2-24-1709/65 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-1709

Tsiviilasi

V.I hagi B.H vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

4313 eurot 97 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. juuli 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

V.I apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): V.I (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Marina V.I

Vastustaja (kostja): B.H (isikukood XXX), lepinguline

esindaja riigi õigusabi korras advokaat Irina Gromtsev

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 24. juuli 2024. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. B.H-le riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulu jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V.I (hageja) esitas 4. novembril 2023 Viru Maakohtule hagi B.H (kostja) vastu, milles

palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 579 eurot 33 senti kuus kuni hageja õpingute

lõppemiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja hagejaga elanud tema sünnist alates. Hageja õpib Soome

Vabariigis, Imatra linnas, Imatra Ühisgümnaasiumi 11. klassis (2023–2024). Kostja ei täida

hageja ülalpidamiskohustust. Kohtueelsed läbirääkimised elatise suuruse üle ebaõnnestusid.

Hageja kulud kuus on 1158 eurot 66 senti, sh: hokiklubi 350 eurot, internet 27 eurot, toitlustus

250 eurot, vitamiinid 30 eurot, riided/jalatsid 100 eurot, telefon 20 eurot, teater/kino/bassein

30 eurot, jäähokivarustus 66 eurot 66 senti.

Hageja ei saa käia tööl, sest hageja tegeleb igapäevaselt nii õppetööga kui intensiivsete

treeningutega. Kostja varaline seisund ei ole halb. Kostjal on aastatepikkune töökogemus

erinevate tööandjate juures ning kostja on võimeline teenima oma lapse ülalpidamiseks

vajalikku sissetulekut.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja täitis hageja ülalpidamiskohustust, kuni tal oli tervis korras ning töökoht olemas.

Käesoleval ajal ei ole kostja võimeline töötama seoses tugeva valuga seljas ja jalgades.

Kostjal on tuvastatud osaline töövõimetus. Kostja materiaalne olukord ei luba tal ka ennast

ülal pidada. Kostja sissetulekuks on vaid töövõimetoetus ja toimetulekutoetus.

Kostjale kuulub korteriomand, asukohaga XXX XXX, millele on seatud keelumärge X B.H

kasuks. Muu vara kostjal puudub. Kogu kostja sissetulek läheb enda vajaduste rahuldamisele.

Kostjat aitab ka tema ema. Elatise väljamõistmine kahjustataks kostja enda tavalist

ülalpidamist. Kostja ootab operatsiooni, mille tulemusena võib tema tervislik seisund

paraneda. Juhul, kui kostja tervis paraneb ja ta saab asuda tööle, täidab ta oma võimaluste

piires hageja ülalpidamiskohustust.

Hagejat peab üleval ema, kellel on tõenäoliselt võimalus teha seda täies ulatuses. Hageja

nõutud elatis on kaks korda suurem kui seadusjärgne elatise miinimum Eestis.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 24. juuli 2024 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus alates 5. novembrist 2023 kuni hageja õpingute

lõpetamiseni Soome Vabariigis Imatra Ühisgümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21-

aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 eeldab, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu

õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad. Ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse

ulatusest. Gümnaasiumis on primaarne hariduse omandamine ning töötamine täistöökohaga ei

võimalda pühenduda õpingutele.

Nõude lahendamisel tuleb arvestada hageja vanemate ülalpidamisel olevaid alaealisi lapsi,

kellel on PKS § 98 lg 1 sätestatust tulenevalt eelis ülalpidamisele täisealise lapse ees. Kostjal

on ülalpidamiskohustus lisaks V.I-le alaealise lapse X B.H ees (sünd 24. oktoober 2008).

Hageja tõendas oma igakuiste püsikuludena 1158 eurot 66 senti. Kuigi hageja püsikulud on

tavapärasest suuremad, on arvestades hageja pühendumust spordile sellised kulud

põhjendatud. Ülalpidamisnõuet ei saa jätta rahuldamata põhjusel, et keskhariduse

omandamine ning spordiga tegelemine vastaval alal oleks Eestis majanduslikult soodsam, küll

aga tuleb arvestada PKS § 102 lg 1 sätestatut ning hinnata kostja võimet anda ülalpidamist.

Töötamise registri andmetel lõppes kostja viimane töösuhe 2021. aastal. Töötukassas on B.H

arvel alates 18. oktoobrist 2023 a. Töötukassa 7. märtsi 2024. a otsusega tuvastati kostjal

osaline töövõime, töövõimetoetus määrati 27. veebruarist 2024 – 26. veebruarini 2025.

Registreeritud sõidukeid B.H-l ei ole. B.H-le kuulub korter asukohaga XXX X. Maksu- ja

Tolliameti teatise kohaselt kostja ajavahemikul 1. veebruarist 2023. a – 31. jaanuarini 2024. a

tulu saanud ei ole. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvad sissetulekuna 2023. aastal

toimetulekutoetus 250–309 eurot; 2024.a toimetulekutoetus 345 eurot; märtsist 2024

töövõimetoetus 234–242 eurot, toimetulekutoetus 73–81 eurot, püsikulud (korter, elekter,

Telia vahemikus 60–150 eurot) ja 2023. a igakuised ülekanded A.P. 50–150 eurot.

Hageja ema on Tallinnas, XXX XX asuvate korterite omanik. Hageja ema omandis on

sõiduauto Toyota RAV4. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on hageja ema ajavahemikul

1. maist 2023 – 30. aprillini 2024. a saanud tulu 26 953 eurot 46 senti, ehk keskmiselt ca 2246

eurot kuus.

Hageja ülalpidamiskulu on seni kandnud hageja ema ja vanaema. Hageja ema majanduslik

seisund on oluliselt parem kui kostjal.

Hinnates nii hageja enda kui mõlema vanema majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud

kulusid, samuti asjaolusid, et seni on hageja ülalpidamise taganud vaid ema, kostjal on

ülalpidamiskohustus ka alaealise lapse ees, kostja töövõime on osaline, kostja on teinud

rahaülekandeid eraisikule, on kostja suuteline maksma hageja igakuiselt elatist 100 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega

maakohus jättis elatise nõude 479 euro 33 sendi ulatuses kuus rahuldamata ja uue otsuse

tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja elatis 479 eurot 33 senti

kuus.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja oma halba majanduslikku seisundit

põhjendanud. Maakohus pidi sellist olukorda tõlgendama nii, et kostja varjab oma tegelikku

elustandardit kohtu eest, ning kohus pidi sellega otsuse tegemisel arvestama. Kohtuotsuses

puuduvad kohtu põhjendused ja järeldused, mis oleksid tehtud seonduvalt kostja halva

varalise seisundiga. Maakohus ei põhjendanud piisavalt, miks tuleb elatise suurust vähendada

100 euroni.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Kuna hageja on PKS § 97 p 2 mõttes täisealine laps, siis ei kohaldu käesoleva elatise vaidluse

lahendamiseks PKS § 101 lg 1 sätteid, mis määravad elatise miinimummäära. Maakohus

kohaldas õigesti PKS § 102 lg-t 1.

Kostja halb terviseseisund on tõendatud sellega, et tal on tuvastatud osaline töövõime. Kostja

halb materiaalne olukord on tuvastatud päringute vastustega registritest, pankadest ja teistest

asutustest. Kuigi kohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et töövõimelise isiku sissetuleku

moodustab mitme aasta vältel ainuüksi toimetulekutoetus ja/või töövõimetoetus, leidis kohus

põhjendatult, et lahendit ei saa teha tuginedes oletustele, vaid tõenditele.

Maakohus analüüsis mõlema hageja vanema varalist seisundit ja asus õigustatult seisukohale,

et hageja ema varaline olukord on oluliselt parem kui kostja varaline seis. Kostja ei varja

kohtu eest oma tegelikku elatustaset.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea TsMS § 654 lg 6

kohaselt vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib kolleegium

järgmist.

8. Hageja väitel ei esitanud maakohus otsuses kostja halva varalise seisundi kohta põhjendusi

ega järeldusi. Samuti ei ole hageja hinnangul kostja oma halba varalist seisundit tõendanud.

TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal

algatusel. Juhul kui menetluse pool ei esita andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise

seisundi kohta võib kohus ise nõuda asjakohast teavet (TsMS § 230 lg 4, 5).

Maakohus kogus kostja varalise seisukoha kohta ise tõendid ning tuvastas kogutud tõendite

alusel kostja majanduslikku olukorra otsuse p-s 12. Tuvastatu kohaselt on kostja osalise

töövõimega, tal puudub töökoht ning tema igakuised sissetulekud koosnevad

toimetulekutoetusest ja töövõimetoetusest, mis ei ületa kuus kokku 350 eurot. Kostjal on

lisaks hagejale ülalpidamiskohustus ka alaealise lapse ees.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja sissetulekud, vara ja kohustused ei

võimalda tal tasuda hagejale suuremat elatist kui 100 eurot kuus. PKS § 102 lg 1 kohaselt

vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et välisriigis hariduse omandamisega seotud

mõistlike kulude kandmine on vanema ülalpidamiskohustuse osaks juhul, kui vanem on PKS

§ 102 lg 1 tähenduses võimeline ülalpidamist andma (RKTKo 30.04.2024, 2-21-6015/36, p

10).

9. Menetluskulud jäid maakohtus õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ka

apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. Kostjale riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)