2-24-17662/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17662

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi R R vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

10 103,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: Bigbank AS

(registrikood 10183757),

lepinguline esindaja Aap Kulik

Kostja: R R (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Mirjam Taimla

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Bigbank AS ja kostja vahel 13.03.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed kokku 6752,20 eurot järgmiselt:

10.06.2025 57,21 eurot

10.07.2025 71,98 eurot

11.08.2025 71,98 eurot

10.09.2025 71,98 eurot

10.10.2025 71,98 eurot

10.11.2025 71,98 eurot

10.12.2025 71,98 eurot

12.01.2026 71,98 eurot

10.02.2026 71,98 eurot

10.03.2026 71,98 eurot

10.04.2026 71,98 eurot

11.05.2026 71,98 eurot

10.06.2026 71,98 eurot

10.07.2026 71,98 eurot

10.08.2026 71,98 eurot

10.09.2026 71,98 eurot

12.10.2026 71,98 eurot

10.11.2026 71,98 eurot

10.12.2026 71,98 eurot

11.01.2027 71,98 eurot

10.02.2027 71,98 eurot

10.03.2027 71,98 eurot

12.04.2027 71,98 eurot

10.05.2027 71,98 eurot

10.06.2027 71,98 eurot

10.07.2027 71,98 eurot

10.08.2027 71,98 eurot

10.09.2027 71,98 eurot

11.10.2027 71,98 eurot

10.11.2027 71,98 eurot

10.12.2027 71,98 eurot

10.01.2028 71,98 eurot

10.02.2028 71,98 eurot

10.03.2028 71,98 eurot

10.04.2028 71,98 eurot

10.05.2028 71,98 eurot

12.06.2028 71,98 eurot

10.07.2028 71,98 eurot

10.08.2028 71,98 eurot

11.09.2028 71,98 eurot

10.10.2028 71,98 eurot

10.11.2028 71,98 eurot

11.12.2028 71,98 eurot

10.01.2029 71,98 eurot

12.02.2029 71,98 eurot

12.03.2029 71,98 eurot

10.04.2029 71,98 eurot

10.05.2029 71,98 eurot

11.06.2029 71,98 eurot

10.07.2029 71,98 eurot

10.08.2029 71,98 eurot

10.09.2029 71,98 eurot

10.10.2029 71,98 eurot

12.11.2029 71,98 eurot

10.12.2029 71,98 eurot

10.01.2030 71,98 eurot

11.02.2030 71,98 eurot

11.03.2030 71,98 eurot

10.04.2030 71,98 eurot

10.05.2030 71,98 eurot

10.06.2030 71,98 eurot

10.07.2030 71,98 eurot

12.08.2030 71,98 eurot

10.09.2030 71,98 eurot

10.10.2030 71,98 eurot

11.11.2030 71,98 eurot

10.12.2030 71,98 eurot

10.01.2031 71,98 eurot

10.02.2031 71,98 eurot

10.03.2031 71,98 eurot

10.04.2031 71,98 eurot

12.05.2031 71,98 eurot

10.06.2031 71,98 eurot

10.07.2031 71,98 eurot

11.08.2031 71,98 eurot

10.09.2031 71,98 eurot

10.10.2031 71,98 eurot

10.11.2031 71,98 eurot

10.12.2031 71,98 eurot

12.01.2032 71,98 eurot

10.02.2032 71,98 eurot

10.03.2032 71,98 eurot

12.04.2032 71,98 eurot

10.05.2032 71,98 eurot

10.06.2032 71,98 eurot

12.07.2032 71,98 eurot

10.08.2032 71,98 eurot

10.09.2032 71,98 eurot

11.10.2032 71,98 eurot

10.11.2032 71,98 eurot

10.12.2032 71,98 eurot

10.01.2033 71,98 eurot

10.02.2033 71,98 eurot

10.03.2033 72,83 eurot

3. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 1493,34 euro ulatuses, intressinõue 463,55

eurot, haldustasu nõue 15,92 eurot ning viivisenõue.

4. Jätta hageja tasutud riigilõiv 630 euro ulatuses kostja kanda ja 210 euro ulatuses

hageja kanda. Jätta hageja lepingulise esindaja kulud kostja kanda. Jätta kostja

menetluskulud kostja enda kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 711,97 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 21.11.2024 hagi kostja vastu ning 05.02.2025 alternatiivse

nõude, mille kohus võttis menetlusse. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 13.03.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXXX tulenev põhivõlgnevus 8245,54 eurot, intress 463,55 eurot,

lepingu haldustasu 15,92 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 224,55 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 22.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma

(8245,54 eurot) täieliku tasumiseni 14,00% tagastamata krediidisummalt aastas,

või alternatiivselt

1.3. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 13.03.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed,

kokku 6752,20 eurot, vastavalt 05.02.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete

maksegraafikule.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja esitanud järgmised selgitused.

2.1. Hageja ja kostja sõlmisid 13.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr XXXX, mille kohaselt andis

hageja kostjale üle 8770 eurot. Lepingu järgi pidi kostja maksma intressi 14% tagastamata

krediidisummalt aastas (s.o 0,0389% päevas). Intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust

päevade arvust kuus ja 360 päevasest aastast.

Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 16,04%, mis on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on

8770 eurot, krediidileping kehtib 120 kuud, intress on 14% aastas, lepingutasu on 131,55 eurot,

igakuine lepinguhaldustasu on 1,99 eurot.

Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 14,00% aastas, 0,0384% päevas arvestatuna

lähtuvalt tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivisemäär on välja toodud

lepingu põhitingimuste peatüki all.

Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas hageja väljamakstud krediidisummast lepingu

sõlmimise tasu summas 131,55 eurot ning teostas krediidisumma väljamakse kande kostja

arvelduskontole nr xxxx.

2.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised

selgitused.

Hageja omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste

kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, kostja arvelduskonto väljavõtte (Lisa nr 7) ja

registripäringute alusel. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas

hageja lisaks eelnevale veel ka Politsei- ja Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, E-

krediidiinfo andmebaasist, Ametlike Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist.

Registriandmete päringute teostamisel selgus, et kliendi esitatud andmed vastasid tegelikkusele,

ametlikes teadaannetes teated puudusid ning kliendil ei olnud kehtivaid maksehäireid.

Kostja puhul oli tegemist olemasoleva kliendiga, kes oli juba 11.01.2023 esitanud hagejale

konto väljavõtte ja muu asjakohase teabe seoses varasema krediidilepingu sõlmimisega. Kostja

taotles uut laenu hagejalt 13.03.2023. Kuna viimase krediidivõimelisuse analüüsi ja andmete

esitamisest oli möödunud vaid kaks kuud, lähtus hageja krediidivõimelisuse hindamisel osaliselt

varem esitatud andmetest. Hageja pidas põhjendatuks kasutada olemasolevaid andmeid, kuna

nende põhjal oli võimalik teha piisavalt adekvaatne hinnang kostja maksevõimele. Hageja

märgib ka, et kostja, kui olemasoleva kliendi puhul puudusid igasugused viited sellele, et

tarbijal oleksid makseraskused. Vastupidi, klient tasus tähtaegselt oma kohustusi ning tarbija

puhul oli panga jaoks tegemist usaldusväärse kliendiga.

Krediidivõimelisuse analüüs hõlmas seega järgmisi elemente: 11.01.2023 esitatud kostja

arvelduskonto väljavõte; 2) andmebaasidest 11.01.2023 saadud lisainfo; 3) 13.03.2023

laenutaotluses esitatud andmed; 4) andmebaasidest 13.03.2023 saadud lisainfo.

Hageja veendus 11.01.2023 teostatud registripäringu alusel (Lisa nr 9 – tööandja andmed), et

kostjal oli olemas regulaarne sissetulek, mida kostja saab eelduslikult ka tulevikus. Maksu- ja

Tolliameti andmetel oli võlgniku töösuhe tööandjaga AS Xxxx (registrikood xxxx) alates

28.10.2020, st töösuhe oli kestnud enam kui 2 aastat, mille põhjal saab järeldada, et kostjal oli

jätkuv töösuhe ning stabiilne sissetulek.

Kostja märkis laenutaotlusel, et tema keskmine sissetulek ühes kalendrikuus on töötasu 1200

eurot. Kostja arveldusarve väljavõtte põhjal moodustus kliendi viimase kolme kuu (oktoober –

detsember) keskmine sissetulek 1091 eurot, sh töötasu ning töövõimetushüvitis. Kostja märkis

laenutaotlusel, et tal on igakuised krediidikohustusi summas 300 eurot, millele lisandub

kohustus hageja ees. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte põhjal, et kostjal on

järgmised igakuised krediidikohustused: 1) kohustus Swedbank AS ees igakuise maksega 344

eurot; 2) kohustus Bigbank AS ees igakuise maksega 36,74 eurot; 3) kohustus Bigbank AS ees

igakuise maksega 49,15 eurot; 4) kohustus Bigbank AS ees igakuise maksega 29,80 eurot.

Krediidilepingust nr XXXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 139,17 eurot

kuus. Seega oli kostjal pärast krediidilepingu nr XXXX sõlmimist igakuiseid kohustusi kokku

summas (344+36,74+49,15+29,80+139,17) 598,86 eurot. Hageja märgib, et kostja andis

hagejale laenutaotluses teada, et tal ei ole ülalpeetavaid ning ta elab erakorteris. Hageja selgitab,

et iga krediidivõimelisuse analüüsi puhul arvestab krediidiandja tarbija majandamiskulude ning

ülalpeetavatega. Käesoleval juhul oli panga sise-eeskirjade kohaselt tarbijale tagatud vahendid

enda ülalpidamiseks ja majandamiskulude kandmiseks, arvestades asjaolu, et kostjal ei olnud

üürikulusid.

Eeltoodule tuginedes analüüsis pank võlgniku krediidivõimelisust põhjalikkusega, arvestades

võlgniku poolt deklareeritud sissetulekute keskmist suurust summas 1091 eurot kuus (neto),

moodustas võlgniku igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest maksimaalselt ca 54,89%

(598,86*100/1091=54,89), mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane

ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Tarbijale jäi pärast krediidilepingu sõlmimist

vabalt kasutada 2023. a veel vähemalt 492,14 eurot, mis on piisav ja mõistlik summa, tagades

igapäevaste kulutuste ja elamiskulude katmise.

Kostja taotles 13.03.2023 uut laenu ja märkis taotluses oma sissetulekuks „palk“ 1200,00 eurot

kuus (hagiavalduse lisa nr 6 - Sissetulekud, Sissetuleku tüüp „palk“, deklareeritud 1200,00 €).

Kostja kinnitas seega, et tal on regulaarne töötasu, mis võimaldab laenu tagasi maksta.

Krediidiandjal ei olnud alust kahelda selle teabe õigsuses, kuna kaks kuud varem kontrollitud

andmed vastasid tegelikkusele, kostja oli varasemate lepingutega näidanud sarnast

maksevõimekust, teda peeti usaldusväärseks kliendiks ning tal oli toona kehtiv töösuhe. VÕS §

403⁴ lg 7 kohaselt ei kohaldata nimetatud lõikes sätestatut, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kostja on selgesõnaliselt tunnistanud, et laenu võtmise ajal oli ta finantsraskustes, tal puudus

püsiv sissetulek ning tema töösuhe oli lõppenud. Seega varjas kostja teadlikult oma tegelikku

majanduslikku olukorda ja esitas valeandmeid krediidilepingu sõlmimiseks. Kui krediidiandjale

oleks olnud teada, et klient on töötu, ei oleks krediidiandja mingil juhul krediidilepingut

sõlminud.

Arvestades kostja kommunaalkulusid analüüsiperioodil (oktoober-detsember), moodustas tema

keskmine kommunaalarve 184,18 eurot kuus (198,87+187,13+166,53/3). Kostjale jäetud vabad

vahendid majandamiskulude katmiseks olid piisavad, võimaldades tal kommunaalkulud täies

ulatuses tasuda. Seega ei ole põhjendatud väide, et kostjale laenatud summa oli

ebaproportsionaalselt suur või et hageja ei arvestanud tema sissetulekuid ja kohustusi.

2.3. Vastuseks kohtu nõudele teatas hageja, et väljastas kostjale enne nõude aluseks oleva

lepingu sõlmimist kolm laenu: 10.01.2022 1000 eurot, 28.09.2022 1000 eurot ja 11.01.2023

1000 eurot.

2.4. Kostja oli viivituses osaliselt või täielikult järgmiste osamaksetega maksegraafikus, mis

tingisid lepingu ülesütlemise: 1) 10.05.2024 osamakse 139,17 eurot; 2) 10.06.2024 osamakse

139,17 eurot; 3) 10.07.2024 osamakse 139,17 eurot; 4) 12.08.2024 osamakse 139,17 eurot.

Hageja hoiatas 12.07.2024.a. (Lisa nr 4) saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul,

kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus

hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ütles

11.09.2024.a ülesütlemisavaldusega lepingu üles (Lisa nr 5) ning nõudis kostjalt 8731,88 euro

tasumist, millest 8245,54 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 463,55 eurot

sissenõutavaks muutunud intress, 6,87 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 15,92 eurot

sissenõutavaks muutunud lepingu haldustasu. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse kostjale

edastanud 11.09.2024 e-posti teel xxxx. Kostja on nimetatud e-posti aadressi esitanud hagejale

oma kontaktandmete hulgas. Hageja e-kirja edastamise infosüsteemi andmete kohaselt on kiri

jõudnud saajani ning saaja on kirja kahel korral ka avanud.

Alates 13.03.2023.a (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 11.09.2024.a on kostja

kokku tasunud 1886,25 eurot, millest 1336,40 eurot arvestati intressi katteks, 524,46 eurot

krediidisumma katteks, 19,90 eurot lepingu haldustasu katteks, 5 eurot sissenõudekulu katteks,

0,49 eurot viivise katteks.

2.5. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi

makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 8245,54 eurot

(krediidisumma 8770,00 – tagastatud krediidisumma 524,46 = 8245,54). Lepingu ülesütlemise

avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue 463,55 eurot.

Viivist nõuab hageja alates 12.09.2024 sissenõutavaks muutunud krediidisummalt 8245,54

eurolt, 14% aastas.

Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu

haldustasu. Vastavalt lepingule on selleks 2,50 eurot kuus. Kostja kohustus lepingu kehtivuse

ajal 12.02.2024 – 10.09.2024 tasuma lepingu haldustasu 15,92 eurot.

2.5 Hageja, jäädes algse hagi nõude juurde, esitas alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediiti maksti välja 8638,45 eurot, kostja on tagasimakseid kokku teinud 1886,25 eurot. Seega

juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 6752,20 eurot (8638,45 – 1886,25 =

6752,20). Käesoleval juhul sõlmiti leping 13.03.2023, lepingu perioodiks oli 120 kuud ning

krediidilepingu viimase osamakse tasumise tähtajaks määratud 10.03.2033. Hageja on määranud

tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist (Lisa nr 1).

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 11.09.2024 kehtivalt

üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele järgneva osamaksega

võlas. Uuesti määratud maksete alusel oli kostja kohustatud lepingu perioodil 13.03.2023 –

10.03.2033 hagejale tasuma 8638,45 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga 21.11.2024 oli

sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed summas 1439,60 eurot (osamaksed perioodil

11.04.2023 – 11.11.2024) ning kostja oli hagejale tasunud 1886,25 eurot. Seega muutub

vastavalt uuesti määratud maksetele sissenõutavaks 10.06.2025 osamakse summas 57,21 eurot

ning edaspidi igakuiselt vastavalt uuesti määratud maksetele 71,98 eurot ning viimane osamakse

10.03.2033 summas 72,83 eurot. Viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus

18.06.2024, st kostja ei ole lepingu katteks teostanud ühtegi makset üle 7 kuu. Seega võib

eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja

edasiulatuvalt alates 10.06.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks

muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt.

3. Kostja on hagile vastanud.

3.1. Kostja tunnistab tema vastu suunatud nõuet summas 8638,45 eurot, mis kanti Bigbank AS

poolt kostja arveldusarvele 13.03.2023 vastavalt elektrooniliselt sõlmitud krediidilepingule

XXXX. Seda summat ületava nõude osas (intressid, viivised ning muud võimalikud

kõrvalkulud) kostjal detailne informatsioon puudub, kuna kohtumääruse kätte saamise hetkeks

oli Bigbank AS eemaldanud e-pangast kogu seda lepingut puudutava informatsiooni (leping ja

maksegraafik). Kostja pöördus hageja poole 21.01.2025.a sooviga taastada dokumendid e-

teeninduses, mille kaudu toimus krediidilepingu taotlemine ja lepingu sõlmimine.

Krediidilepingu XXXX kehtivuse jooksul on kostja on teostanud tagasimakseid kogusummas

3652,29 eurot. Kuna hetkel puudub kostjal juurdepääs laenudokumentatsioonile, siis

käesolevaga puudub tal võimalus hinnata, kas kohtumääruses näidatud põhivõlg ning tasumata

intresside ja viiviste summa on tõene. Lisaks lepingule XXXX on hageja ja kostja vahel

eelnevalt sõlmitud veel 3 tarbijakrediidilepingut kogusummas 3000 eurot ning nende alusel

tekkinud võlgnevuste välja nõudmine toimub eraldi menetlusena kohtutäitur E V poolt Pärnu

Maakohtu 22.01.2025 kohtumääruse nr 2-24-136508 alusel. Kostja poolt teostatud osalised

tagasimaksed on teostatud kõigi tarbijakrediidilepingu osaks olevate tagasimaksegraafikute

alusel.

3.2. Hageja on kostjaga krediidilepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, sest ei ole piisavalt hinnanud kostja võimet laenu tagasi maksta ning tulenevalt

kostja finantsolukorrast ning -võimekusest ei oleks tohtinud krediidilepingu aluseks olevat

taotlust rahuldada.

Kostja kinnitab hageja väidet, et ta oli 11.01.2023 esitanud hagejale kontoväljavõtte ja muu

asjakohase teabe seoses varasemate krediidilepingute sõlmimisega, sh info Swedbank AS-ist

võetud eluasemelaenu, sellega seotud kuumaksete ning muude igakuiste fikseeritud kohustuste

kohta, mis kajastusid ka esitatud pangakonto väljavõttel perioodi oktoober-detsember 2022.a

kohta. Kuid kostja väitel oli ta nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal töötu ja see nähtus ka

tema konto väljavõttest, kus kajastus lõpparve saamine 2023. a veebruaris ning viis päeva enne

laenulepingu sõlmimist töötushüvitise laekumine. Hageja andmete uuendamist ei nõudnud.

Hageja ei saanud kostjale täiendavat krediiti anda ainuüksi põhjusel, et kostja oli eelmisi

lepinguid täitnud. Seda enam, et võrreldes eelmiste lepingutega oli taotletav summa oluliselt

suurem (eelmised lepingud summas 1000 eurot ning viimane krediiditaotlus summas 8638,45

eurot). Kui krediidiandja sisemised protseduurireeglid ei nõudnud andmete igakordset

uuendamist, siis võttis hageja teadlikult riski kostjale täiendava laenu väljastamiseks ilma

kliendi igakülgse maksevõime hindamiseta.

Hageja poolt välja toodud kostja kohustuste summa kuus 589,96 eurot on ilmselgelt

alahinnatud. Ebaselgeks jääb hageja väide, et kostja elab erakorteris, mistõttu ei olnud tal

täiendavaid üürikulusid. Kostja ei tasu üüri kolmandatele isikutele, kuid omas eluasemelaenu

ning kohustust tasuda igakuiseid makseid kommunaalteenuste kasutamise eest. Hageja lähtus

laenuotsuse tegemisel perioodi oktoober-detsember 2022.a kostja pangakontol toimunud

tehingutest, mille järgselt oli kostja sissetulek antud perioodil keskmiselt 1092,09 eurot kuus

ning eluasemekulud keskmiselt 541,25 eurot kuus, sh. eluasemelaenumaksed 357,07 eurot kuus

ning kommunaalmaksed 184,17 eurot kuus. Kui sellele lisada juba 3 eelnevalt antud

tarbijakrediidi tagastamise kuumaksed kogusummas 115,69 eurot (49,15+36,74+29,80 eurot),

kujunes enne viimase lepingu XXXX sõlmimist igakuiste fikseeritud kulude summaks

keskmiselt 656,94 eurot ning peale täiendava laenumakse lisamist 796,11 eurot kuus

(tarbijakrediidilepingu nr XXXX kuumakse 139,17 eurot kuus). Samas on oluline teada, et

seoses Euribori ja elukalliduse tõusuga olid viimase tarbijakrediidi (leping XXXX) taotlemise

hetkeks 2023.a märtsiks need kulud oluliselt tõusnud: keskmised kommunaalkulud 187,17

eurolt 245,58 euroni ning laenumakse tulenevalt Euribori tõusust 357,07 eurolt 410,27 euroni

kuus, mis omakorda mõjutasid kostja maksevõimet, kuna samaaegset suurenemist sissetulekutes

ei toimunud.

Seega isegi juhul, kui hageja lähtus krediidilepingu nr XXXX sõlmimisel 11.01.2023 esitatud

kontoväljavõttest ja muust asjakohasest teabest ning kostja töösuhe ei oleks katkenud ning ta

oleks endiselt omanud keskmist sissetulekut ca 1092 eurot kuus, (perioodi oktoober-detsember

2022 tegelik hageja poolt kinnitatud sissetulek, mis oli lepingu XXXX sõlmimisel aluseks),

moodustasid korteri ülalpidamisega seotud kulud ning hageja poolt väljastatud 4

tarbijakrediidilepingu alusel antud laenude igakuised tagasimaksed ca 73% kostja 2022.a

keskmisest sissetulekust ja 2023.a märtsis juba 83%, jättes kostjale igakuisteks isiklikeks ja

majandamiskuludeks vaid ca 180 eurot (6 eurot päeva kohta), mis on ilmselgelt ebapiisav

igapäevakulude katmiseks. Seda eriti pikemas perspektiivis, arvestades asjaolu, et tegemist oli

pikaajaliste kohustustega (lepingute pikkused 27, 36, 46 ja 120 kuud). Sõltumata asjaolust, kas

kostja oli töötu või oleks jätkanud oma endisel ametikohal, oleks antud olukorras kostja

sattunud makseraskustesse ning ei oleks suutnud oma kohustusi täita. Kostjal on omandatud

põhiharidus Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis, tal puuduvad piisavad rahandusalased

teadmised ja kogemused oma maksevõime hindamiseks ja adekvaatsete finantsotsuste

langetamiseks. Samuti taotles ta täiendavat laenu usus, et asub peatselt tööle ning asub sõlmitud

lepingutest tulenevaid kohustusi täitma. Kahjuks kujunes olukord ja võimalused tema jaoks

tööturul ebasoodsateks, mis põhjustas pikemaajalist töötust ja finantsraskustesse sattumist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus võttis hageja alternatiivse nõude 17.03.2025 menetlusse, määras poolte nõusolekul

asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse, täitis selgitamiskohustust ning määras

lõpptähtajad.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

5. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud

5.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud

teave ning tarbijakrediidileping on tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405

sätestatud andmetest (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel

muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmise nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine

laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha

tagastada).

5.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu nr XXXX, millel on

kostja 13.03.2023 antud digiallkiri ja hageja digitempel. Digiallkirjastatud lepingu konteineris

on lepingu põhitingimused, tarbijakrediidilepingu üldtingimused, maksegraafik ja Euroopa

tarbijakrediidi teabeleht.

5.3. Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse 8638,45 euro kostjale 13.03.2023 välja

maksmise kohta (dtl 23).

5.4. Krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra

(mis oli 45,93%).

6. Vastutustundliku laenamise kohustus

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

6.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse

punktis 2.2. toodud selgitused.

Kostja väitel oli ta nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal töötu. Kostja on selle

tõendamiseks esitanud ka konto väljavõtte perioodi 13.02.2023 - 13.03.2023 kohta (dtl 115).

Tõend kinnitab kostja väidet, et ta sai veebruaris (täpsemalt 13.02.2023) senisest töökohast, AS-

st Xxxx, lõpparve ning märtsis töötukassast toetust (08.03.2023 kirje konto väljavõttes).

Hageja väitel tugines ta laenuotsuse tegemisel kostja 13.03.2023 laenutaotluses esitatud

andmetele ja varasemalt kogutud tõenditele, täpsemalt 11.01.2023 esitatud kostja arvelduskonto

väljavõttele, andmebaasidest 11.01.2023 ja 13.03.2023 saadud lisainfole. Regulaarse sissetuleku

olemasolu kontrollis hageja enda väitel seega varasema konto väljavõtte ja varasema,

11.01.2023 teostatud registripäringu alusel.

VÕS § 4034 lõikest 9 tuleneb krediidiandjale kohustus ajakohastada teavet tarbija

krediidivõimelisuse kohta ning hinnata tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma

või krediidi ülempiiri muutmist. Seega pidi hageja iga kord, kui andis kostjale laenu, läbi viima

eelpoolkirjeldatud nõuete kohase hindamise. Hageja otsus kostja sissetuleku ja

finantskohustuste andmeid mitte kontrollida ei olnud seega kooskõlas vastutustundliku

laenamise kohustuse nõuetega. Seejuures nõustub kohus kostjaga, et nõude aluseks olevast

lepingust tulenev laen oli varasematega võrreldes ka oluliselt suurem (varasemad kolm igaüks

1000 eurot, seekord 8770 eurot).

Hageja väitel tuvastas ta registripäringutega, et kostja esitatud andmed vastasid tegelikkusele.

Hageja väitel märkis kostja laenutaotlusel, et tema keskmine sissetulek ühes kalendrikuus on

töötasu 1200 eurot ja et tal on igakuised krediidikohustusi 300 eurot. Samas väidab hageja, et

konto väljavõtte alusel tuvastas ta, et kostja viimase kolme kuu (oktoober – detsember)

keskmine sissetulek oli 1091 eurot, ja et kostjal olid igakuised krediidikohustused 344 + 36,74 +

49,15 + 29,80 eurot, st kokku 459,69 eurot.

Kohus märgib, et seega erinevalt hageja väidetust ei kinnitanud hageja kogutud andmed kostja

poolt esitatut, st kostja esitatud sissetulek oli suurem hageja tuvastatust ning deklareeritud

igakuised kohustused väiksemad tuvastatust.

Hageja arvestas, et kostja sissetulek oli 1091 eurot kuus (neto), millest 598,86 eurot arvestati

finantskohustuste katteks (koos nõude aluseks olevast lepingust tuleneva kohustusega),

kommunaalarvetele keskmiselt 184,18 eurot kuus. Seega hageja arvestuse kohaselt jäi kostjal

peale finantskohustuste ja eluasemekulude tasumist kätte ca 308 eurot.

Kostja aga märgib, et seoses Euribori ja elukalliduse tõusuga olid viimase tarbijakrediidi

(leping XXXX) taotlemise hetkeks 2023.a märtsiks need kulud oluliselt tõusnud: keskmised

kommunaalkulud 187,17 eurolt 245,58 euroni ning laenumakse tulenevalt Euribori tõusust

357,07 eurolt 410,27 euroni kuus.

Kostja esitatud konto väljavõttelt nähtub, et 2023. a märtsis tasus ta Swedbank AS-le 343,97

eurot, hagejale 115,66 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja seega oma väidet laenumakse tõusu

kohta tõendanud. Konto väljavõttest nähtub, et korteriühistule tasus kostja märtsis 232,71 eurot

kuus. Kuivõrd kahe konto väljavõtte vahele jääb perioodi 10.01.2023- 13.02.2023, mille kohta

kumbki pool konto väljavõtet esitanud ei ole, siis on teadmata, kui palju kostja ühistule

veebruaris tasus. Jaanuaris on tasutud 200,26 eurot. Arvestades, et hageja esitatud konto

väljavõttelt nähtuvalt on ajavahemikus september kuni jaanuar ühistu arved olnud erinevad,

vahemikus 166 kuni 200 eurot, ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et korteri kommunaalkulud

püsivalt tõusid kostja väidetud summani. Teatavasti mõjutavad kommunaalarvete suurust

suuresti ka tarbimine (nt vesi, gaas) ning tihti talvekuudel ongi arved suuremad tulenevalt

suurematest küttekuludest. Kohus on seega seisukohal, et erinevalt kostja väidetust ei

arvestanud hageja valesti kostja kommunaalkulusid ja Swedbank ASi finantskohustuse suurust.

Nagu eespool märgitud, oleks hageja arvestuse kohaselt sama sissetuleku jätkumisel kostjal

jäänud peale finantskohustuste ja eluasemekulude katmist kätte 308 eurot. Kostja arvates oleks

sõltumata sissetuleku kaotusest ka olemasoleva sissetuleku korral kostja sattunud

makseraskustesse. Kohus märgib, et teoreetiliselt on võimalik 308 euroga kuus katta söögi- ja

hädavajalikud side- ning transpordikulud. Seega puhtalt teoreetilise arvestuse põhjal ei saanuks

öelda, et kostja ilmtingimata 1091 eurose sissetuleku korral oleks pidanud olemasolevate

laenude tagasimaksmisega raskustesse sattuma. Küll aga nähtub kostja konto väljavõttest, et

kostja tegelikud kulutused olid märksa suuremad, sh rohketele baaridekülastustele,

taksosõitutele, e-sigarettidele ja digiteenustele (nt Spotify, electronic arts, jm).

Hageja tugineb sellele, et kostja esitas teadlikult valeandmeid enda sissetuleku kohta. Kostja ei

vaidle sellele vastu, selgitades, et lootis peatselt uue töö leida. Hageja väitel, kui ta oleks

teadnud, et kostja on töötu, ei oleks ta mingil juhul krediidilepingut sõlminud. Hageja väidab, et

tal ei olnud alust kahelda kostja esitatud teabe õigsuses, kuna kaks kuud varem kontrollitud

andmed vastasid tegelikkusele, kostja oli varasemate lepingutega näidanud sarnast

maksevõimekust, teda peeti usaldusväärseks kliendiks ning tal oli toona kehtiv töösuhe.

VÕS § 4034 lg 7 kohaseid tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet. Teavet

võltsinud kostja ei ole (ühtegi dokumenti, mh konto väljavõtet, kostjalt ei nõutud). Seega hindab

kohus, kas kostja jättis tahtlikult esitamata nõutud teabe.

Hageja ei ole esile toonud, mida täpselt ta kostjalt laenu taotlemisel küsis. Hageja on esitanud

tõendi, laenutaotlus (dtl 26), kus on pealkiri „töökohad“, mille all ei ole ühtegi kirjet, ning

pealkiri „Sissetulekud, deklareeritud, palk“, mille alla on märgitud 1200 eurot. Kohus saab

sellest aru nii, et hageja ise on võimaldanud jätta andmevälju (töökohad) täitmata. VÕS § 4034

lõike 5 kohaselt aga ei või krediidiandja soodustada tarbijat jätma krediidivõimelisuse

hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Võimaldades laenutaotlust esitada nii, et olulised

andmeväljad jäetakse täitmata, on krediidiandja ise soodustanud andmete esitamata jätmist.

Pealkiri „sissetulekud, deklareeritud, palk“ on küll äärmiselt üldsõnaline, ent kohtu hinnangul

pidi mõistlik inimene sellest aru saama selliselt, et küsitakse olemasolevat sissetulekut, st mitte

kunagi varasemalt saadut.

Seega saab öelda, et kostja esitas küll teadlikult valeandmeid sissetuleku kohta, ent hageja

kogus andmeid poolikult ja jättis täitmata kohustuse kontrollida kogutud andmete õigsust

kättesaadavatest registritest (ei kontrollinud nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise eel isegi

mitte Maksu- ja Tolliametist sissetuleku jätkuvat olemasolu), samuti ei kogunud kostja konto

väljavõtet. Kohus märkis eespool, et ka varasemalt hagejale esitatud andmed ei ühtinud hageja

poolt tuvastatud andmetega. Nõude aluseks oleva lepinguga anti laenu varasemate lepingutega

võrreldes üle 8 korra rohkem. Sel viisil toimides jättis hageja nõuetekohaselt täitmata

vastutustundliku laenamise kohustuse, andes kostjale laenu üksnes laenutaotluses esitatud

andmete põhjal.

Hageja on professionaalne krediidiandja, kes on ilmselgelt kursis ka tarbijate

laenuvõtmispraktikatega. Mh peab olema hagejale arusaadav, et iga mõne aja möödudes

igakuisteks tarbimiskulutusteks krediidi võtmine ilma tarbimisharjumuste muutusteta ei ole

jätkusuutlik majandamismudel ning paratamatult lõpuks viib ülelaenamiseni. Kui hageja andis

kostjale tarbimislaenu 1000 eurot 2022. a septembris, 1000 eurot 2023. a jaanuaris, seejärel

8770 eurot 2023. a märtsis, oleks hageja kohtu hinnangul eriti hoolikalt pidanud hindama, kas

selline jätkuv laenuandmine on konkreetse tarbija seisukohast jätkusuutlik. Vastupidiselt aga,

hageja andis laenu oluliselt suuremas summas juurde ilma andmeid uuesti kontrollimata. Kui

hageja oleks nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise kohustust, kontrollides ka nõude

aluseks oleva lepingu puhul kostja sissetuleku andmeid vähemalt Maksu- ja Tolliameti

päringuga (nagu seda hageja tegi jaanuaris, dtl 51-53), oleks hageja tuvastanud sissetulekuallika

puudumise. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus krediidiandja ise kogus andmeid

puudulikult ja jättis andmed täielikult kontrollimata, järgnevad siiski VÕS § 4034 lg 7 sätestatud

tagajärjed. Vastasel juhul kaotaks vastutustundliku laenamise kohustus suuresti oma mõtte, sest

regulatsiooni eesmärgiks on siiski olnud panna krediidiandjatele ulatuslik kohustus ja vastutus

laenata vastutustundlikult. Kui iga valeandmete esitamine tooks kaasa VÕS § 4034 lg 7

tagajärgede mittekohaldamise, poleks krediidiandjatel mõtet tarbija esitatud teavet kontrollida.

Seetõttu on kohus seisukohal, et VÕS § 4034 lg 7 kolmes esimeses lauses toodud tagajärgi ei

kohaldata juhul, kui krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise kohustust krediidiandjale

kättesaadavas ulatuses, kuid tarbija oli võltsinud dokumente või varjanud olulist teavet, mistõttu

krediidivõimelisuse hinnang osutus valeks. Sellise olukorraga oleks tegemist näiteks juhul, kui

krediidiandja on tarbijalt selgelt nõudnud sissetulekute ja finantskohustuste tuvastamiseks

tarbija kõigi kontode väljavõtete esitamist, kontrollinud esitatud väljavõttelt mh, et ei nähtu

muude kontode olemasolu (mille kohta väljavõtet esitatud pole), ent hiljem selgub, et tarbijal oli

siiski veel kontosid, mille olemasolu ta varjas ning nende kontode väljavõtetelt oleks nähtunud

täiendavate finantskohustuste vm krediidivõimelisust mõjutavate asjaolude (nt oluline

hasartmängurlus) olemasolu. Sellises olukorras saaks öelda, et krediidiandja tegi kõik, et välja

selgitada tarbija finantskohustused, ent tarbija suutis vaatamata krediidiandja pingutustele

krediidiandjat petta.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja rikkus nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise kohustust ning sellega kaasnevad VÕS § 4034 lg 7 kolmes esimeses

lauses toodud tagajärjed.

7. Hageja nõuded

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

Krediiti maksti välja 8638,45 eurot, kostja on hageja väitel tagasimakseid kokku teinud 1886,25

eurot (ning kostja ei ole tõendanud, et tagasimakseid oleks rohkem tehtud).

Kuivõrd lepingu kohaselt tuleks laen täielikult tagastada 10.03.2033, ei ole laenu tagastamise

tähtaeg saabunud. Hageja määras tagasimaksed uuesti (dtl 92) ning märgib, et arvestades kõik

kostja maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 11.09.2024 kehtivalt üles öelduks.

Tagasimaksed on uuesti määratud lepingujärgsete tagasimaksete arvu ja kuupäevade järgi,

hageja ei ole tagasimaksete uuesti määramisel lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse

intressimäära alusel intressiarvestust esitanud.

Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista välja

ka edasised maksed on TsMS § 369 alusel põhjendatud.

Kohus kontrollis, et hageja poolt välja toodu alusel tuleb lugeda, et kostjal on tasutud uue

maksegraafiku järgi 26 makset täielikult ja 27. makse (s.o 10.06.2025. a makse) osaliselt.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja tagastamata laenusumma 6752,20 eurot

(8638,45 – 1886,25), vastavalt uuesti määratud tagasimakse graafikule.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu jäävad rahuldamata algse hagi

haldustasunõue, intressinõue ja viivisenõue (kuna ümberarvestuse tulemusel ei ole

sissenõutavaks muutunud võlga). Alternatiivses nõudes hageja seadusjärgses määras intressi

nõudnud ei ole.

8. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Hageja on

menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv

840 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei

ole. Kostja enda menetluskulude andmeid esitanud ei ole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

21.11.2024 esitatud hagi hind on 10 103,94 eurot. Hageja on hagilt TsMS § 133 ning RLS § 59

lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasunud riigilõivu 840 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 840

eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja lepingulise esindaja kulud on 100 eurot koos käibemaksuga. Hageja lepinguline esindaja

on osutanud hagejale õigusabi tsiviilasja toimiku andmetel järgmiselt: on esitatud hagiavaldus ja

lisad, 05.02.2025 hagiavalduse täiendus ja 31.03.2025 vastus kohtunõudele. Hagiavaldusele

lisatud arve nr 9416 järgi on teenuse hind 81,97 eurot, millele lisandub käibemaks 18,03 eurot.

Hageja 31.03.2025 menetlusdokumendi kohaselt on hageja menetluskulude nimekirja esitanud

hagiavalduses ja täiendavad menetluskulud hagejal puuduvad.

Hageja ei ole menetluskulude osas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei ole võimalik hagejale

hüvitada esindajakuludelt arvestatud käibemaksu.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 921,97 eurot, millest 840 eurot on riigilõiv ja

81,97 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu selles ulatuses,

milles oleks tulnud tasuda rahuldatud nõude eest. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt oleks tulnud rahuldatud nõude (6752,20 eurot) eest tasuda riigilõivu 630 eurot. Hageja

lepingulise esindaja kulu 81,97 eurot ilma käibemaksuta (100 eurot koos käibemaksuga) oleks

kohtu hinnangul põhjendatud ka juhul, kui nõue oleks algusest peale esitatud sellisena, nagu oli

alternatiivne nõue. Seega hageja põhjendatud õigusabikulud 81,97 eurot jäävad kostja kanda.

Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja tasutud riigilõivu 630 euro ulatuses kostja kanda ja

210 euro ulatuses hageja kanda. Kohus jätab hageja lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud)

kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 630 eurot ja hageja lepingulise esindaja

kulud 81,97 eurot, kokku 711,97 eurot.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei

ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Kuivõrd kohus jätab kostja menetluskulud kostja

enda kanda, puudub vajadus kostja menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik