2-23-10847/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-10847

Kohtuasi

K.E hagi K.Y vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

K.E apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja K.E (isikukood XXX), eestkostja X.J

Yampolskaja, lepinguline esindaja Ivo Kaurit

Kostja K.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Vassili Kosteitšuk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata K.Y 04.04.2025 seisukohas esitatud taotlus tõendite

vastuvõtmiseks.

2. Jätta K.Y 04.04.2025 vastuväide tähelepanuta.

3. Jätta Harju Maakohtu 14.10.2024 otsus muutmata.

4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta K.E kanda.

6. Välja mõista K.E-lt K.Y kasuks menetluskulud 1125 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-23-10847

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. K.E (hageja) esitas lepingulise esindaja vahendusel 01.08.2023 Harju Maakohtule K.Y

(kostja) vastu hagi elatise väljamõistmiseks ajavahemikul 01.08.2023–12.02.2024 200 eurot

kuus ja alates 12.02.2024 kuni hageja elu lõpuni 300 eurot kuus.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ema. Hageja on alates 2022 korduvalt kostja

poole pöördunud palvega abi saamiseks, kuid kostja ei ole teda abistanud. Hageja viibib alates

12.02.2024 hooldekodus ja vajab püsivat hooldust.

1.2. Kuni hooldekodusse elama asumiseni olid hageja igakuised vajadused 830 eurot kuus ja

alates hooldekodusse elama asumisest on hageja igakuised vajadused 1499 eurot kuus. Hageja

sissetulekuteks on pension ja sotsiaaltoetus, mis olid 2023 kokku 626,37 eurot kuus ja alates

2024 algusest kuni 01.04.2024 kokku 709,05 eurot kuus. Alates 01.04.2024 on pension

754,01 eurot, s.o koos sotsiaaltoetusega 780,86 eurot.

1.3. Hagejale kuulub Tallinnas aadressil XXX asuv korteriomand, mis on koormatud isikliku

kasutusõigusega hageja abikaasa kasuks ja hüpoteegiga Swedbank AS-i kasuks. Hüpoteegiga

on tagatud hageja poja võetud laenukohustus, kuid tegelikult tasub laenumakseid hageja.

1.4. Hageja kinkis 09.06.2017 kostjale Saue vallas aadressil XYX asuvast kinnistust ¾

suuruse mõttelise osa, mistõttu on kostjal moraalne kohustus hagejat vajadusel ülal pidada.

Kostja ei ole nõustunud kinnistut hagejale tagastama või müüma hageja vajaduste katteks.

2. Hageja esitas 03.10.2024 isiklikult avalduse, milles märkis, et soovib menetluse lõpetamist.

Hagejale on määratud 26.04.2024 määrusega tsiviilasjas 2-24-3759 eestkostja. Hageja

lepingulise esindaja 12.10.2024 avaldusest on arusaadav, et eestkostja ei kiida 03.10.2024

avaldust heaks ning selle menetlemist ei soovi.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

3.1. Hageja abivajadus ja vajaduste suurus on tõendamata. Hagejal on 3 täisealist last,

mistõttu kostjalt saaks abivajaduse olemasolul nõuda ülalpidamist üksnes kolmandiku

ulatuses. Hageja sissetulek on tema vajaduste rahuldamiseks piisav. Hagejal on võimalik

alates hooldekodus elama asumisest enda korter välja üürida või müüa. Hageja täidab oma

täisealise ja töövõimelise poja rahalisi kohustusi panga ees. Hagejal puudus kohustus ja

vajadus seada oma korterile hüpoteek kolmanda isiku kohustuste katteks. Seega on hageja

abivajadus tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel.

3.2. Kostjal ei ole ka majanduslikult võimalik hagejale ülalpidamist anda. Kostja töötab

monteerijana, tema netosissetulek on 1056,24 eurot kuus. Kostja ja tema abikaasa

ülalpidamisel on nende täisealine tütar, kes on keskmise puudega, osalise töövõimega ja õpib.

Kostja enda igakuised vajadused on 708,75 eurot kuus ja kostja annab tütrele ülalpidamist

2-23-10847

377,50 eurot kuus. Pärast hageja haiglasse sattumist pöördus eestkostja mitmel korral kostja

poole hagejale vajalike kulude jagamiseks ja kostja tasus vabatahtlikult 1/3 osa nendest

kuludest.

Maakohtu otsus

4. Maakohus jättis 14.10.2024 otsusega hagi rahuldamata ja otsustas mitte menetleda hageja

03.10.2024 avaldust. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud 1380 eurot.

4.1. Maakohus tuvastas, et kostja on hageja tütar. Pooled vaidlesid, kas hageja on abivajav ega

ole võimeline ennast ise üleval pidama.

4.2. Maakohus hindas hageja kulutusi 01.08.2023–12.02.2024 ja asus seisukohale, et hageja

igakuised vajadused sel perioodil olid 549,31 eurot kuus, sh eluasemekulud 304,06 eurot (sh

poja laenumakse 183,33 eurot), kulud toidule ja majapidamistarvetele 200 eurot, sidekulud

15,25 eurot, tervishoiukulu 15 eurot, hügieenikulu 5 eurot ja kulud riietele ja jalanõudele 10

eurot. Maakohus tuvastas hageja konto väljavõtte alusel, et hageja sissetulek oli 2023. a

vähemalt 626,37 eurot kuus ja veebruaris 2024 oli hageja sissetulek 709,05 eurot kuus.

Järelikult 01.08.2023–12.02.2024 piisas hageja sissetulekust tema vajaduste katteks, st hageja

oli võimeline ennast ise üleval pidama. Kuivõrd hageja nimetatud perioodil abivajav ei olnud,

puudub tal vastava perioodi eest nõue kostjalt ülalpidamise saamiseks.

4.3. Maakohtu hinnangul on alates 12.02.2024 hageja vajadused põhjendatud 1169,98 euro

ulatuses kuus, sh korteri ülalpidamise kulu 120,73 eurot, kulud eluasemele ja toidule 916

eurot, sidekulud 15,25 eurot, tervishoiukulu 113 eurot ja hügieenikulu 5 eurot. Maakohtu

hinnangul ei ole alates hooldekodusse elama asumisest poja laenumaksete tasumine enam

seoses hageja vajadustega mõistlikult vajalik. Hageja ei toonud välja asjaolusid, mis

põhjendaksid side- või hügieenikulude suurenemist, ja esitatud tõendid ei võimalda tuvastada,

et alates hooldekodusse asumisest oleksid suurenenud korteri kommunaalkulud.

Telekommunikatsiooniteenused kodus ei ole enam vajalikud. Hageja sissetulek veebruaris

2024 oli 709,05 eurot kuus ja alates maist 2024 on 780,86 eurot, st sissetuleku ja vajaduste

vahe on 389,12 eurot kuus.

4.4. Hagejal on võimalik ennast lisaks sissetulekule täiendavalt üleval pidada temale kuuluva

korteri arvel. Kui hageja korteris enam ei ela, on mõistlik see müüa ning saadud raha kasutada

hageja kulude katteks. Hageja on välja toonud, et korter on koormatud isikliku

kasutusõigusega tema abikaasa kasuks, kuid selgitas 11.07.2024 istungil, et ka abikaasa viibib

hooldekodus ning abikaasa vanusest ja tervislikust seisundist tulenevalt ei ole tõenäoline, et ta

võiks korterisse elama asuda. Maakohus tegi hagejale istungil ettepaneku tõendada korteri

väärtust, kuid hageja ei esitanud vastavaid väiteid ega tõendeid. Korterit on võimalik ka välja

üürida. Vara mõistlikku valitsemist ei kujuta olukord, kus korter seisab tühjana, kuid tasuda

tuleb selle kommunaalmakseid ning samal ajal isiku enda jooksvate kulutuste katteks tema

sissetulekust ei piisa. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et hageja ei ole

abivajav alates 12.02.2024, sest tal on võimalik ennast üleval pidada mh endale kuuluva vara

arvel.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis rahuldamata hagi elatise nõudes alates 12.02.2024 ja jaotas menetluskulud,

2-23-10847

ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 300 eurot kuus alates

12.02.2024 kuni hageja elu lõpuni ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsiooniastme menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

5.1. Maakohus jättis arvestamata menetlusliku olukorra muutumise, s.o hageja teovõimetuks

muutumise ja talle eestkostja määramise. Hageja eestkostja tõi 11.07.2024 kohtuistungil esile

asjaolu, et peale laenulepingu ülesütlemist ja sundtäitmise alustamist panga poolt pidas hageja

eestkostja läbirääkimisi kohtutäituriga ja pangaga ning saavutas maikuu lõpus kokkuleppe

laenu tagasimaksete tegemise jätkamiseks hageja eestkostja poolt. Tähtajaks oli panga poolt

märgitud 15.11.2024, kuid seda tähtaega on eestkostja palunud pikendada seoses sellega, et

kohus ei ole selleks nõusoleku andmist veel otsustanud. Samuti avaldas hageja eestkostja

istungil, et tsiviilasjas nr 2-24-3759 on muuhulgas esitatud taotlus korteriomandi säilitamise

eesmärgil laenukohustuse refinantseerimise kaudu eestkostja enda poolt võetava laenuga.

Hageja eestkostja eeldas, et maakohus on tutvunud tsiviilasja nr 2-24-3759 materjalidega.

5.2. Maakohus oleks pidanud välja selgitama hagejale kuuluva korteriomandi edasise saatuse

või vähemalt võimalikud alternatiivid. Maakohus lähtus ekslikult asjaolust, nagu hageja

korteriomand oleks juba võõrandatud (mida ei ole toimunud), laenukohustus täidetud (mida ei

ole toimunud) ning hagejale on allesjäänud enda ülalpidamiseks vajalik summa. Seejuures on

lähtutud ekslikult ka eeldusest, et hageja jääbki hooldekodusse. Vastasel juhul oleks kohus

pidanud arvestama ka võõrandatava korteriomandi asemele ostetava kinnisasja väärtusega,

mida ei ole tehtud.

5.3. Isegi, kui eeltoodud maakohtu prognoosi õigeks pidada, ei saa nõustuda maakohtu

seisukohaga, et perioodil 12.02.2024 kuni vähemalt otsuse tegemiseni oli tegelikult

vajaminevate kulude ja hageja sissetuleku vahel puudujääk 389,12 eurot. Seda isegi olukorras,

milles laenukohustuse edasist täitmist ei ole arvestatud. Hageja arvates tuleb kõik

laenulepingutega seotud kulutused ja maksed arvestada hageja kulutustena. Nii leidis õigesti

ka maakohus kuni esimese perioodi lõpuni, s.o kuni 12.02.2024. Edaspidi pidas maakohus

ekslikult laenulepingu tagasimakseid ebavajalikeks.

5.4. Maakohus jättis tähelepanuta, et korteriomand on koormatud ka isikliku kasutusõigusega

abikaasa kasuks, mis tähendab, et ainuvõimalik lahendus on täitmisel oleva laenukohustuse

refinantseerimine.

5.5. Hageja eestkostja on sunnitud tegema hageja sissetulekuid olulises ulatuses ületavate

vajaduste rahuldamiseks kulutusi, kuigi see ei ole seadusest tulenevalt eestkostja kohustus.

See on hageja kõigi laste kohustus oma abivajavat vanemat aidata.

5.6. Kuivõrd maakohus jõudis eksliku järelduseni, et hageja ei ole abivajav, ei kaalunud

maakohus ka kostja kohustust hagejat ülal pidada ning kostja tegelikke võimalusi anda oma

emale ülalpidamist. Maakohus juhtis 11.07.2024 toimunud istungil kostja tähelepanu sellele,

et kostjal tuleb põhjendada, miks ta ei saa oma majanduslike võimete parandamiseks

võõrandada hagejalt kinke teel saadud suvilat. Kostja ei reageerinud sellele istungile

järgnenud menetlusdokumentides.

Menetluse käik

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

2-23-10847

7. Kostja teatas 04.04.2025 seisukohas, et hageja ei kasuta enam hooldekoduteenust ja elab

alates 28.02.2025 endale kuuluvas Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris.

8. Hageja kinnitas 07.04.2025 ringkonnakohtule, et hageja elab taas oma kodus, kuid tegemist

on ajutise olukorraga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik

ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium

nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses

TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Maakohus on vaidluse lahendamisel õigesti kohaldanud

materiaalõiguse norme. Kuna hageja on apellatsioonimenetluse ajal hooldekodust lahkunud ja

elab taas kodus, täiendab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse

põhjendusi alates 28.02.2025 esitatud elatise nõude lahendamisel. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

10. TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid

vaid erandlikel asjaoludel. TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese

astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes

juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend

tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme

kohtus. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4 peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust

põhjendama. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult asjakohaseid tõendeid.

10.1. Kostja väitis 04.04.2025 seisukohas, et hageja ei kasuta enam hooldekoduteenust ja elab

alates 28.02.2025 endale kuuluvas Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris. Lisaks väitis

kostja, et tal on hagejaga head suhted ja ta aitab hagejat vabatahtlikult. Enda väidete

kinnituseks esitas kostja erinevate toidupoodide ja apteekide tšekid. Hageja 07.04.2025

vastusest kostja 04.04.2025 seisukohale nähtub, et pooltel puudub vaidlus selles, et hageja

elab alates 28.02.2025 oma kodus. Ringkonnakohus arvestab seda uut asjaolu lahendi

tegemisel. Tõendite kohta hageja 07.04.2025 seisukohas arvamust ei avaldanud. Kostja head

suhted hagejaga ei oma elatise nõude lahendamisel asjas tähtsust. Siinses lahendis leiab

ringkonnakohus, et hageja ei ole abivajav, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust ka see,

kas ja millises ulatuses on kostja hagejat vahetult ülal pidanud. Ringkonnakohus leiab, et

tõendid ei ole seega asjakohased TsMS § 238 lg 1 tähenduses ning keeldub nende

vastuvõtmisest.

11. Kostja esitas 04.04.2025 seisukohas vastuväite kohtu tegevusele, kuna kostja hinnangul

puudus ringkonnakohtul 14.03.2025 määrusega alus hageja tõendite taotluse rahuldamiseks.

Kuna ringkonnakohus lahendas uute tõendite vastuvõtmise taotluse põhjendatud määrusega,

siis selle määruse peale ei ole TsMS § 333 järgi kohtu tegevuse peale vastuväite esitamine

kohaldatav. Pool saab TsMS § 696 lg 2 järgi rikkumisele tugineda kassatsioonkaebuses

(RKTKo 31.03.2020, 2-16-14152/67, p 12.2).

12. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsuse on vaidlustanud hageja osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi

elatise nõudes alates 12.02.2024 ja jaotas menetluskulud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud

2-23-10847

osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi elatise väljamõistmiseks alates 01.08.2023 kuni

hageja hooldekodusse asumiseni ja otsustas mitte menetleda hageja 03.10.2024 avaldust.

Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

12.1. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste

asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohtu hinnang hagis esiletoodud

asjaoludele, poolte väidetele ja esitatud tõenditele on olnud seadusekohane ning kolleegiumil

ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega teha nende pinnalt nõude

aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat järeldust.

12.2. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas maakohus on õigesti tuvastanud

hageja vajadused alates 12.02.2024, kas hageja on alates 12.02.2024 võimeline end ise ülal

pidama ja kui ei ole, siis kas hageja on õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Hageja leiab, et

maakohus arvestas ebaõigesti laenumakseid hageja vajaduste hulka üksnes kuni hageja

hooldekodusse elama asumiseni ning lähtus ekslikult eeldusest, nagu oleks hagejale kuuluv

korter juba müüdud. Lisaks heidab hageja ette, et kohus ei kaalunud kostja tegelikke

võimalusi hagejale ülalpidamist anda.

12.3. PKS § 96 esimese lause ja PKS § 97 p 3 järgi on täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased) kohustatud andma ülalpidamist

abivajavale alanejale või ülenejale sugulasele, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

13. Arvestades apellatsioonimenetluse ajal muutunud asjaolusid seoses hageja erineva

viibimiskohaga ja sellest tulenevalt erinevate vajadustega, käsitab ringkonnakohus esmalt

hooldekodus viibimise perioodi ja seejärel hageja vajadusi alates 28.02.2025.

14. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei elanud 12.02.2024–27.02.2025 endale kuuluvas

korteris, vaid viibis hooldusvajaduse tõttu hooldekodus. Maakohus tuvastas, et alates

12.02.2024 on hageja vajadused põhjendatud 1169,98 euro ulatuses kuus, sh korteri

ülalpidamise kulu 120,73 eurot, kulud eluasemele ja toidule 916 eurot (hooldusteenuse

omaosalustasu, dtl 146), sidekulud 15,25 eurot, tervishoiukulu 113 eurot ja hügieenikulu 5

eurot.

14.1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti hageja igakuised vajadused tuvastanud

hooldekodus viibimise ajal. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja vajaduste hulka peaksid

kuuluma poja laenumaksed pärast hooldekodusse asumist. Ringkonnakohtu hinnangul teise

isiku (täisealise poja) kohustuste täitmist ei saa pidada hageja enda vajaduste rahuldamiseks

tehtavaks kuluks. Selline kulu võib olla põhjendatud lühiajaliselt ajal, mil hageja eluasemeks

on talle kuuluv korter, millele on kohustuste tagamiseks seatud kohasele tundtäitmisele

allumise tingimusega hüpoteek. Sellist kulu ei saa aga pidada pikaajaliselt isiku

ülalpidamiseks vajalikuks kuluks, kuivõrd tegemist on hageja vara säilitamiseks vajaliku

kuluga. Ajal, mil hageja oli hooldekodus, ei ole laenumaksete tasumine ülalpidamiseks vajalik

kulu. Esile toodud asjaoludest nähtuvalt vajas hageja hooldusteenust. Maakohus on hageja

selgituste alusel põhjendatult järeldanud, et ka hageja abikaasa viibis pikaajaliselt

hooldekodus ning abikaasa vanusest ja tervislikust seisundist tulenevalt ei ole tema puhul

tõenäoline, et ta võiks taas korterisse elama asuda. Seega 12.02.2024–27.02.2025 ei vajanud

hageja ega tema abikaasa korterit enda elamispinnana, mistõttu ei olnud põhjendatud lugeda

2-23-10847

poja laenumaksete tasumist eluaseme säilitamise eesmärgil hageja vajaduste hulka. Kuivõrd

kolmanda isiku laenumaksete tasumine ei ole hageja põhjendatud kulu, siis ei ole seda ka

muud laenulepingutega seotud kulutused ja maksed.

14.2. Maakohus tuvastas, et hageja sissetulek veebruaris 2024 oli 709,05 eurot kuus ja alates

maist 2024 on 780,86 eurot. Hageja sissetuleku suuruse üle apellatsiooniastmes vaidlus

puudub. Maakohus tuvastas, et hageja sissetuleku ja vajaduste vahe on 389,12 eurot kuus,

kuid leidis, et see vahe on võimalik kanda hagejale kuuluva korteri arvel. Ringkonnakohtu

hinnangul järeldas maakohus asjas esile toodu alusel õigesti, et vara mõistlikku valitsemist ei

kujuta olukord, kus korter seisab tühjana, kuid tasuda tuleb selle kommunaalmakseid ning

samal ajal isiku enda jooksvate kulutuste katteks tema sissetulekust ei piisa. Kahe eluruumi

kasutamist või kasutamise võimalust ei saa pidada isiku põhjendatud vajaduseks. Hageja on

ekslikult seisukohal, et vaidluse lahendamiseks pidi maakohus täpselt välja selgitama, mis

saab tulevikus hagejale kuuluvast korterist. Abivajaduse hindamisel saab kohus tuvastada vara

olemasolu ega saa ette näha, kas, millal ja millise hinnaga see võõrandatakse või

üürilepinguga koormatakse. Apellatsioonkaebuses on esile toodud, et hagejale määratud

eestkostja on tsiviilasjas 2-24-3759 taotlenud kohtu luba hagejale kuuluva korteri müümiseks

või üürile andmiseks. Asjaolu, et lahendi tegemise ajal ei ole teada, mida hageja (eestkostja

kaudu) otsustab oma varaga tulevikus teha, ei muuda asjaolu, et hagejale kuulub kinnisvara.

See, et hagejale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks või üürilepinguga koormamiseks on

vajalik kohtu eelnev nõusolek, ei oma mõju hageja majanduslikule seisule. Ringkonnakohus

märgib täiendavalt, et korterit on võimalik müüa või välja üürida ka siis, kui see on

koormatud isikliku kasutusõigusega hageja abikaasa kasuks, kes tegelikult oma isiklikku

kasutusõigust realiseerima ei ole võimeline.

14.3. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus jättis arvestamata

menetlusliku olukorra muutumise, s.o hageja teovõimetuks muutumise ja talle eestkostja

määramise. Seoses eestkostja määramisega ei ole muutunud hageja sissetulekud, vara

koosseis ega vajadused, vaid üksnes see, et hageja korteri müügiks või üürimiseks on vaja

kohtu nõusolekut. Hageja abivajadus PKS § 97 p 3 tähenduses ei sõltu teovõime olemasolust

või selle piiratusest Hageja ei ole toonud esile, et selle tõttu oleksid hagejal täiendavad kulud.

14.4. Samuti ei pidanud maakohus omal algatusel tutvuma teise poolelioleva kohtuasja

materjalidega ega võtma selles esitatud tõendid arvesse käesolevas asjas lahendamisel. Pooltel

on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki

pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 4

lg 2, § 5 lg-d 1–2, § 230 lg 1). Kohtulahend teises tsiviilasjas on TsMS § 272 lg 2 mõttes

dokumentaalne tõend, mis tuleb poolel endal kohtule esitada. Siiski märgib ringkonnakohus,

et teise kohtumenetlusega seonduvate asjaolude arvestamine ei oleks viinud ka teistsuguse

lahenduseni. PKS § 97 p 3 alusel tuleb ülalpidamisnõude rahuldamiseks tuvastada hageja

abivajadus. Asjaolu, et korteri sundtäitmise oht tekkis poja kohustuste täitmata jätmise tõttu,

ei ole siinsel juhul nõude rahuldamise eelduseks. Kostja on menetluses esile toonud (dtl 161),

et korteri oleks saanud üürida hinnaga 250 eurot kuus ning samuti oleks üürnik sellisel juhul

tasunud kommunaalteenuste eest. Hageja kostja väidetele vastu ei vaielnud. Hageja ei ole ka

apellatsioonkaebuses väitnud, et korteri üürist või müügist saadavate vahendite arvelt ei oleks

saanud hageja 389,12 euro suuruseid vajadusi katta.

14.5. Hageja esitas 11.12.2024 seisukohaga hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-24-17908 (hagi

hageja korteril lasuva hüpoteegi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes), samas asjas

2-23-10847

tehtud hagi tagamise määruse täitemenetluse peatamiseks ning poja vastu esitatud

hagiavalduse tema eest tasutud ja tulevikus tasumisele kuuluva 39 897,92 euro nõudes.

Ringkonnakohus võttis need tõendid 14.03.2025 määrusega vastu. Nimetatud tõenditest

nähtub, et eestkostja on asunud kaitsma hageja varalisi õiguseid. Muu hulgas on hageja

realiseerimas hageja varalist nõuet poja vastu, sest hagejal on tagasinõue poja kohustuste

täitmise tõttu. Ka nimetatud nõue on käsitletav hageja varana.

15. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja elab alates 27.02.2025 taas endale kuuluvas korteris.

Hageja naasmine oma endisesse koju ei muuda hagejat hooldekodus viibitud ajavahemikul

12.02.2024–27.02.2025 tagantjärele abivajavaks. Hagejale on ka sellel perioodil kuulunud

vara.

Maakohus tuvastas, et oma korteris elades on hageja vajadused põhjendatud 549,31 euro

ulatuses kuus, sh korteriga seonduv kulu 304,06 eurot (sh poja laenumakse 183,33 eurot),

kulud toidule ja majapidamistarvetele 200 eurot, sidekulud 15,25 eurot, tervishoiukulu 15

eurot, hügieenikulu 5 eurot ja kulud riietele ja jalanõudele 10 eurot. Maakohus tuvastas hageja

kulude suuruse ajal, mil hageja elas kodus ning hageja ei ole apellatsioonkaebuses toonud

esile, et kulud oleksid tänaseks suurenenud. Maakohtu tuvastatud ulatuses on hageja

vajadused ka alates 27.05.2025. Arvestades, et alates maist 2024 on hageja sissetulek 780,86

eurot, piisab edaspidi hageja sissetulekust tema vajaduste katteks, st hageja on võimeline

ennast ise üleval pidama (780,86 – 549,31 = 231,55).

16. Seega leiab kolleegium, et maakohus on põhjendatult hageja abivajaduse hindamisel

võtnud arvesse tema sissetulekuid, vara koosseisu ja igakuiseid põhjendatud vajadusi

(kulusid) ning järeldanud õigesti, et hageja ei ole abivajav. Hagejal on võimalik ennast üleval

pidada ka endale kuuluva vara arvel ja seega ei ole hageja esile toodud asjaoludel olnud alates

12.02.2024 abivajav, seda nii oma kodus elades kui ka olukorras, kus ta peaks vajama

hooldekoduteenust. Kuivõrd hageja abivajavust ei ole tuvastatud, st hageja ei ole antud juhul

isik, kes oleks oma materiaalse olukorra tõttu õigustatud elatist saama, ei pidanud maakohus

kaaluma, kas kostjal on kohustus hagejat ülal pidada ega hindama kostja võimalusi

ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Maakohus on õigesti seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud TsMS § 162 lg 1

järgi hageja kanda. Apellatsioonkaebuses menetluskulude suurust hageja vaidlustanud ei ole.

18. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda.

19. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kuna maakohus määras hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks, teeb seda TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus.

20. Kostja esitas 29.11.2024 vastuses apellatsioonkaebusele ja 04.04.2025 seisukohas

menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on tema menetluskulud apellatsiooniastmes 1125

eurot (käibemaksuga), õigusabiteenust on osutatud kokku 7,5 tunni ulatuses, mis seisnes

maakohtu otsuse analüüsimises ja kliendile selgitamises (1 tund), apellatsioonkaebusele

vastuse koostamises (3 tundi), 11.12.2024 seisukoha ja tõendite analüüsimises ja 03.01.2025

2-23-10847

vastuse koostamises (2 tundi) ja 14.03.2025 määruse analüüsimises ja 04.04.2025 seisukoha

koostamises (1,5 tundi). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on teenust osutatud

tunnihinnaga 150 eurot. Hageja kostja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud.

21. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

22. TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud

tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti

esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18).

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb pidada lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot mõistlikuks.

23. Ringkonnakohtu hinnangul on kõik menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud

kooskõlas asja materjalidega. Arvestades apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuse ning

täiendavate seisukohtade sisu ja mahtu, on kostja menetluskulude nimekirjas märgitud

toimingud ning ajakulu põhjendatud ja vajalikud.

24. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 1125 eurot (7,5 x 150), mis

tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

25. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)