2-24-125080/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.04.2025, Tallinn, kantselei

Tsiviilasja number

2-23-101292

Tsiviilasi

Osaühing Europark Estonia hagi A. L.´i vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

30 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA,

registrikood 0811490, asukoht Estonia pst 9,

10143 Tallinn;

Hageja esindaja: M. J.

Kostja: A. L. (isikukood: XXX Asukoht: XXX

E-post: XXX)

Menetlusliik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ EUROPARK ESTONIA hagi A. L.i vastu leppetrahvi

võla 15 eurot ja sissenõudmiskulude 15 eurot väljamõistmiseks.

2. Jätta OÜ EUROPARK ESTONIA menetluskulud tema enda kanda ja A. L.i

menetluskulud tema enda kanda ning poolte kulude rahaline suurus kindlaks

määramata.

Selgitus: Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtud lahendi jõustumiseni kompromissi.

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on

võtnud kompromissi alusel kohustuse.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7

Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevust 30 eurot, millest 15 eurot on

leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud. Hageja palub menetluskulud jätta

kostja kanda ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja jätta poolte menetluskulud täies ulatuses

kostja kanda.

Asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki registrimärgiga nr XXX omanik või vastutav kasutaja,

kui sõiduk oli 02.07.2022 kl 17:05 pargitud Kristiine Keskuse parkimisalal. Parkimisalgus oli

fikseerimata jäetud. Sellega rikkus kostja parkimistingimusi. Hageja tegi leppetrahvi nr 0370

2072 2170 5332 summas 15 eurot. Leppetrahvi kviitung asetati sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele. Hageja saatis kohtueelselt kostjale kaks meeldetuletuskirja leppetrahvi maksmiseks:

1) posti teel lihtkirjaga 06.09.2022 rahvastikuregistrist saadud aadressil XXX ja 2) e-posti teel

kostjaga seotud X OÜ (registrikood XXX) registreeritud e-posti aadressil XXX. Sellelt e-posti

aadressilt esitas kostja ka vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. Kostja ei tasunud trahvi ka

täiendavalt antud tähtajaks. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 30

euro nõudes, millest 15 eurot on leppetrahv ja 15 eurot seadusejärgne sissenõudmiskulu.

Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt sai ta 04.07.2024 esimest korda teada meili teel, et

temalt nõutakse võlga koos menetluskuludega 115 €. Kostja märkis, et ta pole aasta jooksul

saanud ühtegi teavet ei meili ega ka sms-ga telefonile. Pärast vastuväitega tutvumist saatis

hageja 05.07.2024 kostjale selgituse meeldetuletuskirjade saatmise kohta, tõendades kirjade

saatmist ehk nõude põhjendatust. Sellele kirjale kostja ei vastanud ega nõudeid ei tasunud.

Kostja vastus

Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja ei olnud trahvist teadlik, kuna rikkumise ajal kasutas ja

parkis sõidukit volituse alusel I. K.. Kostja ei saanud ühtegi sõnumit (SMS), kirja ei e-posti

ega tavapostiga. Kuna kostja ei saanud trahvi kohta teavitust, jäi ära võimalus tasuda

õigeaegselt leppetrahv ja vältida kohtumenetlust.

Kohtu põhjendused

I

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i 405 järgi menetleb kohus asja lihtmenetluses,

kuna hagi hind, nii põhinõudes kui kõrvalnõudes on mõlemad alla 3500 eurot. TsMS §-i 444

lg-e 2 järgi on otsus lihtsustatud vormis, kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus

ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne

väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu

04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

Parkimisleping on võlaõigusseaduse (VÕS) § -i 271 mõttes üürilepinguks, mille kohaselt

tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest

kasutamise eest tasu. VÕS § -i 389 järgi kohustub üks isik asja tasuta kasutamise lepinguga

andma teisele isikule üle eseme tasuta kasutamiseks, mis tähendab, et selleks peab olema

pooltevaheline kokkulepe (leping). Parkimisleping on üürileping, kui parkimise eest tuleb

maksta tasu. Kui selle eest ei tule tasu maksta, siis on parkimisleping asja tasuta kasutamise

leping VÕS § 389 järgi.

VÕS §-i 76 lg-e 1, 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § -i

101 lg-e 1 p-i 1, §-i 108 lg-e 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS §-i 8 lg-e 1 järgi on leping tehing kahe või enama

isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad

midagi tegema või tegemata jätma, lg -e 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik.

VÕS § -i 158 lg-e 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

VÕS § -i 159 lg -e 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et

ta leppetrahvi nõuab.

VÕS §-i 113.2 lg-e 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

kuni 500 eurot.

Tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § -i 69 lg-e 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte

saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud

tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta

ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab

teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust

rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel

kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte

saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud

ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-

117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks

viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks

juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega.

Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib

tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu

lahendit nr 2-117146, p 12).

II

Hageja on tõendanud, et kostja oli registrimärgiga nr XXX sõiduki omanik 02.07.2022 kl

17:05 kui sõiduk oli pargitud hageja poolt opereeritaval Kristiine Keskuse parkimisalal

(Transpordiameti andmete väljavõte, dtl 32, fotod parkimisest, dtl 44-52). Hageja on

tõendanud esitatud, et viidatud kohus võis sõidukit parkida 4 tundi tasuta kui parkimise

algusaeg oli fikseeritud parkimiskellaga nähtavalt või parkimise algusaeg oli fikseeritud

parkimiskioskis (väljavõte tingimustest, dtl 36-41). Seega saab rääkida, et mainitud kohas

sõiduki parkimisleping on VÕS § 389 järgi asja tasuta kasutamise leping.

Riigikohus on lahendis nr 2-22-130552 selgitanud, et parkimislepingu pooleks saab lugeda

sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui nimetatud isik ei tõenda, et sõidukit juhtis muu

isik (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31) ning kostja on see isik, kes võib tõendeid

esitades ümber lükata viidatud eelduse sõidukit juhtinud isiku kohta. Kolleegium leidis, et

sõiduki kasutajate nimede ja isikukoodide esitamine ei ole piisav, tõendamaks seda, kes juhtis

sõidukit parkimiskorra rikkumise ajal. Tegemist on üksnes kostja sellekohase väitega, mitte

tõendiga.

Kostja on tõendanud kohtule esitatud 18.01.2022 volikirjaga I. K. sõiduki kasutamiseks

(kehtiv 31.12.2023, dtl 167) ja I. K. seletuskirjaga (dtl 271, 272, 277), et tema kasutas

02.07.2022 vaidlusalust sõidukit kostjalt saadud volikirja alusel ja on vastutav 02.07.2022

asetleidnud parkimislepingu rikkumise eest. Seega on kostja tõendanud vastuväidet, et

Tallinnas 02.07.2022 kl 17:05 Kristiine keskuse parkimiskohas sõidukit reg.m XXX parkinud

isik ei olnud kostja ning et hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud VÕS §-i 8 lg-e 1, VÕS § -

i 389 järgi parkimisleping. Seega ei tõusetu küsimust VÕS §-i 100 mõttes sellest, et kostja

oleks rikkunud parkimislepingu tingimusi, mille eest saanuks hageja esitada rikkumisest

tulenevaid nõudeid, sj leppetrahvi nõuet VÕS § -i 8 lg-e 2, §-i 76 lg-te 1, 2, § -i 101 lg-e 1 p-i

1, §-i 108 lg -e 1, §-i 158 lg-e 1 järgi. Kuna kostja ei ole hagejaga parkimislepingut sõlminud

ja seetõttu ei saanud ta rikkuda lepingust tulenevaid kohustusi, ei saa hageja nõuda ka VÕS §

-i 113.2 lg-e 2 p-i järgi kostjalt sissenõudmiskulusid.

Hageja nõue leppetrahvi 15 eurot ja sissenõudmiskulude 15 eurot hüvitamiseks jääb

rahuldamata.

Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtud lahendi jõustumiseni kompromissi. Kompromiss

kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud

kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5).

Menetluskulude jaotus

TsMS §-i 174 lg-e 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise

tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § -i 173 lg-e 1 kohaselt asja menetlenud

kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. TsMS § -i 138 lg-1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS §-i 144 p-i 1 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus-

ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega, samuti §-i 484.2 ja § -i 144

p-i 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Tulenevalt TsMS §-i 162 lg-st 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti,

lg -e 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Hageja on tõendanud kohtule esitatud meeldetuletuskirjaga 06.09.2022 (dtl 54, sama ka dtl

184), et saatis kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile teate vaidlusaluse leppetrahvi kohta

ja viitas avalduses ka hageja veebilehe andmetele, kuhu on võimalik vaie esitada

(www.vaie.europark.ee), paludes tasuda leppetrahv ja muud kulud 16.09.2022. Korduv

meeldetuletus on kostjale saadetud e-posti aadressile XXX 21.06.2024, so enne maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamist 02.07.2024 (dtl 59, ka 189). Kostja vastas samalt e-posti

aadressilt maksekäsu osakonnale, et on saanud avalduse kätte. Kostja on käesolevas

menetluses suhelnud kohtuga sellelt e-posti aadressilt. Seega on hageja kostjale

rahvastikuregistrijärgse aadressile posti teel ja kostja teadaolevale e-posti aadressile teateid ja

meeldetuletuskirju saates käitunud kooskõlas TsÜS §-s 69 lg -s 2 sätestatuga. Nii oli kostjal

mõistlikult võimalik nendele aadressidele saadetud kirjadega tutvuda. Kostja vastuväited, et ta

pole meeldetuletusi ja kirju saanud, on ümber lükatud.

Praegusel juhul on kostja see isik, kes võis tõendeid esitades ümber lükata hagis viidatud

eelduse sõidukit parkinud isiku kohta (hageja olevate andmetel oli tal õiguslik eeldus, et see

oli kostja kui sõiduki omanik). Kostja tõendas oma väidet, et sõidukit parkis muu isik, alles

hagimenetluses (21.11.2024, 28.03.2025 esitatud tõendid) ega väitnud maksekäsu

kiirmenetluses, et sõidukit kasutas ja parkis hagis märgitud ajal muu isik ja seda olukorras,

kus kostjale oli ju teada tema end 18.01.2022 antud volikirja alusel, kelle kasutusse ta sõiduki

andis.

Kui kostja oleks kohe, arvestades nõudekirjade saatmist kostjale (06.09.2022 ja 21.06.2024)

esitanud hagejale tegeliku kasutaja andmed ja tõendid (nimi, volikiri, seletuskiri), oleks

pooltel olnud võimalik maksekäsu kiirmenetluse ja hagimenetlusega kaasnevaid kulusid

vältida. Kohtu hinnangul oli kostjal mõistlik võimalus hoida ära kohtumenetlustega

kaasnevaid kulusid. Seega ei ole põhjust jätta hageja ja kostja menetluskulusid TsMS § 162 lg

1, 2 järgi hageja kanda. Eeltoodud kaalutlustel on äärmiselt ebaõige jätta hageja ja kostja

menetluskulud hageja kanda ning kohtu arvates on õiglane jätta TsMS § 162 lg 4 alusel kostja

menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda

Kohus ei määra kindlaks seetõttu poolte kulude rahalist suurust.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik