2-24-117588/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Karin Mölder

Kohtujurist

Evelin Miggur

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2025.a., Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-117588

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi P. J. vastu võlgnevuse,

intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

3757,11 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

esindajad Hageja esindaja: Ahto Järvela (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: P. J. (isikukood xxxx, elukoht kohtule teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi P. J. vastu võlgnevuse, intressi, haldustasu,

sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes osaliselt.

2. Mõista P. J.lt välja võlgnevus 300 eurot, s.o 23.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

põhivõlg Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

3. Mõista P. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (300) eurolt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Mõista P. J.lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutuvad põhinõude

osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

15.09.2024

150 eurot

15.10.2024

150 eurot

15.11.2024

150 eurot

15.12.2024

150 eurot

15.01.2025

150 eurot

15.02.2025

150 eurot

15.03.2025

150 eurot

15.04.2025

150 eurot

15.05.2025

150 eurot

15.06.2025

125,17 eurot

5. Välja mõista P. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 4 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

6. Jätta resolutsiooni punktides 2-5 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

7. Jätta menetluskulud 53% ulatuses P. J. kanda ja 47% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ

kanda.

8. Mõista P. J.lt välja menetluskulu 384,25 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

9. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb P. J.l tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 09.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 3120,59 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 12.08.2024 määrusega anti

vastavalt TsMS § 486 lg 1 nõue üle Harju Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.

Harju Maakohus kohustas 12.08.2024 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

Hageja esitas hagiavalduse 23.08.2024.

2. Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt I AS-i ja P. J. vahel 01.07.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr xxxx alusel võlgnevust summas 2712,35 eurot, intressi 174,99 eurot,

haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivist 295,54 eurot. Samuti nõuab hageja

viivist alates 24.08.2024 kuni põhinõude summas 2712,35 eurot täitmiseni määras 18,9% aastas.

Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulu ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1

ettenähtud ulatuses.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I AS ja kostja 01.07.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx,

mille alusel sai kostja laenu summas 3900 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimäär 18,9%

aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks 24,25%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on

arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva,

osamaksete arv, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404

lg-ga 21. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus

kokkulepitule.

4. Lepingu alusel väljastati kostjale laen summas 3900 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastamata lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.08.2022-15.07.2025.

Kostjalt on toimunud laenuandjale laekumisi põhiosa katteks summas 1187,65 eurot. Seega on

põhivõla summaks 2712,35 eurot.

5. Kostjal on intressivõlgnevus alates 15. osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni

25.01.2024 summas 174,99 eurot. Vastavalt 01.07.2022 sõlmitud laenulepingu tingimustele ja

maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on laenuandmete

kohaselt 2,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise sisuga oli kostjal tasumata 15.10.2023-

15.01.2024 osamaksete laenuhaldustasud summas 11,60 eurot.

6. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 04.01.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, mille anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumises. 25.01.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

7.

30.01.2024 loovutas I AS nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

8.

06.12.2024 esitas hageja kohtule vastuse kohtunõudele, milles selgitas vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist ning esitas kohtule ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja vastuväited

9. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu (09.11.2024, 21.03.2025 ja 20.04.2025), kuid kostja hagile õigeaegselt ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

10. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

11. Hagi hind on 3757,11 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes

1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

12. I AS ja kostja sõlmisid 01.07.2022 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu

summas 3900 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 18,9% aastas ning kostja kohustus

laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.08.202215.07.2025

(dtl 35). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti

majandustegevust, st vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

13. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

14. Lepingu sõlmimisel 01.07.2022 oli krediidikulukuse määr 24,25% aastas. Hageja on

06.12.2024 seisukohas märkinud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud

krediidisumma 3900 eurot, intressimäär 18,9% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva

15.07.2025, osamaksete arvu 36, laenulepingu sõlmimise tasu 78 eurot, igakuine lepingu

haldustasu 2,90 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Eesti Panga veebilehel tarbimislaenude

krediidi kulukuse määraks oli lepingu sõlmimisel 16,30%. Krediidikulukuse määr 24,25% aastas

ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, milleks on 48,9% (3x16,30%).

15. Kostja on krediidilepingu raames teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas

2124,83 eurot (dtl 83, 85-88).

16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

17. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1 ja VÕS

§ 4034 lg 13). Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

18. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu

24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus

omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu

otsus C679/18 p 18, C-495/19 p 17).

19. Hagiavalduse kohaselt lähtus esialgne võlausaldaja kostja poolt esitatud teabest ja

kontrollis avalikke andmebaase. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne

võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse ja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja

Tolliametilt. Kohus on seisukohal, et nimetatut ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja

hinnata teavet.

20. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem

maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus

KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud

enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust.

21. Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle

olemust (krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 3). KAVS § 50 lg 4 kohaselt

tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole küsinud enne

lepingu sõlmimist kostjalt pangakonto väljavõtteid, millest nähtuks, kui suured oli kostja

tegelikud sissetulekud ja väljaminekud (Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2023.a otsus tsiviilasjas

nr 2-21-129990 p 26, 32). Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu

teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul

tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

22. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

24. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja

lahendamiseks tuvastada, kui suures summas hageja kostjale laenu andis ja kui suure summa on

kostja hagejale tagasi maksnud.

25. Lepingu kohaselt sai kostja laenu 3900 eurot. Hageja on välja toonud, et kostja on teinud

tagasimakseid kogusummas 2124,83 eurot. Arvestades kõik tasutud põhivõla katteks, on kostjal

tagastamata 1775,17 eurot.

26. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada 15.07.2025. Ent hageja märgib, et arvestades kõik

kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.01.2024 kehtivalt üles

öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlgnevuses. Hageja on esitanud

seega lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt.

27. Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva

võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab

nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole pärast

20.09.2023 võlausaldajale makseid teinud ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.

28. Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosa maksed, mis ei ole

23.08.2024 sissenõutavaks muutunud, on (kokku 1475,17 eurot, dtl 84):

15.09.2024 150 eurot

15.10.2024 150 eurot

15.11.2024 150 eurot

15.12.2024 150 eurot

15.01.2025 150 eurot

15.02.2025 150 eurot

15.03.2025 150 eurot

15.04.2025 150 eurot

15.05.2025 150 eurot

15.06.2025 125,17 eurot

29. Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt

1475,17 eurot) eeltoodud graafiku järgi. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude

tasumiseni.

30. Kostja pangakontole kanti laenusumma 3900 eurot (dtl 41). Hageja avaldas kohtule, et

kostja on teinud tagasimakseid 2124,83 eurot (dtl 83, 85-88). Kohus arvestab kostja tasutud

2124,83 eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 1775,17 eurot (3900-

2124,83 eurot). 23.08.2024 seisuga on põhivõlast sissenõutavaks muutunud 300 eurot,

arvestades, et tulevikus muutuvad sissenõutavaks osamaksed summas 1475,17 eurot perioodil

15.09.2024-15.06.2025 (1775,17-300=1375,17). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

23.08.2024 aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla nõude 300 eurot ning

viivise sellelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 24.08.2024 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

31. Kuivõrd hageja ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohast intressiarvestust esitanud, jääb intressinõue

rahuldamata. Muid tasusid, st haldustasu, kostja sama sätte kohaselt ei võlgne.

32. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude

kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping

ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal

ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

33. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

34. Käesoleva hagi hind on 3757,11 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt

summas 1992,42 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 53%, jätab kohus menetluskulud 53%

ulatuses kostja kanda ja 47% ulatuses hageja kanda.

35. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

36. Hageja taotleb menetluskuluna mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 455

eurot ja õigusabikulu 780,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 1235,50 eurot ning kohustada

kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

37. Hagilt hinnaga 3757,11 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 455 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on

põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2).

38. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist

tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta) alljärgnevas koosseisus: nõude aluseks olevate

dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule – 2 h, hageja 06.12.2024 seisukoha

koostamine, kohtule esitamine– 2 h ja hageja 03.04.2025 menetluskulude nimekirja koostamine,

kohtule esitamine – 0,5 h. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist.

Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Hageja

lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle

kohtusse esitamisega. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava

standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele saab lugeda 1 tundi. Põhjendatud ajakuluks 06.12.2024 vastuse koostamisele loeb

kohus samuti 1 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,5 h on põhjendatud.

Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind on

põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Seega on kohtu hinnangul juristist esindaja puhul

põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Seega on põhjendatud esindaja kulu 250 eurot (2,5x100).

Lisaks mõistab kohus TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot hageja maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulude katteks. Seega hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 725

eurot (455+250+20).

39. Kuivõrd kohus jätab 53% ulatuses menetluskulud kostja kanda, kuulub kostja poolt

hagejale hüvitamisele 384,25 eurot. Kuivõrd kostja ei ole kohtumenetluses sisuliselt osalenud (sh

lepingulise esindaja kaudu), määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

40. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

41. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Mölder

kohtunik