Legislator Case Law & Legislation
3-24-2205/17 AI generated

3-24-2205/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-2205/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Eesti Töötukassa võttis 03.03.2024 otsusega nr TA24-0103269 W.U (kaebaja) töötuna W.U esitas Tallinna Halduskohtule 27.07.2024 kaebuse (korduvalt täiendatud) Eesti

Legislator headnote

AI generated

3-24-2205/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Eesti Töötukassa võttis 03.03.2024 otsusega nr TA24-0103269 W.U (kaebaja) töötuna W.U esitas Tallinna Halduskohtule 27.07.2024 kaebuse (korduvalt täiendatud) Eesti

Keywords

AI generated
normal loss of working hours weather-related loss of work temporary work incapacity breach of employment obligations waiver of wage claims eligibility for unemployment benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

28.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2205

Haldusasi

W.U kaebus Eesti Töötukassa tekitatud kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja W.U

Vastustaja Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.04.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

W.U apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada W.U apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 22.04.2025 otsuse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 7, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa võttis 03.03.2024 otsusega nr TA24-0103269 W.U (kaebaja) töötuna

arvele ning lõpetas 25.06.2024 otsusega nr TA24-0099018 tema töötuna arveloleku

tagasiulatuvalt alates 18.05.2024.

2. W.U esitas Tallinna Halduskohtule 27.07.2024 kaebuse (korduvalt täiendatud) Eesti

Töötukassa tekitatud kahju hüvitamiseks.

Kaebaja palub mõista töötukassalt välja 500 eurot töötuna arveloleku ebaseadusliku

lõpetamise eest ja 500 eurot selle eest, et kaebajal ei olnud 2024. a juulis ravikindlustust.

Tervisekassa andmetel oli kaebajal ravikindlustus järgmistel ajavahemikel: 02.04.2023 kuni

18.02.2024; 21.04.2024 kuni 26.06.2024; 01.08.2024 kuni 04.10.2024 ja alates 03.01.2025.

Kaebaja soovis pöörduda 2024. a juulis terviseprobleemide tõttu arsti poole, kuid ei saanud

seda teha, sest tal ei olnud võimalik arstiabi eest tasuda. Kaebaja pidi piinlema valude käes,

kuna töötukassa ebaseadusliku tegevuse tõttu ei olnud tal ravikindlustust.

Töötukassa on pidevalt võtnud kaebaja töötuna arvele ja siis ilma igasuguse põhjuseta arvelt

maha. Töötukassa kiusab ja alavääristab kaebajat, kui käsib tal alati nõustamiseks kohapeale

tulla. Kaebaja on taotlenud nõustamist telefoni teel või infosüsteemi vahendusel, kuid

3-24-2205

töötukassa on keeldunud. Kui kaebaja on käinud töötukassa esinduses kohapeal, siis ei ole

tehtud ühtegi toimingut, mida ei saaks teha telefoni teel. Kaebajal on õigus valida, kas minna

nõustamiseks töötukassasse või suhelda konsultandiga telefoni teel. Töötukassa on piiranud

kaebaja ligipääsu e-töötukassa keskkonnale. Selles keskkonnas saaks kaebaja vaadata

tööpakkumisi ja kandideerida töökohale, samuti esitada avaldusi ja taotlusi. Töötukassa piirab

sellega kaebaja õigust osaleda tööturul.

3. Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata.

Töötukassa võttis kaebaja töötuna arvele 03.03.2024 otsusega. Tööturumeetmete seaduse

(TöMS) § 9 lg p 2 kohaselt on töötul kohustus osaleda nõustamisel vähemalt üks kord 30

päeva jooksul. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd

leida. Järgmise nõustamise aeg ja viis märgitakse tegevuskavas (TöMS § 7 lg 3). Kaebajale

25.03.2024 koostatud tegevuskava järgi määrati järgmiseks nõustamise ajaks 18.04.2024 kell

14.15. Tegevuskava saadeti kaebajale e-kirjaga 25.03.2024. Kaebaja ei tulnud nõustamisele.

Töötukassa nõustaja helistas seepeale kaebajale. Kaebaja ütles, et unustas teada anda, et ta ei

plaaninudki kohale tulla. Kaebajat nõustati telefoni teel. Talle selgitati, et tal on kohustus

osaleda nõustamisel töötukassa määratud viisil. 18.04.2024 tegevuskavas määrati järgmise

nõustamiskohtumise ajaks 13.05.2024 kell 12.30. Nõustamine pidi toimuma töötukassas

kohapeal. Tegevuskava koos infoga kohtumise kohta saadeti kaebajale 19.04.2024 e-kirjaga.

Kaebaja ei ilmunud nõustamisele. Nõustaja helistas kaebajale, kuid ta ei vastanud telefonile.

Nõustaja saatis kaebajale samal päeval e-kirja, millele kaebaja samuti ei vastanud. 20.05.2024

helistas nõustaja uuesti kaebajale. Kaebaja andis teada, et ei saanud kokkulepitud ajal kohale

tulla haigestumise tõttu ja palus uut aega. Uueks ajaks määrati 28.05.2024 kell 17.00. Kaebaja

ei tulnud kohale. Nõustaja helistas kaebajale, kuid ta ei vastanud. Nõustaja saatis 29.05.2024

e-kirja, millele kaebaja samuti ei vastanud. Kuna kaebaja ei osalenud nõustamisel vähemalt

üks kord 30 päeva jooksul mõjuva põhjuseta, lõpetati tema töötuna arvelolek 25.06.2024

otsusega tagasiulatuvalt alates 18.05.2024 (TöMS § 12 lg 1 p 1).

Töötukassal pole kaalutlusõigust, kas lõpetada sellises olukorras inimese töötuna arveolek või

mitte. Töötukassa ei lõpeta inimese töötuna arvelolekut üksnes juhul, kui nõustamisel

osalemata jätmiseks on mõjuv põhjus. Seda peab inimene töötukassale tõendama. Kaebaja on

olnud seisukohal, et töötukassas kohapeal käimine on mõttetu, kuid seda ei saa lugeda

mõjuvaks põhjuseks (vt ka Tallinna Halduskohtu 17.05.2023 otsus nr 3-22-2435). Nõustamise

viisi üle otsustades arvestab töötukassa inimese soovi ja võimalust tööd leida. Kaebaja puhul

oli põhjendatud nõuda kohapeale tulekut. Kaebaja on olnud töötu pikemat aega, tema viimane

pikem töösuhe lõppes tema CV järgi 2010. a-l. Kaebaja ei osale tööturuteenuses või muudes

töö leidmist soodustavates tegevustes. Eeldada võib, et kaebajal on töö leidmisel raskusi ning

suurem vajadus nõustamise ja juhendamise järele. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini

vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele ammendavalt vastata ja oma vastuseid

täpsustada. Samuti võimaldab see paremini hinnata kaebaja ootusi, valmisolekut ja tegelikku

võimalust tööle asuda. Kaebaja kasutab oma e-kirjades ebatsensuurseid väljendeid ja

solvanguid.

Ravikindlustuse tekkimise eelduseks on sotsiaalmaksu maksmine. Sotsiaalmaksuseaduse

(SMS) § 6 lg 1 p 61 kohaselt maksab töötukassa sotsiaalmaksu inimeste eest, kes on töötuna

arvele võetud. Sotsiaalmaksu makstakse alates 31. päevast inimese töötuna arvele võtmisest

arvates (SMS § 6 lg 31). Töötuna registreeritud inimesed on seega ravikindlustatud alates 31.

arvel oleku päevast. Ravikindlustus säilib kogu töötuna arveloleku aja ning kehtib veel kuu

aega pärast töötuna arveloleku lõppu (ravikindlustuse seaduse § 7 lg 2). Vastustaja on taganud

kaebajale ravikindlustuse olemasolu, lähtudes õigusaktides sätestatust. Töötukassa tasus

kaebaja eest sotsiaalmaksu kuni 25.06.2024 ja kaebaja ravikindlustus lõppes 26.06.2024.

2(5)

3-24-2205

Kaebaja esitas uue avalduse töötuna arvele võtmiseks 02.07.2024. Töötukassa võttis ta arvele

samal päeval tehtud otsusega ja kaebajal tekkis ravikindlustus uuesti 01.08.2024.

Kaebaja kahjunõue on tõendamata. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks olnud 2024.

a juulis broneeritud mõni arstivisiit, mis oleks ravikindlustuse puudumise tõttu ära jäänud.

Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et valu alakõhus algas kaebajal 01.08.2024 ja samal päeval

pöördus ta eriarsti vastuvõtule. Kaebajal oli siis ravikindlustus olemas. Kaebaja

terviseandmed ei kinnita, et tal esineks mõni tõsisem terviseprobleem, mis vajanuks 2024. a

juulis ravi. Töötukassaga asjaajamine ja nõue käia töötukassas kohapeal võis tekitada

kaebajale stressi ja ebameeldivust, kuid see ei ole käsitatav mittevaralise kahjuna.

Ravikindlustuse kaotamine on töötuna arveloleku lõpetamisega paratamatult kaasnev tagajärg.

4. Tallinna Halduskohus jättis 22.04.2025 otsusega kaebuse rahuldamata.

Töötukassa on õigesti selgitanud, et ravikindlustuse lõppemine on töötuna arveoleku

lõpetamise vältimatu tagajärg. Seega tuleb kontrollida, kas töötukassa 25.06.2024 otsus

lõpetada kaebaja töötuna arveolek oli põhjendatud.

TöMS § 9 lg 1 p 2 järgi on töötul kohustus osaleda nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja

viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Nõustamise aeg ja viis märgitakse tegevuskavasse

(TöMS § 7 lg 3 viimane lause). Nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa

infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa,

arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida (TöMS § 9 lg 2). Nimetatud sättest tulenevalt ei

saa inimene ise valida, millisel viisil ta nõustamisel osaleb. Samuti ei tulene sellest sättest, et

nõustamisviis on asjaolu, milles tuleb saavutada kokkulepe. Seega nõustamisviisi otsustab

töötukassa. Töötukassal tuleb välja selgitada inimese soovid ja eelistused, kuid mõjuvate

põhjuste esinemisel võib nendest kõrvale kalduda.

Vastustaja nõue ilmuda nõustamisele töötukassa esindusse oli põhjendatud, vaatamata kaebaja

vastupidisele soovile. Kaebaja on olnud töötu pikema aja vältel ega osale tööturuteenuses või

muudes töö leidmist soodustavates meetmetes (vt ka Tallinna Halduskohtu 17.05.2023 otsus

nr 3-22-2435, p 22). Seega kuulub kaebaja riskirühma, kelle puhul võib eeldada

töölerakendumise takistusi ning suuremat vajadust vahetu nõustamise ja juhendamise järele.

Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele

ammendavalt vastata ja oma vastuseid täpsustada. Samuti võimaldab see paremini hinnata

inimese ootusi ning valmisolekut ja võimalust tööle asuda.

TöMS § 12 lg 1 p 1 järgi teeb töötukassa otsuse inimese töötuna arveloleku lõpetamise kohta,

kui ta vähemalt kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, välja arvatud juhul, kui ta ei

saanud osaleda mõjuva põhjuse tõttu. Töötukassa lõpetas kaebaja töötuna arveloleku

tagasiulatuvalt alates 18.05.2024. See otsus on õiguspärane. Kaebaja ei ilmunud 25.03.2024

tegevuskavas määratud 18.04.2024 nõustamiskohtumisele. Kaebaja ei ilmunud ka 13.05.2024

nõustamiskohtumisele, väites töötukassale tagantjärgi, et oli haige. Seda väidet kinnitavaid

dokumente ta töötukassale ei esitanud (vt 20.05.2024 koostatud tegevuskava). Töötukassa

määras kaebajale uue nõustamiskohtumise 28.05.2024, kuhu kaebaja samuti ei ilmunud.

Pärast 18.05.2024 ilmnenud asjaolud kinnitasid, et kaebajal polnud juba aprillis 2024 põhjust

kohtumisele mitte ilmuda. Kaebaja pole käitunud heauskselt ega täitnud oma kohustusi.

Kaebaja ei ilmunud nõustamistele põhjusel, et ei pidanud töötukassasse kohapeale tulekut

vajalikuks. Nagu märgitud, pole kaebajal õigust selle üle otsustada. Seda on Tallinna

Halduskohus kaebajale selgitanud ka 17.05.2023 otsuses nr 3-22-2435 (p 21). Praeguse

juhtumi asjaoludel on töötukassa otsus lõpetada kaebaja töötuna arvelolek tagasiulatuvalt

põhjendatud (vt ka haldusmenetluse seaduse § 66 lg 3 koosmõjus lg 2 p-ga 3). Otsuse mõju

kaebajale leevendas see, et kaebaja ravikindlustus säilis vaatamata tagasiulatuva mõjuga

3(5)

3-24-2205

otsuse tegemisele kuni otsuse tegemise kuupäevani. Töötukassa võttis 02.07.2024 otsusega

kaebaja taas töötuna arvele ja kaebaja ravikindlustus taastus 01.08.2024.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib kahju hüvitamist nõuda isik, kelle õigusi

on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud. Oluline

on ka see, kas kahju olnuks võimalik vältida RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste

kaitsmise või taastamisega. Kuna töötukassa otsus oli õiguspärane, ei rikkunud see kaebaja

õigusi. Lisaks tuleks kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei

kasutanud võimalust esitada nõue töötukassa 25.06.2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks või

tühistamiseks (RVastS § 3). Otsuses on kaebajale selgitatud selle vaidlustamise korda.

Kahjunõue tuleb seega jätta rahuldamata, kuna vastustaja tegevus oli õiguspärane ja kaebaja

jättis kasutamata esmase õiguskaitsevahendi.

5. W.U palub Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 22.04.2025 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada.

Töötukassa on kaebaja töötuna arveloleku korduvalt omavoliliselt lõpetanud ja siis ei ole

kaebajal olnud ka ravikindlustust. Kaebaja soovib osaleda töötukassa nõustamisel telefoni või

interneti teel, mitte käia iga kuu töötukassas kohapeal. Kui kaebaja on kohal käinud, siis ei ole

töötukassa kaebajat kuidagi aidanud, nt pakkunud koolitust, karjäärinõustamist vms.

Kaebajalt küsitakse ainult, kuhu ta on tööle kandideerinud, kuid selle info võib kaebaja saata

ka e-postiga. 90% töötutest ei pea iga kuu töötukassas kohal käima. Kaebajat lihtsalt

alandatakse. Kuna kaebajal ei olnud ravikindlustust, siis ei saanud ta pöörduda haiglasse, sest

kaebajal endal ei ole raha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tulenevalt HKMS § 187 lg-st 2 ja lg 3 p-st 5 keeldub ringkonnakonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab selle, kui apellatsioonkaebuses

esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Nimetatud

alust kohaldatakse apellandi faktiväidete õigsust eeldades õiguslikult selges olukorras (vt

Riigikohtu 28.01.2021 määrus nr 3-19-1282, p-d 13–14; 17.01.2018 määrus nr 3-16-1861, p

11; Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 määrus nr 3-18-2304, p 11; 07.10.2024 määrus nr 3-

23-2392, p 10).

7. Ringkonnakohus leiab, et W.U apellatsioonkaebus tuleb läbivaatamatult tagastada.

Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtki uut faktilist asjaolu, vaid on korratud varem

halduskohtule esitatud väiteid, mis ilmselgelt ei annaks alust apellatsioonkaebust rahuldada.

8. Töötul on kohustus osaleda töökesksel nõustamisel vähemalt üks kord 30 päeva jooksul

(TöMS § 9 lg 1 p 2). Nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi

kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku

soovi ja võimalusi tööd leida (TöMS § 9 lg 2). Nõustamise aeg ja viis märgitakse

tööotsimiskavas (TöMS § 7 lg 3). Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise

kohta, kui töötu vähemalt üks kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, välja arvatud juhul,

kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse tõttu (TöMS § 12 lg 1 p 1).

9. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda nõustamist kindlal temale sobival viisil.

Töötukassa on asjakohaselt põhjendanud, miks kaebaja puhul peeti vajalikuks nõustamist

töötukassas kohapeal, mitte kaebaja eelistatud viisil (s.o e-kirja teel või töötukassa

infosüsteemi kaudu). Pikaajalist töötust võib üldiselt pidada isiku töölerakendumist

takistavaks asjaoluks, sest pikaajaline tööturult eemalviibimine vähendab isiku tööharjumust

ja tema erialased teadmised võivad ununeda või vananeda. Eeldatavasti ei ole pikaajaliste

töötute puhul töö iseseisev otsimine tulemuslik. Pikaajalise töötu töölerakendumist takistavate

asjaolude väljaselgitamiseks ja takistuste ületamiseks on oluline töötukassa ja töötu vaheline

4(5)

3-24-2205

koostöö. Eeldatavasti saab seda kõige paremini teha vahetul kohtumisel, kus on võimalik

vältida vääritimõistmist ja saada vastused (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2024 otsus nr 3-

24-857, p 15). Kaebaja ei ole toonud välja ühtki asjaolu, millest saaks järeldada, et

töötukassas kohapeal toimuval nõustamisel osalemine olnuks tema jaoks liialt koormav.

10. Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebaja ei ilmunud korduvalt töötukassa määratud

kohtumisele, kuigi tal puudus selleks mõjuv põhjus, mistõttu oli kaebaja töötuna arveloleku

lõpetamine Eesti Töötukassa 25.06.2024 otsusega õiguspärane. Mõjuvaks põhjuseks ei ole

see, et kaebaja lihtsalt ei soovi töötukassas kohapeal käia. Ravikindlustuse kaotamine on

töötuna arveloleku lõpetamise vältimatu tagajärg. Seega puudub üks kahjunõude rahuldamise

eeldusi – avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus ning kaebaja kahjunõude rahuldamine

ei oleks võimalik.

11. Apellatsioonkaebuse tagastamise korral loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud

(HKMS § 187 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)