Legislator Case Law & Legislation
2-24-141103/6 AI generated

2-24-141103/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-141103/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt E. O. hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust 2102416301 tulenev teises lauses sätestatud määras alates 24.01.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

Legislator headnote

AI generated

2-24-141103/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt E. O. hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust 2102416301 tulenev teises lauses sätestatud määras alates 24.01.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2025.a, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-24-141103

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi E. O. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1831,84 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046;

lepinguline esindaja: A. V., e-post: XXX

Kostja: E. O., isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt E. O. hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust 2102416301 tulenev

põhivõlgnevus 1324,19 eurot, intress 164,94 eurot, viivis 145,06 eurot, võla

sissenõudmiskulud kokku 50 eurot ning viivis põhinõudelt 1324,19 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 24.01.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt E. O. hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 335 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb E. O.l tasuda B2 Impact OÜ-le

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Hinnates kostja krediidivõimelisust, sõlmisid E. O. (kostja) ja BB Finance OÜ

(krediidiandaja) 08.12.2023 lisalaenu lepingu 2102416301 (lisa 11), millest hageja nõude

esitamisel ja põhjendamisel lähtub (eelmine leping lõpeb lisalaenu lepingu sõlmimisega

ning eelmise lepingu laenujääk kantakse üle uude lepingusse). Lisalaen summas 686

eurot on kostja arveldusarvele väljastatud 08.12.2023. Lepingu personaalsete tingimuste

„Laenulepingu põhitingimused“ lepiti kokku laenusummas 1499,55 eurot, intressimääras

40,16% aastas, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse

määras 49,99% aastas, maksete kogusummaga 2230,20 eurot. Kostja sissetulekuks

arvestati minimaalselt 1000 eurot, mida kontrolliti. Kuludeks arvestati muud finantskulud

150 eurot, muud kohustused 416 eurot ja lisapuhveriks 50 eurot, ja seega jäi kostjale veel

384 eurot. Osamakse suuruseks jäi sellise arvestuse järgi 92,92 eurot. Kostja poolt on

lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 388,51 eurot, millest põhiosa katteks

on arvestatud 175,36 eurot, intressi katteks 192,16 eurot, viivise katteks 1,71 eurot ning

refinantseeritud laenu intressi katteks 4,28 eurot, meeldetuletustasude katteks 15,00 eurot.

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid,

jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 10.05.2024, 10.06.2024,

10.07.2024 osamakse tasumisega, andis krediidiandaja kostjale 24.07.2024 teatisega

võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas

kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 07.08.2024 ei likvideerinud,

olles täielikult viivituses enamgi kui kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles

krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles

08.08.2024.

Hageja palub välja mõista kostjalt E. O. hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust

2102416301 tulenev põhivõlgnevus 1324,19 eurot, intress 164,94 eurot, viivis 145,06

eurot ja võla sissenõudmiskulud kokku 50,00 eurot ja viivis põhinõudelt 1324,19 eurolt, so

eurolt alates 24.01.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni; menetluskuluna kokku summa

335,00 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot ja menetluses

kokku tasutud riigilõiv summas 315,00 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatud 05.02.25 kättetoimetamis portaali kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata

10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (48,49% ja 49,99%) ei ole

vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine,

kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti

Panga poolt alates 31.05.2022 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr oli 16,30%. ning alates 30.11.2023 määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. Kostja sõlmis 17.09.2022

laenulepingu nr 2102242892, mille krediidi kulukuse määraks on 48,49% ning

08.12.2023 lisalaenu lepingu 2102416301, mille krediidi kulukuse määraks on 49,99%.

Seega vastas lepingute krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määradele

(16,30*3=48,9% ning 17,36*3= 52,08%) ning lepingutes kokkulepitud krediidi kulukuse

määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 315 eurot, siis peab kohus

põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot. Tulenevalt TsMS § 484.2 on

põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest

ei nähtu. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 335 eurot

(315+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (335

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik