4-25-255/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2025, Narva kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-255 (940024000538)

Kohtunik

Olga Dorogan

Kaebuse esitaja

Enefit Power AS, registrikood 10579981, asukoht

Keskterritooriumi/1 Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru

maakond, e-post: info@enefitpower.ee

Kaebuse esitaja kaitsja

Vandeadvokaat Martin Triipan, Ellex Raidla Advokaadibüroo,

e-post: martin.triipan@ellex.legal

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaamet, registrikood 70008658, asukoht Roheline tn.

64, Pärnu linn, e-post: info@keskkonnaamet.ee

Väärteoasi

Enefit Power AS kaebus Keskkonnaameti 2.01.2025 otsuse

peale väärteoasjas nr 940024000538

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

juhindudes VTMS §-dest 120, § 132 p 1, § 133, § 135 lg 2, §

155-156, maakohus otsustas:

1. Jätta Enefit Power AS-i kaebus rahuldamata ning Keskkonnaameti 2.01.2025 otsus

väärteoasjas nr 940024000538 Enefit Power AS-i karistamise kohta tööstusheite seaduse § 162

lg 2 järgi rahatrahviga 110 000 eurot, muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (SEB

Pank AS), arveldusarvele nr EE932200221023778606 (Swedbank AS), arveldusarvele nr

EE701700017001577198 (Luminor Bank AS) või arveldusarvele nr EE777700771003813400

(LHV Pank AS). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2200030399.

Rahatrahv tuleb tasuda panka 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui

menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui

menetlusaluse isiku kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud.

2. Menetluskulud jätta VTMS § 23 alusel Enefit Power AS-i kanda.

Edastada käesolev kohtuotsus kaebuse esitajale, tema kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

2.12.2024 koostas Keskkonnaamet väärteoprotokolli väärteoasjas nr 940024000538, milles

heidetakse Enefit Power AS-le (seaduslik esindaja H R) ette tööstusheite seaduse (THS) § 162 lg 2

järgi (kompleksloa nõuete rikkumine) kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. Väärteoprotokollis

on kajastatud, et rikkumine seisnes selles, et A T, kes oli Enefit Power AS juhatuse liige alates 31.

detsembrist 2020.a kuni 15. novembrini 2024.a, korraldas ajavahemikul 28. jaanuarist kuni 8.

aprillini 2024.a ettevõtte õlitööstuses Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 seadmetes tekkinud 18 880

tonnist 10 068 tonni fenoolvee käitlemise aadressil Keskterritooriumi/1 Auvere küla, Narva-Jõesuu

linn, kuigi ettevõtte kehtiva keskkonnaloa reg. nr. XXX kohaselt tulnuks fenoolvesi suunata

põletamisse Eesti Elektrijaama kateldesse. Korraldamiseks toimusid 2024.a algul ettevõttes

protokollimata nõupidamised, kus otsiti lahendusi tekkiva fenoolvee käitlemiseks olukorras, kus

Eesti Elektrijaam ei töötanud, kuid õlitööstuses Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 seadmed tootsid õli ja

tekkis fenoolvesi. Nõupidamiste käigus esitleti juhatuse liikmele võimaliku lahenduskäiguna

fenoolvesi ära käidelda Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 seadmete aereofontäänkolletes ja ta oli juhatuse

liikmena sellega nõus.

Väärteoprotokollis on lisaks eeltoodule välja toodud, et fenoolvee käitlemine seisnes selle

suunamises tagasi õli tootmise utmisprotsessi seadmetesse. Fenoolvesi ehk uttevesi on põlevkivist

õli tootmisel tekkinud jääk analoogselt õli tootmisel tekkiva uttegaasiga, mida tuleb käidelda

ettevõtte keskkonnaloaga sätestatud tingimustel. Uttevett iseloomustab kõrge fenoolide sisaldus.

Keskkonnaamet on väärteoprotokollis asunud seisukohale, et kirjeldatud tegevusega rikkus juhatuse

liige A T ettevõtte 2024.a esimeses poolaastas kehtinud keskkonnakompleksloa reg nr XXX (parim

võimalik tehnika) tabelis 5 sätestatud tegevuse kirjeldust fenoolvee käitluse kohta, mille kohaselt on

sätestatud, et Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi kasutatakse naabruses asuva

Enefit Power AS-le kuuluva Eesti Elektrijaama kateldes S02 vähendamise eesmärgil. Kateldes

tõuseb temperatuur piisavalt kõrgele, et põletada ära sinna suunatavad fenoolid. Keskkonnamõju

fenoolvee Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 käitlemisel seisneb võimalikes suuremates saasteainete

heidetes välisõhku. Keskkonnaametile esitatud ebemeeldiva lõhna ja häiringute teadete hulk Narva

linnast ja piirkonnast suurenes 2024.a esimeses kvartalis järsult. 2023.a IV kvartalis esitati 5 ja

2024.a jaanuarist 13. aprillini 35 teadet ebameeldivast lõhnast ja keemilisest reostusest õhus.

Tööstusheite seaduse § 56 lg 4 kohaselt võib muudatuse käitise toimimisviisis ellu viia ainult pärast

seda, kui loa andja on käitajale kirjalikult teatanud, et selleks ei ole vaja muuta kompleksloa

nõudeid, või kui kompleksloa nõudeid on muudetud. Loa andjat ei ole A T toimimisviisi muutmisest

2024.a teavitanud, Enefit Power AS ei ole saanud loa andjalt kirjalikku teadet käitise toimimisviisi

muutuse elluviimise lubatavuse kohta ning ei ole muudetud kompleksloa nõudeid seoses fenoolvee

käitlemisega.

Väärteoprotokollis on välja toodud, et fenoolvee loata käitlemine Enefit 140-1 ja 140-2 seadmetes

2024.a jaanuarist aprillini on rikkumine, mille Enefit Power AS juhatuse liige A T pani toime Enefit

Power AS huvides vähemalt kaudse tahtlusega, kuna juhatuse liikmena pidi ta teadma, millistel

tingimustel anti ettevõttele keskkonnaluba fenoolvee käitamiseks ja ta pidi teadma, kuidas tulnuks

käituda, kui on soov muuta käitise toimimisviisi, mistõttu pidi A T teisiti käitudes möönma, et

paneb toime rikkumise.

Enefit Power AS tegeleb lisaks energia tootmisele ka põlevkiviõli tootmisega, mille käigus tekib

fenoolvesi. Juhatuse liikmete tööjaotuses oli A. T kuni 16. novembrini 2024.a vastutav õlitööstuse

igapäevaste opereerimiste ja arendustegevuste eest. Seega pidi A T arendamise ja igapäevase töö

eest vastutava juhatuse liikmena olema kursis keskkonnakompleksloaga Enefit Power AS-ile

keskkonnakasutuseks kehtestatud nõuetega, neid pidevalt järgima ning tagama nende nõuetekohase

täitmise.

Tulenevalt eeltoodust on juhatuse liikme tööstusheite seadusest tulenevate nõuete ja

keskkonnakompleksloa reg nr XXX tingimuste täitmata jätmine käsitletav juriidilise isiku

rikkumisena. Ettevõtte keskkonnakaitseliste, s.h. tööstusheite seadusega kooskõlas oleva töö,

tagamine oli kuni 16. novembrini 2024.a, Enefit Power AS juhatuse liikme A T igapäevase töö

korralduse küsimus. Seega lasus Enefit Power AS-i tööstusheite seadusega kooskõlas oleva töö

tagamise kohustus juhatuse liikmel A T.

2.

2.01.2025 tegi Keskkonnaameti juhtivinspektor Saima Jürmann väärteoasjas 940024000538

otsuse, milles pidas tõendatuks Enefit Power AS poolt tööstusheite seaduse § 162 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja karistas Enefit Power AS-i rahatrahviga 110 000 eurot.

Menetleja leidis, et tunnistajate ütlustega, Keskkonnakompleksloaga nr XXX, objekti kontrollimise

protokolliga nr 1129917, Tallinna Tehnikaülikooli ekspertarvamusega, Keskkonnaameti 20.09.2024

vaideotsusega, OKAS andmebaasis ebameeldiva lõhna kohta esitatud kaebustega, menetlusaluse

isiku seadusliku esindaja A. T ütlustega on tõendatud, et Enefit Power AS juhatuse liige A T alates

31. detsembrist 2020.a kuni 15. novembrini 2024.a korraldas ajavahemikul alates 28. jaanuarist kuni

08. aprillini 2024.a ettevõtte õlitööstuses Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 seademetes tekkinud 18 880

tonnist 10 068 tonni fenoolvee käitlemise aadressil Keskterritooriumi/l Auvere küla, Narva-Jõesuu

linn, kuigi ettevõtte kehtiva keskkonnaloa reg nr XXX kohaselt tulnuks fenoolvesi suunata

põletamisse Eesti Elektrijama kateldesse. On tõendatud, et A T rikkus 28. jaanuarist kuni 08.

aprillini 2024.a ettevõtte 2024.a esimeses poolaastas kehtinud keskkonnakompleksloa reg nr XXX

(parim võimalik tehnika) tabelis 5 sätestatud tegevuse tingimust fenoolvee käitluse kohta, mille

kohaselt on sätestatud, et Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi kasutatakse S02

vähendamise eesmärgil naabruses asuva Enefit Power AS-le kuuluva Eesti Elektrijaama kateldes.

Kateldes tõuseb temperatuur piisavalt kõrgele, et ära põletada sinna suunatavad fenoolid. Otsuses on

märgitud, et fenoolvee käitlemine Enefit 140-1 ja Enefit 40-2 seadmetes võib küll olla kooskõlas

põlevkiviõli tootmise PVT nr 45-ga, kuid seda ei ole keskkonnakompleksloaga lubatud. Ei ole

teada, kuidas selline tegevus (käitlemine Enefit 140 seadmetes) mõjutab käitise saasteainete heiteid

välisõhku, kuna keskkonnakompleksloa taotlemisel ja loa andmisel ei ole võimalike saasteainete

heidete suurustega arvestatud.

Kaevatava otsuse kohaselt võeti Enefit Power AS karistuse määramisel lähtepunktiks 1/2

sanktsiooni ülemäärast, mis on karistusest tööstusheite seaduse § 162 lg 2 järgi 200 000 eurot,

seejärel hinnati süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Otsuse kohaselt puuduvad Enefit Power AS teos

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistuse määramisel võeti süüd vähendava

asjaoluna arvesse järgmist: tegu ei ole toonud kaasa otsest keskkonnakahju, kahjustanud inimesi,

vara ega keskkonda; Enefit Power AS-l ja endisel juhatuse liikmel A. T puuduvad varasemad

kehtivad karistused; tegu on toime pandud kaudse tahtlusega; ettevõte lõpetas fenoolvee käitlemise

Enefit 140 -1 ja Enefit 140 -2 seadmetes peale järelevalve erakorralise kontrolli tulemustest teada

saamist. Kohtuväline menetleja määras tööstusheite seaduse § 162 lg 2 alusel keskmisest

karistusmäärast madalama rahatrahvi.

3. Menetlusalune isik Enefit Power AS esitas 17.01.2025 kohtuvälise menetleja nimetatud

otsuse peale kaebuse, milles palus tühistada Keskkonnaameti 02.01.2025 otsus väärteoasjas nr

940024000438 ja lõpetada väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste

puudumise tõttu. Alternatiivselt palus Enefit Power AS tühistada Keskkonnaameti 02.01.2025 otsus

väärteoasjas nr 940024000438 Enefit Power AS-ile määratud karistuse osas ning mõista leebem

karistus, hüvitada menetluskulud. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt ei vasta väärteoprotokoll

nõuetele. Nimelt asjas koostatud väärteoprotokolli (ega väärteootsusesse) ei ole märgitud, kas Enefit

Power AS-ile heidetakse ette THS § 162 lg 2 järgse väärteo toimepanemist tegevusega või

tegevusetusega. See ei ole väärteoprotokolli (ega väärteootsuse) pinnalt ka üheselt tuvastatav.

Väärteoprotokollis on viiteid mõlemale variandile. Kaebuse kohaselt ei käideldud fenoolvett

kompleksloa nõuete vastaselt. Kui isegi kompleksloa PVT tabeli 5 kohaselt tulnuks fenoolvett

üldjuhul kasutada Eesti Elektrijaama kateldes, oli kompleksloa sõnastuse kohaselt muude

defenoleerimise võimaluste puudumisel siiski lubatud fenoolvett põletada ka Enefit 140 ja Enefit

280 seadmetes. Kui kohus peaks jõudma järeldusele, et Enefit Power AS käitles fenoolvett

kompleksloa nõuete vastaselt, ei saa rääkida sellest, et tegemist olnuks tahtliku või ettevaatamatu

teoga. Kaebaja hinnangul ei saa rääkida sellest, et A T pidas Enefit Power AS-i juhatuse liikmena

vähemalt võimalikuks, et fenoolvee käitlemine Enefit 140 seadmetes pole kompleksloa nõuetega

kooskõlas ning möönis seda. Samuti ei saa öelda, et kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise

korral oleks A T pidanud ette nägema, et fenoolvee käitlemine Enefit 140 seadmetes ei ole

kompleksloa nõuetega kooskõlas, kuna keskkonnaspetsialistidega konsulteerides oli A T näidanud

üles piisavat hoolsust ning spetsialistid kinnitasid, et selline tegevus ei ole keelatud ning

mingisugust täiendavat kontrollimist ei saanud temalt objektiivselt eeldada. Samuti on kaebaja

seisukohal, et isegi kui Enefit Power AS-i tegevuses on täidetud THS § 162 lg 2 järgse väärteo

objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused, ei saa etteheidetavat tegu siiski pidada süüliseks,

vaid väärteoasja menetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel igal juhul lõpetada. Kaebaja on

seisukohal, et Enefit Power AS-il ei olnud kohustust Keskkonnaametit käitise toimimisviisi

muutmisest teavitada. Juhul, kui väärteomenetlust ei lõpetata, on kaebaja hinnangul alust Enefit

Power AS-le määratud karistust vähendada. Kaebaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

4.

30.01.2025 saatis kohus kohtuvälisele menetlejale kaebuse ärakirja ning seoses kaebaja

palvega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, palus kohus VTMS § 120 alusel esitada

arvamuse asja lahendamisest kirjalikus menetluses ning seisukohta kaebuse kohta.

5. Keskkonnaamet esitas 10.02.2025 vastuse Enefit Power AS kaebusele, milles taotleb jätta

Enefit Power AS kaebus rahuldamata ning Keskkonnaameti 2.01.2025 üldmenetluse otsus

väärteoasjas 940024000438 muutmata. Samas taotleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Ühtlasi nõustus Keskkonnaamet asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Keskkonnaamet ei ole

kaebusega nõustunud ja oli seisukohal, et kaebuses esitatu ei anna alust 2.01.2025 otsuse

tühistamiseks. Keskkonnaameti hinnangul on määratud karistus põhjendatud ja kaebuses märgitu

selle vähendamiseks põhjust ei anna. Määratud karistus on muuhulgas kooskõlas põhimõttega, mille

kohaselt rikkumine ei tohi ennast ära tasuda. Keskkonnaamet oli seisukohal, et väärteomenetlus on

läbi viidud oluliste menetlusvigadeta ja määratud karistus vastab toime pandud teole, mistõttu

puudub alus Keskkonnaameti 02.01.2025 väärteoasjas 940024000538 tehtud väärteootsuse

tühistamiseks.

6. Viru Maakohus võttis 14.03.2025 määrusega Enefit Power AS kaebuse menetlusse ning

määras vaadata Enefit Power AS kaebuse läbi kirjalikus menetluses. Kohus määras edastada

Keskkonnaameti 10.02.2025 esitatud kirjalikku seisukohta kaebuse esitaja kaitsjale. Nimetatud

määruse kohaselt on kohtumenetluse pooltel õigus esitada maakohtule asjasse puutuvaid tõendeid,

samuti taandusi ja muid taotlusi kuni 21. märtsini 2025. Kohus määras, et kirjalikus menetluses

kaebuse läbi vaatamisel tehakse maakohtu otsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu kantselei kaudu

hiljemalt 28. aprillil 2025.

7.

21.03.2025 esitas Enefit Power AS lepinguline kaitsja Martin Triipan kohtule kaitsja tasu

hüvitamise taotluse, milles taotleb hüvitada Enefit Power AS-le täiendavalt tekkinud kaitsja kulud

summas 273 eurot. Taotlusele on lisatud Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arve nr 250612 summas

214,11(sh käibemaks) eurot õigusteenuste eest 2025 veebruaris ja Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ

arve nr 251038 summas 118,95(sh käibemaks) eurot õigusteenuste eest 2025 märtsis.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud Enefit Power AS kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning

lähtudes kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohast, leiab, et kaebuse saab

vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses.

Nimetatud õigusnormi kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse

koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud välja tema seisukohta kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või vastuses sellele teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa

võtta. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Esmalt toob kohus kohtuotsuses välja, millised faktilised asjaolud on kohtu hinnangul

usaldusväärselt tõendamist leidnud ning millised tõendid annavad aluse asuda sellisele seisukohale,

samuti annab kohus Enefit Power AS tegevusele õigusliku hinnangu. Samas kohus käsitleb

kaebuses esitatud väiteid. (I). Kohtuotsuse II alapunktis on leitavad kohtu seisukohad seoses Enefit

Power AS-le mõistetud karistusega. Pärast seda otsustab kohus, millised on põhjendatud

menetluskulud ja võtab seisukoha nende hüvitamise osas (III).

I

Objektiivne koosseis

10. Menetlusalusele isikule Enefit Power AS-le heidetakse väärteoprotokolli (kd 2 tl 45-48)

kohaselt ette fenoolvee käitlemist Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 seadmetes 28. jaanuarist kuni 8.

aprillini 2024, kuigi ettevõtte kehtiva keskkonnakompleksloa reg. nr. XXX kohaselt tulnuks

fenoolvesi suunata põletamisse Eesti Elektrijaama kateldesse. Kohtuväline menetleja on otsuses

märkinud, et sellise tegevusega rikkus Enefit Power AS (juhatuse liige A T) keskkonnakompleksloa

XXX tabelis nr 5 sätestatud tegevuse kirjeldust fenoolvee käitluse kohta ning pani toime

tööstusheite seaduse § 162 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

11. Tööstusheite seaduse § 162 lg 2 näeb ette vastutuse tegevuse eest kompleksloata valdkonnas,

kus kompleksluba on nõutav, või kompleksloa nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud

juriidiline isik ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 400 000 eurot.

12. Kohus, uurinud kõiki väärteotoimikus olevaid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, samuti

analüüsinud poolte seisukohti, leiab, et kohtuväline menetleja on jõudnud õigele seisukohale selles,

et käesoleval juhul on Enefit Power AS pannud toime väärteo, mis on kvalifitseeritav THS § 162 lg

2 järgi. Kohus leiab, et lähtudes alljärgnevatest asjaoludest ja esitatud tõenditest on Enefit Power

AS-le esitatud väärteoetteheide eelmärgitud sätete rikkumises leidnud tõendamist.

13. Praeguses asjas on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et alates 28.01.2024.a kuni

8.04.2024.a suunas Enefit Power AS Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiva fenoolvee tagasi

õli tootmise utmisprotsessi Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 seadmetesse. Nimetatud asjaolud kinnitavad

nii Enefit Power AS töötajate kui ka keskkonnaameti ametnike ütlused, mida toetavad ka kirjalikud

tõendid.

14. Menetlusaluse isiku A. T ütluste (kd 2 tl 35-38) kohaselt töötab ta Enefit Power AS juhatuse

liikmena 3,5 aastat ja õlitööstuse küsimustega on tegelenud kogu selle aja. Tema vastutusala

õlitööstuses on igapäevane opereerimine ja arendamine. Keskkonnakompleksloa tingimuste

täitmisel on tema vastutusala seadmete töös hoidmine ja väljundite juhtimine. Menetlusalune isik

selgitas, et väljunditeks loetakse toodangut, heitmeid pinnasesse vette, õhku ja tootmisjäägid.

Tootmisjääkideks on tuhk ja kõik veed, mida käitisise ära ei kasuta, et vete hulka loetakse käitises

reovesi olmest, jahutusvesi tootmisest ja utmisprotsessis tekkiv fenoolvesi, kui seda jääb protsessis

üle. Menetlusalune isik tunnistab, et fenoolvee käitlemise Enefit 140 seadmetes otsustati

kollektiivselt 2024.a algul, konsulteeriti Eesti Energia keskkonnateenistusega. Fenoolvee Enefit 140

seadmetes käitlemise vajaduse tingis Eesti Elektrijaama turule mitte pääsemise, mille tõttu

elektrijaama käivitamine ainult fenoolvee käitlemise eesmärgil ei ole majanduslikult ja

keskkonnakaitseliselt mõistlik. Samuti tunnistab A. T, et alates 2024.a Keskkonnaameti

järelkontrolli tulemuste saamisest 2024.a juuni algul ei ole Enefit 140 seadmetes fenoolvett

käideldud, Enefit 140 fenoolveed käideldakse kas Enefit 280 seadmes või Eesti Elektrijaamas.

15. Seda, et Enefit Power AS suunas alates 28.01.2024.a kuni 8.04.2024.a õlitööstuse

tootmisprotsessis tekkiva fenoolvee tagasi õli tootmise utmisprotsessi seadmetesse Keskkonnaametit

eelnevalt teavitamata, kinnitavad ka tunnistaja J L (kd 1 tl 103-105) ütlused. Tunnistaja J. L ütluste

kohaselt töötab ta Keskkonnaameti järelevalveosakonna Ida-Virumaa büroos keskkonnakaitse

vaneminspektorina. 15.aprillil 2024 osales ta koos S J Enefit Power AS õlitööstuse kontrollis.

Kontroll oli seotud ettevõtte plaanilisel kontrollil tuvastatud pidevseire probleemidega, põhjavee

seires mitmes aasta tuvastatud reostustega ja seoses mahutipargis toimuvate mahutite

renoveerimisega. Samuti oli eesmärk kontrollida teavet fenoolvee käitlemise kohta Enefit 140

seadmetes. Keskkonnaametile laekus 2024. aasta märtsikuu lõpus ja aprillikuu alguses riigiinfo

telefoni 1247 kaudu tavapärasest rohkem kaebusi Narva linnas leviva keemilise lõhna kohta.

Kontrolli käigus analüüsiti õlitööstuse 2024. aasta pidevseire andmete tulemusi. Ettevõte selgitas

kontrollimisel fenoolvee käitlemise kohta, et tekkivat fenoolvett kasutatakse ja käideldakse

varasemast rohkem nii Enefit 140 kui 280 seadmetes, koguseid mõõdetakse. Ettevõte esitas

fenoolvee kasutamise kohta andmed (ütluste lisa 5). Enefit 140 seadmete andmete kohaselt on

ettevõte ise fenoolvett käidelnud alates 28. jaanuarist kuni 16. aprillini. Enefit 140 seadmetes on

tekkinud fenoolvett 18 880 tonni ning ise käideldi sellest 10 068 tonni.

16. Tunnistaja J L ütlused on kooskõlas Enefit 140 ja 280 seadmete 2024.a fenoolvee käitlemise

andmetega (kd 1 tl 106-125). Nende andmete kohaselt ajavahemikul 01.01.2024 – 16.04.2024 on

Enefit 140-s tekkinud fenoolvee kogus 18 880,45 tonni, Enefit 140-s käideldud fenoolvee kogus on

10 068,16 tonni, Eesti Elektrijaamas käideldi fenoolvett 8 867,54 tonni.

17. Samuti objekti kontrollimise protokolliga nr 1129917 (kd 1 tl 126-128, sama tõend kd 2 tl 1-

3) on tõendatud, et ettevõte on ajavahemikul 28. jaanuarist kuni 16. aprillini 2024.a ettevõtte

õlitööstuses Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 seademetes tekkinud 18 880 tonnist 10 068 tonni

fenoolvett käidelnud aadressil Keskterritooriumi/1 Auvere küla, Narva-Jõesuu linn.

18. Eeltoodu pinnalt asub kohus seisukohale, et menetluse käigus on tõendamist leidnud, et

ajavahemikul 28.01.2024-08.04.2024 käitles Enefit Power AS 10 068 tonni fenoolvett Enefit 140-1

ja Enefit 140-2 seadmetes. Nagu kohus juba alguses märkis ei ole need fakte menetlusalune isik ja

tema kaitsja ise ka vaidlustanud.

19. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas ajavahemikul 28.01.2024-08.04.2024

fenoolvee käitlemisega Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 seadmetes rikkus Enefit Power AS

keskkonnakompleksloa reg nr XXX (parim võimalik tehnika) tabelis 5 sätestatud tegevuse kirjeldust

fenoolvee käitluse kohta. Menetlusaluse isiku seisukoht on see, et fenoolvee käitlemine Enefit 140

seadmetes on kooskõlas keskkonnakompleksloaga ja PVT 45 kirjeldusega.

20. Keskkonnakompleksloaga nr XXX (kd 1 tl 129-159) on tõendatud, et Enefit 140-1 ja Enefit

140-2 seadmetes tekkiva fenoolvee käitlemisele on seatud tingimus - suunata see Eesti Elektrijaama

kateldesse põletamiseks. Tingimus on sätestatud 2024.a esimeses poolaastas kehtinud

keskkonnakompleksloa

nr

XXX

tabelis

(kd

tl

133,

https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?

form_permit_id=101119&qs=380&permit_id=149769) kasutusel oleva KKJS-i (kasutusel oleva

keskonnajuhtimissüsteem) tehnoloogia ja sedamete nimetuse veerus. Fenoolvee käitluse kirjelduses

on sõnaselgelt sätestatud, et Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi kasutatakse

naabruses asuva Enefit Power AS-le kuuluva Eesti Elektrijaama kateldes S02 vähendamise

eesmärgil. Lisaks on märgitud, et kateldes tõuseb temperatuur piisavalt kõrgele, et ära põletada

sinna suunatavad fenoolid.

21. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku ja tema kaitsja väitega, et fenoolvee käitlemine Enefit

140 seadmetes on olnud muude defenoleerimise võimaluste puudumisel lubatud ja on olnud ka

kooskõlas PVT 45 kirjeldusega. Kompleksloa tabelis 5 fenoolvee käitluse tulbas 4 (PVT

tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad) on märgitud, et juhul, kui käitises defenoleerimise

võimalused puuduvad, võib rakendada fenoolvee põletamist käitise põletusprotsessides. Lisaks on

märgitud, et põlevkiviõli tootmise PVT nr 45 (ajutine). Keskkonnaametnik tunnistaja J. L selgitas, et

ettevõtte kehtiva keskkonnakompleksloa nr KKL/176540 kohaselt on fenoolvee parim võimalik

tehnika kirjeldatud loa tabelis, kus fenoolveekäitluse punktis on välja toodud, et juhul kui käitises

defenoleerimise võimalused puuduvad, võib rakendada fenoolvee põletamist käitise

põletusprotsessides ning on täpsustatud, et Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi

kasutatakse naabruses asuva ettevõttele kuuluva Eesti Elektrijaama kateldes S02 vähendamise

eesmärgil. Lisaks sellele ka keskkonnakompleksloa peahaldur tunnistaja A J (kd 2 tl 18-21) selgitas,

et loa tabel 5 rida 9 nõude kohaselt tuleb Enefit 140 -1 ja 140-2 seadmetes tekkiv fenoolvesi suunata

põletamiseks Eesti elektrijaama kateldesse ja ettevõtte toimimisviisi muudatus tekkiva fenoolvee

käitlemise osas ei ole kehtiva loaga lubatud. Eesti elektrijama plaanilistel kontrollidel on igal aastal

esitatud selle kohta andmed, näiteks 2023.a suunati Eesti elektrijama 83 232 tonni fenoolvett.

Kehtiva õlitootmise PVT järeldustes (PKÕ PVT) on toodud fenoolvee käitlemise osas ka muid

võimalikke fenoolvee käitlusviise, kui fenoolvee põletamine Eesti elektrijaama kateldes. Näiteks

PKÕ PVT nr 29 on kirjas, et kui käitise tehnoloogilises protsessis tekib reovett, mille fenoolide

sisaldus võib ohustada käitisesisese või -välise biopuhasti tööd, selle vee eraldi kogumine ja

eelpuhastamine. Kuid käitises ei ole kasutusel biopuhastit ning ettevõte on pidanud selle soetamist

majanduslikult ebaotstarbekaks. Kui ettevõtte jaoks sai otsustavalt selgeks, et lõpetab kogu oma

tekkiva fenoolvee suunamise Eesti elektrijaama kateldesse, oleks käitaja pidanud viivitamatult

teavitama Keskkonnaametit käitise toimimisviisis kavandatavast muudatusest või muust tegevusest,

mis võib kaasa tuua olulise keskkonnahäiringu või mis on aluseks loa muutmisele (KeÜS 20 lg 2 ja

THS 56 lg l). A J ütluste kohaselt on see piisavalt oluline toimimisviisi muudatus, mis läheb

vastuollu kehtiva loaga ning võib tekitada keskkonnahäiringu ja vajalikuks osutuvad asjakohased

ennetusmeetmed, mis seatakse samuti loaga. Tunnistaja selgitas, et Enefit140 seadmetes on

kasutusel aerofontäänkolde tehnoloogia ning käesoleval hetkel puuduvad järelpõletussüsteemid,

mistõttu ei oma Keskkonnaamet käesoleval hetkel piisavalt infot, kas fenoolvee käitlemisel

aerofontäänkoldes toimub põlemisprotsess nõutud heitepiirväärtuste ulatuses või on vajalikud

täiendavad meetmed. Keskkonnaamet teab vaid keevkihtkatla fenoolvee käitlemise teadusuuringu

artikli näitel, et NOX saasteainete heide suureneb 27% ulatuses, SOX heide eelduste kohaselt võib

jääda samale tasemele, kuid ka CO heide suureneb, sest fenoolvesi alandab protsessi temperatuuri

(Konist et al. 2019 J) „Utilization

of

pyrolytic

wastewater in oil shale fired CFBC

boiler" https://doi.org/10.1016/j.jclepro.2019.06.213). Selliste õhku heidete välja selgitamiseks tuleb

ettevõttel esitada Keskkonnaametile katsetamiseplaan, millest on ka ettevõtet informeeritud

10.07.2024 kirjaga nr DM-129110-1 või keskkonnakompleksloa muutmise taotlus, millest ettevõtet

informeeriti 28.03.2024 korraldusega nr DM- 123889-2 (välisõhu pidevseire andmete esitamise

küsimuses ka varasemalt 28.12.2022 kirjaga nr DM- 121120-4), kuid ettevõte ei ole loa muutmise

taotlust Keskkonnaametile esitanud.

22. Tuginedes eelnevale, tuvastab kohus, et väärteo toimepanemisel kehtiva

keskkonnakompleksloa kohaselt oli ettevõttel kohustus juhtida Enefit 140-1 ja 140-2 seadmete

fenoolvesi Eesti elektrijaama, kuid Enefit Power AS muutis ajavahemikul 28.01.2024 – 08.04.2024

käitise toimimisviisi. Seega Enefit Power AS rikkus 28. jaanuarist kuni 08. aprillini 2024. a.

keskkonnakompleksloa reg nr XXX parim võimalik tehnika tabelis 5 sätestatud tegevuse tingimust

fenoolvee käitluse kohta, mille kohaselt Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi

kasutatakse naabruses asuva Enefit Power AS-le kuuluva Eesti Elektrijaama kateldes S02

vähendamise eesmärgil.

23. Kohus nõustub menetlusaluse isiku kaitsja arvamusega, et fenoolvee käitlemine Enefit 140

seadmetes võib olla kooskõlas põlevkiviõli tootmise PVT nr 45-ga, kuid seda ei ole

keskkonnakompleksloas ettenähtud. Praeguses väärteoasjas ei ole küsimus selles, kas Enefit Power

AS tegevus on PVT-le vastav või mitte, vaid, milline käitlusviis on loale kantud ja selle rikkumises

menetlusaluse isiku poolt. Keskkonnakompleksloa kohaselt ettevõttel kohustus juhtida Enefit 140-1

ja 140-2 seadmete fenoolvesi Eesti elektrijaama ja kui ettevõte soovis fenoolvett neis käitistes

põletada, tulnuks eelnevalt Keskkonnaametit sellest vähemalt teavitada. THS § 56 lg 4 kohaselt võib

muudatuse käitise laadis või toimimisviisis, sealhulgas käitise laiendamise ellu viia ainult pärast

seda, kui loa andja on käitajale kirjalikult teatanud, et selleks ei ole vaja muuta kompleksloa

nõudeid, või kui kompleksloa nõudeid on muudetud. Tunnistaja A. J ütluste kohaselt toimus 19.

septembril 2023 ettevõtte viimane kontroll seoses keskkonnakompleksloa korrapärase kontrollide

raames loa tingimuste ja nõuete läbivaatamistel. Selle kohtumise käigus ei informeerinud ettevõte

oma õli tootmise toimimisviisides planeeritavatest muutustest (see tähendab muudatust suunata

fenoolvett tagasi Enefit140-te seadmetesse), informeeriti ainult mahutipargi ümber ehitustest (2000

m3 mahutid ehitatakse ümber 3000 m3 mahutiteks). Hilisemalt on ettevõte oma algatusel suuliselt

teavitanud 06.03.2024 Enefit 280-2 põlevkiviõli tootmisega seotud loa paikvaatluse kohtumisel, et

plaanib Enefit l40 seadmetes fenoolvee käitlust, kuid ei ole taotlenud selleks kompleksloa nr XXX

muutmist. Tunnistaja J. L ütluste kohaselt keskkonnakompleksloas on välja toodud nõuded, millele

Enefit 140 pidevseire seadmed vastama peavad ning lisaks on sätestatud nõue välisõhu saaste

vältimiseks või vähendamiseks, mille kohaselt tuleb hiljemalt 01.05.2027 Enefit 140 seadmete

poolkoksi/suitsugaasi

järelpõletuse

tõhustamiseks/täiendamiseks

paigaldada

järelpõletusseade/utilisaatorkatel. Ettevõttel peab analüüsima mittetäieliku põletamisega seotud

saastainete osas lahendusi, mis võimaldaks vältida mittetäieliku põlemisega seotud komponentide

sisaldust suitsugaasis (fenoolid, NH3, C COS, benseen, alifaatsed süsivesinikud). Tunnistajate

keskkonnaametnike ütlustest võib samuti järeldada, et ei ole praegu teada, kuidas selline tegevus

(käitlemine Enefit 140 seadmetes) mõjutab käitise saasteainete heiteid välisõhku, kuna

keskkonnakompleksloa taotlemisel ja loa andmisel ei ole võimalike saasteainete heidete suurustega

arvestatud.

24. Kohus märgib, et ka kaitsja poolt kohtule esitatud Keskkonnaameti poolt muudetud

sõnastusega Enefit Power AS-i kompleksloa (kehtib alates 10.12.2024, kd 1 tl 31-73) kohaselt on

ettevõttel kohustus juhtida Enefit 140-1 ja 140-2 seadmete fenoolvesi Eesti elektrijaama ja kui

ettevõte soovis fenoolvett neis käitistes põletada, tuleb loa kohaselt eelnevalt tõendada selle

vastavus samaväärsele keskkonnakaitse tasemele. Lisaks sellele sisaldub kompleksloas ka otsene

keeld fenoolvett seadmetesse tagasi suunata. Kompleksloa alapeatüki T6 „Keskkonnakaitse

lisameetmed“ tabeli real 10 (loa leht 19) on välisõhu saaste vältimise või vähendamise meetmena

märgitud „Enefit 140 seadmetes tekkiva fenoolvee seadmetele tagasi suunamine on keelatud.“ Kui

ettevõte soovib Enefit140 seadmetes tekkivat fenoolvett seadmetele tagasi suunata, tuleb taotleda

katsetamiseks Keskkonnaametilt vastav katsetamise keskkonnakaitseluba. Katsetamiste eelduseks

on seadme üldise toimivuse hindamiseks töötav ja kalibreeritud pidevseiresüsteem. Seega lasus

ettevõttel kohustus juhtida Enefit 140-1 ja 140-2 seadmete fenoolvesi Eesti elektrijaama nii väärteo

tomepanemise ajal kui ka hiljem (alates 10.12.2024) kehtinud keskkonnaloa alusel.

25. Asjaolu, et Tallinna Tehnikaülikooli 27.05.2024.a ekspertarvamuse (kd 2 tl 4-7) kohaselt on

fenoolvee suunamine Enefit 140 seadmete aerofontäänkolletesse kooskõlas Eesti põlevkiviõli

tootmise parima tehnika järeldustega nr 45, ei õigusta Enefit Power AS tegevust ja ei muuda

fenoolvee Enefit 140 seadmetes käitlemist keskkonnakompleksloale vastavaks tegevuseks. Oluline

on märkida, et ekspert ei hinnanud fenoolvee Enefit 140 seadmetes käitlemise vastavust ettevõtte

kehtivale keskkonnakompleksloale, vaid vastavusele PVT-ga. Ekspertarvamuses on esitatud

eksperdi arvamus vaid teoreetiliste arvutuste põhjal ja ka ekspertarvamuses lk 2-3 on soovitatud, et

tuleb eelnevalt läbi viia asjakohased katsed. Märkimisväärne on ka see, et ekspertarvamus anti

ettevõttele 27.05.2024 (allkirjasatud 30.05.2024), mis kinnitab, et enne keskkonnakompleksloa

rikkumist (28. jaanuarist kuni 08. aprillini 2024. a.) ei ole ettevõtte eelnevalt Keskkonnaameti

teavitanud ega tõendanud, et fenoolvee käitlemine Enefit 140 seadmetes on kooskõlas põlevkiviõli

tootmise PVT nr 45-ga ja vastab keskkonnakaitse tasemele. Ka eksperdi poolt soovitatud katsetest ei

ole ettevõte loa andjat teavitanud ega saanud selleks katsetuste luba.

26. Kohus tutvus OKAS andmebaasi andmetega ebameeldiva lõhna kohta esitatud kaebustega

Narva linnast ja piirkonnast 2023.a IV kvartalis ja 2024.a ajavahemikul 01. jaanuarist 13. maini.

Andmed tõendavad, et ajaperioodil, mil Enefit Power AS käitles Enefit 140 seadmetes ise tekkinud

fenoolvett, on Narva linnas ja piirkonnas hüppeliselt kasvanud kaebuste arv välisõhus leviva

ebameeldiva lõhna ja keemilise reostuse kohta. Kui 2023.a IV kvartalis esitati 5 kaebust, siis 2024.a.

jaanuarist 13. aprillini on esitatud 35 teadet ebameeldivast lõhnast ja keemilisest reostusest õhus.

27. Eelnimetatud asjaolud kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et kohtuväline menetleja

on jõudnud õigele seisukohale selles, et ajavahemikul 28.01.2024-8.04.2024 Enefit Power AS

juhatuse liige A T, korraldades ettevõtte õlitööstuses Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 seademetes

tekkinud 18 880 tonnist 10 068 tonni fenoolvee suunamist tagasi õli tootmise utmisprotsessi

seadmetesse, muutis fenoolvett seadmetes põletades käitise toimimisviisi. Sellega rikkus Enefit

Power AS juhatuse liige ettevõtte 2024.a esimeses poolaastas kehtinud keskkonnakompleksloa nr

XXX tabelis 5 sätestatud tegevuse tingimust fenoolvee käitluse kohta ja täitis sellega tööstusheite

seaduse § 162 lg 2 väärteo objektiivse koosseisu. Viidatud seadus sätestab juriidilisele isikule

väärteokorras vastutuse kompleksloa nõuete rikkumise eest. Rikutud on menetlusele isikule

väljastatud keskkonnakompleksloaga nr XXX tabelis 5 sätestatud fenoolvee käitluse kord -Enefit

õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi kasutatakse naabruses asuva Enefit Power AS-le

kuuluva Eesti Elektrijaama kateldes S02 vähendamise eesmärgil.

28. KarS § 14 lg 1 p 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest,

mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige,

juhtivtöötaja või pädev esindaja.

29. Äriregistri andmetel on Enefit Power AS põhitegevuseks lisaks elektri- ja soojusenergia

tootmisele ka põlevkiviõli tootmine ning põlevkiviõli ja põlevkivituha jae- ja hulgimüük. A T oli

juhatuse liige alates 31.12.2020 kuni 22.11.2024. Tema vastutusala oli keskkonnakompleksloa

tingimuste täitmisel on seadmete töös hoidmine ja väljundite (väljunditeks loetakse toodangut,

heitmeid pinnasesse, vette, õhku ja tootmisjäägid) juhtimine (vt A T ütlused, kd 2 tl 35-38).

Arvestades, et fenoolvee nõuetekohase käitluse eest vastutas ettevõttes juhatuse liige Arles Taal ja et

otsus fenoolvett Enefit 140 seadmetes käidelda tehti juhatuse poolt ühiselt, pani A T

väärteoprotokollis kirjeldatud teo toime Enefit Power AS-i huvides ja tegu on etteheidetav

juriidilisele isikule. Seega vastutab Enefit Power AS KarS § 14 lg 1 p 1 alusel teo eest, mille on

toime pannud tema juhatuse liige A T Enefit Power AS huvides, s.t tegu on seostatav juriidilise

isiku tegevusega. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 22-1 kohaselt on juriidilise isiku juhatuse

liige kohustatud korraldama esindatava tööd järgides õigusaktide nõudeid, sh ka tööstusheite

seaduse ning selle seadusega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate

rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Kohus toonitab, et ettevõtte

keskkonnakaitseliste, sh tööstusheite seadusega kooskõlas oleva töö tagamise kohustus lasus Enefit

Power AS juhatuse liikme A T ning pidi ta oma tegevuses lähtuma keskkonnakompleksloa nr XXX

tabelis 5 sätestatud fenoolvee käitluse korrast, mille kohaselt Enefit ölitööstuse tootmisprotsessis

tekkiv fenoolvesi kasutatakse naabruses asuva Enefit Power AS-le kuuluva Eesti Elektrijaama

kateldes S02 vähendamise eesmärgil. Seega rikkus Enefit Power AS juhatuse liige A T väärteo

süüdistuses nimetatud nõuded.

Subjektiivne koosseis

30. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus,

otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii

tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

31. Kohus, võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on seisukohal, et Enefit

Power AS juhatuse liige A T on väärteo toime pannud tahtlikult, kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4

sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule

vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

32. A T oli Enefit Power AS juhatuse liikmena alates 31.12.2020, s.t enne rikkumist peaaegu 4

aastat, ning kogu selle aja jooksul tegeles õlitööstuse küsimustega ning vastutas muuhulgas ka

fenoolvee nõuetekohase käitlemise eest. Mistõttu oli A. T kursis keskkonnakompleksloaga Enefit

Power AS-le keskkonnakasutuseks kehtestatud nõuetega ning pidi nende nõuetekohast täitmist

tagama. Kuna ta aga keskkonnakompleksloaga nr XXX tabelis 5 sätestatud fenoolvee käitluse korda

rikkus ja reegli järgimisest (Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi kasutatakse Eesti

Elektrijaama kateldes) irdus, on see tema tahtlik tegevus.

33. Seoses menetlusaluse isiku nimetatud reegli teadlikkusega on olulised järgmised asjaolud.

Tunnistaja A J ütluste kohaselt keskkonnakompleksloale seatud nõue kanti ettevõtte taotluse alusel.

Ettevõte on viimases kompleksloa 19.05.2021 taotluse nr T-KKL/1005333-4 tabelis 4.1 kirjeldanud

uttevee käitlemist järgmiselt: „Kõikide seadmete peale kokku tekib uttevett (C6H50H) kuni 18 m3

tunnis, fenoole ca. 1,3 kg/m3. Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv uttevesi kasutatakse

naabruses asuva Enefit Energiatootmine AS-ile kuuluva Eesti Elektrijaama kateldes S02

vähendamise eesmärgil. Kateldes tõuseb temperatuur piisavalt kõrgele, et ära põletada sinna

suunatavad fenoolid: PVT nr 45 (ajutine). Lisaks Tallinna Tehnikaülikooli uuring: "UTTEVEE

KASUTAMISE KATSED EESTI ELEKTRIJAAMA ENERGIAPLOKI KATLAL E08-K2 (Tallinn,

2018)." Samas sõnastuses on ka kompleksloa nõue seatud. Enefit Power AS, suunates fenoolveed

käitlemiseks Enefit 140 seadmetesse käitus teistmoodi kui ta ise loa taotlemisel olukorda loa andjale

kirjeldas (luba taotleti tegevusele, kus Enefit 140 tekkinud fenoolvesi suunatakse elektrijaama).

Seega A T oli teadlik, millised nõuded kehtivad ning ta pidi möönma nende rikkumist.

34. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kaitsja väited selle kohta, et keskkonnaameti poolt Enefit

280 seadmes fenoolvee käitlemise aktsepteerimine andis A T aluse arvata, et ka Enefit 140

seadmetes fenoolvee käitlemine on lubatud. Esiteks ei ole selline eeldus automaatselt õigustatud.

Teiseks käsitlevad kaitsja väited juba loa versiooni väljaspool väärteoasja toimepanemise aega.

Käesolevas lahendis käsitletav rikkumine seisneb selles, et Enefit Power AS rikkus 28. jaanuarist

kuni 08. aprillini 2024. a. keskkonnakompleksloa reg nr XXX parim võimalik tehnika tabelis 5

sätestatud tegevuse tingimust fenoolvee käitluse kohta. Puuduvad andmed selle kohta, et enne

väärteo toimepanemist lubas Keskkonnaamet fenoolvee käitlemist Enefit 280 seadmes.

35. A T ütluste kohaselt fenoolvee käitlemise Enefit 140 seadmetes otsustati kollektiivselt

2024.a algul, konsulteeriti Eesti Energia keskkonnateenistusega. A. T tunnistas, et fenoolvee Enefit

140 seadmetes käitlemise vajaduse tingis Eesti Elektrijaama turule mitte pääsemise, mille tõttu

elektrijaama käivitamine ainult fenoolvee käitlemise eesmärgil ei ole majanduslikult ja

keskkonnakaitseliselt mõistlik. Tunnistaja I M (kd 2 tl 8-9) ütluste kohaselt töötab ta Eesti Energia

AS-s keskkonnaeksperdina ja tema tööülesanneteks on seoses Enefit Power AS õlitööstusega

konsulteerida keskkonnakaitse küsimustes. Igakuiselt toimuvad regulaarsed Enefit Power AS-ga

kohtumised, kus osalevad kõik Enefit Power AS teemadega tegelevad ettevõtte keskkonnaosakonna

töötajad. Arutelu Enefit 140 ja 280 fenoolvete käitlemiseks seadmetes ja PVT teemadel toimus

mitmetel kohtumistel. Neil kohtumistel jõuti arusaamisele, et Enefit 140 fenoolvee käitamine oma

seadmetes ei ole keelatud ja on PVT kohane. I M selgitas, et regulaarseid kohtumisi vajadusel

protokollitakse, kus fikseeritakse otsused või kokkulepped, kuid fenoolvete käitamise kohta Enefit

140 seadmetes protokolli ning otsuseid ei tehtud. Nimetatud isikute ütlustest saab järeldada, et A T

oli kahtlus, et fenoolvee käitamine Enefit 140 seadmetes võib olla keskkonnakompleksloaga

keelatud. Vastasel korral poleks ta Eesti Energia keskkonnateenistusega konsulteerinud ega

fenoolvee käitlemist Enefit 140 seadmetes mitmetel kohtumistel arutanud. Erinevalt kaitsja

seisukohast leiab kohus, et asjaolu, et A. T küsis nõu Eesti Energia keskkonnateenistuse töötajatelt,

ei välista tema süüd. Eesti Energia keskkonnateenistus ei hinnanud fenoolvee Enefit 140 seadmetes

käitlemise vastavust ettevõtte kehtivale keskkonnakompleksloale. I M ütluste kohaselt jõuti

nõupidamistel vaid arusaamisele, et Enefit 140 fenoolvee käitamine oma seadmetes ei ole keelatud

ja on PVT kohane. Kohus on seisukohal, et fenoolvee käitamine Enefit 140 seadmetes oli teadlik

majanduslik valik, mis on aga keskkonnakompleksloaga keelatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,

et Enefit Power AS-le etteheidetav tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, sest A. T pidas

võimalikuks, et fenoolvee suunamisega tagasi õli tootmise utmisprotsessi seadmetesse võib ta

rikkuda keskkonnakompleksloa nõudeid ja möönis seda.

Õigusvastasus, süü

36. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid selle teo puhul ei esine. Enefit Power AS on

kantud äriregistrisse. Kanne on kehtiv. Seega on Enefit Power AS nii süü- kui ka õigusvõimeline

KarS § 37 mõttes. Tuvastatud pole ühtegi asjaolu, mis lubaks kõneleda juriidilise isiku süü

puudumisest põhjusel, et pädeva esindaja tegu oli juriidilise isiku jaoks vältimatu KarS § 37-1

mõttes.

37. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et A T, tegutsedes Enefit Power

AS nimel ja huvides, on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on

kvalifitseeritav tööstusheite seaduse § 162 lg 2 järgi. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et

menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime

pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse

isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises

sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti

kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

38. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus

väärteomenetlusõigust rikutud. Nii on väärteoprotokollis märgitud konkreetse rikkumise asjaolud

ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus. Kohtu hinnangul on

väärteoprotokoll, tunnistajate ülekuulamise protokollid ja menetlusaluse isiku ülekuulamine

vormistatud nõuetekohaselt. Väärteoprotokollist nähtub, et Enefit Power AS seaduslikule esindajale

on selgitatud VTMS § -s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi. Karistus on

määratud Keskkonnainspektsiooni ametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kaebuses esitatud väited

39. Kaebuse esitaja väidab, et väärteoprotokollis ei ole märgitud, kas ettevõttele heidetakse ette

väärteo toimepanemist tegevusega või tegevusetusega ning seega ei vasta väärteoprotokoll

kohtupraktikast tulenevatele nõuetele. Teoetteheite ebaselgus rikub menetlusalune isiku VTMS § 19

lg 1 p-s 1 sätestatud õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ja raskendab oluliselt

kaitseõiguse teostamist. Etteheite ebaselguse tõttu ei ole võimalik üheselt määratleda väärteoasja

arutamise piire, millest tuleb juhinduda nii kohtuvälisel menetlejal kui kohtul. Väärteoasja piiride

ületamine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis

toob kaasa otsuse tühistamise (RKKKo asjas nr 3-1-1-43-14, p 16).

40. Kohus ei pea sellist seisukohta põhjendatuks. Kohtuvälise menetleja etteheide

menetlusalusele isikule seisneb nii väärteoprotokolli kui ka otsuse järgi eeskätt selles, et A T, kes oli

Enefit Power AS juhatuse liige rikkus oma tegevusega keskkonnakompleksloa reg nr XXX (parim

võimalik tehnika) tabelis 5 sätestatud tegevuse kirjeldust fenoolvee käitluse kohta, mille kohaselt on

sätestatud, et Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi kasutatakse naabruses asuva

Enefit Power AS-le kuuluva Eesti Elektrijaama kateldes S02 vähendamise eesmärgil. Väärteo

lühikirjelduse sisust on selgelt mõistetav, et Enefit Power AS-ile heidetakse ette valdavalt tegevust.

Väärteoprotokollis on märgitud, et „A T, kes oli Enefit Power AS juhatuse liige korraldas

ajavahemikul 28. jaanuarist kuni 8. aprillini 2024.a ettevõtte õlitööstuses Enefit 140-1 ja Enefit

140-2 seadmetes tekkinud 18 880 tonnist 10 068 tonni fenoolvee käitlemise, kuigi ettevõtte kehtiva

keskkonnaloa kohaselt tulnuks fenoolvesi suunata põletamisse Eesti Elektrijaama kateldesse.“

„Fenoolvee käitlemine seisnes selle suunamises tagasi õli tootmise utmisprotsessi seadmetesse.“

Seega heidetakse läbi A T tegevuse menetlusalusele isikule ette fenoolvee käitlemist Enefit 140

seadmetes, mis on vastuolus ettevõttele väljastatud keskkonnakompleksloaga. Enefit Power AS-le

etteheidetav väärtegu on kvalifitseeritud Tööstusheite seaduse 162 lg 2 alusel, s.o kompleksloa

nõuete rikkumine. Keskkonnaamet ei heida väärteoprotokollis Enefit Power AS-ile ette THS § 56

lg-s 4 sätestatud kohustuse rikkumist. Kohtu arvamuse kohaselt on väärteoprotokolli tekstist aru

saada, et viide THS § 56 lõikele 4 on selgitav märkus, kuidas oleks ettevõttel olnud võimalik

fenoolvett Enefit 140 seadmetes kooskõlas tööstusheite seadusega korraldada. Kohtu hinnangul

Enefit Power AS kaitseõigust ei ole väärteoasja kohtuvälises menetluses rikutud, kuna kohtuvälise

menetluse käigus koostatud väärteoprotokoll vastab VTMS § 69 nõuetele. Väärteoprotokollist

nähtub, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest tegevusest lähtuvalt väärteoprotokolli

koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokollis kajastatud andmete alusel on

võimalik hinnata väärteokoosseisu täitmist.

41. Kaebuse esitaja väidab, et käitaja jaoks on lubatud selline tegevus, mida kompleksluba

otseselt ei keela ja mis ei lähe vastuollu THS §-s 26 sätestatud käitise kasutamise üldpõhimõtetega.

Kaitsja on seisukohal, et kompleksloa kohaselt oli lubatud teguviis nii fenoolvee kasutamine Eesti

Elektrijaama kateldes kui ka selle käitlemine käitises endas ehk Enefit 140 seadmetes ning viimati

nimetatud tegevusega ei rikkunud Enefit Power AS kompleksloa nõudeid. Kohtu hinnangul on see

väide ekslik. Kohus leiab, et selline lähenemine ei ole kooskõlas kompleksloa väljastamise

eesmärgiga ja on oma sisult vaid menetlusaluse isiku tegevust õigustav väide. Kui oleks lubatud nii

fenoolvee kasutamine Eesti Elektrijaama kateldes kui ka selle käitlemine Enefit 140 seadmetes,

poleks olnud tarvis kompleksloas eraldi määratleda, et fenoolvesi tuleb põletamisse Eesti

Elektrijaama kateldesse suunata. Tunnistaja A J ütluste kohaselt loale seatud nõue kanti ettevõtte

taotluse alusel. Vastupidiselt kaitsja seisukohale leiab kohus, et kompleksloas sisaldub keeld suunata

fenoolvett tagasi seadmetesse. Keskkonnakompleksloa kohaselt ettevõttel kohustus juhtida Enefit

õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi, sh Enefit 140-1 ja 140-2 seadmete fenoolvesi Eesti

elektrijaama.

42. Kaebuse esitaja oma kaebuses väitis, et fenoolvee käitlemine kompleksloa nõuete vastaselt ei

olnud tahtlik ega ettevaatamatu tegu. Kaitsja on seisukohal, et A T subjektiivne koosseis ei ole

täidetud, kuna ta ei saanud teada, et fenoolvee käitlemine Enefit 140 seadmetes on keelatud. Samuti

leiab kaitsja, et A T oli keelueksimuses, kuna loa sõnastus jättis võimaluse fenoolvee Eesti

Elektrijaama suunamise kohustuslikkuse osas lahtiseks. Kohus sellega ei nõustu. Maakohus asus

seisukohale, et süüdistatav tegutses kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 järgi (vt otsuse p-d 30-35).

43. Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta, et menetlusalune isik polnud keelueksimuses

KarS § 39 lg 1 mõistes. Süü välistamine KarS § 39 lg 1 järgi nõuab kahe tingimuse täidetust. Esiteks

peab toimepanija olema õiguslikus eksimuses, nt pidama seaduslikuks sellist tegu, mis tegelikult on

keelatud. Teiseks peab eksimus olema eksija jaoks vältimatu. Teisisõnu ei välista mitte kõik

õiguslikud eksimused isiku süüd. (RKKK 21.06.2024, 4-23-3193/28, p 17.) Kohus eelnevalt asus

seisukohale, et A. T olid vajalikud teadmised õlitööstuse küsimustes ja fenoolvee nõuetekohase

käitlemise valdkonnas. A. T oli juhatuse liige, kes konkreetselt vastutas muuhulgas ka fenoolvee

nõuetekohase käitlemise eest. Tema oli teadlik keskkonnakompleksloaga Enefit Power AS-le

keskkonnakasutuseks kehtestatud nõuetega, et Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi

kasutatakse Eesti Elektrijaama kateldes. Seejuures on keskkonnaloaga kehtestatud nõue piisavalt

selge ja lihtsasti mõistetav. Seda, et kompleksloa sõnastus fenoolvee käitlemisest ei olnud Enefit

Power AS-le väärteo toimepanemise ajal arusaadav, et vasta tõele. Tunnistaja A J kinnitas, et loale

seatud nõue kanti ettevõtte taotluse põhjal (vt tunnistaja A J ütlused). Seega oli menetlusalune isik

nõuetest väga hästi teadlik. Hoolimata sellest, et fenoolvee käivitamise Enefit 140 seadmetes teemal

peeti nõupidamisi ja jõuti seisukohale, et Enefit 140 fenoolvee käitamine oma seadmetes ei ole

keelatud, ei ole seejuures hinnatud tegevuse vastavust keskkonnakompleksloale ega tehtud

konkreetseid otsuseid (vt tunnistaja I M ütlused). Juhatuse liige peab oma kohustuse täitmisel

lähtuma eelkõige fenoolvee käitlemise kompleksloas sätestatud nõuetest ning ei tohi piirduda üksnes

Eesti Energia AS-i keskkonnaeksperdi arvamusele tuginemisega. Seda enam, et keskkonnateenistus

ei ole andnud otsesest hinnangut keskkonnaloale. Keelueksimust ei välista üksnes see, kui isik on

enda teo ebaõiguses (keelatuses) täiesti kindel, vaid seegi, kui ta peab sellise teo keelatust üksnes

võimalikuks. Kohus ei näe põhjust kohelda isikut niisugusel juhul leebemalt kui teda koheldakse

tahtluse tuvastamisel. Kui subjektiivset koosseisu saab reeglina jaatada ka pelgalt kaudse tahtluse

olemasolul, pole põhjust öelda, et keelueksimuse tuvastamiseks piisab ka sellest, kui isik peab

võimalikuks seda, et tema tegu on õigusvastane (keelatud). (Vt TrtRngk 26.03.2024, 1-22-3897, p

110.) Kohus loeb tõendatuks, et A. T pidas vähemalt võimalikuks, et fenoolvee suunamine tagasi õli

tootmise utmisprotsessi Enefit 140 seadmetesse on keelatud. Seetõttu ei olnud menetlusalune isik

õiguslikus eksimuses.

II

Karistus

44. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

45. KarS § 47 sätestab, et juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest

kohaldada rahatrahvi 100 – 400 000 eurot. THS § 162 lg 2 alusel juriidilise isiku tegevuse eest

kompleksloata valdkonnas, kus kompleksluba on nõutav, või kompleksloa nõuete rikkumise eest,

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Sanktsiooni keskmine määr on 200 000 eurot.

46. Menetlusalusele isikule Enefit Power AS-le on kohtuväline menetleja määranud karistuseks

rahatrahvi sanktsiooni keskmisest määrast madalamas suuruses summas 110 000 eurot. Kohus

nõustub kohtuvälise menetlejaga, et karistuse määramisel tuleb süüd vähendatava asjaoludena

arvestada, et tegu ei ole toonud kaasa otsest keskkonnakahju, kahjustanud inimesi, vara ega

keskkonda. On ka oluline, et Enefit Power AS lõpetas fenoolvee käitlemise seadmetes peale

järelevalve erakorralise kontrolli tulemustest teada saamist. Kohus on subjektiivse koosseisu

analüüsimisel tuvastanud, et menetlusalune isik pani väärteo toime kaudse tahtlusega, s.o tahtluse

nõrgima vormiga. Eelmärgitud asjaolud on käsitatavad süü suurust vähendavate asjaoludena.

Kohtuväline menetleja ega kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid. Karistust kergendavate asjaolude esinemisele ei ole tähelepanu juhtinud ka kaebuse

esitaja. Samuti on oluline märkida, et juriidilist isikut Enefit Power AS ei ole varasemalt süütegude

eest karistatud. Kohtu arvates tingib esmakordne rikkumine ja varasema karistuse puudumine

karistuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

47. Avalik menetlushuvi tuleneb väärteoasja tehioludest, kuna fenoolvee käitlemise

toimimiseviisi muutmine Keskkonnaametit teavitamata võib avaldada mõju keskkonnale ja inimese

tervisele. Mõju on käitise saasteallikatest suuremates saasteainete heidetes välisõhku. Keskkonnaloa

tingimused peavad vältima keskkonnaohtu ja selleks tuleb muutustest teavitada loa andjat, et oleks

võimalik rakendada ettevaatusmeetmeid keskkonnariskide vähendamiseks. Kohus on menetlejaga

nõus selles, et rikkumine ei tohi ennast ära tasuda. A T sõnul tehti otsus fenoolvesi Enefit 140

seadmetes ära põletada põhjusel, et Eesti Elektrijaam ei pääsenud turule ja elektrijaama käivitamine

ainult fenoolvee käitlemise eesmärgil ei ole majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt mõistlik. Seega

saab nõustuda Keskkonnameti seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas tagab keskmisest madalam

karistusmäär menetlusaluse isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Kohus leiab, et mõistetav

karistus tagab nii üld- kui eripreventiivsetest aspektidest menetlusaluse isiku edaspidise

õiguskuuleka käitumise.

48. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda

diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole.

Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 110 000

eurot, on igati põhjendatud ja see tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid

arvestades peab kohus Enefit Power AS karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks

tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist. Kohtu hinnangul puuduvad KarS § 60

kohased alused karistuse kergendamiseks, kuigi kaitsja oli seda oma kaebuses taotlenud.

49. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega

ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii juriidilise isiku süü suurusest kui üld- ja

eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et Enefit Power AS-le

mõistetud karistus 110 000 euro suuruse rahatrahvi näol sunnib isikut edaspidi hoiduma uute

süütegude toimepanemisest.

III

Menetluskulud

50. Enefit Power AS esitas kaebuses taotluse hüvitada Enefit Power AS-le kaebuse esitamisega

kaasnenud menetluskulu summas 7624,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebusele on lisatud Ellex

Raidla Advokaadibüroo arve nr 250025 summas 9301,89 eurot (sh käibemaks) ning

spetsifikatsioon. Taotlusest nähtub, et lähtuvalt VTMS § 38 lg-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 175 lg 1 p-st 1 on tegemist menetluskuluga, mis tuleb KrMS § 183 lg 1 kohaselt

menetluse lõpetamise korral Enefit Power AS-ile hüvitada. Kui kohus menetlust ei lõpeta, aga

tühistab kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse osas, palub Enefit Power AS hüvitada

menetluskulu analoogselt KrMS § 185 lõikele 1.

51.

21.03.2025 esitas Enefit Power AS lepinguline kaitsja Martin Triipan kohtule kaitsja tasu

hüvitamise taotluse, milles taotleb hüvitada Enefit Power AS-le täiendavalt tekkinud kaitsja kulud

summas 273 eurot. Taotlusele on lisatud Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arve nr 250612 summas

214,11(sh käibemaks) eurot õigusteenuste eest 2025 veebruaris ja Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ

arve nr 251038 summas 118,95 (sh käibemaks) eurot õigusteenuste eest 2025 märtsis.

52. VTMS § 23 sätestab alused kaitsja tasu hüvitamiseks väärteomenetluse lõpetamise korral.

Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse

menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu

määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Keskkonnaamet on riigieelarveline

riigiasutus, mistõttu õigusabikulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarvest. VTMS § 38 lg 1

kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS

§ 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

53. Lähtudes asjaolust, et antud väärteoasjas jätab kohus kaebuse rahuldamata ning kaevatava

väärteootsuse muutmata, on põhjendatud menetluskulud jätta VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1

alusel Enefit Power AS kanda.

54. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olga Dorogan

Kohtunik