3-25-1128/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

18. July 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1128

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate

toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Kelly Ernits

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

G.T (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda luba Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke

kandmiseks:

1.1. kinnistusraamatusse G.T , S.M (isikukood YYY) ja O.P (isikukood QQQ)

ühisomandis olevale korteriomandile aadressil CCC, Tallinn (kinnistu nr

aaaaaaa) G.T ühisomandi osale;

1.2. Transpordiameti liiklusregistrisse G.T-le kuuluvale sõidukile Honda CR-V

(114 kW) registreerimisnumbriga WWW.

2. Määruse avaldamisel Riigi Teatajas asendada läbivalt füüsiliste isikute ja

juriidiliste isikute nimed ja täitmistoimingule allutatud vara tähemärgiga.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus

seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan

kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite

ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku

määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse

esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud

juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa

andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis

otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud

täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda isiku nõusolekuta käsutuskeeldu

nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse (MKS

§ 130 lg 1 punkt 1). Seega tulevikus tehtava vastutusotsuse täitmist saab tagada enne, kui

maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena tuvastab maksude tasumata jätmise puudutatud

isiku süül (Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, punkt 14). MKS § 96 lg-s 5

sätestatud tingimused, mille kohaselt võib seaduslikule esindajale teha vastutusotsuse alles

pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS

§ 130 lg 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul

võlga sisse nõuda, peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid need asjaolud

ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise

ajal (Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2024 määrus nr 3-24-2226, punkt 10).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik

pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa

andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse

rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava

maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva

seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus,

miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus

vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on

esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Samuti on täidetud eeldus, et

maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Vastutusmenetlus võib alata ka

halduskohtule täitmist tagava toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega (Riigikohtu

2

14.05.2013 määruse nr 3-3-1-7-13, punkt 12). Seega on käesolevas asjas kohtule esitatud

taotlusega vastutusmenetlus algatatud.

6. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine1. Taotluse ja

selle lisade alusel ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt

võimatu. Tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest2 ja selle lisadest jälgitav nii

põhivõla3 kui ka intressi4 osas. Vastutusmenetluse eesmärk on puudutatud isikule

vastutusotsuse tegemine summas 47 380,35 eurot (põhivõlg 31 481,12eurot ja intress

21.04.2025 seisuga 15 899,23 eurot), mis koosneb äriühingu poolt maksustamisperioodidel

11.2022 ja 12.2022 07.10.2024 maksuotsusega nr 12.2-3/061315-22 määratud käibemaksu ja

erijuhtude tulumaksu maksusummast5. Ehkki kohus möönab, et sel ajal oli äriühingus

puudutatud isiku kõrval ka teine juhatuse liige, siis ei välista see puudutatud isiku võimalikku

vastutust maksuvõla eest. Kohus nõustub maksuhalduri taotluses ja selle täiendustes esitatud

sellekohaste seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Seejuures märgib kohus, et

esitatud tõendid toetavad maksuhalduri järeldust, et puudutatud isiku rolli äriühingus saab

pidada pigem aktiivseks6. Nt tõi maksuhaldur täiendavates seisukohtades välja, et puudutatud

isiku kohustus oli korraldada äriühingu raamatupidamist; puudutatud isik on alates äriühingu

ainuosaniku juhatuse liige; teise juhatuse liikme selgitustest nähtub, et sel ajal oli teine

juhatuse liige suuresti lapsega kodunud ning puudutatud isik juhtis äriühingu

majandustegevust. Seega ei saa pidada meelevaldseks maksuhalduri järeldust, et puudutatud

isikul oli piiramatu võimalus sekkuda äriühingu majanduskorraldusse määral, mis oleks

taganud maksukohustuste kohase ja tähtaegse täitmise. Lõplikult tuleb puudutatud isiku roll ja

vastutus maksuvõla tekkimisel välja selgitada vastutusmenetluses, mille maksuhaldur läbi

viib.

7. Maksuhaldur esitas ka andmed, et äriühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole olnud

tulemuslik7 ning seda ka pärast seda, kui puudutud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal esitati

korduvalt maksuvõla ajatamise taotlusi. Välistatud ei ole, et äriühingu majandustegevus on

lõppenud. Äriühing deklareerib ainult sisendkäibemaksu, kuid alates 12.2024 ei ole ta oma

käibemaksudeklaratsioonidel käivet deklareerinud8. Samuti ei ole äriühing alates oktoobrist

2024 oma TSD-del9 töötasu väljamakseid deklareerinud. Varade päringu kohaselt puuduvad

äriühingul sõidukid, väikelaevad ja kinnisvara10. Töötajate registris on registreeritud

puudutatud isik kui juhtimisorgani liige. Rohkem töötajaid äriühingul ei ole11. Eelnev viitab, et

äriühingu majandustegevusest ei ole võimalik maksukohustust täita.

8. Vastutusotsuse andmist välistavad asjaolud puuduvad (MKS § 96 lg 6). Kuna juhatuse

liikmele etteheidetava maksude deklareerimise ja tasumise varaseim kohustus tekkis

detsembris 202212, ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud kolme ega viie aastane

1 Taotluse punkt 4, dtl 57.

2 Taotluse punkt 2, dtl 3.

3 Dtl 1525 (maksuotsus), 169193 (kontrolliakt), 31 (maksuvõlg).

4 Dtl 26 (maksuvõla intresside arvutuskäigu väljavõte).

5 Dtl 1525.

6 Dtl 157164 (teise juhatuse liikme kirjalikud selgitused) ning 150 (kassa väljamineku order).

7 Taotluse punkt 3, dtl 35.

8 Dtl 76.

9 Dtl 77.

10 Dtl 7879.

11 Dtl 80.

12 Taotluse punkt 7, dtl 8.

3

aegumistähtaeg. Äriregistri kohaselt ei ole äriühingut kustutatud. Seega on vastutusmenetluse

läbiviimine ja täitetoiminguks loa andmine eesmärgipärane.

9. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end

maksejõuetuks, loataotluse võib esitada juba põhjendatud kahtluse korral (Tallinna

Ringkonnakohtu 15.10.2021 määrus nr 3-21-1977, punkt 10). Täidetud on eeldus, et kontrolli

tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks13.

Puudutatud isiku ametlikuks sissetulekuks on Eesti Vabariigi pension, mis on selgelt

ebapiisav vastutusotsusega kavandatavate kohustuse täitmiseks summas vähemalt 47 380,35

eurot. Samuti on maksuhaldur põhjendatult välja toonud puudutatud isiku käitumise juhatuse

liikmena, mistõttu on tõenäoline, et sarnaselt võib ta suhtuda ka vastutusotsusega

määratavasse kohustusse ja selle täitmise vältimiseks oma vara võõrandada.

10. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et täidetud on loa andmise eeldused. Kui loa andmise

eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust ja

proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada. Kohtul

tuleb täitmist tagavaks toiminguks loa andmise taotluse lahendamisel arvestada ületagamise

keeluga (nt Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, punkt 9). Kinnisvara, sõiduki ja muu

vara hinna kindlaks määramisel tuleb lähtuda selle tavalisest turuväärtusest lahendi tegemise

ajal (Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, punkt 20).

11. Maksuhaldur taotleb kanda kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge puudutatud

isikuühisomandi osale ühisomandis olevale korteriomandile Lasnamäel14 ning sõidukile

Honda15. Kohus leiab, et keelumärgete seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne, ega piira

puudutatud isiku omandiõigust ülemääraselt. Korterit ja sõiduautot on võimalik kasutada ja

käsutada ning ka nende võõrandamine on maksuhalduri nõusolekul võimalik.

12. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on

esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 punkti 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel

tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka

sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib

tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 47 380,35 eurot.

13. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse.

14. Kohtumääruse avaldamisel asendada selles juriidiliste ja füüsiliste isikute nimed ning

täitetoimingutele allutatud vara koosseis tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

13 Taotluse punkt 5, dtl 7.

14 Dtl 99100.

15 Dtl 84.

4