2-24-126976/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.04.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-126976

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

5254,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Holm Bank AS, registrikood: 14080830, asukoht:

Posti tn 30, Haapsalu linn, Haapsalu linn, Lääne maakond

Hageja lepinguline esindaja: Helina Sild, e-posti aadress: xxx

Kostja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Xlt Holm Bank AS kasuks laenulepingute nr 52207040079, 52203280027,

52211130010 ja lisade nr 1 alusel tekkinud põhivõlgnevus 2866,35 eurot, intressivõlgnevus

40,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 55,17 eurot, edasiulatuv viivis alates

19.09.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2866,35 eurolt kuni

põhinõude 2866,35 euro täitmiseni, sissenõudmiskulud 30 eurot.

3. Jätta rahuldamata Holm Bank AS hagi X vastu põhinõude 1422,62 euro, lepingute

muutmise tasude 71,96 euro, intressinõude 126,53 euro, sissenõutavaks muutunud viivisenõude

68,88 euro ja ajatatud kõrvalnõuete 42,27 euro osas.

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Välja mõista Xlt Holm Bank AS kasuks menetluskulud 389,60 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. Pooled sõlmisid 04.07.2022 laenulepingu nr 52207040079, mille alusel sai kostja hagejalt laenu

3000 eurot. Laenu lõpptähtajaks on lepingu järgi 10.07.2025. Lepingu tasuks on 60 eurot,

intressimäär 6,90% aastas, krediidikulukuse määr 14,59% aastas ning krediidi kogukulu on 3684,97

eurot. Vastavalt lepingu p-ile 2 võib hageja nõuda viivist lepingujärgsete maksetega hilinemisel

lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui see on kõrgem. Lepingu

sõlmimise päeval oli viivisemäär 8,00% aastas (0,02% päevas). Viivist arvutatakse tasumata makselt

alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivitatud päeva eest. Laenu põhiosa, intress ja

lepingutasu tuli tagastada kostjal maksegraafiku alusel 10.08.2022-10.07.2025, osamaksetena,

osamakse suuruseks 102,37 eurot ja 10.07.2025 osamakse 102,02 eurot. 30.11.2023 sõlmisid pooled

laenulepingu nr 52207040079 lisa 1 ja 3 (uus maksegraafik) ja 04.07.2022 maksegraafik loeti

kehtetuks, lepingu täitmise lõpptähtajaks oli 10.07.2025, intress 6,90% aastas, uueks

krediidikulukuse määraks on 13,35% aastas. Lepingu muutmise tasu 30 eurot, igakuine haldustasu 0

eurot. Tagastamata laenujääk oli 1818,16 eurot. Laenu kogukulu oli lisa 3 koostamise päeval

2082,93 eurot. Uue maksegraafiku kohaselt pidi laenu, intresside, lepingu muutmise tasu ja ajatatud

kõrvalnõuete tagastamine toimuma 10.12.2023 summas 13,31 eurot, 10.01.2024 kuni 10.03.2024

summas 13,24 eurot, 10.04.2024 kuni 10.06.2025 summas 126,88 eurot ja 10.07.2025 osamaksena

summas 126,70 eurot. Kostja märkis 04.07.2022 krediiditaotluses oma igakuiseks sissetulekuks 1264

eurot, kohustuste suuruseks 500 eurot, ülalpeetavaid kostjal ei olnud. Hageja tegi kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks päringud maksehäireregistrisse AS Creditinfo Eesti ja OÜ

Krediidiregister, kostjal maksehäired puudusid. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja keskmiseks

sissetulekuks 1261,55 eurot. Hageja võttis arvesse kostja igakuise sissetulekuna 1261,55 eurot ja

kohustused 500 eurot, millele liitis hageja elatismiinimumi 234 eurot, hageja ees oleva kohustuse

114,56 eurot, kohustused olid kokku 848,56 eurot. Kostjal oli varasemalt hagejaga sõlmitud mitu

laenulepingut, mis olid nõuetekohaselt täidetud. Hageja hinnangul oli kostja maksevõimeline ja

hageja järgis vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on maksegraafikujärgsed osamaksed täielikult tasutud kuni

10.03.2024. Alates 10.04.2024 on osamaksed tasumata (vt lisa 3, lepingu nr 52207040079

lisakokkulepe nr 1 maksegraafik ja teabeleht). Hageja toob välja tasutud summad ning milliste

kohustuste katteks need on arvestatud: tasutud on kokku 1696,29 eurot (periood 05.08.2022-

06.04.2024); tasutud summast kaeti põhiosa 1181,84 eurot, intressi 456,59 eurot, viivist 0,34 eurot,

lepingutasu 45,93 eurot, menetluskulu 5 eurot, ajatatud kõrvalnõuet 6,59 eurot. Lepingu p 2 ja

hinnakirja kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt meeldetuletuskirjade saatmise eest kuni 5 eurot.

Hageja edastas kostjale järgmised teated: 12.04.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu

0 eurot (hagi lisa 8 lepingu nr 52207040079 meeldetuletus e-postiga 12.04.2024); 19.04.2024

saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot (hagi lisa 9 lepingu nr 52207040079

meeldetuletuskiri 19.04.2024); 12.05.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot

(hagi lisa 10 lepingu nr 52207040079 meeldetuletus e-postiga 12.05.2024); 24.05.2024 saadetud

teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot (hagi lisa 11 lepingu nr 52207040079

meeldetuletuskiri 24.05.2024). Kokku nõuab hageja kostjalt menetluskulu 10 eurot. Kostja

menetluskulu tasunud ei ole. Kostjal oli osaliselt või täielikult tasumata 10.04.2024, 10.05.2024 ja

10.06.2024 maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja 20.06.2024 saatis kostja e-posti aadressile: xxx

lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja saatis Kostjale samal päeval tähitud kirjana ülesütlemise

avalduse kostja poolt lepingus märgitud elukoha aadressile: xxx, milles hageja andis kostjale

2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et

võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 04.07.2024

olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kuna hageja poolt 20.06.2024 edastatud kirjale kostja ei

reageerinud, lõppes leping 04.07.2024 hagejapoolse ülesütlemisega. Lepingust nr 52207040079

tulenevad nõuded on järgmised:seisuga 18.09.2024 tagastamata põhivõlajääk 1818,16 eurot (lisa 3;

osamaksed 10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024, 10.03.2024 on tasutud, tasumata on osamaksed

alates 10.04.2024-10.07.2025);intressivõlgnevus 64,09 eurot, intressimäär 6,90% aastas, periood

11.03.2024-04.07.2024 (lepingu ülesütlemiseni); intressi osamaksed 10.12.2023 10,11 eurot,

10.01.2024 10,11 eurot, 10.02.2024 10,11 eurot, 10.03.2024 10,11 eurot on tasutud; tasumata on

osamaksed alates 10.04.2024 kuni 10.06.2024 52,27 eurot. Võlas on ka intress perioodil 11.06.2024-

04.07.2024 (aluseks on võetud 10.07.2024 intressi osamakse 15, 27 eurot, 15,27/31=0,492581 eurot

päeva intress, 24 x 0,492581 = 11,821944 eurot ehk ümardatult 11,82 eurot (24 päeva intress). 52,27

+ 11,82 = 64,09 eurot (kogu intressi nõude suurus), viivisevõlgnevus 52,26 eurot, viivisemäär 12,5%

aastas, periood 11.04.2024-30.06.2024; 12,25% aastas periood 01.07.2024-18.09.2024, lepingus

ajatatud kõrvalnõuded 26,08 eurot, lepingu sõlmimisel kuulus kokkuleppel ajatamisele 32,67 eurot.

Ajatatud kõrvalnõuded olid hagiavalduse punktis 1.2 viidatud Lepingu sõlmimise hetkeks

kogunenud kostja poolt tasumata võlgnevused. Lepingu lisakokkuleppe nr 1 sõlmimise hetkel kuulus

hageja ja kostja kokkuleppel ajatamisele arvestatud, kuid veel tasumata intressimaksed summas

12,60 eurot ja lepingu sõlmise tasu jääk summas 20,07 eurot. Hageja ja kostja leppisid kokku, et

Lepingust tulenevad kõrvalnõuded jagatakse võrdselt laenutähtpäevani kehtivale lepinguperioodile.

Kostjal on ajatatud kõrvalnõuded tasutud kuni 10.03.2024. Alates 10.04.2023 on ajatatud

kõrvalnõuded tasumata. Tasutud on ajatatud kõrvalnõuded. 10.12.2023 1,70 eurot, 10.01.2024 1,63

eurot, 10.02.2024 1,63 eurot, 10.03.2024 1,63 eurot. Tasumata on osamaksed perioodil 10.04.2024-

10.07.2025 16 kuud x 1,63=26,08 eurot, lepingu muutmise tasu 24 eurot, lepingu p 4 on fikseeritud

lepingu muutmise tasu 30 eurot. Lepingu muutmise tasu osamaksed on tasutud kuni 10.03.2024

(periood 10.12.2023-10.03.2024, 4 kuud 1,50=6 eurot). Alates 10.04.2024 kuni 10.07.2025 on

lepingu muutmise tasu osamaksed tasumata, so kokku 24 eurot, meeldetuletuskirjade 19.04.2024,

24.05.2024 tasu kokku 10 eurot, edasiulatuv viivis alates 19.09.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlgnevuselt 1818,16 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Pooled sõlmisid

28.03.2022 laenulepingu nr 52203280027. Kostja sai hagejalt laenu 3325 eurot, lepingu tasu 1 eurot

(lep p 2), tagastamise lõpptähtaeg 10.04.2025, intressimäär 7,90% aastas, krediidikulukuse määr

15,15% aastas, kogukulu 4124,10 eurot. Laen, intress ja lepingutasu tuli tagastada maksegraafiku

alusel, 10.05.2022-10.03.2025 osamaksetena 114,56 eurot ja 10.04.2025 114,50 eurot. 30.11.2023

sõlmiti laenulepingu nr 52203280027 lisakokkulepe nr 1 ja 28.03.2022 maksegraafik loeti kehtetuks

ning sõlmiti uus maksegraafik, lõpptähtajaga 10.04.2025 ja intressimääraga 7,90% aastas,

krediidikulukuse määr 15,08% aastas, lepingu muutmise tasu 30 eurot, igakuine haldustasu 0 eurot,

tagastamata laenujäägiks oli 1750,08 eurot, laenu kogukulu 1982,59 eurot. Uue maksegraafiku järgi

tuli laen, intress, lepingu muutmise tasu ja ajatatud kõrvalnõuete tagastamine toimuma järgnevalt:

10.12.2023 13,81 eurot, 10.01.2024-10.03.2024 13,67 eurot, 10.04.2024-10.03.2025 148,30 eurot ja

10.04.2025 148,17 eurot (osamaksetena). Kostja on 28.03.2022 krediiditaotluses märkinud oma

igakuiseks sissetulekuks 1113 eurot, kohustuste suuruseks 250 eurot, ülalpeetavaid kostjal ei olnud.

Hageja tegi kostja maksehäirete kontrollimiseks päringud maksehäireregistritesse AS Creditinfo

Eesti ja OÜ Krediidiregister. Kostjal maksehäireid ei olnud. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja

keskmine sissetulek 1237,22 eurot. Hageja võttis aluseks kostja sissetulekuna 1237,22 eurot ja kostja

krediiditaotluses märgitult kohustuste suuruse 250 eurot, millele hageja liitis juurde elatismiinimumi

234 eurot, kostja kohustused kokku 484 eurot. Hageja hinnangul oli kostja laenu saamiseks

maksevõimeline. Krediidivõimelisuse hindamisel arvestas hageja ka seda, et kostja oli varem

sõlmitud laenulepinguid nõuetekohaselt täitnud. Hageja leidis, et on laenulepingu sõlmimisel

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja tasus perioodil 08.05.2022-07.04.2024 2

239,85 eurot, sellest põhiosa katteks 1 574,92 eurot, intressi katteks 645,29 eurot, viivise katteks

0,39 eurot, lepingutasu katteks 7,79 eurot, menetluskulu katteks 8 eurot ja ajatatud kõrvalnõuete

katteks 3,46 eurot. Kostjal on maksegraafikujärgsed osamaksed tasutud kuni 10.03.2024, alates

10.04.2024 on osamaksed tasumata. Kostjal oli osaliselt või täielikult tasumata 10.04.2024,

10.05.2024 ja 10.06.2024 maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja saatis 20.06.2024 kostja e-posti

aadressile: xxx Lepingu ülesütlemise avalduse, samal päeval tähitud kirjana kostja postiaadressile:

xxx, milles anti kostjale kahe nädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ja kokkuleppe saavutamiseks.

Avalduses teatati, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingu 04.07.2024 erakorraliselt üles.

Võlgnevust ei tasutud ja leping lõppes 04.07.2024. Laenulepingust nr 52203280027 tulenevad

nõuded on järgmised: põhivõlgnevus on seisuga 18.09.2024 1750,08 eurot (tasutud on 10.12.2023,

10.01.2024, 10.02.2024, 10.03.2024 osamaksed; tasumata on osamaksed perioodil 10.04.2024-

10.04.2025), intressivõlgnevus on 67,99 eurot (intressimäär 7,90% aastas, periood 11.03.2024-

04.07.2024, so lepingu ülesütlemiseni). Kostjal on tasutud intressiosamaksed kuni 10.03.2024

(tasutud: 10.12.2023 11,08 eurot, 10.01.2024 11,08 eurot, 10.03.2024 11,08 eurot), alates 10.04.2024

on intressiosamaksed tasumata (10.04.2024 20,04 eurot, 10.05.2024 18,61 eurot, 10.06.2024 17,17

eurot), meeldetuletuskirjade saatmise tasu 10 eurot (lepingu p 2 ja hinnakiri, 19.04.2024

meeldetuletuskiri 5 eurot, 24.05.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot), sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus on 51,67 eurot (viivisemäär 12,5% aastas, periood 11.04.2024-30.06.2024 ja

12,25% aastas periood 01.07.2024-18.09.2024), ajatatud kõrvalnõuded 10,79 eurot, lepingu

sõlmimise hetkel kuulus poolte kokkuleppel ajatamisele 14,25 eurot (ajatatud kõrvalnõuded olid hagi

p-is 2.2 viidatult lepingu sõlmimise hetkeks kogunenud kostja poolt tasumata võlgnevused).Lepingu

sõlmimise hetkel kuulus hageja ja kostja kokkuleppel ajatamisele arvestatud, kuid veel tasumata

intressimaksed summas 14,00 eurot ning lepingu sõlmimise tasu jääk summas 0,25 eurot. Hageja ja

kostja leppisid kokku, et lepingust tulenevad kõrvalnõuded jagatakse võrdselt laenutähtpäevani

kehtivale lepinguperioodile. Kostjal on tasutud ajatatud kõrvalnõuete osamaksed kuni 10.03.2024.

Alates 10.04.2024 on ajatatud kõrvalnõuded tasumata, lepingu muutmise tasu 22,96 eurot (alus:

lepingu p 4, kostjal on lepingu maksegraafikujärgsed lepingu muutmise tasu osamaksed tasutud kuni

10.03.2024. Alates 10.04.2024 on maksegraafikujärgsed lepingu muutmise tasu osamaksed

tasumata), edasiulatuv viivis alates 19.09.2024 (hagi esitamisele järgnevast päevast) VÕS § 113 lg-s

1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1750,08 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

Laenulepingust nr 52203280027 tulenevad nõuded on kokkuvõtvalt: põhivõlgnevus 1750,08 eurot,

intressivõlgnevus 67,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 51,67 eurot, ajatatud

kõrvalnõuded 10,79 eurot, lepingu muutmise tasu 22,96 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot ja

edasiulatuv viivis alates 19.09.2024 (hagi esitamisele järgnevast päevast) VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt 1750,08 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Pooled sõlmisid

13.11.2022 laenulepingu nr 52211130010, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 1000 eurot, lepingu

sõlmimise tasu 30 eurot, tagastamise lõpptähtaeg 10.11.2025, intressi- ja viivisemäär 9,40% aastas,

krediidikulukuse algne määr 20,99% aastas. Maksegraafiku kohaselt pidi laenu põhiosa, intresside ja

lepingutasu tagastamine toimuma 13.11.2022 osamaksena summas 30 eurot, 10.12.2022 kuni

10.10.2025 osamaksena summas 35,60 eurot ja 10.11.2025 osamaksena summas 35,48 eurot.

30.11.2023 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 52211130010 lisakokkuleppe nr 1, millega loeti

kehtetuks 13.11.2022 sõlmitud maksegraafik ning sõlmiti uus maksegraafik. Leping sõlmiti

tagastamise lõpptähtajaga 10.11.2025, intressimääraga 9,40% aastas, lepingu tasu 30 eurot,

haldustasu 0 eurot. Lepingu muudatuse järel on kehtivaks krediidi kulukuse määr on 20,23% aastas.

Uue maksegraafiku kohaselt pidi laenu, intresside, lepingu muutmise tasu ja ajatatud kõrvalnõuete

tagastamine toimuma 10.12.2023 summas 7,14 eurot, 10.01.2024 kuni 10.03.2024 summas 7,02

eurot, 10.04.2024 kuni 10.10.2025 summas 43,06 eurot ja 10.11.2025 osamaksena summas 42,96

eurot. 13.11.2022 kostja krediiditaotluses märgitult on tema igakuiseks sissetulekuks 1246 eurot,

kohustused 500 eurot, ülalpeetavaid kostjal ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja

keskmiseks sissetulekuks 1237,22 eurot. AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister

maksehäireregistrite väljavõtte kohaselt kostjal lepingu sõlmimisel maksehäireid ei olnud. Hageja

võttis arvesse kostja igakuise sissetulekuna 1246 eurot ja kohustusena kostja taotluses märgitult 500

eurot, millele hageja liitis juurde elatismiinimumi 234 eurot ja kohustuse hageja ees 216,93 eurot,

kokku 950,93 eurot. Kostjal oli varasemalt sõlmitud hagejaga mitu laenulepingut, mis olid

nõuetekohaselt täidetud. Eeltoodu põhjal leidis hageja, et kostja oli krediidivõimeline lepingu

sõlmimisel ja hageja on järginud vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Kostjal oli osaliselt või

täielikult tasumata 10.04.2024, 10.05.2024 ja 10.06.2024 maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja

edastas 20.06.2024 kostja e-posti aadressile: xxx lepingu ülesütlemise avalduse ja samal kuupäeval

avalduse kostja postiaadressile: xxx, milles hageja andis kostjale kahenädalase tähtaja kokkuleppe

saavutamiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Kostjat teavitati, et eeltoodu täitmata jätmisel loeb hageja

lepingu 04.07.2024 olulise rikkumise tõttu ülesöelduks. Laenulepingust nr 52211130010 tulenevad

nõuded on järgmised:

Kostjal on laenulepingus maksegraafikujärgsed osamaksed tasutud kuni 10.03.2024 ning alates

10.04.2023 maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Perioodil 13.11.2022-07.04.2024 tasus kostja

lepinguliste kohustuste katteks kokku 492,51 eurot, millest kaeti põhiosa 279,27 eurot, intressi

169,93 eurot, viivist 0,11 eurot, lepingutasu 35 eurot, 7 eurot menetluskulu, ajatatud kõrvalnõuded

1,20 eurot.

-meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot (alus: lepingu p 2 ja hinnakiri, võlateatise tasuks on 5 eurot,

19.04.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot, 24.05.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot), põhivõlgnevus on

720,73 eurot (tasutud on 10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024 ja 10.03.2024 osamaksed; tasumata on

osamaksed 10.04.2024-10.11.2025, kokku 720,73 eurot), intressivõlgnevus 35,26 eurot (intressimäär

9,40 % aastas, periood 11.03.2024-04.07.2024; kostjal on tasutud intressi osamaksed kuni

10.03.2024 (10.12.2023 5,50 eurot; 10.01.2024 5,50 eurot, 10.02.2024 5,50 eurot, 10.03.2024 5,50

eurot); alates 10.04.2024 on intressi osamaksed tasumata, so 10.04.2024 9,95 eurot, 10.05.2024 9,52

eurot, 10.06.2024 9,09 eurot, kokku 28,56 eurot; millele lisandub intressi võla periood 11.06.2024-

04.07.2024 6,70 eurot), sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 20,12 eurot (viivisemäär 12,5%

aastas perioodil 11.04.2024-30.06.2024 ja viivisemäär 12,25% perioodil 01.07.2024-18.09.2024),

ajatatud kõrvalnõuded 5,40 eurot. Lepingu sõlmimise hetkel kuulus poolte kokkuleppel ajatamisele

6,60 eurot. Ajatatud kõrvalnõuded olid hagi punktis 3.2 viidatud lepingu sõlmimise hetkeks

kogunenud kostja poolt tasumata võlgnevused. Lepingu sõlmimise hetkel kuulus poolte kokkuleppel

ajatamisele arvestatud, kuid veel tasumata intressimaksed summas 6,60 eurot. Hageja ja kostja

leppisid kokku, et Lepingust tulenevad kõrvalnõuded jagatakse võrdselt laenutähtpäevani kehtivale

lepinguperioodile. Kostjal on tasutud ajatatud kõrvalnõuete osamaksed kuni 10.03.2024 (tasutud:

10.12.2023 0,39 eurot, 10.01.2024 0,27 eurot, 10.02.2024 0,27 eurot, 10.03.2024 0,27 eurot). Alates

10.04.2024 kuni 10.11.2025 on ajatatud kõrvalnõuded 5,40 eurot (kuu osamakse oli 0,27 eurot)

tasumata.

-lepingu muutmise tasu 25 eurot (alus: lepingu p 4). Kostjal on lepingu maksegraafikujärgsed

lepingu muutmise tasu osamaksed tasutud kuni 10.03.2024 (10.12.2023 1,25 eurot, 10.01.2024 1,25

eurot, 10.02.2024 1,25 eurot, 10.03.2024 1,25 eurot). Alates 10.04.2024 -10.11.2025 on muutmise

tasu osamaksed tasumata, so 25 eurot, edasiulatuv viivis alates 19.09.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt 720,73 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kokkuvõtvalt on

lepingust nr 52211130010 tulenevad nõuded järgmised: põhivõlgnevus 720,73 eurot,

intressivõlgnevus 35,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 20,12 eurot, ajatatud

kõrvalnõuded 5,40 eurot, lepingu muutmise tasu 25 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot ning

edasiulatuv viivis alates 19.09.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

720,73 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Hagi ese on järgnev (hageja palub kostjalt välja mõista

järgmised nõuded):

- lepingu nr 1 põhivõlgnevus 1818,16 eurot, intressivõlgnevus 64,09 eurot, meeldetuletuskirjade tasu

10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 52,26 eurot, lepingu muutmise tasu 24 eurot ja

ajatatud kõrvalnõuded 26,08 eurot, edasiulatuv viivis alates 19.09.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt 1818,16 eurolt kuni põhivõla täitmiseni;

-lepingu nr 2 põhivõlgnevus summas 1750,08 eurot, intressivõlgnevus 67,99 eurot,

meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 51,67 eurot, lepingu

muutmise tasu 22, 96 eurot ja ajatatud kõrvalnõuded 10,79 eurot, edasiulatuv viivis alates 19.09.2024

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1750,08 eurolt kuni põhinõude

täitmiseni;

-lepingu nr 3 põhivõlgnevus summas 720,73 eurot, intressivõlgnevus 35,26 eurot,

meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 20,12 eurot, lepingu

muutmise tasu 25 eurot ja ajatatud kõrvalnõuded 5, 40 eurot, edasiulatuv viivis alates 19.09.2024

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 720,73 eurot kuni põhinõude

täitmiseni.

Kostja vastuväited

2. Menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse on kostja KÄPO vahendusel kätte saanud

21.10.2024. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 11.11.2024 kostja hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-

is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude

aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse

korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi

tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta

tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või

kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt

lahendab kohus asja sisulise otsusega.

5. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-126976 Holm Bank AS hagi X vastu võlgnevuse

nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded:

- laenulepingu nr 52207040079 lisa nr 1 alusel tekkinud põhivõlgnevus 1818,16 eurot,

intressivõlgnevus 64,09 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 52,26 eurot, lepingu muutmise tasu 24 eurot ja ajatatud kõrvalnõuded 26,08 eurot,

edasiulatuv viivis alates 19.09.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

1818,16 eurolt kuni põhivõla täitmiseni;

-laenulepingu nr 52203280027 lisa nr 1 alusel tekkinud põhivõlgnevus summas 1750,08 eurot,

intressivõlgnevus 67,99 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 51,67 eurot, lepingu muutmise tasu 22,96 eurot ja ajatatud kõrvalnõuded 10,79

eurot, edasiulatuv viivis alates 19.09.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 1750,08 eurolt kuni põhinõude täitmiseni;

-laenulepingu nr 52211130010 lisa nr 1 alusel tekkinud põhivõlgnevus summas 720,73 eurot,

intressivõlgnevus 35,26 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 20,12 eurot, lepingu muutmise tasu 25 eurot ja ajatatud kõrvalnõuded 5,40 eurot,

edasiulatuv viivis alates 19.09.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

720,73 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

6. Hageja nõuded tulenevad kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingute nr 52207040079,

52203280027 ja 52211130010 lisakokkulepetest, so lisadest nr 1. Kuna hageja sõlmis

krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub

alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6),

siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

7. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas

nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib

ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja

C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18,

OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude

väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral

tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-

106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu

13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr

2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et

krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187

on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue

tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et

tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija

krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui

krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

8. 03.09.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud

ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning kostja oli kõigi kolme krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja

tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034

lg-le 7.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi

lisad 4, 17, 30 (kostja laenutaotlus), lisad 5, 6, 18, 19, 31, 32 (maksehäireregistrite AS Creditinfo

Eesti ja OÜ Krediidiregister väljavõtted) ja lisad 7, 20, 33 (Maksu- ja Tolliameti vastused kostja

sissetulekute kohta). Kohus märgib, et hagis esitatud selgitused ja viidatud lisades toodud andmed ei

ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks, kuna nende põhjal ei ole võimalik

veenduda, et kostja oli enne krediidilepingute sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole

kostja krediidivõimelisust (kostja tegelikke igakuiseid sissetulekuid/kohustusi) iga enne

krediidilepingu sõlmimist tegelikkuses kontrollinud. Kostja pangakontoväljavõtet krediidiandja

kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja

krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet krediidilepingute sõlmimisel järginud.

Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg

6).

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kõik kostja tagasimaksed lugeda

põhinõude katteks. Laenulepingu nr 52207040079 lisast nr 1 tulenevalt on põhjendatud põhinõue

1303,71 eurot (kostja sai 04.07.2022 maksekorralduse järgi laenu 3000 eurot, hagi p 1.4 järgi tasus

kostja lepingu täitmisel kokku 1696,29 eurot; 3000-1696,29=1303,71 eurot). Laenulepingu nr

52207040079 lisast nr 1 jääb seega rahuldamata põhinõue 514,45 eurot (1818,16, so hageja

põhinõue-1303,71=514,45 eurot).

Laenulepingu nr 52203280027 lisast nr 1 tulenevalt on põhjendatud põhinõue 1085,15 eurot

(28.03.2022 maksekorralduse järgi sai kostja laenu 3325 eurot, hagi p-st 2.4 tulenevalt tasus kostja

lepingu täitmisel kokku 2239, 85 eurot; 3325-2239,85=1085,15 eurot). Laenulepingu nr

52203280027 lisast nr 1 jääb seega rahuldamata põhinõue 664,93 eurot (1750,08 eurot, o hageja

põhinõue-1085,15=664,93 eurot).

Laenulepingu nr 52211130010 lisast nr 1 tulenevalt on põhjendatud põhinõue 477,49 eurot

(13.11.2022 maksekorralduse järgi sai kostja laenu 970 eurot, hagi p-ist 3.4 tasus kostja lepingu

täitmisel kokku 492,51 eurot; 970-492,51=477,49 eurot). Laenulepingu nr 52211130010 lisast nr 1

jääb seega rahuldamata põhinõue 243,24 eurot (720,73-477,49=243,24 eurot).

Kohus jätab VÕS § 4034 lg 7 kohaselt rahuldamata laenulepingute nr 52207040079, 52207040079 ja

52203280027 lisadest nr 1 tulenevad lepingute muutmise tasud kokku 71,96 eurot

(24+22,96+25=71,96 eurot) ja põhinõude 1422,62 eurot (514, 45+664,93+243, 24=1422,62 eurot)

ning rahuldamisele kuulub põhinõue kokku 2866,35 eurot (1303,71+1085,15+477,49=2866,35

eurot).

11. Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist

on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles

oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,

millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse

esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg

saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-

13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8).

Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui

krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on

võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse

intressimääraga.

Hageja ei ole krediidilepingutest tulenevalt nõuete osas ümberarvestusi esitanud.

Intressikalkulaator.ee kasutades on põhjendatud (seadusjärgses intressimääras) intressivõlgnevused

järgnevad:laenulepingu nr 52207040079 lisast nr 1 tulenevalt on põhjendatud intressinõue 18,56

eurot (hagis toodud periood 11.03.2024-04.07.2024, põhinõudelt 1303,71 eurolt), laenulepingu nr

52203280027 lisast nr 1 tulenevalt on põhjendatud intressinõue 15,45 eurot (hagis toodud periood

11.03.2024-04.07.2024, põhinõudelt 1085,15 eurolt); laenulepingu nr 52211130010 lisast nr 1

tulenevalt on põhjendatud intressinõue 6,80 eurot (hagis toodud periood 11.03.2024-04.07.2024,

põhinõudelt 477,49 eurolt). Põhjendatud intressinõue on kokku 40,81 eurot

(18,56+15,45+6,80=40,81 eurot) ja rahuldamata jääb intressinõue 126,53 eurot (hagi esemes esitatud

intressinõuded: 64,09+67,99+35,26=167,34 eurot; 167,34-40,81=126,53 eurot).Hageja nõuab

kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 11.04.2024-18.09.2024 eest. Lepingud öeldi

erakorraliselt üles 04.07.2024. Kohus on seisukohal, et intressikulaator.ee kasutades on põhjendatud

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 55,17 eurot (VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras, põhinõudelt 1303,71 eurolt, 1085,15 eurolt, 477,49 eurolt; 25,09+20,89+9,19=55,17 eurot).

Sissenõutavaks

muutunud

viivisevõlgnevus

68,88

eurot

jääb

rahuldamata

(52,26+51,67+20,12=124,05 eurot; 124,05-55,17=68,88 eurot).Edasiulatuv viivis on põhjendatud

järgnevalt: viivis alates 19.09.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

2866,35 eurolt (1303,71+1085,15+477,49=2866,35 eurot) kuni põhinõude 2866,35 euro täitmiseni.

Kohus jätab hageja ajatatud kõrvalnõuded 42,27 eurot (26,08+10,79+5,40= 42,27 eurot)

rahuldamata. Täiendavalt varasemate lepingute alusel tekkinud intressinõude jääki, mille kujunemine

(arvestus ja alus) ei ole selge ja lepingutasu jääki ei ole VÕS § 4034 lg 7 alusel põhjendatud kostjalt

nõuda.

12. VÕS § 113² lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hageja nõuab kostjalt

sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9

märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi

ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei

vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole

krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Antud juhul

on põhjendatud ja tõendatud sissenõudmiskuluks 30 eurot (kokku 6 19.04.2025 ja 24.05.2025

väljastatud meeldetuletuskirjad, hagi lisad nr 9, 11, 22, 24, 35, 37; 6 x 5=30 eurot).

13. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab laenulepingute nr

52207040079, 52203280027, 52211130010 lisade nr 1 alusel tekkinud järgmised nõuded:

põhivõlgnevus 2866,35 eurot; intressivõlgnevus 40,81 eurot; sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 55,17 eurot; edasiulatuv viivis alates 19.09.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt 2866,35 eurolt kuni põhinõude 2866,35 euro täitmiseni,

sissenõudmiskulud 30 eurot. Kohus jätab rahuldamata põhinõude 1422,62 eurot, lepingute muutmise

tasud 71,96 eurot, intressinõude 126,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 68,88 eurot ja

ajatatud kõrvalnõuded 42,27 eurot.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista

menetluskulud 615 eurot (riigilõivud 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20

eurot). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Arvestatuna hagi rahuldamise

ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 36,65% ulatuses ja kostja kanda 63,35 % ulatuses. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 389,60 eurot.

15. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik