Legislator Case Law & Legislation
2-24-8554/4 AI generated

2-24-8554/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-8554/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista R S.lt AS-i PlusPlus Capital kasuks tarbijakrediidilepingust nr SLC19- Välja mõista R S.lt AS-i PlusPlus Capital kasuks viivis võlgnevuselt (5513,43 eurot)

Legislator headnote

AI generated

2-24-8554/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista R S.lt AS-i PlusPlus Capital kasuks tarbijakrediidilepingust nr SLC19- Välja mõista R S.lt AS-i PlusPlus Capital kasuks viivis võlgnevuselt (5513,43 eurot)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.04.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-8554

Tsiviilasi

Menetlusosalised

AS-i PlusPlus Capital hagi R S. (S.) vastu võla nõudes

Hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806), esindaja J. L.

(PlusPlus Legal OÜ)

Kostja R S. (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Hagihind

7757,01 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R S.lt AS-i PlusPlus Capital kasuks tarbijakrediidilepingust nr SLC19-

01-1613608 tulenev võlgnevus summas 7100,92 eurot.

3. Välja mõista R S.lt AS-i PlusPlus Capital kasuks viivis võlgnevuselt (5513,43 eurot)

määras 11,90% aastas alates 31.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta R S. kanda.

6. Välja mõista R S.lt AS-i PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 1092 eurot

(665 eurot riigilõiv ja 427 eurot õigusabikulud).

7. Välja mõista R S.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus teatada kaja esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada

30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud

nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel

tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja

hagiavaldusele ei vastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et

kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist

(Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on teostanud päringud

registritesse ning hinnanud kostja krediidivõimet kostjalt saadud informatsiooni ja kostja

pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning

kostjal on võimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena. Kostja omas kindlat sissetulekut ning

oli seega maksevõimeline. Kohtu hinnangul oli kostja võimeline tagastama laenu vastavalt

lepingule. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik