3-24-2290/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-24-2290

Otsuse kuupäev

25. aprill 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Henri Meentalo kaebus Tartu Vangla 13.06.2024.a

käskkirja nr 2-24/1-3/366 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: Henri Meentalo

Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Tartu Vangla

13.06.2024.a käskkiri nr 2-24/1-3/366.

2. Jätta menetluskulud vastustaja kanda.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulu 20 eurot.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 26.05.2025.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

5. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 19).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Tartu Vangla määras 10.01.2024.a käskkirjaga nr 6-3/24/11 (dtl 25-26, edaspidi tööle

määramise käskkiri) kaebaja Henri Meentalo tööle osalise koormusega vangla

majandusabitöölise ametikohale. Töötamine korraldatakse ajavahemikus 12.01.2024-

31.12.2024, kinnipeetav rakendatakse vangla majandustööle vastavalt vanglateenistuse

äranägemisele ja vangla vajadusele.

Käskkirjas on öeldud, et vanglal on alaline vajadus tagada puhtus elu-, olme, töö- jt ruumides

ning korraldada toitlustusteeninduse, pesumaja vms tööd. Kaebaja rakendatakse kerge

iseloomuga majandustööle vangla eluosakonnas, ühiskasutuses olevates või jalutusruumides.

Enne majandustööle määramist tuvastas arst, et kaebaja tervislik seisund võimaldab osaleda

osakoormusega kergel majandustööl.

2. Tartu Vangla tunnistas 13.06.2024.a käskkirjaga nr 2-24/1-3/366 (dtl 43-46, edaspidi

vaidlustatud käskkiri) kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 nõuete rikkumises

ning määras talle distsiplinaarkaristuseks noomituse. Käskkirja kohaselt keeldus kaebaja

27.05.2024 kella 13 paiku tööle minemast. Kaebaja väitis, et tal on halb olla. Kaebaja käis

meediku juures, aga tööst vabastust ei saanud.

Käskkirja kohaselt keeldus kaebaja töötamast kolmandat korda. 05.03.2024 keeldus kaebaja

analüüsidest ja kööki tööle minemast. 25.03.2024 keeldus remonttöödele minemast, kuna ei

sobi läbiotsimised. See näitab kaebaja suhtumist töösse. Kaebaja töötas osalise koormusega,

kuna ta ei töötanud 40 tundi nädalas (8 tundi päevas). Kinnipeetava tööle määramise

käskkirjas ei ole tööaja märkimine kohustuslik ning kinnipeetava tööaeg on seotud

vanglaametniku sellekohase korraldusega. Kabelis töötamise korral on soovituslik, et

kinnipeetav oleks jumalakartlik ja mõistaks, kus ta töötab, ning oskaks vene keelt.

Ametijuhendis keeleoskuse nõuet ei ole. Kaebajaga vesteldi enne tööle suunamist. Kaebaja tõi

välja, et vene keelt ta ei oska, usk ei olnud probleem ja kaebaja sai aru, mida temalt

oodatakse. Kaebaja on varem töötanud kabelis, s.h sama päeva hommikul ja pärast

27.05.2024. See näitab, et kaebaja põhjendused (tervislik seisund, sobimatus tööks kabelis,

töökoormus ja -kohustused) on otsitud ja ennast õigustavad. Töö on oluline kinnipeetava

taasühiskonnastamise viis ning tööst keeldumist peetakse vanglas raskeks rikkumiseks.

3. Kaebaja esitas 20.06.2024 Tartu Vanglale vaide (VaPo reg nr 2-24/2-2/6448, dtl 40-42)

vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudes. Vaide põhjendused ühtivad kaebuse

põhjendustega.

4. Vastustaja jättis 25.07.2024.a vaideotsusega nr 1-11/24/183-2 (dtl 71-72) kaebaja vaide

rahuldamata. Vastustaja on distsiplinaarkaristuse määramisel toiminud õiguspäraselt.

5. Kaebaja esitas 08.08.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud käskkirja

tühistamise nõudes (kaebusele on märgitud kuupäev 03.07.2024). Kaebaja esitas menetluse

käigus täiendavaid seisukohti.

Kaebaja leidis, et vaidlustatud käskkiri ei ole õiguspärane, kuivõrd distsiplinaarkaristuse

määramisel ei ole lähtutud tema õiguste kaitsest, määratud karistus ei ole proportsionaalne

ning juhtumi asjaolusid ei ole õigesti hinnatud.

Kaebaja kabelisse tööle määramine on vastuolus kaebaja tööle määramise käskkirjaga, kuna

kirikus töötamine on ca 7 tundi päevas 6 päeva nädalas (pühapäevast reedeni), kuid kaebaja

määrati tööle osalise koormusega kergele majandustööle. Kaebaja ei vasta kabeli töötaja

ametijuhendis ette nähtud tingimustele, kuna ta ei ole usklik, tal puuduvad teadmised

religioonist ja kabelis toimuvast, tal puudub vene keele oskus ja ta ei soovi osaleda kabeli

tegevustes (näiteks jumalateenistusel). Vene keele oskus on töös reaalselt vajalik. Kaebajale ei

saa ette heita tööle määramise vaidlustamata jätmist, kuna tööle määramise käskkirjast ei

nähtu tööülesanded ja -tingimused kabelis. Tööle määramise eelsel vestlusel võivad

töötingimused jms tunduda arusaadavad, kuid praktikas võivad need asjad erineda. O.

Ilumetsa kirjast nähtub, et kaebaja oli kabelis töötamise osas kõhklev.

Kaebaja käis 24, 25 ja 27.05.2024 arsti juures, kurtis peapööritust, tasakaaluhäireid ja unetust,

tema vererõhk oli kõrge (165-188). Ta ei olnud 27.05.2024 võimeline töötama. Kaebaja

hinnangul saab ajutise töövõimetuse ajaks pidada seda, kui õde ütles kaebajale, et tööst maha

võtmist ei otsusta tema, vaid arst, ja suunas kaebaja perearsti vastuvõtule. Vastustaja lähtus

valveõe pealiskaudsest hinnangust, arvestamata tervisekaarti terviklikult.

26. või 27.05.2024 sundis kaplan U. Saupõld kirikus kaebajat altari ees palvetama. Juhtumit

nägi pealt kaplan M. Latvala, kes püüdis sekkuda. Rikutud on kaebaja õigust usuvabadusele.

Kaplan U. Saupõld on kaebaja ees vabandanud. Juhtum mõjus kaebajale häirivalt, stressi ja

muret tekitavalt ja tekitas vastumeelsuse töötada kirikus.

Kaebajale ei ole menetluse ajal väljastatud tutvumiseks kõiki distsiplinaarmenetluses kogutud

dokumente. Talle ei tutvustatud ametnike vahelist kirjavahetust. Vastustaja ei lahendanud

vaiet tähtaegselt. Kaebajal oli õigus tuua distsiplinaarmenetluses välja täiendavaid asjaolusid.

Kaebaja selgitas varasemate tööst keeldumiste kohta, et 05.03.2024 oli vangistuse alguses ja

ta ei saanud keeldumise tähendusest aru. 25.03.2024 suunati kaebaja remonditöödele ning

kaebaja selgitas, et talle ei ole tutvustatud käskkirja tööle määramise kohta.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud käskkirjas toodud

seisukohtade juurde.

Vastustaja selgitas, et kaebajat rakendati tööle kabelis alates 23.05.2024. Ka kabelis tehtav töö

on suunatud vangla enda olmeliste vajaduste rahuldamisele ning seega käsitletav

majandusabitööna. Kabeli puhtuse ja kabeli tegevuse tagamine on vajalik vangla olmeliste

vajaduste rahuldamiseks.

Kaebaja kirikusse tööle rakendamisega seotud asjaolud ei ole distsiplinaarkaristuse määramise

õiguspärasuse hindamise seisukohalt asjakohased. Distsipliinirikkumise koosseisuvälised

asjaolud ei saa mõjutada otsustust, kas isik on karistatava distsipliinirikkumise toime pannud

ning kuidas see tegu tuleb kvalifitseerida, kuid neid võib arvesse võtta karistuse liigi ja määra

otsustamisel. Koosseisuvälisteks asjaoludeks on praegusel juhul see, kas töö kabelis oli

osalise koormusega kerge majandustöö, kas kaebaja sobib tööle kabelis (usklikkus, teadmised

religioonist, soov kabeli tegevuses osaleda, vene keele oskuse puudumine). Kui kaebaja leidis,

et vangla ei oleks saanud ega tohtinud teda kabelisse tööle rakendada, siis pidanuks ta seda

eraldiseisvalt vaidlustama. Vanemkaplan kinnitas 12.06.2024, et käis kaebajaga isiklikult

vestlemas ning kaebaja sai aru, mida kabelis töötades temalt oodatakse juhul, kui ta tuleb

sinna tööle. Kaebaja põhjendas tööst keeldumist valvurile halva enesetundega, mitte kabelis

töötamise asjaoludega. Kaebaja selgitused kaplan U. Saupõllu tegevuse kohta ei ole samuti

rikkumise hindamise seisukohalt koosseisulised asjaolud ning ei mõjuta vaidlustatud

käskkirja õiguspärasusele antavat hinnangut.

Kui meedik ei näinud põhjust ajutist tööst vabastust anda, siis ei saa menetlust läbiviiv

ametnik seda teisiti tõlgendada või muul viisil ümber hinnata. Kaebajale määrati kõige

kergem distsiplinaarkaristus, seda ei saa pidada ebaproportsionaalseks.

Vaidlustatud käskkirjast nähtuvad põhjendused, miks menetleja ei ole kõiki dokumente

kaebajale tutvumiseks väljastanud. Sõltumata hinnangust ametniku sellise tegevuse

õiguspärasusele, ei annaks see alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.

Vastuseks kohtu küsimustele selgitas vastustaja, et kaebajale tutvustati tööle määramisel

majandusabitöölise ametijuhendit koristustöödel ja juhendmaterjali „Koristustööd vanglas“

(dtl 104-113). Kabeli ruumide koristamine ja kinnipeetavatele väljastatavate raamatute

korrashoid on osa vangla olmeliste vajaduste rahuldamisest ehk osa majandustööst. Valvuri

korralduse täpset sisu ei osutunud võimalikuks kindlaks teha, vangla praktikat arvestades

andis valvur tõenäoliselt kaebajale korralduse minna tööle kabelisse. Üldjuhul antakse

osakonnaväliste tööde puhul korraldus minna tööle konkreetsesse kohta. Milliseid ülesandeid

tuleb kohapeal täita, selgitatakse sihtkohas. Praeguse vaidluse puhul oleks kaplanid selgitanud

kaebajale, milliseid ülesandeid tuleks kaebajal sel päeval täita.

Vastustaja ei tuginenud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel ja karistusliigi valikul

asjaolule, et varem on kaebaja kahel korral töötamisest keeldunud, kuna neid asjaolusid ei ole

välja toodud alajaotuses „Karistamise ja karistuse kaalutlused“. Varasematele juhtumitele on

viidatud kaebaja töösse suhtumise ilmestamiseks.

Vastustaja esitas andmed kaebaja töötamise kohta alates tööle määramisest (dtl 114-119).

Sellest nähtub, et kaebaja töötas maikuus: 11.05.2024 (1 tund), 24.05.2024 (5 t 15 min),

27.05.2024 (4 t 35 min), 30.05.2024 (2 t 20 min), 31.05.2024 (5 t 30 min), kokku 18,67 tundi.

Kohtu seisukoht

7. VangS § 63 lg 1 sätestab, et vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada

distsiplinaarkaristusi.

Kaebajale heidetakse distsiplinaarsüüteona ette VangS § 37 lg 1 rikkumist. See säte ütleb, et

kui vangistusseadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.

Asja lahendamiseks tuleb esmalt hinnata, kas vastustaja tegi vaidlustatud käskkirjas õigesti

kindlaks, et kaebaja rikkus VangS § 37 lg 1 sätestatud kohustust töötada. Tegemist ei ole

distsipliinirikkumise koosseisuvälise asjaoluga, vaid küsimusega, kas distsipliinirikkumine on

aset leidnud.

8. Vastustaja määras kaebaja tööle osalise koormusega vangla majandusabitöölise

ametikohale.

Kohtu hinnangul on vastustaja tööle määramise käskkirjaga täpsemalt määratlenud, s.h

kitsendanud VangS § 37 lg 1 tuleneva kaebaja kohustuse töötada. Tegemist on kehtiva

haldusaktiga, mis on täitmiseks kohustuslik nii kaebajale kui ka vastustajale. Kui vangla on

andnud haldusakti kinnipeetava töötamise kohustuse sisu ja ulatuse kohta, siis ei saa

töökohustust mõista nii, et kinnipeetaval on kohustus teha mistahes tööd mistahes ajal või

kohas.

9. Kohtuasja materjalidest nähtuvad alljärgnevad asjaolud.

Kaebaja oli 27.05.2024 hommikupoolikul juba töötanud kabelis 4 tundi ja 35 minutit. Valvur

tõenäoliselt andis kaebajale korralduse minna tööle kabelisse, ilma töö sisu või -ülesandeid

täpsemalt nimetamata.

Vangla töötaja A. Varik sai olukorrast aru nii, et alates 23.05.2024 töötas kaebaja kabeli

abitöölisena, selle aluseks oli otsuse punktis 1 toodud tööle määramise käskkiri ning selle

kohta eraldi ametijuhendit ei ole (dtl 121). Samas inspektor-kontaktisik K. Jürman tõstatas

küsimuse, kuidas on käskkirjaga kaebaja kabelis töötamise kohta (dtl 123). Kaebaja on

tõendina esitanud Tartu Vangla kabeli töötaja (kinnipeetava) ametijuhendi (dtl 22-23, edaspidi

kabeli töötaja ametijuhend). Vaidlustatud käskkirja kohaselt kontrolliti seda ametijuhendit

distsiplinaar-menetluse käigus. Seega ametijuhend on olemas.

Kabeli töötaja ametijuhendis on öeldud, et töötaja valitakse ametisse Tartu Vangla kaplanite

ühisel otsusel vanglas viibivate kinnipeetavate seast, arvestades isiku sobivust, ning

kinnitatakse ametisse töölepinguga. Väide töölepingu kohta ei ole õiguslikult korrektne, kuid

ametijuhendist nähtub kohtu hinnangul, et pärast sobivuse hindamist tuleb kinnipeetav

vormistada kabeli töötajaks.

Vanemkaplan O. Ilumets on selgitanud, et ta otsis töötajat kabelisse, üheks kandidaadiks oli

kaebaja, vanemkaplan vestles kaebajaga kabelisse tööle asumisest, kuid ei teinud veel otsust

tema sobivuse kohta, kaebaja tegi seda tööd prooviks (dtl 51-52, 57-59).

Kui võrrelda majandusabitöölise ametijuhendit koristustöödel (dtl 106) ja kabeli töötaja

ametijuhendit, siis töö sisu ja ajaline ulatus on oluliselt erinevad. Kabeli töötaja tööülesannete

hulka kuulub ka kabeli koristamine, kuid lisaks sellele kaplanite, kabeli külaliste ja teiste

kabelis tegutsevate vabatahtlike abistamine, jumalateenistusteks, piiblitundideks ja muudeks

üritusteks kabeli ettevalmistamine, materjalide kopeerimine ja/või paigaldamine, kabeli

raamatukogu haldamine. Töötaja ametisse valimisel arvestatakse muuhulgas soovi osaleda

kabeli tegevustes (s.h vastavalt oma konfessioonile jumalateenistustel osalemine). O. Ilumets

on selgitanud, et töö kabelis ei piirdu põranda pesemisega, tuleb ümber paigutada

küünlajalgu, ikoone, laenutada kinnipeetavatele raamatuid, ei kujuta ette kabelis töötajat, kes

on usu vastane (dtl 51-52).

10. Kohtu hinnangul ei saa otsuse punktis 9 toodut arvestades öelda, et kaebaja rikkus

27.05.2024 kella 13 paiku VangS § 37 lg 1 sätestatud töötamise kohustust. Ülekaalus on

tõendid selle kohta, et kaebaja ei teinud sel päeval kabelis tööd VangS § 37 lg 1 tähenduses

ehk tööd, mille tegemine oli kaebajale kohustuslik. Kaebaja kabelisse tööle suunamise

eesmärk oli kaebaja sobivuse kaalumine.

VangS § 37 lg 1 sätestatud töötamisega oleks tegemist olnud juhul, kui kaebajale oleks antud

korraldus koristada kabel. Kohtu hinnangul on see vähe usutav olukorras, kus kaebaja oli

samal päeval juba kabelis töötanud. Ka kaebaja selgitas distsiplinaarmenetluses, et ta oli juba

aidanud kabeli täielikult ära koristada.

Kaebaja kohustust töötada oli tööle määramise käskkirjaga kitsendatud ning see ei hõlmanud

kohustust täita kabelis muid tööülesandeid peale majandusabitööde (koristamise). Kaebajat ei

olnud vormistatud kabeli töötajaks. Kohus lisaks märgib, et kabeli töötaja ametijuhendis

sisaldub mõistlik ja põhjendatud tingimus, et kinnipeetava sobivuse üheks eelduseks on soov

osaleda kabeli tegevustes. Arvestades Eesti Vabariigi põhiseaduse § 40 sätestatud

usuvabaduse põhimõtet ning seda, et kabeli töötaja tööülesannete hulka kuulub abistamine

usutalituste ettevalmistamisel, võib tegemist olla tööga, millele määramine eeldab

kinnipeetava nõusolekut. Ka selle andmise otsustamiseks oli kohane töötamine proovitööna.

Kabeli töötaja ametijuhend ja O. Ilumetsa seletus viitavad sellele, et kaebaja töötamine

kabelis 27.05.2024 oli osaks kaebaja sobivuse kaalumisest ning kaebajale ei olnud veel

pandud kohustust töötada kabelis.

Põhjendatud ei ole vastustaja etteheide, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama tema tööle

määramise kabeli töötajana. Kaebajat ei ole sellele tööle määratud ja kaebajal ei ole olnud

võimalust seda vaidlustada.

11. Isegi kui tegemist oleks olnud VangS § 37 lg 1 rikkumisega, ei ole vastustaja kohtu

hinnangul õigesti teostanud kaalutlusõigust kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise

otsustamisel. Distsipliinirikkumise kindlakstegemine ei tähenda seda, et kinnipeetavale tuleb

igal juhul määrata distsiplinaarkaristus. Vastustajal tuli esiteks kaaluda, kas põhjendatud on

distsiplinaarkaristuse määramine, ning seejärel lahendada karistuse liigi ja määra küsimus.

Vastustaja väitel tuleb kaalutlustena distsiplinaarkaristuse määramise otsustamisel käsitleda

üksnes vaidlustatud käskkirja alajaotuses „Karistamine ja karistuse kaalutlused“ sisalduvat.

Kohus märgib, et sel juhul ei ole kohane tuua haldusaktis välja asjaolusid, mis haldusakti

andmisel tähtsust ei oma, s.h esitada väidet, et kaebaja keeldus töötamast kolmandat korda.

Lisaks tõi kohus 21.03.2025.a määruses välja, et varasemate juhtumite täpsemad asjaolud on

segased. Remonditööde puhul omab tähtsust, kas tegemist oli töötamisega käitises VangS §

37 lg 5 tähenduses ehk kas tegemist oli tööga, mis eeldas kinnipeetava nõusolekut. Sellele

viitab asjaolu, et kaebaja keeldus nõusolekust ja see sai töö tegemisel takistuseks (kui

tegemist oli tööga, mis kinnipeetava nõusolekut ei eelda, siis oleks vastustaja saanud

kohustada kaebajat seda tööd tegema olenemata nõusoleku puudumisest). Viimaste vastustaja

esitatud dokumentide põhjal (dtl 119-122) oli töötamisel köögis või toidujagajana tegemist

olukorraga, kus kaebaja keeldus selleks vajalike analüüside andmisest, mitte tööle asumisest.

12. Vaidlustatud käskkirja alajaotus „Karistamine ja karistuse kaalutlused“ sisaldab üht

konkreetse juhtumiga seotud asjaolu - kaebajal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Muus osas on tegemist üldsõnaliste põhjendustega - töötamist peetakse oluliseks kinnipeetava

taasühiskonnastamise viisiks, tööst keeldumist käsitletakse raske rikkumisena, see väljendab

subkultuurilist mõtteviisi ja negatiivset suhtumist õiguskorda, karistuse määramisel on üld- ja

eripreventiivne mõju.

Vastustaja on välja toonud, et koosseisuväliseid asjaolusid saab arvestada karistuse määramise

otsustamisel. Kuid vastustaja ei ole karistuse määramise otsustamisel käsitlenud samast

käskkirjast nähtuvaid asjaolusid, mis vastustaja hinnangul on koosseisuvälised, s.h kaebaja

arusaama kabelis töötamise kohustuse õiguspärasusest, asjaolu, et kaebaja sama päeva

hommikupoolikul ja järgmistel päevadel töötas kabelis (kohtu hinnangul lükkab see ümber

võimaluse, et kaebaja keeldus tööst subkultuurilistel põhjustel), kaebaja varasemate tööle

suunamiste asjaolud, O. Ilumetsa seletused. Kui vastustaja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel

välja toonud, hinnanud ja kaalutlenud kõiki asjaolusid, siis on tegemist kaalutlusõiguse

rikkumisega. Kohtu hinnangul ei saa väita, et kõigi asjaolude kohase arvestamise korral oleks

vastustaja siiski teinud otsuse määrata kaebajale distsiplinaarkaristus.

13. Kaebaja ei toonud distsiplinaarmenetluses välja seda, et samal või eelmisel päeval kabelis

töötades sundis kaplan teda altari ees palvetama. Seega ei saanud vastustaja selle asjaoluga

arvestada vaidlustatud käskkirja andmisel. Kohtu arusaamisel ei ole vaidlust selles, et kaebaja

kirjeldatud juhtum toimus. Kohus ei nõustu sellega, et tegemist oli vähetähtsa juhtumiga,

millel ei olnud töötamise kohustuse täitmise või rikkumise või distsiplinaarkaristuse

määramise otsustamise seisukohast olulist kaalu. Kohus ei käsitle seda küsimust pikemalt,

kuna kohtuasja materjalide põhjal on see eraldi küsimusena kohaselt lahendatud.

14. Kaebuse rahuldamata jätmist ei tingi see, et kaebaja tugines 27.05.2024 kella 13 paiku

ainult oma tervislikule seisundile ja muud põhjendused esitas hiljem. Kaebajal oli õigus

esitada distsiplinaarmenetluses kõiki asjaolusid ja põhjendusi.

15. Kokkuvõttes kohus rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud käskkirja. Kohus ei nõustu

sellega, et distsipliinirikkumine toimus. Isegi kui distsipliinirikkumine oleks kindlaks tehtud,

on vastustaja rikkunud kaalutlusreegleid distsiplinaarkaristuse määramise otsustamisel ning

see võis mõjutada asja otsustamist.

Kohus ei käsitle eeltoodut arvestades poolte muid väiteid. Kohus märgib lühidalt, et kaebaja

väited tema tervisliku seisundi kohta ei oleks andnud alust vaidlustatud käskkirja

tühistamiseks. Kui kaebaja tööle määramisel hindas arst kaebaja töövõimeliseks, siis oleks

kaebaja töökohustusest vabastanud üksnes tervishoiutöötaja otsus, et kaebaja on konkreetsel

päeval või päevadel tööst vabastatud. Sellist otsust ei ole. Põhjendatud oli kaebaja tööst

vabastamata jätmine alusel, et kaebaja ei soovinud ravi (dtl 17-18, haigusjuht A7133 2024 ja

A7181 2024).

Kohus selgitab kaebajale, et eristada tuleb üldist hinnangut kinnipeetava töövõimele (kaebaja

puhul tööle määramisel aluseks võetud hinnang) ja üksikjuhtumil antavat hinnangut (sarnane

töövõimetuslehega tavaelus). Praegusel juhul otsustas õde üheselt arusaadavalt kaebajat

27.05.2024 tööst mitte vabastada.

16. Kohus ei käsitle küsimust, kas ja millise distsiplinaarkaristuse oleks kaebajale saanud

määrata juhul, kui kaebajale oleks ette heidetud vanglaametniku korralduse täitmata jätmist

ehk VangS § 67 p 1 rikkumist. Kohus saab hinnata seda, kas vaidlustatud käskkiri selles

toodud faktilisel ja õiguslikul alusel on õiguspärane. Vastustaja ei ole kohtumenetluses

tuginenud sellele, et kaebajale oleks saanud määrata distsiplinaarkaristuse VangS § 67 p 1

alusel.

Menetluskulud. Selgitused

17. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja

kohustus.

18. Kaebaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule on teada, et

kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kohus mõistab selle summa vastustajalt

kaebaja kasuks välja.

19. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks