2-24-139228/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-139228

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi N. L. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

8361,73 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood

10746479; lepinguline esindaja: Ahto Järvela, e-

post: XXX;

Kostja: N. L., isikukood XXX, tegelik viibimiskoht

teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt N. L. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus

6299,49 eurot, seadusjärgne intress perioodi 20.06.24-26.09.24 eest 72,89 eurot, viivis

406,3 eurot ning viivis alates 06.02.2025 kuni lepingu nr. xxxx põhinõude summas

1017,84 täitmiseni intressimääraga võrdses määras 22% ja viivis alates 06.02.2025 kuni

lepingu nr. xxxx põhinõude summas 5281,65 intressimääraga võrdses määras s.o 16,9%.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt N. L. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks

menetluskuludena 938,4 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb N. L.-il tasuda OÜ-le Aktiva Finance Group

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu, juhul kui kostjale ei

ole õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

AS I (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 09.11.2023 järelmaksulepingu nr. xxxx ja

19.01.2024 laenulepingu nr. xxxx. 20.05.2024 sõlmiti muutmise kokkulepe lepingu nr.

xxxx muutmiseks, leping hakkas kandma numbrit nr. xxxx. 21.05.2024 sõlmiti muutmise

kokkulepe lepingu nr. xxxx muutmiseks, leping hakkas kandma numbrit nr. xxxx. Kostja

on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate I AS

järelmaksulepingu üldtingimustega (lepingu põhitingimuste punkt 1). Lepingus nr. xxxx

lepiti kokku intressi määr 22,00% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 40,99%.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär,

krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise

tasu, igakuine lepingu haldustasu. Lepingus nr. xxxx lepiti kokku intressi määr 16,99%

aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 20,10%. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu

haldustasu. Kostja ei täitnud maksegraafikustest tulenevaid kohustusi tähtaegselt.

Esialgne võlausaldaja saatis 04.09.2024 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1.

25.09.2024. a ütles esialgne võlausaldaja lepingud ülesse, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS I loovutas 26.09.2024 kostja vastase nõude

OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust. Hageja kontrollis kostja esitatud teavet

vastavalt laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja on

sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on

tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude

tagajärgi. Lepingute sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus mida tuleb täita.

Hageja palub mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja

põhivõlgnevus 4288,18 (1017,84+5281,65) eurot, intress 409,08 (120,7+288,38) eurot,

sissenõudmiskulud 100,00 eurot, lepingutasu summas 15,00 eurot, haldustasu summas

15,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 406,03 (81,43+324,6) eurot; viivis alates

06.02.2025 kuni lepingu nr. xxxx põhinõude summas 1017,84 täitmiseni intressimääraga

võrdses määras 22%; viivis alates 06.02.2025 kuni lepingu nr. xxxx põhinõude summas

5281,65 intressimääraga võrdses määras s.o 16,9%; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv

summas 700,00 eurot ja hageja õigusabikulud 696,00 eurot ning väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 02.03.2025 ning

menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 03.04.2025 avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul

materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

Hageja palub välja mõista põhivõlgnevused 1017,84 eurot ja 5281,65 eurot, intress

409,08 (120,7+288,38) eurot, sissenõudmiskulud 100,00 eurot, lepingutasu summas

15,00 eurot, haldustasu summas 15,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 406,03

(81,43+324,6) eurot; viivis alates 06.02.2025 kuni lepingu nr. xxxx põhinõude summas

1017,84 täitmiseni intressimääraga võrdses määras 22%; viivis alates 06.02.2025 kuni

lepingu nr. xxxx põhinõude summas 5281,65 intressimääraga võrdses määras s.o 16,9%.

Hagiavaldusest nähtub, et AS I (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 09.11.23

järelmaksulepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga ja 19.01.2024

laenulepingu nr. xxxx. 20.05.2024 sõlmiti muutmise kokkulepe lepingu nr. xxxx

muutmiseks, leping hakkas kandma numbrit nr. xxxx. 21.05.2024 sõlmiti muutmise

kokkulepe lepingu nr. xxxx muutmiseks, leping hakkas kandma numbrit nr. xxxx.

Lepingus nr. xxxx lepiti kokku intressi määr 22,00% aastas, lepingu krediidi kulukuse

määraks on 40,99% ning Lepingus nr. xxxx lepiti kokku intressi määr 16,99% aastas,

lepingu krediidi kulukuse määraks on 20,10%.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Viidatud järelmaksu – ja laenulepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS

§ 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403.4). Kohtul on kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu

5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C 679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46;

Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 403.4 lg 1

järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest

tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu

krediidi

tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada

oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 3-

2-1-169-13, p 21).

VÕS § 403.4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

403.4 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete

pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 403.3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida

tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja

ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud

muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023. a nr

2-21-13098, p 18). VÕS § 403.4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (RKTKm nr 2-21-13098, p 18).

Hagiavaldusest ja lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll sõlmitud lepingu osas oli ebapiisav. Kohtu hinnangul

krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude

kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja

krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohus leiab, et ei saa tarbija esitatud

sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid kostja

enda avaldatut, maksuameti ja maksehäire registri kontrollimist. Krediidiandja oleks

pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-

20-106661, p 55).

Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja kulusid reaalselt üldse mingil viisil

kontrollinud või teinud ettepaneku esitatud andmeid täpsustada. Hageja on välja toonud

üksens seaduste ja direktiivide sätted ning välja toonud, et esialgne võlausaldaja viis läbi

kostja (kliendi) krediidivõimekuse kontrolli põhjalikult ja jõudnud positiivse otsuseni,

tuvastades, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui sissetulekud.

Krediidivõimelisuse hindamise kohta ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise

kohta tõendavad hagi lisa 10, 11 (laenutaotlus) ja krediidiandja selgitus krediidiotsuse

kohta. Kohus märgib, et hagi lisa 12 toob välja üksnes sama teabe, mis juba hagis

märgitud, so tehtud päring maksehäireregistrisse, mis näitas, et maksehäireid ei olnud

ning maksuameti vastus viimase 5 kuu sissetulekute kohta (vastavalt 692,41 eurot ja

877,14 eurot). Ei nähtu, et oleks kontrollitud kostja reaalseid kulusid, sj taotlustest

märgitud igakuised kohustused 0 eurot (dtl 69) ning 100 eurot (dtl 70) ei ole eluliselt

usutavad.

Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgne krediidi kulukuse määrasid

(40,99% ja 20,10%%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.23.a määratud eraisikutele

antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. 20.05.24 sõlmitud llepingus nr.

xxxx kokku lepitud krediidi kulukuse määr 40,99% ning 21.05.24 sõlmitud lepingus nr.

xxxx kokku lepitud krediidi kulukuse määr 20,10% Eesti Panga poolt avaldatud keskmise

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale

(17,36*3=52,08%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud,

vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud

intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et

eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu

puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel

seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

madalam.

Lepingu nr. xxxx muutmise kokkuleppe sõlmimisega oli kostjal tasumata põhisumma

1017,84 eurot (Lisa 3). Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodi 20.06.2024 – 20.05.2029. a. Kostjal on põhiosa võlgnevus

alates 1. osamaksest, s.o 20.06.2024 kuni 4. osamakseni 20.09.2024. Kostjalt laekumisi

endisele võlausaldajale põhiosa katteks toimunud ei ole. Seega on lepingust nr. xxxx

tulenev põhivõlg summas 1017,84 eurot. Lepingu nr. xxxx muutmise kokkuleppe

sõlmimisega oli kostjal tasumata põhisumma 5281,65 eurot (Lisa 4). Kostja kohustus

kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud kolme makse alusel alusel perioodi 20.06.2024

– 20.05.2030. a. Kostjal on on põhiosa võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 20.06.2024

kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 20.09.2024. Kostjalt laekumisi endisele

võlausaldajale põhiosa katteks toimunud ei ole. Seega on lepingust nr xxxx tulenev

põhivõlg summas 5281,65 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 6299,49

(1017,84+5281,65) eurot.

Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 25.09.24 avaldusega

toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kohus

mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga lepingu alusel

sissenõutavaks muutunud laenu 6299,49 eurot.

Hageja nõuab lepingu nr. xxxx alusel kostjalt intressivõlgnevust alates 1. osamaksest, so

20.06.24 kuni 4. osamakseni 20.09.24.a kokku summas 120,7 eurot

(21,2+36,2+33,89+29,41). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 22%

aastas.

Hageja nõuab lepingu nr. xxxx alusel kostjalt intressivõlgnevust alates 1. osamaksest, so

20.06.24 kuni 4. osamakseni 20.09.24.a kokku summas 288,38 eurot

(64,47+73,63+75,45+74,83). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 16,9%

aastas.

Kuna kohus tuvastas eespool, et lepingud on kostjaga sõlmitud vastutustundliku

laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingutele kohaldada VÕS § 403⁴ lg-st 7 tulenevalt

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Seega kuulub hageja intressinõue rahuldamisele

osaliselt lepingu alusel perioodil 20.06.24-26.09.24 maksegraafikujärgselt summalt 72,89

eurot (11,78+61,11) eurot.

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-

134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p

11).

Hageja palus mõista välja viivist lepingust tulenevalt nõudelt summas 1017,84 eurot ja

5281,65 eurot alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 26.09.24 kuni

hagi esitamise päevani 05.02.245.a kokku summas 406,03 eurot (81,43+324,6). Viivise

nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on

viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist lepingust

tulenevalt põhivõlgnevuselt summades 1017,84 eurot ja 5281,65 eurot alates 06.02.25.a

määraga 9,9%. Hageja nõue on TsMS § 367 alusel põhjendatud.

Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulude VÕS § 113² lg 2 p 3 alusel

sissenõudmiskulude hüvitis peale lepingu lõppemist summas 100 eurot ning lepingutasu

summas 15 eurot, haldustasu summas 15,60 eurot

Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka

kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju

hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale

seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus

nõude sissenõudmiskulude 100 eurot, lepingutasu 15 eurot, haldustasu 15,60 eurot

hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista hageja

kasuks põhivõlgnevus 6299,49 eurot, seadusjärgne intress perioodi 20.06.24-26.09.24

eest 72,89 eurot ning viivis 406,3 eurot ja edaspidine viivis.

Menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 700 eurot

ja esindustasu 696 (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 700 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 700 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi

puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva

vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist

tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud

tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 4 h,

169 eur/h summas 676 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega

istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud

ajaliseks kuluks 3 tundi, kokku summas 300 eurot (3*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt

TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 1020 eurot

(700+300+20). Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, so 92% ulatuses, siis mõistab kohus

hageja menetluskulud kostjalt välja 938,4 eurot (1020*92%).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (938,4

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik