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

5 (6)

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 260.40 eurot

(93% 280 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.

Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja

hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

6 (6)