2-24-481/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-481

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D.B vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. septembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7113,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: D.B (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Aktiva Finance Group OÜ 16. oktoobril 2024 apellatsioonkaebusega

esitatud tõendi (dtl 253) asja materjali juurde võtmisest.

2. Tühistada Harju Maakohtu 18. septembri 2024 otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõude mõista D.B-lt Aktiva Finance

Group OÜ kasuks välja põhivõlg 595 eurot, intress 751,85 eurot, sissenõudmiskulu

50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 5538,40 eurot, edasiulatuv viivis

lepingujärgses määras 13,86% aastas ning tulevikus sissenõutavaks muutuv

põhivõlg 6335,48 eurot graafiku alusel, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise

suuruse kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

3. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus.

2-24-481

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Aktiva Finance Group esitas 10.01.2024 Harju Maakohtule hagi D.B vastu, milles

palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 14 000 eurot, intressi 751,85 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 5538,40 eurot, samuti viivise

13,86% päevas põhivõlalt alates 11.01.2024 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank (pank) ja kostja 12.10.2020 laenulepingu nr

L8900415XXXX, mille alusel sai kostja sõiduki ostmiseks 14 000 eurot laenu. Lepingujärgne

intressimäär, mida kohaldatakse ka viivisele, oli 13,86% ja krediidi kulukuse määr 15,85%.

Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel 10.11.2020–10.10.2026.

3. Pank järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kogudes andmeid

kostjalt ja maksehäireregistrist. Laenutaotluse otsus oli automaatne. Otsuse tegemisel kasutati

kinnitatud sissetulekuid 3165 eurot ja kohustusi 75 eurot. Kostjal oli kohustus esitada pangale

õigeid andmeid. Kohustus oli kostjale jõukohane.

4. Pank ütles lepingu kostja tagasimaksete tegemise kohustuste rikkumise tõttu 26.04.2021

üles. 29.04.2021 loovutas pank lepinguga seotud nõuded hagejale. Kostja võlgneb hagejale

kogu laenujäägi 14 000 eurot, tasumata intressi alates 10.01.2021 kuni 26.04.2021, võla

sissenõudmiskulu võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 ja lepingu p 4.6 alusel ning

lepingujärgses määras viivise alates 27.04.2021 kuni kohustuse täitmiseni.

Kostja vastuväited

5. Kostjale toimetati hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte väljaande

Ametlikud Teadaanded vahendusel 25.02.2024. Kostja hagile ei vastanud.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus kohustas 11.01.2024 määrusega hagejat esitama detailsed andmed mh selle

kohta, et laenulepingu sõlmimisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. Hageja selgitas 26.01.2024 menetlusdokumendis, et arvestades kostja igakuiste

sissetulekute suurust (keskmiselt 3165 eurot) ja igakuiste krediidikohustuste suurust pärast

2-24-481

lepingute sõlmimist (keskmiselt 75 eurot), on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud.

Pank kontrollis sissetulekuid ja kohustusi kostja poolt pangale esitatud andmete ja pangakonto

väljavõtte alusel. Kostja kinnitas oma taotluses märgitud andmete õigsust. Lepingu

jõukohasust tõendab see, et kostja tasus lepingujärgseid makseid. Kuna pank ei väljasta

hagejale kõiki palutud tõendeid, viidates krediidiasutuste seaduse (KAS) §-st 88 tulenevale

pangasaladusele, ei saa hageja neid ise esitada. Hageja palus nõuda AS-lt Inbank välja enne

12.10.2020 lepingu nr L8900415XXXX sõlmimist kogutud kostja kontoväljavõte ja

maksehäireregistri päringute vastus.

8. Maakohus jättis hageja taotluse 26.01.2024 määrusega rahuldamata. Maakohtu määruse

kohaselt on hageja seisukohad vastuolus, kuna ta väidab ühelt poolt, et kõik panga andmed on

pangasaladus, mida pank hagejale üle anda ei saa, kuid samas esitas koos hagiavaldusega

laenulepingut puudutavad dokumendid. Ka isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) ei välista

nõude loovutamise korral isikuandmete edastamist ühelt andmetöötlejalt teisele. Nõude

loovutamisel näeb andmete üleandmise ette VÕS § 168. Sellisel juhul tuleb läbi viia ja

dokumenteerida IKÜM kohane õigustatud huvi hindamine. Kui algne krediidiandja leiab, et ta

ei saa nõudega koos üle anda kogu dokumentatsiooni, siis peab nõude omandaja seda

arvestama ja ise hindama, kas ta sellist nõuet omandada soovib. Nõude omandamine ei ole

kohustuslik. Vastutustundliku laenamise kohustus võib mõjutada hagejale loovutatud nõude

ulatust, kuid see ei mõjuta hageja nõudeõigust. Seega ei ole hageja enda võimalused tõendi

kogumiseks ammendunud. Hageja saab pidada pangaga täiendavaid läbirääkimisi, sh võib

hageja pakkuda pangale võimalust esitada kontoväljavõte otse kohtule.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 18.09.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõla 7049,42 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte kõrgemas määras kui 13,86% põhivõlalt alates 18.09.2024 kuni

kohustuse täitmiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla (kokku 6355,42 eurot)

maksegraafiku alusel ajavahemikus 10.10.2024–10.10.2026. Menetluskulud jättis maakohus

65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja menetluskulude

hüvitamiseks välja 916,50 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud, et pank oleks täitnud kostjale laenu väljastamisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatud panga tegevuse kirjeldustes on

vastuolu. Algselt märkis hageja, et kontrollitud on sissetulekut ja maksehäireid. Hiljem asus

hageja väitma, et pank kogus ka kontoväljavõtte, kuid ei esitanud seda kohtule. Hageja ei

toonud esile ega tõendanud, et tarbija kohta kogutud teave oli tema krediidivõimelisuse

hindamiseks piisav. Isegi kui pank sai kogutud andmete alusel hinnata kostja sissetuleku

suurust, puudus kogutud teabe alusel võimalus hinnata kostja kohustuste olemasolu ja

kogusuurust. Asjaolust, et kostjal puudusid maksehäired, ei järeldu, et tal puudusid

kohustused. Seetõttu ei ole võimalik veenduda, et krediidiandja kontrollis ja arvestas kostja

võimalike kohustustega. Kahe esimese osamakse tasumine ei näita, et laen väljastati

vastutustundlikult.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne.

Arvestades kostjale väljastatud krediiti (14 000 eurot), tehtud tagasimakseid (595 eurot) ja

2-24-481

põhiosa tagasimaksete tasumise kohustuse tekkimist alates 10.01.2021, ei olnud kostjal

06.04.2021 seisuga hageja ees võlga ning lepingu panga poolt ülesütlemine on toimetu.

12. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

võlga ja sellelt arvestatud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte

rohkem kui hagis nõutud 13,86% alates kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni. Samuti on

hagejal õigus nõuda kostjalt võla tasumist edasiulatuvalt maksegraafiku alusel. Kuna lepingut

kehtivalt üles ei öeldud, ei ole hagejal VÕS § 1132 lg-s 2 nimetatud nõuet.

Apellatsioonkaebus

13. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja

nõude põhivõla 595 euro, intressi 751,85 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 5538,40 euro, edasiulatuva viivise väljamõistmiseks lepingujärgses määras

13,86% aastas, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla kokku 6335,48 eurot

graafiku alusel ja osas, millega kohus jättis menetluskulud 35% ulatuses hageja kanda. Hageja

palub saata asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

14. Maakohus ei selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja võis selle tõttu

jõuda ekslikult järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Maakohus

jättis hagi rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte

täitmist, kuid jättis rahuldamata ka hageja taotluse AS-lt Inbank kostja arvelduskonto

väljavõtete väljanõudmiseks. Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja ei väljasta

pangasaladusele viidates neid tõendeid hagejale. AS Inbank saab pangasaladust avaldada vaid

kohtu nõudmisel. Hagejal ei olnud seega teisiti võimalik tõendada kostja sissetulekuid ja

kohustusi. Alles pärast tõendite kogumist selgub, kas hagi tuleb rahuldada täies ulatuses,

osaliselt või jätta üldse rahuldamata. Maakohtu otsus on menetlusosalistele üllatuslik.

Vastustaja seisukoht

15. Kostjale toimetati apellatsioonkaebus koos selle menetlusse võtmise määrusega kätte

elukohajärgsel aadressil postkasti jätmisega 15.02.2025. Kostja ei esitanud kaebuse osas

seisukohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel vaidlustatud

osas tühistada, s.o osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt

välja põhivõlg 595 eurot, intress 751,85 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 5538,40 eurot, edasiulatuv viivis lepingujärgses määras 13,86% aastas ning

tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 6335,48 eurot graafiku alusel, samuti

menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Asi saadetakse tühistatud

osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

17. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega tõendina Inbank AS logo kandva dateerimata

e-kirja. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja

kogub uusi tõendeid üksnes seaduses sätestatud juhtudel (TsMS § 652 lg 3). Uue tõendi

esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu või tõendi

esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud

juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi

2-24-481

vastuvõtmisega nõus (TsMS § 652 lg 4). Hageja ei ole apellatsioonimenetluses uue tõendi

esitamist millegagi põhjendanud. Kohus keeldub seetõttu tõendi asja materjali juurde

võtmisest, kuna selle vastuvõtmiseks puudub seadusest tulenev alus.

18. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus hagi rahuldas, s.o osas, millega

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 7049,42 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (kuid mitte rohkem kui 13,86%) põhivõlalt alates 18.09.2024

kuni kohustuse täitmiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla (kokku 6355,42

eurot) maksegraafiku alusel ajavahemikus 10.10.2024–10.10.2026. Selles osas on maakohtu

otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas,

millega maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata.

19. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pank ja kostja 12.10.2020 laenulepingu, mille alusel sai

tarbijast kostja sõiduki ostmiseks 14 000 eurot laenu. Maakohus märkis õigesti, et

krediidiandja peab tarbijale laenu väljastamisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Samuti märkis maakohus õigesti seda, et VÕS § 403⁴ lg 2 kohaselt peab krediidiandja

toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis lasub hagejal (VÕS § 403⁴ lg 13). Samuti

viitas maakohus õigesti Riigikohtu praktikale, mille järgi peab krediidiandja omandama teabe

tarbijaga seotud näitajate kohta (VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 1–7 ja lg 3 p 1–3).

KAVS § 50 lg 4 järgi tuleb krediidiandjal üldjuhul küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50).

20. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et tarbija kohta kogutud teave oli tema

krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Täpsemalt heitis maakohus ette, et hageja ei esitanud

kontoväljavõtet, mille krediidiandja lepingut sõlmides väidetavalt kogus, ja leidis, et pangal

puudus teabe põhjal, mis tal oli, võimalus hinnata kostja kohustuste olemasolu ja kogusuurust.

Selle tulemusel järeldas maakohus, et pank rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ja

arvestades VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut, jättis hagi osaliselt rahuldamata.

21. Hageja heidab apellatsioonkaebuses õigesti ette, et maakohus rikkus nende järelduste

tegemisel menetlusõiguse norme, mille tulemusena võis teha ebaõige lahendi. Nimelt tõi

hageja menetluses esile, et pank kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise

raames kostja sissetulekuid ja kohustusi muuhulgas maksehäireregistri ja kostja poolt pangale

esitatud pangakonto väljavõtte alusel. Oma väite tõendamiseks palus hageja nõuda pangalt

välja laenuotsuse tegemisel kogutud dokumendid. Maakohus jättis tõendite kogumise taotluse

rahuldamata. Seega heitis maakohus vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise

hindamisel hagejale ette nende samade tõendite esitamata jätmist, mille kogumisest ta oli

keeldunud.

22. Maakohus viitas hageja taotluse rahuldamata jätmisel TsMS § 238 lg 3 p-le 4 ja § 236

lg-le 2 ning leidis, et hageja võimalused tõendit ise koguda ei ole ammendunud. Maakohus on

taotluse rahuldamata jätmisel viidatud sätteid ebaõigesti kohaldanud. TsMS § 236 lg 2

esimese lause kohaselt võib tõendit esitada sooviv menetlusosaline taotleda kohtult tõendite

kogumist siis, kui ta ei saa tõendit ise esitada. Seega piisab tõendi kogumise taotluse

esitamiseks sellest, et menetlusosalisel tõendit ei ole, kuid ta näitab ära, kelle käes konkreetne

2-24-481

asjas tähtsust omavat asjaolu kinnitav tõend on (TsMS § 278). Hageja selgitas kohtule, et

pank nõutud dokumente talle ei väljasta. Maakohtu seisukoht, nagu tuleks hagejal tõendi

saamiseks pangaga veel täiendavaid läbirääkimisi pidada, ei ole asjakohane.

23. Kostja pangakonto väljavõtte ja maksehäireregistri päringute vastuse näol ei ole tegemist

ka nõuet tõendava dokumendiga VÕS § 168 lg 1 tähenduses, mille üleandmise kohustus

nõude loovutamise korral esialgsel võlausaldajal on. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb nõude

loovutajal uuele võlausaldajale üle anda eelkõige dokumendid, milles on kajastatud nõude

tekkimine või selle sisu (vt VÕS I komm (2016), § 168, p 3.1). Siinsel juhul vajab hageja

panga kogutud dokumente selleks, et tõendada laenuandja seadusest tuleneva kohustuse

täitmist. Igal juhul ei välista VÕS § 168 lg 1 hageja TsMS § 236 lg-st 2 tulenevat õigust

taotleda oluliste tõendite kogumist kohtult siinses menetluses (vt ka TlnRnKo 30.07.2024, 2-

22-142788/23).

24. Seega jättis maakohus hageja tõendite kogumise taotluse ekslikult rahuldamata. See võis

aga viia ebaõige lahendi tegemiseni, kuna maakohus põhjendas hagi osaliselt rahuldamata

jätmist nende asjaolude tõendamata jätmisega, mille tõendamiseks tõendite kogumise taotlus

esitati. Sellega rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1),

jättes hageja ilma võimalusest oma väiteid tõendada. Kuna eeltoodu tulemusel on asjas

eelmenetluse ülesanded nõuetekohaselt täitmata (TsMS § 392 lg 1 p 4), ei saa ringkonnakohus

maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada ja asi tuleb vaidlustatud osas saata tagasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus uue

tõendite kogumise taotluse esitamiseks.

25. Asja uuel läbivaatamisel tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et peale krediidiandja teabe

saamise kohustuse on krediidiandjal kohustus tarbija krediidivõimelisust ka hinnata.

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust sisuliselt ja piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule,

kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 20–22 ja seal viidatud

kohtupraktika). Asja uuel läbivaatamisel tuleb anda hagejale võimalus tuua esile ja tõendada

lisaks teabe saamise kohustuse täitmisele ka panga poolt kogutud teabe hindamise kohustuse

täitmine.

26. Lisaks eeltoodule ei vasta maakohtu otsus TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevatele

nõuetele. Nimelt tuleb kohtul asja lahendamisel märkida, millised asjas tähtsust omavad

2-24-481

asjaolud ta on esitatud tõendite alusel tuvastanud ja millised järeldused nendest teinud. Siinsel

juhul ei selgu maakohtu otsusest, millisest pooltevahelisest lepingust tulenevat nõuet

maakohus hindab. Samuti ei ole maakohus lepingut kvalifitseerinud. Sellega on maakohus

oluliselt rikkunud ka kohtulahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 656 lg 1 p 5). Asja uuel

lahendamisel tuleb maakohtul tuvastada ka kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

27. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna maakohtu otsus tühistatakse asja sisulise

lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

28. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavast määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud

lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)