2-24-132534/34 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.04.2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-132534

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

19 040,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja SS

Kostja XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses peale korraldava kohtuistungi

toimumist 27.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank Finance AS ja kostja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr X tulenev põhivõlg 12 000 eurot, intress 569,92 eurot, lepingutasu

243 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, viivis perioodi 27.04.2021-25.04.2025 eest on

5468,25 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni

põhivõla täieliku tasumiseni 11,40% aastas.

3. Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 15 eurot.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1830,23 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude (1830,23 euro) tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 10.09.2024 Pärnu Maakohule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 8000 euro saamiseks. Kohus tegi 12.09.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakond andis 15.10.2024 kohtumäärusega asja üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 31.10.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

2.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 12 000 eurot, intress 569,92 eurot,

lepingutasu 243 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4809,24

eurot;

2.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 01.11.2024 kuni põhinõude summas

12000,00 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 11,4% aastas.

3. Inbank Finance AS (edaspidi laenuandja) ja kostja sõlmisid 02.12.2020

tarbijakrediidilepingu nr. X, mille alusel sai kostja laenu 12 000 eurot. Lepingu nr. X kohaselt

on krediidi kulukuse määr 13,57% aastas ja intressimäär 11,4% aastas.

3.1. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis laenuandja

06.04.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Lepingu ülesütlemise hoiatuse

edastamise seisuga 06.04.2021 oli kostjal tagastamata 2 – 4. osamaksete maksed, s.o

20.01.2021 – 20.03.2021. 26.04.2021 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Laenuandja loovutas 28.04.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

3.2. Krediidivõimelisuse hindamise

protsessis tegi laenuandja

päringud

maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Laenuandja on kostja sissetulekuid kontrollinud pangakonto väljavõtte

alusel. Otsuse tegemisel kasutati kinnitatud sissetulekuid (3850 eurot) ja kohustusi (50 euro),

mis kehtivad kuni 04.12.2020 Laenu väljamakse tehti partnerile (Autopay).

3.3. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 12 000 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 20.12.2020 – 20.11.2026.

Kostjalt põhiosa katteks laekumisi ei ole toimunud.

3.4. Kostjal on intressivõlgnevus alates esimesest maksegraafikujärgsest intressi osamaksest

ehk 3. osamaksest, s.o 20.02.2021 kuni ülesütlemiseni, s.o 26.04.2021 summas 569,92 eurot

(165,27+211,09+170,84+22,72). Kostja intressi tasunud ei ole.

3.5. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale lepingutasu katteks summas 225 eurot,

seega on kostjal tasumata lepingutasu summas 243,00 eurot (468-225).

3.6. Hageja sissenõudekulude 50 eurot koosneb: 30.04.2021 esimese tasulise kirja saatmine

25 eurot, 10.05.2021 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 25.05.2021 kolmanda tasulise kirja

saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

3.7. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 12000 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates, s.o 27.04.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

31.10.2024 lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 11,4% aasta. Hageja nõuab viivist

summas 4809,24 eurot.

Kostja vastus

4. Kostja nimel on laenud võtnud YY. Kostjale ei olnud teada, et kostja on Inbank Finance

ASist laene võtnud. Kostja on teinud avaluse politseisse.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud kirjalikke

tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

6. Hageja nõuab hagis kostjalt tarbijakrediidilepingust tulenevat põhivõlga, intressi,

lepingutasu, viivist põhivõlalt ning sissenõudmiskulusid.

7. Hagi rahuldamise eelduseks on see, et poolte vahel on laenulepingust tulenev võlasuhe ja

kostja on lepingust tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud ning kohustus on muutunud

sissenõutavaks.

8. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et tema ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kostja

väitel sõlmis hagejaga kostja nimel lepingu kolmas isik.

9. Arvestades kostja vastuväiteid, tuleb kohtul asja lahendamisel esmalt kindlaks teha lepingu

sõlmimine hageja ja kostja vahel ning seejärel hinnata tehingu kehtivust, sh võimalikke

tehingu tühisuse aluseid.

10. Võlaõigusseadus (VÕS) § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma.

10.1. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

10.2. Kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude aluseks oleva

lepingu 27.11.2020 (dtl 37). Hageja on tõendanud maksekorraldusega (dtl 45), et kaupmees

pangakontole kanti 02.12.2020 12 000 eurot. Lepingu punkti 2 järgi laenusumma tuli tasuda

teenuselepingu kohaselt AutoPayments OÜ-le (dtl 38).

10.3. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 13,57% aastas. Krediidi kulukuse määr jäi

lepingu sõlmimise (02.12.2020) ajal kehtinud maksimaalse krediidi kulukuse määra (30,27%)

piiresse.

10.4. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte vahel oli kehtiv tarbijakrediidileping (see

vastas vorminõuetele ega olnud krediidi kulukuse määra ületamise tõttu tühine) ning laen (12

000 eurot) oli kostja kasutusse antud.

11. Kostja väitis 27.01.2025 toimunud istungil, et ta andis vabatahtlikult ühele mehele oma

ID-kaardi ühe laenu võtmiseks, aga see mees võttis kostja nimel kostja teadmata veel laene.

Kostja esitas tõendi kriminaalasja nr x alustamisest, mille kohaselt: „Aastatel 2020 ja 2021 on

seni tuvastamata isiku poolt erinevatele laenuandjatele esitatud ebaõigeid andmeid,

kasutades XX-i isikuandmeid, ning selle tulemusel on võetud XX-i nimele laene

kogusummas 16 000 eurot. Hetkeseisuga on koos intressidega esitatud tema vastu

võlanõudeid kogusummas 23 493,35 eurot (dtl 212).“

11.1. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema

ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-

kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti

kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Kolleegiumi

hinnangul peab isik, kes annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja andmise vahendid,

möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi andma ning

isikud, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju

annab isik, kelle nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. ID-kaardi ja PIN-koodide osas

peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on vahenditega, mille abil on

võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus.

Riigikohus on korranud ka juba varasemas lahendis antud seisukohta, et olukorras, kus isik

annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid)

kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni

kohaldamine (TsÜS §§-d 115, § 118 lg 1) ja juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite

üleandmist analoogia alusel käsitada volituse andmisena, on allkirjastamise vahendite

üleandja ja saaja vahelises sisesuhtes antud korralduste rikkumisel samasugune õiguslik

tähendus nagu esindatava ja esindaja vahelise sisesuhte rikkumisel (TsÜS § 131) (vt RKTKo

16.12.2019, 2-16-124450, p 22-24, RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16).

11.2. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et kostja andis oma ID-kaardi vabatahtlikult

kolmanda isiku valdusesse. Kostja ei ole esitanud väiteid selle kohta, et kolmas isik sai

nimetatud andmed kostja tahte vastaselt. Kui kostja andis vabatahtlikult kolmandale isikule

oma ID-kaardi, siis pidi ta möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja

tahteavaldusi andma ning isikud, kellega tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab

kostja. Kui isik, kelle valdusesse kostja oma ID-kaardi andis, tegi kostja nimel tehingu, mis on

vastuolus kostja huvidega, rikkudes oma sisesuhtest tulenevaid kohustusi kostja ees, ei too see

kaasa selle isiku poolt kostja nimel hageja õiguseellasega tehtud tehingu tühisust.

11.3. Kõike eeltoodut arvestades hindab kohus, et kostja ei ole põhistanud Inbank Finance

ASiga tehtud laenutehingu tühisuse aluseid. Kostja ei ole põhistanud ka hagi rahuldamata

jätmise eeldusi muul alusel.

12. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

12.1. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud tõenditena

taotluse, taust.ee väljavõtte ja kostja pangakonto väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise

protsessis tegi laenuandja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Laenuandja on kostja sissetulekuid

kontrollinud pangakonto väljavõtte alusel. Otsuse tegemisel kasutati kinnitatud sissetulekuid

(3850 eurot) ja kohustusi (50 eurot).

12.2. Konto väljavõttelt nähtub palga laekumine hageja väidetud suuruses. Hageja esitatud

kostja konto väljavõttelt laenukohustusi ei nähtu. Konto väljavõttelt ei nähtu makseid kostja

oma kontode vahel ega muid asjaolusid, mida krediidiandja oleks pidanud arvesse võtma

kostja maksevõimet negatiivselt mõjutavate asjaoludena. Konto väljavõttelt ei nähtu ka

kulutusi, mis viitaksid ülalpidamiskohustuse olemasolule.

12.3. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuigi krediidiandja jättis kostjalt küsimata

andmed ülalpeetavate kohta ning majandamiskulude kohta, ei saa siiski teha järeldust, et

kostja poolt laenu tagasimaksmise võimekust tuli pidada ebatõenäoliseks. Kohus leiab, et

laenuandja täitis vastutustundliku laenamise kontrollimise kohustust.

13. Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus

kontrollima, kas lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi

kehtiv. Kohus selgitas seda ka hagejale menetlusse võtmise määruses.

13.1. Ülesütlemine on kehtiv, kui:

•

tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva

tagasimaksega;

•

tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa

tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse

leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist;

•

ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

•

ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.

13.2. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule

suunatud tahteavaldus (milleks on ka lepingu üles ütlemise teade) kehtivaks kättesaamisega.

TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on

jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja ta on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70

kohaselt arvestatakse, millal tahteavaldus oleks tavaliste asjaolude korral kätte saadud.

13.3. Hageja väitel laenuandja saatis kostjale 06.04.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles andis kostjale kohustuse tasuda võlgnevus hiljemalt 20.04.2021. Laenuandja hoiatas, et

võlgnevuse mittetasumisel on laenuandjal õigus leping üles öelda (dtl 52-53). 26.04.2021

edastas laenuandja kostjale ülesütlemise teatise (dtl 54-55). Kostja ei ole lepingu ülesütlemise

osas vastuväiteid esitanud. Seega on ülesütlemine kehtiv.

14. Hageja väitel loovutas laenuandja 28.04.2021 kostja vastase nõude hagejale ja kostjat on

nõude loovutamisest teavitatud. Hageja on esitanud nõude loovutamise tõendamiseks teatise

(dtl 56). Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud.

15. Hageja väitel ei ole kostja tagasimakseid põhivõlgnevuse osas teinud. Hageja on esile

toonud, et lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning tõendanud üles ütlemise teate

saatmise. Seega on kohus seisukohal, et leping on kehtivalt üles öeldud 26.04.2021 ning kogu

põhivõlg on sissenõutavaks muutunud.

15.1. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude 12 000 eurot VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti

1 ja § 108 lg 1 alusel, sest raha väljamaksmine laenulepingu alusel kostjale on tõendatud,

kostja pole raha tagastanud ning nõue on sissenõutavaks muutunud.

16. Hageja on välja toonud, et arvestab intressi vastavalt lepingule 11,4% aastas ning märgib,

et kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 20.02.2021 kuni ülesütlemiseni

26.04.2021 kokku 569,92 eurot. Kohtule esitatud lepingudokumendis on märgitud hageja

välja toodud intressimäär (dtl 38). Seega rahuldab kohus hageja intressinõude VÕS § 397 lg

1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

17. Vastavalt 02.12.2020 sõlmitud laenulepingule tuli kostjal tasuda lepingutasu summas 468

eurot. Vastavalt maksegraafikule tuli kostjal lepingutasu tasuda kolmes osas. Kostjalt on

toimunud laekumisi laenuandjale lepingutasu katteks 225 eurot, seega on kostjal tasumata

lepingutasu 243,00 eurot (468-225), milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.

18. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 27.04.2021

aastase intressi määraga võrdses määras so 11,4% ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel.

Lepingu kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda viivist 11,4% aastas. Seetõttu rahuldab kohus

hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt välja viivise alates 27.04.2021 määras 11,4% aastas

VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Viivis perioodi

27.04.2021-25.04.2025 eest on 5468,25 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus viivise põhivõlalt

välja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast.

19. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja sissenõudekulude 50 eurot kujunemine:

30.04.2021 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 10.05.2021 teise tasulise kirja saatmine 5

eurot ja 25.05.2021 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot. Kohus rahuldab kolme meeldetuletuskirja saatmise kulu hüvitamise

nõude kokku 35 eurot.

19.1. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga

lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude

hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust

kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei

sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte

piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige

leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. VÕS § 1132 ei

nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe

(leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult

tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140)

alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

19.2. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud muude makseviivitusega seotud kulude tasusid ning

hageja ei ole tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses, jätab kohus ülejäänud osas

hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata.

Menetluskulud

20. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

21. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 04.04.2025. Hageja menetluskuludeks on:

riigilõiv 1050 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja hageja poolt esindajale makstud tasu

1252,03 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

23. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

24. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

25. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

(RKTKo 27.02.2012, 3-2-1-143-11, p 13).

26. Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1050 eurot. Käesoleva

tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 19 040,15 eurot, millelt on riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 1050 eurot. Seega on hagilt tasutud

riigilõiv 1050 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

27. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses

summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik.

28. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13),

aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 16.04.2021, 2-20-4817, p 20).

29. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot,

millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus

esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.

30. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt

põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku

leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu

oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja märgitud teenustasu 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul

üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses

võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise

esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh

mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul

120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot

ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 6 tundi ja 50 minutit summas 154,83

eurot + sõidukulud 77,23 eurot. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid:

-täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine

ja koostamine ning dokumentide kohtule esitamine 2 tundi ja 30 minutit;

-21.11.2024 dokumentide ettevalmistamine ja koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi;

-27.01.2025 istungiks ettevalmistamine 1 tundi;

- 27.01.2025 istungil osalemine 30 minutit.

31. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Kohus peab lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatud

ja vajalikuks. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja

põhjendatud õigusabikulu kokku 683 eurot ilma käibemaksuta (6 tundi ja 50 minutit × 100

eurot) + sõidukulu 77,23 eurot, kokku 760,23 eurot.

32. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1830,23 eurot, millest 1050 eurot on

riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja 760,23 eurot on lepingulise esindaja

kulu.

33. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus kulud kostja kanda.

34. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

35. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik