2-24-6970/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-6970

Tsiviilasi

DHL Logistics Estonia OÜ hagi SIA "NIKSI

COMPANY" vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

42622,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: DHL Logistics Estonia OÜ, registrikood

14532924; hageja esindaja: vandeadvokaat Enno

Heringson, e-post: enno@heringson.ee;

Kostja: SIA "NIKSI COMPANY", välisriigi registrikood:

42103074612;

Kostja teadaolev esindaja: vandeadvokaat Ēriks Štālbergs

Individuāli praktizējošs zvērināts advokāts Ēriks Štālbergs

Fr. Brīvzemnieka 38, Liepāja, LV-3401, e-post:

eriks.staIbergs@inbox.lv

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 04.04.25.a, Tallinn, osales hageja esindaja

vandeadvokaat Enno Heringson

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt SIA "NIKSI COMPANY" hageja DHL Logistics Estonia OÜ

kasuks 38 681,94 eurot, viivis kuni hagi esitamiseni summas 2006,49 eurot ning viivis

alates hagi esitamisele järgnevast päevast (04.05.2024) kuni võlgnevuse summas 38

681,94 eurot täieliku tasumiseni viivise määraga 5% aastas.

3. Jätta SIA "NIKSI COMPANY" ja DHL Logistics Estonia OÜ menetluskulud SIA

"NIKSI COMPANY" kanda.

4. Välja mõista kostjalt SIA "NIKSI COMPANY" hageja DHL Logistics Estonia OÜ

kasuks menetluskulud kokku 5051,26 eurot, millest 1400 eurot riigilõiv, tõlkekulud

460,13 eurot ning õigusabikulud 3191,13 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb SIA "NIKSI COMPANY" tasuda

DHL Logistics Estonia OÜ-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

05. aprillil 2023. a tellis hageja enda kliendi Prysmian Group Baltics AS (registrikood

10094120) jaoks kostjalt rahvusvahelise kaubaveo autoga Itaaliast, Giovinazzost, Torre del

Tuonost Eestisse. Kaup pidi Eestisse jõudma hiljemalt 10. aprillil 2023. a (tellimus lisa 3, tõlge

lisa 4). Kaup laaditi 06. aprillil 2023. a T.L.M. srl veokile, kuid varastati juba Itaalias. Kauba

kaal oli tellimuses (lisa 3, tõlge lisa 4) märgitud 24 000 kg ehk siis 24 tonni, täpsustatud

andmetel 22 230 kg (lisa 12, tõlge lisa 13).

Prysmian Group Baltics AS esitas 18. mail 2023. a hagejale nõude kauba hüvitamiseks summas

38 681,94 eurot (lisa 9, tõlge lisa 10). Kuivõrd nõue oli vaieldamatult põhjendatud, siis esitas

hageja Prysmian Group Baltics AS vastavas summas krediitarve (lisa 11). Vastavas summas on

tehtud tasaarvestusi erinevate Prysmian Group Baltics AS-le esitatud veoarvetega so hageja on

seeläbi Prysmian Group Baltics AS-le 38 681,94 eurot hüvitanud ning kandnud seeläbi kahju.

CMR konventsiooni artikkel 17 p 1 tuleneb, et vedaja vastutab kauba täieliku või osalise

kaotsimineku eest. CMR konventsiooni artikkel 23 p 1 sätestab, et kui vedaja on vastavalt

käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise

kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks

kauba veoks vastuvõtmise köhas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Kauba väärtuse on

meile avaldanud Prysmian Group Baltics AS 18. mail 2023. a ja see on 38 681,94 eurot (lisa 9,

tõlge lisa 10). Artikkel 23 p 3 tuleneb (alates Genfis 05. juulil 1978. a protokollist

konventsiooni juurde), et hüvituse suurus ei või ületada 8,33 arvestuslikku ühikut puudu oleva

brutokaalu kg eest. Artikkel 23 p 7 tuleb, et konventsioonis nimetatud arveldusühikuks on

Rahvusvahelise Valuutafondi poolt kindlaksmääratud SDR- ühik2 . Käesoleva artikli punktis 3

nimetatud summa konverteeritakse selle riigi rahvuslikku valuutasse, kelle kohus arutab

kohtuasja, kohtuotsuse tegemise päeval või poolte kokkuleppel kindlaksmääratud päeval

kehtinud valuuta väärtuse alusel. SDR- ühik vastas 30. aprilli 2024. a seisuga 0,813245

eurole3 . See tähendab, et hüvituse suurus ei või CMR konventsiooni artikkel 23 p 3 tulenevalt

ületada 2,70 eurot (8,33 SDR X 0,813245 eurot) puudu oleva brutokaalu kg eest. Kuna

käesoleval juhul oli kauba kaal 22 230 kg, siis oleks hüvitis antud juhul piiratud 60 021 euroga.

Sellist summat nõutav 38 681,94 eurot ei ületa. Ülaltoodust tuleneb, et kostja ei vabane

vastutusest seeläbi, et vargus toimus ajal, kui see oli tema allvedaja valduses (CMR

konventsioon artikkel 3) ja väidetavalt ei saanud kostja seetõttu kuidagi vargust vältida. Vedaja

vastutus ei sõltu vedaja süüst (Riigikohtu 07. detsembri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-

127-05, p 13). Kuna kaup on vaieldamatult varastatud so CMR konventsioon mõttes kadunud,

siis vastutab kostja selle eest (CMR konventsiooni artikkel 17 p 1) ning kohustub hüvitama

kahju summas 38 681,94 eurot, mille hageja on kandnud (CMR konventsiooni artikkel 23 p 1).

Kostjale esitati rahvusvaheline kaubaveo tellimus (lisa 3, tõlge lisa 4). Tellimuses oli kirjas, et

„Vedu teostatakse vastavalt Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (edaspidi

CMR konventsioon) uusimale versioonile. Poolte suhteid reguleerib Eesti Vabariigi õigus“.

Tellimust aktsepteerides sõlmis kostja seega esiteks hagejaga kohtualluvuse kokkuleppe.

Teiseks, isegi kui sellist kokkulepet ei oleks, kohalduks poolte suhtele ikkagi CMR

konventsioon.

Hageja palub mõista kostjalt SIA "NIKSI COMPANY" hageja DHL Logistics Estonia OÜ

kasuks välja 38 681,94 eurot; ning viivis kuni hagi esitamiseni summas 2006,49 eurot; jooksev

viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse summas 38 681,94 eurot

täieliku tasumiseni viivise määraga 5% aastas; kõik menetluskulud ning märkida

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

Kohtu selgitused

Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas

eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja

sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus

taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

Kostja ei ilmunud 04.04.2025 kohtuistungile, hageja esitas istungil taotluse tagaseljaotsuse

tegemiseks.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende

väljamõistmise osas.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS

§ 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 5051,26 eurot, millest 1400 eurot

moodustab menetluses tasutud riigilõiv, 460,13 eurot tõlkekulud ning 3191,13 eurot

(käibemaksuta) õigusabi. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1400

eurot.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 3191,13 eurot (käibemaksuta) ning

tõlkekulusid summas 460,13 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust, rahvusvahelist iseloomu, asja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud

tööd ning asjas toimunud sisulist vaidlust ning toimunud istungeid.

Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 5051,26 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (5051,26 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mai Grauberg

Kohtunik