2-24-18160/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev osaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-18160

Tsiviilasi

J.Y hagi P.M vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara

jagamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J.Y (isikukood XXX), seaduslik esindaja

eestkostja H.X, lepinguline esindaja Aivar Haava

Kostja: P.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vadim

Vilde

Kohtuistungi toimumise aeg

15. aprill 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.Y hagi P.M vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva

osaotsusega.

2. Lahutada J.Y ja P.M abielu, mis on sõlmitud 31. augustil 2002 Ida-Viru

Maavalitsuses.

3. Jätta abielu lahutuse nõudega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada osaotsus pooltele kätte.

5. Tsiviilasja menetlus jätkub ühisvara jagamise nõude osas.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 630 lg 2).

ASJAOLUD

1. J.Y (hageja) esitas 29. novembril 2025 Viru Maakohtule hagi P.M (kostja) vastu abielu

lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud aprillist 2023, mil hageja läks

elama oma tütre juurde ning seejärel paigutati Narva hooldekodusse. Kostja ei ole hagejat

sellest alates külastanud.

2. Kostja võttis 15. aprilli 2025 istungil abielu lahutuse nõude osas hagi õigeks.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada

õigeksvõtul põhineva osaotsusega (TsMS § 440 lg 1 ja § 450 lg 1).

4. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on

poolte abielu sõlmitud 31. augustil 2002, Ida-Viru Maavalitsuses.

5. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

6. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Pooled ei vaidle abielu lahutamise nõude üle ning

kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll

õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest

keeldumiseks.

TsMS § 450 lg 1 kohaselt, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat

nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või

esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib

kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata

nõuete osas jätkab kohus menetlust.

7. Arvestades, et hageja üle on seatud eestkoste ja ta elab hooldekodus, ei pea kohus

põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Viru Maakohtu 31. oktoobri 2024

määrusega tsiviilasjas nr 2-22-11186 on antud hageja eestkostjale kohtu nõusolek abielu

lahutamise hagi esitamiseks. Kohus kuulas viidatud asjas eelnevalt ära hageja. Eelmärgitut ja

kostja seisukohti arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on

abielu lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada.

Kuivõrd kohtu menetluses on kaks nõuet (abielu lahutus ja ühisvara jagamine), on võimalik

abielu lahutamise nõude osas teha osaotsus TsMS § 450 lg 1 alusel. Menetlus jätkub ühisvara

jagamise nõude osas.

8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

9. Pooled on istungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa nad

TsMS § 630 lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

10. Abielu lahutamise nõudelt tasus hageja riigilõivu 100 eurot. Kohus selgitab, et hagejal

on õigus taotleda TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale pool (s.o 50 eurot) abielu lahutuse

nõude esitamisel tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida kelle ja

millisele pangakontole riigilõivu tagastamist taotletakse.

(allkirjastatud digitaalselt)