4-11-3667/9

4-11-3667

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2011.a Pärnu

Väärteoasja number 4-11-3667

Kohtunik Igor Pütsep

Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme

Väärteoasi

kaebus Lääne Prefektuuri O.R-i

korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna

patrullteenistuse väärteomenetleja Keity Liivakivi`

poolt 23.08.2011.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,11,009845 LS § 239 lg 1 p 1 järgi Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

O.R (ik xxx, elukoht xxxxxxxxx)

Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Keity Liivakivi ja patrullpolitseinik Tauno Väljaots

RESOLUTSIOON Juhindudes LS § 239 lg 1 p 1, KarS § 56 lg 1 ning VTMS § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas

Jätta O.R-i kaebus rahuldamata.

Jätta Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna

patrullteenistuse väärteomenetleja Keity Liivakivi` poolt 23.08.2011.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,11,009845 muutmata.

Rahatrahv 40.00 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS

SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber 10220115220600. Kui

nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue

rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 03.11.2011.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 03.11.2011.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib

esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

4-11-3667 2 (8)

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus

kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 15.11.2011.a.

Asjaolud ja menetluse käik

28.07.2011.a on koostatud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu

politseijaoskonna patrullpolitseinik Tauno Väljaots`a poolt väärteoprotokoll nr AB1201004 selle kohta, et 28.07.2011.a kella 19.20 ajal Pärnu linnas A.H.Tammsaare pst ja Mai tn ristmikul suunaga Riia mnt suunas O.R, juhtis mootorsõidukit olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 239 lg 1 p 1 järgi.

Menetlusalune isik esitas kohtuvälisele menetlejale antud väärteoasjas vastulause, milles väitis, et sõitis välja Karja tänavalt, teele saatis teda jurist Tarmo Tepp, kes oma

seletuses kinnitab, et menetlusalune isik kasutas turvavööd. Kohtuväline menetleja

juhtis tähelepanu asjaolule, et Tarmo Tepp ei viibinud menetlusaluse isikuga samas

sõidukis ajal, mil rikkumine tuvastati. Menetlusalusele isikule koostatud väärteoprotokollist nähtub, et turvavööta sõitis menetlusalune isik Pärnu maakonnas Pärnu linnas A.H.Tammsaare pst ja Mai tn ristmikul, liikudes Riia mnt suunas. Sama nähtub ka tunnistaja Peeter Nurmis`e ütlustest. Seega ei oma Tarmo Tepp`a ütlused antud väärteoasja puhul tähtsust.

Samuti tõi menetlusalune isik vastulauses välja asjaolu, et ta ei olnud teadlik kaitseõigusest, sellest teda ei teavitatud. Kohtuväline menetleja toob välja asjaolu, et

menetlusalune isik on andnud allkirja selle kohta, et temale on selgitatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused.

23.08.2011.a üldmenetluse otsusega nr 2670,11,009845 on määratud kohtuvälise

menetleja poolt O.R-ile eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 239 lg 1 p 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 €.

Kaebuse sisu

19.09.2011.a esitas O.R Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud

otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses.

Kaebaja on seisukohal, et otsus on ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele järgmistel põhjustel:

Antud asja arutati 23.08.2011, kuid temale ei võimaldatud asja arutamisel osaleda.

O.R informeeris oma haigusest kohtuvälist menetlejat, kuid sellele ei

reageeritud ning tagaselja arutamine välistas kaebuse esitaja õigused. Politseinik Tauno Väljaots ei saanud politsei auto suure möödasõidu kiiruse tõttu märgata, kas

turvarihm oli kinni või mitte. Otsuses ei võetud seisukohta, et kaebuse esitaja ja

tunnistaja Tarmo Tepp kinnitasid hoopis vastupidist. Väärteoprotokolli koostaja ei

kirjutanud dokumentidele alla, vaid märkis oma initsiaalid. Ka on märkimata, millal

dokumendi vormistamist alustati ja millal lõpetati. Seega puuduvad vajalikud

dokumendi rekvisiidid. Mingit tunnistaja ülekuulamist nagu märgitud protokollis, tegelikult ei toimunud. Kaebuse esitajale ei teavitatud kaitsja kaasamise võimalusest

ning omavoliliselt kirjutati „kaitsjat ei soovi“. Ka ei selgitatud VTMS § 19 sätteid.

Väärteoprotokoll on tegelikult kehtetu seetõttu, et seal märgitud ainult Tauno Väljaots´a nimi, kuid väärteoprotokolli vormistamist juhtis hoopis autojuht.

Samuti taotles kaebuse esitaja oma taotluses kaebuse esitamise tähtaja ennistamist

põhjustel, et oli haige perioodil 23.08.2011 kuni 07.09.2011 (kaebusele lisatud

töövõimetusleht) mille tõttu ei olnud tal võimalik esitada kaebust, mille viimaseks

4-11-3667 3 (8) tähtajaks oli 07.09.2011.a. Pärnu Maakohus rahuldas O.R-i taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks 21.09.2011.a kohtumäärusega.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse

väärteomenetleja Keity Liivakivi oma 28.09.2011.a kirjalikus vastuses Pärnu

Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

VTMS § 72 lg 1 sätestab: Kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise

menetleja pädevuses ja seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, teeb

kohtuväline menetleja käesoleva seadustiku §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Seega ei

ole kohtuvälisel menetlejal kohustust menetlusaluse isiku ärakuulamiseks otsuse

tegemise ajal. Selleks, et menetlusalune isik saaks oma õigusi kaitsta ning anda omapoolseid selgitusi, on väärteomenetluses võimalus anda menetluslause isikuna

ütluseid ning peale väärteoprotokolli koostamist esitada vastulause. Mõlemat õigust

on menetlusalune isik antud juhul kasutanud. Väärteoprotokollile on menetlusalune

isik andnud omakäeliselt ütluseid ning hiljem so 10.08.2011 on ta esitanud

vastulause. Vastulause esitamine ning selles esitatud seisukohtade arvestamine või

arvestamata jätmine on kajastatud üldmenetluse otsuses. Seega ei ole kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku kaitse- ning väärteomenetluse õigust rikutud.

Kohtuväline menetleja ja väärteoasjas tunnistajana ütlusi andnud Peeter Nurmis on

patrullpolitseinikud, kelle tööülesanneteks on tagada avalik kord ning teha

järelevalvet liiklusnõuete täitmise üle. Oma töös on nad kohustatud panema eritist tähelepanu teiste isikute käitumisele, sh liikluskäitumisele, mistõttu on neil võrreldes

tavakodanikuga suurem tähelepanu võime. Sellele aitab kaasa aastatepikkune

kogemus sama tööd tehes. Kuivõrd tekkinud on kahtlus tunnistaja Peeter Nurmise

ütlustes, siis tuleb kohtuistungil üle kuulata Peeter Nurmis tunnistajana. Üldmenetluse otsuses on kohtuväline menetleja märkinud, miks ta jätab vastulauses

esitatu arvestamata. Samuti on põhjendatud eraldi, mis ei ole üle kuulatud

menetlusaluse isiku taotlusel Tarmo Tepp'i. Siinkohal tuleb märkida, et kohtuvälise

menetleja seisukohtadega mittenõustumine ei tähenda alati menetlus- või materiaalõiguse rikkumist. Väärteoprotokollile esitatud nõuded on sätestatud VTMS §

69, mille kohaselt ei ole nõutav väärteoprotokollile koostamise alguse ja lõpuaja

märkimine. Näiteks on võimalik väärteoprotokolli eelnev koostamine ametniku poolt

ilma menetlusaluse isiku juuresolekuta. Sel juhul toimub väärteoprotokolli hilisem

tutvustamine. Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks väide, et

väärteoprotokollil puudub kohtuvälise menetleja ametniku allkiri. Pole selge, millest

on kaebaja seesuguse järelduse teinud ja miks ta arvab, et tegemist ei ole allkirjaga vaid initsiaalidega. Kohtuväline menetleja kinnitab, et tegemist on allkirja kujutisega,

mida Tauno Väljaots kasutab ja seda kinnitab näiteks tema isikutunnistusel olev

allkirja kujutis. Väärteoasjas on tunnistajana ütlusi andnud väärteo toimepanemise

fakti osas Peeter Nurmis. Tunnistaja ülekuulamine on toimunud kell 19.50 ning

väärteo toimepanemine kell 19.20. Seega on toimunud ülekuulamine peale väärteo

toimepanemist sündmuskohal. Menetlusalust isikut tunnistaja ülekuulamisse ei

kaasata, mistõttu võis olla olukord, kus menetlusalune isik ei pannud tähele

tunnistaja ülekuulamise asjaolusid. Seda enam, et tunnistaja on ütluseid andnud

omakäeliselt ja nii minimaalselt, et see võis jääda märkamatuks menetlusalusele

isikule. Väärteoprotokolli nr AB 1201004 pöördel on väljatrükk VTMS § 19

menetlusalusele isikule sätestatud õiguste ja kohustuste kohta. Menetlusalusele

isikule on neid tutvustatud ja seda kinnitab väärteoprotokolli pöördel olev allkiri.

Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-6-07 on märkinud: „Üldjuhul tuleb õiguste- ja

kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks

4-11-3667 4 (8)

menetlusaluse isiku allkirjaga.". Kohtuvälise menetleja ametnik saab kohtuistungil

selgitada, kuidas konkreetselt toimus menetlusalusele isikule õiguste ja kohustuste

tutvustamine. Kohtuvälise menetleja ametnikuna sündmuskohal oli vaid Tauno Väljaots. Patrulltoimkonna teine liige Peeter Nurmis oli antud väärteoasjas tunnistaja, mistõttu tema menetlustoiminguid läbi ei viinud. Jääb arusaamatuks, mida peetakse

silmas vormistamise juhtimise all. Keelatud ei ole näiteks suuniste andmine patrulli

liikmete vahel, kui tekib vajadus abistada, see aga ei tähenda kohe

menetlustoimingute läbiviimist. Menetlustoimingutena on antud väärteoasjas

vormistatud väärteoprotokoll ning tunnistaja ülekuulamine. Teine menetlev ametnik antud väärteoasjas on Keity Liivakivi, kes on teinud üldmenetluses karistusotsuse.

Väärteoasjas on määratud karistuseks rahatrahv kümme trahviühikut, mis on LS § 239 lg 1 sanktsiooni järgi miinimumi lähedases määras, mis on kohtuvälise menetleja arvamusel piisav mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi samalaadiliste väärtegude toimepanemisest hoiduma.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta

kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja O.R kaebus rahuldamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes

koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse

esitaja leidis, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tema poolt kõnealuse väärteo toimepanemist.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo

toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised

selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel

väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi

arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses

süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus.

Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise

menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite

kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid Riigikohtu lahend (3-1-1-4-07).

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja juhtis 28.07.2011.a kella 19:20 ajal Pärnu linnas Tammsaare pst ja Mai tn ristmikul mootorsõidukit (Chrysler

Neon r/n 125 CHR). Kaebajale on koostatud väärteoprotokoll LS § 33 lg 3 nõuete

rikkumise eest. O.R oma kaebuses vaidlustab nimetatud rikkumise täies ulatuses, so kaebaja leiab, et oli turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, ja kuulanud

üle vahetult tunnistajad kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja leidis, et Tõnis

4-11-3667 5 (8) O.R poolt kohtule esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Esmalt analüüsib kohus kaebuses toodud vastuväiteid, mis on seotud

väärteoprotokollis seonduvate faktiliste asjaoludega ning seejärel võtab seisukoha, kas O.R on rikkunud Liiklusseaduse § 33 lg 3 õigusnormi.

Kaebuse esitaja leidis, et 23.08.2011 a väärteoasjas otsuse tegemise juures ei

võimaldatud temal osa võtta. Kohus leiab, et VTMS § 72 lg 1 kohaselt väärteoasja

menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses. Kohtuväline

menetleja teeb lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest,

esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalidest kirjalikus menetluses

menetlusosalisi välja kutsumata. Selleks, et menetlusalune isik saaks oma õigusi

kaitsta ning omapoolseid selgitusi anda on väärteomenetluses võimalus anda

menetlusaluse isikuna ütlusi ning peale väärteoprotokolli koostamist esitada vastulause. Mõlemat võimalust kaebuse esitaja kasutas.

Kaebuse esitaja väide, et kohtuväline menetleja ei võinud näha väärteo

toimepanemist suure kiiruse tõttu ning tunnistaja ülekuulamine ei vasta tõele analüüsib kohus hiljem allpool protsessiosaliste poolt antud ütlusi ja hindab seejärel argumente kogumis.

Kaebuse esitaja väide selle kohta, et otsuses on jäetud tunnistaja Tarmo Trepp ütlused arvestamata ei ole kohtu hinnangul tegemist menetlusnormide rikkumisega,

kuna kohtuvälise menetleja hindab tõendeid kogumis ning leides, et ütlused ei ole

asjakohased võib mitte arvestada ja tulenevalt sellest jätta need tähelepanuta. Veel heidab kaebuse esitaja ette, et väärteoprotokolli koostaja ei kirjutanud alla vaid

signeeris initsiaalidega. Kohus ei nõustu sellise seisukohaga. Väärteoprotokolli

blanketi all olevas lahtris on kirjas protokolli koostaja allkiri. Nimetatud nõue on

täidetud. Kohtu hinnangul protokollija ei pea perekonnanime loetavalt välja

kirjutama vaid piisab allkirjast. Väärteoprotokolli blanketi pealses on märgitud

ametniku nimi ja perekonnanimi, kus Tauno Väljaots on oma eesnime ja perekonnanime märkinud.

Kaebuse esitaja väide, et Peeter Nurmist pole üle kuulatud ei vasta tõele. Kohtule on

esitatud Lääne Politseiprefektuuri tunnistaja ülekuulamise protokoll väärteoasjas

2670,11,009845. 28.07.2011 a kell 19.50. kuulas tunnistaja Peeter Nurmise üle

kohtuväline menetleja Tauno Väljaots, ülekuulamine lõppes 20.10 ning VTMS § 49 kohaselt protokollile on alla kirjutanud protokolli koostaja.

Veel on kaebuse esitaja heitnud ette, et ei teavitatud kaitsja kaasamise võimalustest ning kirjutati omavoliliselt kaitsjat ei soovi. Kohus ei nõustu taolise seisukohaga nii

on väärteoprotokolli pöördel väljatrükk VTMS § 19 menetlusalusele isikule

sätestatud õiguste ja kohustuste kohta. Menetlusalusele isikule oli tutvustatud ja seda kinnitab ka tema allkiri. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-6-07 on märkinud,

et üldjuhul tuleb õiguste ja kohustuste selgitamine kui faktiliste asjaolude lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga.

Alljärgnevalt analüüsib kohus kohtuistungil protsessiosaliste poolt antud ütlusi. Kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et 28.07.2011.a. sõitis Chrysler Neon’iga Pärnu linnas Karja tänaval suunaga Tammsaare pst-le, kus peeti politseitöötaja poolt kinni. O.R ütluste kohaselt oli ta sõidu alustamisel nõuetekohaselt turvavöö

kinnitanud ning leidis, et politsei auto suure möödasõidu kiiruse tõttu polnud

võimalik näha kas turvavöö on kinnitatud või mitte. O.R kinnitas, et kuna autol põleb armatuurlauas punane tuli ja piiksub kui turvavöö pole kinnitatud ei ole

võimalik sõitu alustada. Veel lisas, et terve päeva oli tal kuuldeaparaat kõrvas mis

teravdab ta kuulmist kuna inimesed räägivad sosinal. Liikudes Tammsaare pst

4-11-3667 6 (8)

sõidu ajal hakkas ta otsima rahakotti ning möönas, et teab, et uus määrus ei luba

sõidu ajal tegelda muude asjadega. Kuna on Eesti Vabariigi ajal kaks korda

abipolitseinikuna kaasa aidanud korrakaitsetöös siis on loomulik, et oleks teda hoiatatud mitte vormistatud protokolli.

Tunnistaja Tarmo Tepp kinnitas, et 28.07.2011 a Pärnu linnas Karja tänaval kaebuse

esitaja elukohas remontis auto väravat ja tegi aia värvimistöid. Tunnistaja ütluste kohaselt sõitis kaebuse esitaja päeva jooksul korduvalt sealt läbi ja tõi materjale aia

remondiks ning välja sõites tänavale oli tema arvates O.R turvavöö peal. Kohtu küsimusele kas võib seda väita 100% kinnitas tunnistaja, et seda ta väita ei saa, samuti andis ütlusi, et tema kaebuse esitaja autosse ei sisenenud ega sõitnud

temaga kaasa, ajal kui politsei O.R-i juhitud sõiduauto Tammsaare pst-l peatati.

Tunnistaja Peeter Nurmis kinnitas kohtuistungil, et 28.07.2011 a oli koos Tauno

Väljaotsaga tööülesannte täitmisel. Nimetatud päeval oli ta roolis ja alustasid

liiklusjärelvalvet Mai rajoonist suunaga Karja tänavale. Oli käimas politsei operatsioon turvavarustuse kontrollimiseks. Sõites Tammsaare tänaval tehes pööret Karja tänavale, kiirus võis olla 20 km/h, väljas oli valge, autode vahemaa võis olla

paar meetrit kui nägi kuidas Chrysleri juht pööras Karja tänavalt välja Tammsaare

pst-le Riia mnt suunas. Tunnistaja kinnitas, et kuna oli turvavarustuse kontroll

jälgis ta eriti tähelepanelikult liiklusvahendites turvavööde kasutamist ning nägi kindlalt, et menetlusalusel isikul ei olnud Tammsaare pst ja Karja tn nurgal turvavöö

nõutekohaselt kinnitatud.Veel andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et juhul kui ta ei oleks selles kindel liiklusvahendit ei oleks peatatud

Kohtuväline menetleja Tauno Väljaots andis ütlusi selle kohta, et olid 28.07.2011 a tööülesannete täitmisel koos Peeter Nurmisega ning kuna oli operatsioon kontrollida turvavarustust jälgisid eriti tähelepanelikult turvavööde kasutamist. Tammsaare pst

suundudes Karja tänavale sõitis vastu sõiduauto Chrysler, juhil oli turvavöö

nõuetekohaselt kinnitamata. Seejärel pöörasid politsei auto ringi ning Tammsaare pst-l peatasid sõiduki. Tauno Väljaots väljus politseiautost tutvustas end ning palus tulla politseiautosse, ise läks tagasi oma autosse. Samal ajal sõitis kinnipeetud auto juht minema. Seejärel sõideti uuesti autole järele ning peatati uuesti, juht väitis, et

tal on kõrvakuulmine halb ning Tauno Väljaots kõneles seejärel temaga kõvema

häälega ja kutsus ta politseiautosse, kus selgitas selle põhjust, menetlusalune isik küsis kas ei oleks võimalik hoiatust teha. Kohtuväline menetleja põhjendas, et kuna

on tegemist tõsise rikkumisega tuleb koostada väärteoprotokoll. Kuna isik ei olnud

nõus kiirmenetlusega koostati väärteoprotokoll ning isikule selgitati tema õigused, anda ütlusi, kaitsjat ei soovinud ning selgitati, et tal on õigus esitada ka vastulause mida menetlusalune isik kasutas.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või

hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Antud juhul

kohtuvälise menetleja ametnik sai menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Samas kohus Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja

menetlenud isiku ütlustega, st kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid

kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Kohus ei käsitle kohtuvälise

menetleja ütlusi tõendina, kuid samas võib ta anda kohtus teavet

menetlustoimingute tingimuste kohta mida saab käsitleda tõendina ning mida kohus ka kasutab kohtuotsuse tegemisel.

KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

4-11-3667 7 (8) Kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus järeldusele, et kohtuotsuse tegemise aluseks

tuleb võtta tunnistaja Peeter Nurmise ütlused ja kõrvale heita kaebuse esitaja ja tunnistaja Tarmo Tepp seisukohad kui mitteusaldusväärsed järgmistel kaalutlustel. Tunnistaja Tarmo Tepp väitis kohtuistungil, et tegi tööd Karja tänaval ning ajal kui

kaebuse esitaja sõitis hoovist välja ei olnud ta 100% kindel, kas isikul on turvavöö

nõuetekohaselt kinnitatud või mitte, veelgi enam hetkel kui kaebuse esitaja auto peatati Tammsaare pst ei viibinud Tarmo Trepp kaebuse esitaja autos seega väita, et

turvavöö oli nõuetekohaselt kinnitatud või mitte ei ole võimalik ning kohus lükkab nimetatud tunnistaja ütlused kõrvale kui ebausaldusväärsed

Samas tunnistaja Peeter Nurmis kes ei oma kaebuse esitajaga isiklikku sidet, ega oma vähimatki eelistust O.R-ile etteheidetava väärteo toimepanemises süüdi või õigeksmõistmise osas tunnistajana vahetult ülekuulamisel kui ka kohtus kinnitas

üheselt, et sõites Tammsaare pst-l asudes tegema paremat pööret Karja tänavale sõitis neile vastu Karja tänava lõpus sõiduauto Crysler Neon kes hakkas välja sõitma peateele Tammsaare pst nägi sel hetkel mõne meetri kauguselt selgelt läbi juhi oleva

auto akna, et juhil polnud nõuetekohaselt turvavöö kinnitatud. Kohtul pole alust nimetatud ütlusi mitte usaldada ning võtab kohtuotsuse tegemise aluseks

Eeltoodust tulenevalt kohus tõendite hindamisel nende kogumis asetas erinevatest

tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel

saadud järeldustest tekkis kohtu siseveendumus, mille alusel omistas kohus antud

asjaoludel ühe tunnistaja Peeter Nurmise ütlustele suurema kaalu kui tunnistaja

Tarmo Tepp ütlustele, kes ei viibinud sõidu ajal kaebuse esitaja autos ning kes johtuvalt sellest ei saanud väita turvavöö kinnituse asjaolude kohta.

Antud juhul on tekkinud situatsioon, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on

seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki

asjaolusid, mis räägivad nii väärteo toimepanemise poolt kui ka vastu. Kaebuse esitaja ütlused selle kohta, et turvavöö oli kinnitatud on umber lükatud tunnistaja Peeter Nurmise ütlustega

Vastavalt LE § 42 peab sõidukis, millel on turvavööd, sõitja olema turvavööga

nõuetekohaselt kinnitatud, välja arvatud käesoleva määruse §-s 69 nimetatud

juhtudel. Kohus leiab, et enne sõidu alustamist on sõitja kohustatud turvavööga ennast nõuetekohaselt kinnitama.

LS § 2 sätestab, et kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist

Kaebuse esitaja nimetatud reegleid ei järginud. Eeltoodust tulenevalt tuleb O.R koosseisupärane tegu lugeda õigusvastaseks.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta

on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.

KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal

süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Seega tuleb lugeda kaebuse esitaja

süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodut kokku

võttes loeb kohus tõendatuks, et O.R on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse LS § 239 lg 1 p 1 alusel väärteona.

Kuivõrd menetlusalune isik on LS § 239 lg 1 p 1 sätestatud väärteo toime pannud,

siis ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust

4-11-3667 8 (8)

välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta

rahuldamata. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus,

et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks.

KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 239 lg 1 näeb ette vastutuse turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmise

sõiduki juhi poolt ning võidakse selle eest isikut karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut s.o 200 €

Arvestades, et O.R ei ole kehtivaid väärteokaristusi, on menetleja poolt

kaebajale antud juhul kohaldatud karistusena rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, milline on alla sanktsiooni keskmist määra põhjendatud. Hinnates isiku poolt toime

pandud süüteo ohtlikust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab toimepandud süüteo

sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks O.R-i hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne

Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse

väärteomenetleja Keity Liivakivi` poolt 23.08.2011.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,11,009845 tuleb jätta muutmata.

Igor Pütsep Kohtunik