2-24-8289/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Mati Maksing ja kohtunik Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht

25.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-8289

Kohtuasi

H.O

hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2024/1522

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

H.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): H.O (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar

Kostja: Tori vald Tori vallavalitsuse (registrikood

77000341) kaudu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määrus jätta muutmata.

2. H.O määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta

H.O

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-8289

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.O (hageja) esitas 24.05.2024 (täpsustatud 27.05.2024) Pärnu Maakohtule hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2024/1522 koos hagi tagamise

taotlusega.

2. Hagiavalduse kohaselt on sissenõudja Tori Vallavalitsus esitanud 16.04.2024 kohtutäiturile

täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks (täiteasi nr 176/2024/1522

kohtutäitur Rocki Alberti menetluses). Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 25.01.2021

otsus tsiviilasjas nr 2-18-13565, mis on jõustunud 03.04.2023. Kohtutäitur on teatanud

hagejale, et hageja on kohustatud Pärnu Maakohtu 25.01.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-18-

13565 täitma järgmiselt: taastama endisel kujul Tori Vallavalitsuse kaasomandis oleva Pärnu

mnt 25, Sindi linnas, Tori vallas, Pärnumaal asuva kinnistu (registriosa nr 2517606 juurde

kuuluv maatükk). Kohtutäitur on välja toonud, et selleks on hageja kohustatud likvideerima

graniitmonumendi ja kaks lipumasti ning ta on kohustatud taastama kinnistu osa, kus

monument ja lipumastid asuvad, sh täitma likvideerimise tagajärjel tekkivad augud mullaga ja

istutama uue murukatte. Hageja on seisukohal, et sundtäitmine on lubamatu, kuivõrd

kohtuotsuse täitmine on võimatu ja vastuolus hea usu põhimõttega. Täitedokumendi

täitmisega rikuks hageja seadust. Hageja leiab, et TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191

nimetatud täitedokumentide puhul saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis

esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele ning

sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Hageja selgitab, et

kohtupraktikast tulenevalt saab täitemenetlus olla lubamatu mh põhjusel, et sundtäitmine on

vastuolus hea usu põhimõttega või ka objektiivselt võimatu. Pärnu Maakohtu 25.01.2021

otsus tsiviilasjas nr 2-18-13565 on täitmiseks kohustuslik ainult hagejale ja Tori vallale. Pärnu

mnt 25, Sindi kinnisasi on jagatud korteriomanditeks ning kokku on 19 korteriomandit. Seega

kokku on 19 kaasomanikku. Vaidlusalune graniitmonument asub kinnistul õuealal ehk alal,

mis on kõikide korteriomanike kaasomandis. Hageja ei ole korteriomanik. Teistel

korteriomanikel ei ole kohustust kohtuotsust täita ehk see ei ole neile siduv. Ehitusliku või

muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse

tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike

kokkulepet. Graniitmonument on kinnisasja oluline osa. Seega puudub hagejal teiste

kaasomanike nõusolek selleks, et hageja saaks graniitmonumendi nende kinnistult eemaldada.

Enamus kaasomanikke olid monumendi püstitamise poolt, mistõttu oleks kostja pidanud

hagema ka teisi kaasomanikke ehk tegemist on kinnisasja kaasomanike vahelise vaidlusega.

Hagejal ei ole võimalik omavoliliselt kolmanda isikuna eemaldada võõralt kinnisasjalt selle

oluline osa, kui kohtuotsus on siduv ainult ühele 19-st kaasomanikust. Karistusseadustik näeb

ette süüteo asja rikkumise ja hävitamise eest, samuti on teistel kaasomanikel võimalik esitada

hageja vastu tsiviilõiguslike nõudeid, kui hageja kinnisasja kaasomanike nõusolekuta

eemaldab kinnisasjalt selle olulise osa. Hageja toob välja, et TsMS § 457 lg 1 kohaselt ei ole

täitedokumendiks olev kohtuotsus teistele kaasomanikele õiguslikult siduv, mistõttu ei saa

tugineda hageja ka kohtuotsusele ehk teistel kaasomanikel puudub igasugune kohustus taluda

hageja omavoli (kui hageja eemaldaks monumendi). Eeltoodust tulenevalt on täitedokumendi

täitmine võimatu. Lisaks on vastuolus hea usu põhimõttega nõuda hagejalt kohtuotsuse

täitmist, kui selle täitmine on ebaseaduslik – ehk hageja ei saa ilma kõigi kaasomanike

nõusolekuta eemaldada kinnisasja olulist osa. Kui hageja peaks kohtuotsust täitma, rikub

hageja sellega seadust ning tema suhtes saab esitada tsiviilõiguslikke nõudeid ja samuti

esitada kuriteoteateid ning algatada kriminaalmenetlust.

2-24-8289

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus jättis 27.05.2024 määrusega hageja taotluse täiteasjas nr 176/2024/1522

täitemenetluse peatamiseks rahuldamata, keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, jättis

menetluskulud hageja kanda ning hüvitatavad menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks

määramata.

4. Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

Kohus oli seisukohal, et hageja nõude rahuldamine selle esitatud kujul on õiguslikult

välistatud ja perspektiivitu.

5. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kohtul tunnistada hageja suhtes täiteasjas nr

176/2024/1522 alustatud täitemenetlus lubamatuks põhjusel, et sundtäitmine on võimatu ja

vastuolus hea usu põhimõttega, s.o hagejalt ei saa nõuda kohtuotsuse täitmist, kui selle

täitmine on ebaseaduslik ehk hageja ei saa ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta eemaldada

kinnisasja olulist osa ning kui hageja peaks kohtuotsust täitma, rikub ta sellega seadust ning

tema suhtes saab esitada tsiviilõiguslikke nõudeid ja samuti esitada kuriteoteateid ning

algatada kriminaalmenetlust.

6. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on TMS § 221 lg 1,

mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse

kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel,

mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt RKTKo, 29.05.2012, 3-2-1-64-

12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse

lõpetama.

7. Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et täitedokumendi täitmisega rikuks ta

seadust. Kaasomanike nõusolekuta ei saa ta eemaldada kinnisasjalt selle olulist osa. Kohus

hagejaga ei nõustu. Täitemenetlus on alustatud jõustunud täitedokumendi, s.o Pärnu

Maakohtu 25.01.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-18-13565 alusel. Kohtuotsuses on kohus andnud

hinnangu H.O tegevusele seoses ehitise (graniitmonumendi) püstitamisega ja seda õiguslikult

põhjendanud ning kohustanud ehitise eemaldamist kinnistult. H.O-l oli võimalus kõik

vastuväited esitada eelnevalt menetluses 2-18-13565. Käesolevalt ei saa hageja sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagis tugineda asjaoludele, et kohtuotsuse sundtäitmine on võimatu

ja vastuolus hea usu põhimõttega ning hagejalt ei saa nõuda kohtuotsuse täitmist, kuna selle

täitmine oleks hageja hinnangul ebaseaduslik.

8. Ekslik on ka hageja osundamine TMS § 2 lg 1 p-dele 18–191, mille kohaselt nimetatud

täitedokumentide puhul saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka

kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele ning seda kuni

täitemenetluse lõpuni. Hageja välja toodud sätted käivad notariaalselt tõestatud kokkulepete

kohta, kuid käesolevalt on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus.

9. TMS § 221 lg 1 järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud

2-24-8289

või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Lõike 2 järgi sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud

üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

Selliseid asjaolusid hageja välja toonud ei ole. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja

ei ole hagis välja toonud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks olevaid asjaolusid.

Jõustunud kohtuotsuse täitmine ei ole seadusevastane. Hageja poolt esitatud sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole võimalik kohtuotsust vaidlustada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja

jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

11. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigust ja

kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

12. TMS § 221 lg-s loetletud alused ei ole ammendavad. Kohus ei ole analüüsinud hagis

esitatud põhjendusi, mh Riigikohtu lahendis 2-22-9401 sedastatud kolleegiumi selgitusi.

Seega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks ei ole ainult põhjused, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamist saab nõuda

ka TMS § 221 lg-s1 loetlemata põhjustel – näiteks hea usu põhimõtte rikkumine, viivisenõue

või leppetrahv on ebamõistlikult suur, tegemist on vastastikuste kohustustega, isiku suhtes on

juba läbi viidud täitemenetlus samal alusel või teda on ühe asja eest karistatud kaks korda jne.

13. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hagejal puudub teiste kaasomanike nõusolek

selleks, et hageja saaks graniitmonumendi nende kinnistult eemaldada. Hagejal ei ole

võimalik omavoliliselt kolmanda isikuna eemaldada võõralt kinnisasjalt selle oluline osa, kui

kohtuotsus on siduv ainult ühele 19-st kaasomanikust. Hageja hinnangul on täitedokumendi

täitmine seega võimatu ja vastuolus hea usu põhimõttega on nõuda hagejalt kohtuotsuse

täitmist, kui selle täitmine on ebaseaduslik. Kui hageja peaks kohtuotsust täitma, rikub hageja

sellega seadust ning tema suhtes saab esitada tsiviilõiguslikke nõudeid ja samuti esitada

kuriteoteateid ning algatada kriminaalmenetlust. Seega on maakohus ebaõigesti sisustanud

materiaalõigust (TsMS § 221). Maakohus ei ole oma lahendis käsitlenud ega ka analüüsinud

hageja väidet, et sundtäitmine on vastuolus hea usu põhimõttega või et kohustuse täitmine on

võimatu. Lisaks kaebaja rõhutab, et eeltoodut saab mh hinnata ainult sisulist lahendit tehes

ehk kohus peab hagi menetlusse võtma.

14. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ka TsMS § 371 lg 2 p 2. Taotletava eesmärgi

saavutamise võimatus võib seisneda ka selles, et taotletavat eesmärki oleks iseenesest

võimalik saavutada, kuid mitte esitatud asjaolusid arvestades. Hageja on esitanud piisavad

põhjendused ja argumendid, mis saavad olla TMS § 221 lg 1 kohaselt aluseks sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks, sest täitemenetlust saab vaidlustada mh põhjusel, et sundtäitmine

on vastuolus hea usu põhimõttega ja/või täitmine on võimatu. Ebaõige on maakohtu

lakooniline seisukoht, et selliseid asjaolusid ei ole hageja välja toonud, mis annaks alust

kohaldada TMS § 221 lg 1. Maakohus on rikkunud ka selgitamis- ja põhjendamiskohustust.

Kohtul tuleb enne avalduse menetlemata jätmist anda poolele mõistlik tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks.

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-24-8289

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Esmalt selgitab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamise ulatust. Kuigi maakohtu

määrusest nähtuvalt on kohus andnud edasikaebeõiguse määrusele tervikuna, ei ole määrus

kaevatav osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi tagamise taotluse

täitemenetluse peatamiseks. TsMS § 390 lg-st 1 tulenevalt saab määruskaebuse esitada vaid

maakohtu määrusele, millega kohus hagi tagas. Eeltoodust tulenevalt kontrollib

ringkonnakohus maakohu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles kohus keeldus hagi

menetlusse võtmisest ja jaotas menetluskulud.

17. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna

määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi

põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

18. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheidetega, et maakohus on rikkunud

selgitamis- ja põhjendamiskohustust, kui jättis hagejale mõistliku tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks enne hagi menetlusse võtmise otsustamist andmata. TsMS § 5 lg-st 1

tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Määruskaebusest ja

hagiavaldusest nähtuvalt esindab hagejat õigusteadmistega isik (vandeadvokaat), kellele pidid

tema kvalifikatsiooni arvestades eespooltoodud põhimõtted olema teada, ilma et kohus seda

eraldi selgitama peaks.

19. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle määruskaebuse väitega, et maakohus on

materiaalõigust vääralt kohaldanud. Hagiavaldusest nähtuvalt on täitedokumendiks jõustunud

kohtuotsus. Seda arvestades leidis maakohus TMS § 221 lg 2 alusel õigesti, et TMS § 221 lg-s

1 nimetatud vastuväited on praegusel juhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need

põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

20. Hagiavaldusest nähtuvalt tugineb hageja väitele, et enamik kaasomanikke olid

monumendi püstitamise poolt ja graniitmonument on kinnisasja oluline osa. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et kõik need vastuväited tulnuks hagejal esitada tsiviilasja nr 2-18-

13565 põhimenetluses. Hagiavalduses esile toodust järelduvalt esitas Tori vald viidatud

tsiviilasjas omandi kaitse ja endise olukorra taastamise hagi, mille lahendamise käigus tuli

maakohtul eelduslikult lahendada õiguslikud küsimused sellest, kas kostjal (käesolevas asjas

hagejal) olid graniitmonumendi ja lipuvarraste püstitamiseks olemas kõigi kinnisasja

kaasomanike nõusolekud või mitte, kas graniitmonument koos lipuvarrastega muutus

kinnisasja oluliseks osaks või mitte ja mil viisil tuleb kostjal täita hagi edukuse korral tehtav

kohtuotsus. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses neid küsimusi enam uuesti

lahendada ei ole võimalik, kuna TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud

kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses (vt RKTKm 04.05.2021, 2-

19-13236, p 10.1).

21. Lisaks tugineb hageja ka väitele, et tal puudub teiste kaasomanike nõusolek

graniitmonumendi eemaldamiseks. Samas on hageja esile toonud, et kohtutäitur andis talle

teada, et ta on kohustatud tsiviilasjas nr 2-18-13565 tehtud otsust täitma järgmiselt: H.O on

2-24-8289

kohustatud taastama endisel kujul Tori Vallavalitsuse kaasomandis oleva Pärnu mnt 25, Sindi

linnas, Tori vallas, Pärnumaal asuva kinnistu (registriosa nr 2517606 juurde kuuluv maatükk),

selleks likvideerima graniitmonumendi ja kaks lipumasti ning ta on kohustatud taastama

kinnistu osa, kus monument ja lipumastid asuvad, sh täitma likvideerimise tagajärjel tekkivad

augud mullaga ja istutama uue murukatte (dtl lk 12). Ringkonnakohtule ei nähtu sellest, et

kohtuotsuse täitmine oleks ülejäänud kaasomanikelt nõusolekute saamisest sõltuvaks tehtud.

Hageja ei ole määruskaebuses ka selgitanud, millisest õigusaktist tulenevalt tal tema suhtes

jõustunud kohtuotsuse täitmiseks teiste kaasomanike nõusolekut vaja on. Kui hageja peab

silmas hagiavalduses toodud KrtS § 38 ja/või § 34 lg 2, siis selgitab ringkonnakohus, et

viidatud sätted reguleerivad korteriomandite valitsemise ning oluliste ümberkorralduste ja

hoone taastamisega seonduvat ega kohaldu jõustunud kohtuotsuse täitmisel.

22. Hageja on tuginenud ka väitele, et kui hageja peaks kohtuotsust täitma, rikub hageja

sellega seadust ning tema suhtes saab esitada tsiviilõiguslikke nõudeid ja kuriteoteateid ning

algatada kriminaalmenetlust. Samas ei ole hageja esile toonud, millist seadust ta jõustunud

kohtuotsust täites rikub, millised tsiviilõiguslikke nõudeid teised kaasomanikud tema suhtes

esitada saavad ja kes võiksid olla need isikud, kes kuriteoteadet esitama õigustatud oleksid.

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ka selgitanud, et karistusseadustik näeb ette süüteo asja

rikkumise ja hävitamise eest, kuid ei ole sedagi väidet sisustanud. Eeltoodust tulenevalt on

maakohus õigesti leidnud, et selliseid asjaolusid, mis annaks alust kohaldada TMS § 221 lg-t

2, ei ole hageja esile toonud.

23. Õige on seegi maakohtu järeldus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel keelduda, kuna hageja ei ole hagis välja toonud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

aluseks olevaid asjaolusid.

24. Kuigi hageja on väitnud, et kohtuotsuse täitmine on võimatu ja hea usu põhimõtte vastane,

ei ole ta tuginenud sellele, et täitedokumendiks oleva kohtuotsuse kohaselt likvideerimisele

kuuluv graniitmonument ja kaks lipumasti ei asu (enam) Sindi linnas Pärnu mnt 25 oleval

kinnistul, et kinnistu endise olukorra taastamise ja monumendi likvideerimise tagajärjel

tekkivate aukude mullaga täitmise ning uue murukatte istutamise vajadust sel põhjusel (enam)

ei eksisteeri ega sellelelgi, et hageja suhtes jõustunud kohtuotsus sisaldab juba algselt

võimatut täitmiskohustust. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik nõustuda selle hageja

seisukohaga, et kuna kohtuotsuse täitmine on objektiivselt võimatu, on sundtäitmise

läbiviimine hea usu põhimõtte vastane. Ringkonnakohus osundab, et ka hageja viidatud

kohtuasjas asus kõrgem kohus seisukohale, et hea usu põhimõttega ei pruugi olla kooskõlas

tuginemine TMS § 221 lg-le 2 olukorras, kus kohtulahendit on objektiivselt võimatu täita.

Sealjuures rõhutati, et juba algselt võimatut täitmiskohustust sisaldavale kohtulahendile ei saa

eelduslikult omistada sundtäidetavat sisu (vt RKTKo, 15.11.2023, 2-22-9401, p 15.3). Kuna

käesolevas asjas hageja eelkirjeldatud objektiivsele tätimisvõimatusele üldse ei tuginegi, ei

ole maakohtule selle lahendi selgituste analüüsimata jätmine ka etteheidetav.

25. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et hageja ei ole ka määruskaebemenetluses muid

asjaolusid, mis annaksid aluse hagiavalduse menetlusse võtmise võimalust jaatada, esile

toonud, jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

26. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata ja menetluses on osalenud üksnes hageja, jäävad

kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja

2-24-8289

kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu puudub vajadus nende kindlaks

määramiseks.

27. Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest, § 372 lg-st 5 ja § 696 lg 3

esimesest lausest esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/