2-24-123140/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Karin Mölder

Kohtujurist

Evelin Miggur

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2025.a., Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-123140

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.G vastu võlgnevuse,

intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

2283,98 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

esindajad

Hageja esindaja: Pavel Butsenko (e-post xxx)

Kostja: Z.G (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.G vastu võlgnevuse, intressi, haldustasu,

sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes osaliselt.

2. Mõista Z.G-lt välja võlgnevus 239,70 eurot, s.o 28.08.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud põhivõlg Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

3. Mõista Z.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (239,70) eurolt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Mõista Z.G-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutuvad põhinõude

osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

10.09.2024

100,40 eurot

10.10.2024

101,98 eurot

10.11.2024

103,59 eurot

10.12.2024

105,22 eurot

10.01.2025

106,88 eurot

10.02.2025

48,60 eurot

5. Välja mõista Z.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 4 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

6. Jätta resolutsiooni punktides 2-5 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

7. Jätta menetluskulud 39,63% ulatuses Z.G kanda ja 60,37% ulatuses Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

8. Mõista Z.G-lt välja menetluskulu 225,89 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

9. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Z.G-l tasuda otsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 17.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1942,82 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 12.08.2024 määrusega anti

vastavalt TsMS § 486 lg 1 nõue üle Harju Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.

Harju Maakohus kohustas 12.08.2024 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

Hageja esitas hagiavalduse 28.08.2024, mida täpsustas 12.09.2024.

2. Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Coop Finants AS-i ja Z.G vahel

31.01.2022 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel võlgnevust summas 1633,44 eurot, intressi

107,84 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivist 177,98 eurot. Samuti

nõuab hageja viivist alates 29.08.2024 kuni põhinõude summas 1633, 44 eurot täitmiseni määras

18,9% aastas. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulu ning välja mõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja 31.01.2022 laenulepingu nr

XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 3000 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimäär

18,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks 23,49%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel

on arvesse võetud krediidisumma 2940 eurot, intressimäär 18,9% aastas, krediidisumma

tagastamise periood 10.03.2022-10.10.2024, laenulepingu sõlmimise tasu 60 eurot, igakuine

lepingu haldustasu 1,50 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kostja kohustus lepingust

tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokkulepitule.

4. Lepingu alusel väljastati kostjale laen summas 3000 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastamata lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.03.2022-10.02.2025.

Kostjalt on toimunud laenuandjale laekumisi põhiosa katteks summas 1366,56 eurot. Seega on

põhivõla summaks 1633,44 eurot.

5. Kostjal on intressivõlgnevus alates 20. osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni

30.01.2024 summas 107,84 eurot. Vastavalt 31.01.2022 sõlmitud laenulepingu tingimustele ja

maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on laenuandmete

kohaselt 0,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise sisuga oli kostjal tasumata 10.10.2023-

10.01.2024 osamaksete laenuhaldustasud summas 6 eurot.

6. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis

esialgne võlausaldaja 29.12.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, mille anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumises hiljemalt 21.01.2024. 30.01.2024 saatis esialgne

võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

tagastamata 10.10.2023-10.01.2024 maksed.

7.

31.01.2024 loovutas Coop Finants AS nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finance Group

koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

8.

03.12.2024 esitas hageja kohtule vastuse kohtunõudele, milles selgitas vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist ning esitas kohtule ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja vastuväited

9. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu (09.11.2024 ja 08.02.2025), kuid kostja hagile õigeaegselt ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

10. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

11. Hagi hind on 2283,98 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes

1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

12. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 31.01.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai

kostja laenu summas 3000 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 18,9% aastas ning kostja

kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil

10.03.202210.02.2025 (dtl 40). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et

füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevust, st vaidlusalune leping on

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

13. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

14. Lepingu sõlmimisel 31.01.2022 oli krediidikulukuse määr 23,49% aastas. Hageja on

hagiavalduses märkinud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud

krediidisumma 2940 eurot, intressimäär 18,9% aastas, krediidisumma tagastamise periood

10.03.2022 –

10.10.2024, laenulepingu sõlmimise tasu 60 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot

kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Eesti Panga veebilehel tarbimislaenude krediidi kulukuse

määraks oli lepingu sõlmimisel 16,95%. Krediidikulukuse määr 23,49% aastas ei ületa

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, milleks on 50,85% (3x16,95%).

15. Kostja on krediidilepingu raames teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas

2133,63 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 1366,56 eurot, intressi katteks 728,57

eurot, haldustasu katteks 28,5 eurot, sissenõudmiskulu katteks 10 eurot ja viivise katteks 3,62

eurot (dtl 210-215).

16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

17. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1 ja VÕS

§ 4034 lg 13). Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

18. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu

24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus

omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu

otsus C679/18 p 18, C-495/19 p 17).

19. Hagiavalduse kohaselt lähtus esialgne võlausaldaja kostja poolt esitatud teabest ja

kontrollis avalikke andmebaase. Kohus on seisukohal, et nimetatut ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1

ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

20. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem

maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus

KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud

enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust.

21. Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle

olemust (KAVS § 49 lg 3). KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole küsinud enne lepingu sõlmimist kostjalt

pangakonto väljavõtteid, millest nähtuks, kui suured oli kostja tegelikud sissetulekud ja

väljaminekud (Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-129990 p 26,

32). Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete

puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

22. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

24. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja

lahendamiseks tuvastada, kui suures summas hageja kostjale laenu andis ja kui suure summa on

kostja hagejale tagasi maksnud.

25. Lepingu kohaselt sai kostja laenu 2940 eurot. Hageja on välja toonud, et kostja on teinud

tagasimakseid kogusummas 2133,63 eurot. Arvestades kõik tasutu põhivõla katteks, on kostjal

tagastamata 806,37 eurot.

26. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada 10.02.2025. Ent hageja märgib, et arvestades kõik

kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 30.01.2024 kehtivalt

üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostjal kolme üksteisele järgneva osamakse

tasumisega viivitused. Hageja on esitanud seega lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1

kohaselt.

27. Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva

võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab

nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole pärast

20.09.2023 võlausaldajale makseid teinud ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.

28. Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosa maksed, mis ei ole

28.08.2024 sissenõutavaks muutunud, on (kokku 566,67 eurot, dtl 218):

10.09.2024 100,40 eurot

10.10.2024 101,98 eurot 10.11.2024

103,59 eurot 10.12.2024 105,22

eurot

10.01.2025 106,88 eurot

10.02.2025 48,60 eurot

29. Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt

566,67 eurot) eeltoodud graafiku järgi. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

30. Kostja pangakontole kanti laenusumma 2940 eurot (dtl 52). Hageja avaldas kohtule, et

kostja on teinud tagasimakseid 2133,63 eurot (dtl 216). Kohus arvestab kostja tasutud 2133,63

eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 806,37 eurot (2940-2133,63 eurot).

28.08.2024 seisuga on põhivõlast sissenõutavaks muutunud 239,70 eurot, arvestades, et

tulevikus muutuvad sissenõutavaks osamaksed summas 566,67 eurot perioodil 10.09.2024-

10.02.2025 (806,37-239,70=566,67). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 28.08.2024 aja

seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla nõude 239,70 eurot ning viivise sellelt

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 29.08.2024 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

31. Kuivõrd hageja ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohast intressiarvestust esitanud, jääb intressinõue

rahuldamata. Muid tasusid, st haldustasu, kostja sama sätte kohaselt ei võlgne.

32. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude

kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping

ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal

ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

33. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

34. Käesoleva hagi hind on 2283,98 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt

summas 905,06 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 39,63%, jätab kohus menetluskulud

39,63% ulatuses kostja kanda ja 60,37% ulatuses hageja kanda.

35. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

36. Hageja taotleb menetluskuluna mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 350

eurot ja õigusabikulu 1034 eurot, s.o menetluskulud kokku 1384 eurot ning kohustada kostjat

tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

37. Hagilt hinnaga 2283,98 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 350 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on

põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2).

38. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist

tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta) alljärgnevas koosseisus: alusdokumentidega tutvumine ja

nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja

komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule – 3 h ning täpsustatud hagiavalduse

koostamine ja kohtusse esitamine – 3 h. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja

maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses

väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses

põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse

koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes

tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud

ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tundi. Põhjendatud ajakuluks 03.12.2024

vastuse koostamisele loeb kohus samuti 1 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole

põhjendatud. Nimetatud tunnihind on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Kohtu

hinnangul on juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Seega on

hagiavaldusega seotud põhjendatud esindaja kulu 200 eurot (2x100). Lisaks mõistab kohus

TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot hageja maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulude katteks. Seega hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 570 eurot

(350+200+20).

39. Kuivõrd kohus jätab 39,63% ulatuses menetluskulud kostja kanda, kuulub kostja poolt

hagejale hüvitamisele 225,89 eurot. Kuivõrd kostja ei ole kohtumenetluses sisuliselt osalenud (sh

lepingulise esindaja kaudu), määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

40. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

41. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Mölder

kohtunik