2-22-14485/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14485

Kohtuasi

J.P hagi FL Start OÜ (Loo Properties OÜ

üldõigusjärglane) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2021/1791

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.02.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

J.P apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) J.P (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe

Kostja (vastustaja) FL Start OÜ (registrikood 12011575,

Loo Properties OÜ üldõigusjärglane), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo, nõustaja SR

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 08.04.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 14.02.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

kohtuotsuse põhjendusi.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud J.P kanda.

4. Mõista J.P-lt FL Start OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude

hüvitis 540 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-22-14485

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. J.P (hageja) esitas 29.09.2022 Harju Maakohtule Loo Properties OÜ (kostja õiguseellane)

vastu hagi, milles palus tunnistada täiteasjas nr 027/2021/1791 sundtäitmise lubamatuks ja

jätta menetluskulud kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt

seadusjärgses määras viivist. Harju Maakohus lubas 06.06.2023 määrusega menetlusse astuda

Loo Properties OÜ üldõigusjärglasel FL Start OÜ (kostja).

1.1. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 16.06.2014 Steel Invest OÜ avalduse

alusel välja hageja pankroti ning tunnustas 07.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-14106

hageja pankrotimenetluses Steel Invest OÜ nõudeid 948 701,62 euro ulatuses. Steel Invest

OÜ ühendati 09.03.2017 ühinemislepingu alusel Loo Properties OÜ-ga (toona Loo Properties

AS).

Hagejale sai 11.12.2020 vestluses Qga teatavaks, et toonane Loo Properties OÜ juhatuse liige

Q allkirjastas 01.10.2012 Loo Properties OÜ nimel kinnituskirja, mille p-s 2 loobus hageja

kasuks ja vabastas hageja tulevikus tekkivatest rahalistest kohustustest. Ql oli säilinud

kinnituskirja elektrooniline koopia.

Hageja oli ajavahemikul 30.12.2010–06.09.2013 Catmet OÜ osanik. Hageja hoidis osalust

kolmanda isiku korraldusel ja huvides. Catmet OÜ ja Loo Properties OÜ olid omavahel

seotud ühingud ning sõlmisid 02.02.2012 laenulepingu. 04.01.2013 sõlmisid Steel Invest OÜ

ja hageja osa pandilepingu, millega hageja pantis talle kuuluva Catmet OÜ osa Steel Invest

OÜ kasuks. Pärast Catmet OÜ ümberkujundamist Catmet AS-ks, laienes pant hagejale

kuulunud aktsiatele. 15.02.2013 sõlmisid Steel Invest OÜ ja hageja nõude loovutamise

lepingu, millega Steel Invest OÜ loovutas hagejale 382 248 euro suuruse nõude Catmet OÜ

vastu ning hageja kohustus tasuma selle eest hiljemalt 31.12.2013 382 248 eurot. Nõue

tulenes RDX Technics L.P ja Catmet OP vahel sõlmitud laenulepingust. 21.02.2013

suurendati mitterahalise sissemaksega (loovutatud nõudega) Catmet OÜ osakapitali 382 248

euro võrra.

Harju Maakohus lõpetas 07.09.2021 hageja pankrotimenetluse. Kohtutäitur alustas Loo

Properties OÜ avalduse alusel 18.10.2021 täiteasjas nr 027/2021/1791 hageja vastu

täitemenetlust.

1.2. Kuna kostja on kinnituskirjas ühepoolselt pankrotimenetluses tunnustatud nõudest

loobunud, on võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 207 lg 1 järgi lõppenud ning selle nõude

sundtäitmine on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi lubamatu. Hageja ei saanud

vastuväidet pankrotimenetluses maksma panna, sest pankrotimenetluses nõuete kaitsmise ajal

(2014) ei olnud Steel Invest OÜ veel Loo Properties OÜ-ga ühinenud ning hageja ei olnud

nõudest loobumisest toona teadlik. Samuti ei olnud hagejal seaduse järgi võimalust

2-22-14485

vaidlustada 07.09.2021 pankrotimenetluse lõpetamise määrust selle nõude tunnustamise osas.

Nõuete vaidlustamisvõimalused olid selleks ajaks ammendunud.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus 05.12.2022 esialgses vastuses jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis

takistasid tal oma vastuväiteid maksma panna tsiviilasjas nr 2-14-14106, milles tehtud

pankrotimenetluse lõpetamise määruse sundtäitmise palub hageja tunnistada lubamatuks.

Menetluse jätkamise korral palus kostja kohustada hagejat andma kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatist. Harju Maakohus jättis 20.03.2023 määrusega hagi läbi

vaatamata jätmise taotluse rahuldamata ja kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatist 2880 eurot. Hageja tasus tagatise.

3. Kostja vaidles 19.05.2023 vastuses hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

3.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja toonud esile objektiivseid asjaolusid, mis

takistasid tal tsiviilasjas nr 2-14-14106 panna maksma vastuväiteid seoses talle 11.12.2020

teatavaks saanud infoga. Hageja ei ole võtnud midagi ette selleks, et kaitsta oma õigusi

pankrotimenetluses, kuigi talle oli pankrotimenetluse lõpetamise määruse ajal teada, et Q oli

teda vabastanud kohustustest kostja ees. Vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks Harju

Maakohtu 07.09.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14106, millega maakohus lõpetas hageja

pankrotimenetluse. Hageja sai esitada määruse peale määruskaebuse.

3.2. Q 01.10.2012 kinnituskiri on ebausaldusväärne ning ei ole usutav, et Q vabastas hageja

kohustustest, mis ei olnud kinnituskirja andmise ajaks veel tekkinud, mille tekkimine ei olnud

ettenähtav ning mis tekkisid viis aastat pärast kinnituskirja andmist. Nõue hageja vastu tulenes

15.03.2013 hageja ja Steel Invest OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust ning Steel

Invest OÜ ühines Loo Properties OÜ-ga 15.06.2017.

3.3. Kostja esitas taotluse kohustada hagejat esitama 01.10.2012 kinnituskirja originaal. Harju

Maakohus jättis 24.07.2023 määrusega taotluse rahuldamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 14.02.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1800 eurot koos

kohustusega tasuda hüvitiselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses

määras viivist.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

Harju Maakohus kuulutas Steel Invest OÜ avalduse alusel 16.06.2014 välja hageja

pankroti;

-

Steel Invest OÜ pankrotiavalduse aluseks olnud nõue hageja vastu tulenes nõude

loovutamise lepingust, millega Steel Invest OÜ loovutas hagejale oma rahalise nõude

(382 248 eurot) Catmet OÜ vastu ning hageja pidi tasuma nõude eest hiljemalt

31.12.2013 382 248 eurot;

-

Steel Invest OÜ ja Loo Properties OÜ (toona Loo Properties AS) ühendati 09.03.2017

ühinemislepingu alusel 15.06.2017 äriregistri kandega ning pankrotimenetluses

2-22-14485

kaitstud Steel Invest OÜ nõue läks seaduse alusel õigusjärgluse korras üle Loo

Properties OÜ-le (toona Loo Properties AS);

-

Harju Maakohus tunnustas 07.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-14106 Loo

Properties OÜ nõudeid kokku 948 701,62 euro ulatuses (398 758,07 eurot ja 549

943,55 eurot);

-

Loo Properties OÜ avalduse alusel alustas kohtutäitur 18.10.2021 täitemenetlust

täiteasjas nr 027/2021/1791; täitmisteate kohaselt on nõude suurus kostja vastu

13.10.2021 seisuga 948 701,62 eurot;

-

hageja väitel sai talle 11.12.2020 teatavaks Loo Properties OÜ 01.10.2012

kinnituskiri, mille p-s 2 kinnitas Loo Properties OÜ, et loobub hageja kasuks ja

vabastab hageja rahalistest nõuetest, millised Loo Properties OÜ omandab tehingu või

seaduse alusel 10 aasta jooksul antud kinnituskirja väljaandmisest Catmet OÜ-lt, Steel

Invest OÜ-lt, RDX TEHNICS P.L.-lt või CARPORT TRADE LLP-lt;

-

hageja edastas 11.12.2020 kinnituskirja allkirjastanud Loo Properties OÜ endisele

juhatuse liikmele Qle e-kirja ja küsis, kas see on allkirjastatud tema poolt, millele Q

vastas 17.12.2020 jaatavalt;

-

Q oli Loo Properties OÜ juhatuse liige kuni 26.11.2012.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest 01.10.2012

kinnituskiri ei võimalda hagejal vabaneda jõustunud kohtulahendi alusel tekkinud ja täiteasjas

nr 027/2021/1791 sundtäitmisel olevatest nõuetest, kuna tingimuslikult ei ole võimalik

loobuda nõudest, mille olemasolu ei ole võlausaldajale teada.

Erialakirjanduses on võlasuhte puudumise kohta antud võlausaldaja tunnistuse kohta

märgitud, et olemuselt on tegemist negatiivse võlatunnistusega ja sellele kohalduvad VÕS §

207 lg 2 järgi VÕS § 207 lg 1 võlasuhte lõppemise sätted. Nõudest loobumine peab

väljendama tahet mitte esitada teise lepingupoole vastu nõuet. Lepinguvabaduse põhimõttest

tulenevalt on igaühel õigus loobuda nõudest, mille tekkimine tulevikus või mille olemasolu ei

ole kindel. Samas ei saa põhimõtteliselt loobuda nõudest, mille olemasolu ei ole

võlausaldajale teada ja nõudest loobumine ei tohiks üldjuhul olla tingimuslik (VÕS I komm

(2016), § 207).

Loo Properties OÜ 01.10.2012 kinnituskirjaga ei lõppenud hageja pankrotimenetluses ligi 10

aastat hiljem 07.09.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-14106 tunnustatud kostja nõue

hageja suhtes.

01.10.2012 kinnituskiri on tulevikku suunatud tingimuslik tahteavaldus, mis oli antud

olukorras, kus Loo Properties OÜ-le ei olnud teada nõue, millest ta soovis hagejat vabastada.

Sel ajal ei eksisteerinud täitemenetluse aluseks olevaid nõudeid – Steel Invest OÜ nõue

tulenes 15.02.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingust ja muutus sissenõutavaks alles

01.01.2014. Muudest hageja 29.01.2024 menetlusdokumendile lisatud tõenditest ei nähtu

samuti, et 01.10.2012 kinnituskirja andmisega oleks Loo Properties OÜ loobunud hageja

vastu teadaolevast piiritletud nõudest. Hageja ja Steel Invest OÜ vahelise 04.01.2023

pandilepingu p-st 3.2 ja 15.02.2023 nõude loovutamise lepingu p-st 2.1 nähtub üksnes asjaolu,

et erinevate osapoolte vahel olid keeruliselt vormistatud omavahelised õigussuhted.

Nimetatud dokumentidest ei järeldu, et Loo Properties OÜ tegelik tahe 01.10.2012

kinnituskirja väljastamisel oli vabastada hageja kohustustest, mis ei olnud 01.10.2012 seisuga

veel tekkinud, mille tekkimine ei saanud olla ettenähtav ning mis tekkisid alles ligi viis aastat

pärast kinnituskirja andmist. Kinnituskirja väljastanud Qle ei saanud olla teada, et ligi viis

aastat pärast kinnituskirja andmist tekib Steel Invest OÜ ja Loo Properties AS 09.03.2017

2-22-14485

ühinemislepingu alusel Loo Properties OÜ-l nõue hageja vastu. Kohtuistungil möönis ka

hageja esindaja, et 01.10.2012 kinnituskirja väljastamisel oli soov vabastada hageja

abstraktselt kõikidest nõuetest, ka nendest, mis ei olnud teada. Kuigi 19.06.2023

menetlusdokumendis leidis hageja, et kinnituskiri on seotud tehingutega, mis olid tehtud enne

kinnituskirja, siis tegelikult kinnituskiri sellist hageja viidatud reservatsiooni ei sisalda.

Hageja ei ole tõendanud, et Loo Properties OÜ juhatuse liige Q teadis 01.10.2012 kinnituse

andmisel selliste nõuete olemasolu, millest tulenevatest kohustustest olnuks võimalik hagejat

edasiulatuvalt vabastada. Seejuures oli Q Loo Properties OÜ juhatuse liige üksnes kuni

26.11.2012 ega saanud seega juhatuse liikmena mõjutada Loo Properties OÜ varalisi õigusi ja

kohustusi tulevikus. Ainuüksi erinevate osapoolte omavahel segaselt vormistatud skeemid ja

hageja arvamus, et ta tegutses käsundi alusel Y huvides, ei tähenda Loo Properties OÜ poolt

01.10.2012 kinnituskirja andmisel hageja vastu tulevikus tekkivate nõuete olemasolust

teadlikkust. Ka nõude võimalik tekkimine tulevikus või kindluse puudumine nõude olemasolu

suhtes eeldab esmalt seda, et nõudest loobujale teadaolevalt eksisteeriks siiski mingi

piiritletud nõue.

4.3. Kuna Loo Properties OÜ 01.10.2012 kinnituskiri ei võimalda hagi TMS § 221 lg 1 alusel

rahuldada ning asjas puuduvad muud alused tunnistada sundtäitmine täiteasjas 027/2021/1791

lubamatuks, siis jääb hagiavaldus sõltumata muudest asjaoludest igal juhul rahuldamata.

4.4. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei käsitle kohus eelnevalt käsitlemata väiteid ja tõendeid

ega kontrolli eelmise kohtukoosseisu 20.03.2023 määruses käsitlemist leidnud küsimust

sellest, kas hagejal (kes oli teadlik 01.10.2012 kinnituskirjast enne täitedokumendiks oleva

07.09.2021 määruse tegemist) oli objektiivsetel põhjustel võimalik menetlusõiguslikult

tõhusalt pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise

määruse peale määruskaebuse esitamisega enda õiguseid maksma panna. Siiski on TMS § 221

lg 2 järgi vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad,

on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2

eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti

täitemenetluse käigus, ning seetõttu on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi

(elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist

(RKTKo 15.03.2015, 3-2-1-11-15, p 10).

4.5. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda. Kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on 1800 eurot (10 tundi ×

180 eurot/tund).

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tõlgendas maakohus 01.10.2012 kinnituskirja

põhjendamatult kitsalt, mitte kooskõlas selle andja tahtega. Samuti asus maakohus vääralt

seisukohale, et loobuda ei saa nõudest, mille olemasolu ei ole võlausaldajale teada.

Lisaks ei olnud kinnituses tegemist nõuetega, mille olemasolust ei oldud teadlik – selles

sisaldusid nende äriühingute nõuded, kes olid sõlminud eelnevalt Catmet OÜ-ga ja Steel

Invest OÜ-ga kokkuleppeid, millest tulenesid rahalised nõuded. Kuna maakohus ei selgitanud

hagejale tõendamist vajavaid asjaolusid, ei esitanud hageja maakohtus selle kohta tõendeid.

Hageja soovib tõendada seda, et võlausaldaja oli enne kinnituskirja väljastamist

2-22-14485

täitemenetluse algatamise aluseks olevatest nõuetest teadlik, Steel Invest OÜ nõudeavalduse

ja nende aluseks olevate dokumentidega, mis tuleb kostjalt välja nõuda.

Maakohtu tuvastatud asjaolud ei põhine täielikult tõenditel ning maakohus on hinnanud

tõendeid vääralt.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust, kuid vaidles ringkonnakohtu

istungil apellatsioonkaebusele vastu, jäädes maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada

kohtuotsuse põhjendusi.

8. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (ülal p 4.1), kuivõrd puuduvad

kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta

ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Mh ei vaidle pooled

apellatsioonimenetluses nende asjaolude tuvastamise üle.

9. Esmalt märgib kolleegium, et kuigi TMS § 221 lg 2 järgi on kohtulahendi puhul lubatud

võlgnikul esitada täitedokumendist tulenevale nõudele vastuväiteid üksnes siis, kui alus,

millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, ei välista see siinses asjas

hagi rahuldamist.

9.1. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt saab võlgnik esitada sundtäidetavuse kohta

vastuväiteid vaid siis, kui alus (faktiline elusündmus), millel need põhinevad, on tekkinud

pärast kohtulahendi jõustumist. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus jõustunud

kohtulahendiga lahendatud vaidlus avatakse uuesti täitemenetluses. Kui aga sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei

olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel)

menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud

võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS §

221 lg 1 järgne hagi. Lisaks võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vastuväidete

esitamise piirangu kohaldamine olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui sissenõudja on hea

usu põhimõttega vastuolus oma õigusi kuritarvitades ning vastuoluliselt käitudes mõjutanud

võlgnikku käituma varasemas kohtumenetluses selliselt, et viimane jätab oma olulised

menetluslikud õigused kasutamata (vt nt RKTKo 15.11.2023, 2-22-9401/29, p 14).

Seega saab kohus erandina tunnistada sundtäitmise lubamatuks ka enne kohtulahendi tegemist

põhinevate faktiliste elusündmuste alusel.

9.2. Siinsel juhul sai hagejale tema väitel 11.12.2020 teatavaks, et Loo Properties OÜ juhatuse

liige on allkirjastanud 01.10.2012 kinnituskirja, millega Loo Properties OÜ loobus täitmisel

olevatest nõuetest hageja vastu. Kostja ei ole väitnud, et hageja teadis või pidi teadma

01.10.2012 kinnituskirjast enne hageja märgitud kuupäeva. Seega lähtub ringkonnakohus

sellest, et hageja sai kinnituskirja olemasolust teada alles 11.12.2020.

2-22-14485

9.3. Kuigi 11.12.2020 ei olnud hageja pankrotimenetlus veel lõppenud ja Harju Maakohus ei

olnud veel teinud asjas hageja pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamise määrust, millest

tulenevate nõuete sundtäitmise palub hageja siinses menetluses lubamatuks tunnistada, ei

olnud hagejal 11.12.2020 enam objektiivsetel põhjustel võimalik oma vastuväidet

pankrotimenetluses menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks

saanud võtta täitedokumendiks olevas kohtulahendis seisukoha nõuete lõppemise kohta.

Kohus kuulutas hageja pankroti välja 16.06.2014. Toona kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) §

93 lg 1 järgi olid võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu. Nõudeid kaitsti PankrS §

100 lg-te 1 ja 2 järgi võlausaldajate üldkoosolekul, mis pidi toimuma mitte varem kui üks kuu

ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist. Seejuures oli

võlgnikul PankrS § 101 lg 2 järgi õigus enne nõuete kaitsmise koosolekut esitada haldurile

nõuete või neid tagavate pandiõiguste kohta kirjalikke vastuväiteid. Kui nõudele ei esitatud

vastuväiteid, loeti nõue PankrS § 103 lg 2 järgi tunnustatuks ning PankrS § 103 lg 5 järgi ei

võetud nõudele hiljem esitatud vastuväiteid pankrotimenetluse jooksul enam arvesse, v.a

juhul, kui ilmnes, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhines võltsitud andmetel või kui

nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel oli oluliselt rikutud seadust

PankrS § 106 lg 2 tähenduses. Eeltoodu kohaselt oli hagejal võimalik esitada tema

pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nõuete kohta nende lõppemise vastuväide 2014,

kuid kuna hageja ei teadnud toona, et Loo Properties OÜ oli 01.10.2012 kinnituskirjas

loobunud oma nõuetest hageja vastu, ei olnud hagejal objektiivselt võimalik

pankrotimenetluses nõuete lõppemise vastuväidet esitada.

Seejuures ei ole õige kostja käsitus, et hageja oleks saanud nõude lõppemise vastuväite

esitada ka siis, kui ta sai 11.12.2020 teada nõuetest väidetavast loobumisest, sest kohus ei

olnud teinud selleks ajaks veel pankrotimenetluse lõpetamise määrust, mis on vaidlusaluses

täiteasjas täitedokumendiks. Nagu ülal märgitud, ei olnud hagejal kui pankrotivõlgnikul sel

ajal enam võimalik pankrotimenetluses tunnustatud nõudele vastuväidet esitada.

Ringkonnakohus märgib, et pankrotimenetlus lõppeb PankrS § 157 lg 5 järgi lõpparuande

kinnitamisega ning kohus peab pankrotimenetluse lõpetamise määruses PankrS § 163 lg 4

järgi mh märkima, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud

raha saamata, ning ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on

jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on maakohtu määrus täitedokumendiks, kui võlgnik

ei ole esitanud nõudele vastavalt PankrS § 104 lg-le 2 vastuväidet. Seega ei olnud hagejal kui

pankrotivõlgnikul võimalik pankrotimenetluses nõude lõppemise vastuväidet 11.12.2020

enam maksma panna ning kohus pidi määruses kajastama kõik varem tunnustatud nõuded.

9.4. Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et hageja saab siinsel juhul tugineda sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagis asjaolule, et Loo Properties OÜ nõue on lõppenud.

10. Kuigi hagejal oli siinses asjas õigus esitada hagi kohtulahendist tulenevate nõuete

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi

rahuldamata, kuid tegi seda ekslikel põhjendustel.

10.1. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja õiguseellase (Loo Properties OÜ) 13.10.2021

avalduse alusel alustatud Harju Maakohtu 07.09.2021 pankrotimenetluse lõpetamise

määrusest tulenevate Loo Properties OÜ 398 758,07 euro ja 549 943,55 euro suuruste

rahaliste nõuete (kokku 957 119,62 eurot) sundtäitmine täiteasjas nr 027/2021/1791 tuleb

TMS § 221 lg 1 alusel nõuete lõppemise tõttu lubamatuks tunnistada.

2-22-14485

10.2. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on TMS § 221 lg 1,

mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi

täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja

sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (RKTKo

15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 9).

Eeltoodut arvestades saab kohus tunnistada võlgniku vastu alustatud sundtäitmise TMS § 221

lg 1 alusel lubamatuks mh juhul, täidetav nõue võlgniku vastu on lõppenud. Siinsel juhul ei

ole aga hageja toonud esile ja tõendanud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et

Loo Properties OÜ nõuded hageja vastu on loobumise tõttu lõppenud.

10.3. Kolleegium märgib, et võlasuhe lõpeb VÕS § 207 lg 1 järgi, kui võlausaldaja ja võlgnik

on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. VÕS §

207 lg 2 järgi kohaldatakse võlasuhte lõppemise kohta sätestatut, kui võlasuhte pooled on

kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Seejuures on võlasuhte

lõpetamine nõudest loobumise tõttu VÕS § 207 järgi koosmõjus VÕS § 186 p-ga 4 võimalik

üksnes poolte kokkuleppel. Seadus ei tunne võimalust lõpetada nõudest loobumise tõttu

võlasuhe ühepoolse tahteavaldusega (vt ka Münchener Kommentar zum BGB, 9. Auflage

2022, § 397, Rn 1).

Leping sõlmitakse VÕS § 9 lg 1 järgi pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seaduses ei ole võlasuhte lõpetamisele loobumise

tõttu nähtud ette vorminõuet. Seega võivad võlasuhte pooled sõlmida sellise kokkuleppe

mistahes viisil väljendatud pakkumuse ja nõustumusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 68 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud

teisiti, sh otseselt, kaudselt või vaikimisi. Seejuures muutub kindlale isikule tehtud

tahteavaldus TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi kehtivaks, kui see on tahteavalduse tegija

poolt väljendatud ja tahteavalduse saaja on selle kätte saanud, st see on talle TsÜS § 69 lg 2

järgi isiklikult teatavaks tehtud või see on jõudnud tema elu- või asukohta ja tal on mõistlik

võimalus sellega tutvuda.

10.4. Siinses asjas esitas hageja nõuetest loobumise tõendamiseks Loo Properties OÜ juhatuse

liikme Q allkirjastatud kinnituskirja digitaalse koopia (tl 15). Q kinnitas 17.12.2020 e-kirjas

hagejale, et kinnituskirjal on tema allkiri (tl 17, tõlge tl 36). Ühtlasi kinnitas Q 12.01.2023

digitaalselt allkirjastatud kirjaliku kinnitusega, et tema allkirjastas kinnituskirja sellel

märgitud kuupäeval (tl 57–58). Kuigi kostja seadis maakohtus kahtluse alla kinnituskirja

ehtsuse ja esitas kohtule taotluse hagejalt originaali väljanõudmiseks, jättis maakohus

24.07.2023 määrusega kostja taotluse rahuldamata ning kostja kinnitas ringkonnakohtu

istungil, et ta ei vaidlusta enam dokumendi ehtsust. Pooled ei vaidle selle üle, et Q oli

01.10.2012 Loo Properties OÜ juhatuse liige. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et Q on

kinnituskirja 01.10.2012 Loo Properties OÜ toonase juhatuse liikmena allkirjastanud.

Kinnituskirjas sisaldus p 2 järgmise sõnastusega: „Loo Properties OÜ (registrikood

12194245), mida esindab juhatuse liige Q, /…/ avaldab ja kinnitab, et loobub soodustatud

isiku kasuks ja vabastab ta rahalistest nõuetest, millised Loo Properties OÜ omandab tehingu

või seaduse alusel 10 aasta jooksul alates antud kinnituskirja väljaandmisest Catmet OÜ-lt,

Steel Invest OÜ-lt, RDX TECHNICS L.P-lt või CARPORT TRADE LLP-lt“. Kinnituskirjas

oli soodustatud isikuna tähistatud hagejat Catmet OÜ osanikuna. Kinnituskirja p 4 järgi oli

2-22-14485

see väljastatud tagasivõetamatult kehtivusega 10 aastat. Hageja ei ole kinnituskirjale alla

kirjutanud ning hageja väitel sai ta kinnituskirjast teada alles 11.12.2020.

Kinnituskirja p-st 2 nähtub Q tahe loobuda Loo Properties OÜ juhatuse liikmena kõigist

nõuetest hageja vastu, mille Loo Properties OÜ omandab 10 aasta jooksul tehingu või seaduse

alusel kinnituskirjas nimetatud äriühingutelt, ning vabastada hageja neist kohustustest.

Riigikohus on leidnud, et põhimõtteliselt võib võlausaldaja talle kuuluvat nõuet käsutada, mh

selle loovutada või lõpetada – see puudutab nii olemasolevaid kui ka tulevasi nõudeid, nii

teadaolevaid kui ka teadmata nõudeid (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-9-16, p 25). Eeltoodud

seisukohta kinnitab ka erialakirjandus, mille kohaselt on lepinguvabaduse põhimõttest

tulenevalt igaühel õigus loobuda nõudest, mille tekkimine tulevikus või mille olemasolu ei ole

kindel, samas ei saa loobuda nõudest, mille olemasolu ei ole võlausaldajale teada (VÕS I

komm (2016), § 207, p 4.1.2). Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodut mõista koosmõjus

selliselt, et võlausaldajat ei saa lugeda nõudest loobunuks, kui ta nõudest loobumise ajal ei

osanud vaidlusalust nõuet silmas pidada, st ta ei ole teadvalt tulevikus tekkivast nõudest

loobunud, kuid sellest ei saa järeldada seda, et nõue, millest võlausaldaja loobub, peab olema

loobumise ajaks tekkinud või selle tekkimine peab olema võlausaldajale kindlalt teada. Siinsel

juhul oli aga kinnituskirjas selgelt piiritletud, millistest tulevikus omandatavatest nõuetest ta

soovib loobuda. Seega ei saanud hagi rahuldamist välistada asjaolu, et Loo Properties OÜ ei

teadnud, millistest nõuetest ta loobub.

Küll aga ei saa asjas esitatud ja tõendatud asjaoludest järeldada, et hageja ja Loo Properties

OÜ sõlmisid nõuetest loobumise tõttu võlasuhte lõpetamise kokkuleppe VÕS § 207

tähenduses. Kinnituskirja p 2 saab iseenesest pidada Loo Properties OÜ ettepanekuks sõlmida

tulevikus omandatavatest nõuetest loobumise tõttu hagejaga võlasuhete lõpetamise leping

VÕS § 207 tähenduses (s.o pakkumuseks VÕS § 16 tähenduses). Arvestades hageja väiteid, ei

ole aga Loo Properties OÜ endine juhatuse liige seda kinnituskirja talle edastanud. Seega ei

muutunud kinnituskirjas sisalduv pakkumus TsÜS § 69 lg 1 tähenduses selle allkirjastamise

järel kehtivaks, kuna seda ei saadetud hagejale. Hageja väitel sai ta kinnituskirjast teada alles

11.12.2020, kui Loo Properties OÜ endine juhatuse liige Q selle talle edastas. Kuna Loo

Properties OÜ ei teinud kinnituskirja selle allkirjastamise järel 01.10.2012 hagejale isiklikult

teatavaks ega saatnud seda hagejale, ei jõustunud see pakkumus TsÜS § 69 lg 1 järgi ning

sellel ei ole õiguslikku tähendust. Kinnituskirjas sisalduv pakkumus ei saanud muutuda

kehtivaks ka siis, kui hageja sai sellest 11.12.2020 teada. Kuigi siis jõudis pakkumus hagejani,

ei ole pakkumust hagejale edastanud Loo Properties OÜ seaduslik esindaja, kes võinuks Loo

Properties OÜ nimel vastava pakkumuse teha. See, kui äriühingu endine juhatuse liige, kes ei

ole enam äriühingu seaduslik esindaja, saadab äriühingu jõustumata pakkumuse aastaid hiljem

selle saajale, ei saa tuua endaga kaasa õiguslikke tagajärgi äriühingule. Äriühingu nimel saab

teha tahteavaldusi, sh väljendada äriühingu tahet ja edastada see saajale, üksnes äriühingu

seaduslik esindaja. Arvestades seda, et kostja kui Loo Properties OÜ üldõigusjärglane ei ole

menetluses kinnistuskirja alusel nõuete lõppemistele vastu vaielnud, ei ole ringkonnakohtul

alust järeldada, et Loo Properties OÜ soovis kinnituskirja hagejani jõudmisel, et kinnituskirjal

oleksid õiguslikud tagajärjed.

10.5. Eeltoodut arvestades ei ole hageja ja Loo Properties OÜ sõlminud nõudest loobumise

tõttu võlasuhete lõpetamise kokkulepet, mistõttu ei ole täitmisel olevad nõuded nõudest

loobumise tõttu lõppenud ning kohtul ei ole alust tunnistada nende nõuete sundtäitmist

lubamatuks.

11. Ülaltoodud põhjendustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata.

2-22-14485

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel apellandi kanda.

13. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning

TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Kostja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 540 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt

kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku kolm tundi, sh

kaks tundi ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks ja kliendiga suhtlemiseks ning üks tund

ringkonnakohtu istungil osalemiseks. Arvestades vaidluse eset, apellatsioonkaebuse sisu ja

mahtu ning ringkonnakohtu istungi kestust, on kolleegiumi hinnangul kostja lepingulise

esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.

Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta), mis ei

ületa oluliselt vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul.

Kostja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane ega taotle käibemaksu hüvitamist.

Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 540 eurot

(3 tundi × 180 eurot/tund = 540 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

14. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)