4-24-2633/15 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS, Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-24-2633 Otsuse kuupäev

25. aprill 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma, Juhan Sarv ja Heili Sepp Kohtuasi Artur Stolovi väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 24. septembri 2024. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Artur Stolovi kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, esindaja Asja Malahhova Asja läbivaatamine

26. märts 2025, kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAS

1. Muuta Viru Maakohtu 24. septembri 2024. a otsuse põhiosa, jättes sellest välja põhjendused, milles tuginetakse Artur Stolovile määratud mõjutustrahvidele. Muus osas jätta otsus muutmata.

2. Artur Stolovi kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet karistas 18. juuli 2024. a otsusega Artur Stolovi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, kui juhtis 19. juunil 2024 mootorsõidukit kiirusega 58 ±

3 km/h, kuigi lubatud maksimaalne sõidukiirus oli 30 km/h.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas A. Stolovi kaitsja, kes taotles kaitsealuse karistamist juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahviga või juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja olulist vähendamist.

3. Viru Maakohus jättis 24. septembril 2024 kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Karistusliigi ja - määra valiku kohta märkis kohus, et A. Stolovil on neli kehtivat liiklusalast väärteokaristust, kolm neist kiiruse ületamise eest. Esimese rahatrahvi 2019. aastal toime pandud rikkumise eest maksis menetlusalune isik ära alles 2024. aasta alguses ning kaks järgmist olid kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal tasumata. Seega ei ole rahatrahvid suunanud menetlusalust isikut õiguskuulekusele. Lisaks on A. Stolovile määratud neli mõjutustrahvi erinevate liiklusalaste rikkumiste eest. Arvestades menetlusaluse isiku varasemat liikluskäitumist, on tema süü keskmisest suurem. Karistust kergendab kahetsus.

4-24-2633

2(3) KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Kassatsioonis taotleb kaitsja A. Stolovi karistamist rahatrahviga, karistuse kergendamist või asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kaebuse kohaselt arvestas maakohus süü suuruse tuvastamisel ebaõigesti eelmiste karistustega. Kiiruse ületamine ei ole raske süütegu, eriti kui sellega ei kaasne kahju. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise hetkeks oli menetlusalune isik tasunud kõik varasemad trahvid, mistõttu on vale maakohtu järeldus, et need pole isikule mõju avaldanud. Mõjutustrahve, mida karistusregistrisse ei kanta, ei saa karistuse mõistmisel arvesse võtta. A. Stolov vajab juhtimisõigust töötamiseks ja sugulase eest hoolitsemiseks.

5. Kohtuvälise menetleja hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning A. Stolovile mõistetud karistus vastab tema süü suurusele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kassatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et A. Stolov ületas lubatud sõidukiirust ning pani sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kassaator taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas. Kolleegium nõustub kaitsjaga selles, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui tugines karistust mõistes menetlusalusele isikule varem määratud mõjutustrahvidele kui teda iseloomustavale materjalile.

7. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1). Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Menetlejale on seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üldja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks (nt RKKK 23.10.2024, 4-24-1237/24, p-d 9 ja 13). Karistuse individualiseerimisel ei saa aga eirata seaduse seatud piiranguid.

8. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 548 lg 6 kohaselt ei ole lühimenetluses määratav mõjutustrahv süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ja sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Seega lisaks reeglile, et mõjutustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus ja seda ei kanta karistusregistrisse ega arvestata süüteo korduvuse arvestamisel, näeb osundatud säte eraldi otsesõnu ette, et mõjutustrahvile ei või tugineda muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Karistus on süüteo eest kohaldatav õigusjärelm. Erinevalt karistusregistri seaduse § 5 lg-st 1 ei ammendu VTMS § 548 lg-s 6 sätestatud piirangud vaid olukordadega, kus seadus omistab isiku varasemale karistatusele iseseisva õigusliku tähenduse (vrd RKKK 02.11.2023, 4-22-4139/41, p 12; viidatud 4-24-1237/24, p 13). Kõnesolevas sättes väljendub seadusandja selge tahe, et süüteo eest ette nähtud õigusjärelmeid kohaldades ei tuginetaks varem väärteoasja lühimenetluses (VTMS §-d 548– 5412) tehtud karistusotsustele mis tahes viisil, sealhulgas toimepanijat iseloomustava materjalina. Vastasel korral kaotaks VTMS § 548 lg 6 viimane alternatiiv "ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel" sisu.

9. Samas ei piira seadus mõjutustrahvide arvestamist õigusjärelmite puhul, mis pole ette nähtud süüteo eest. Kui tegemist on aga süüteomenetlusega, pole õiguslikku alust nendele andmetele tugineda ja seetõttu ei ole ka alust lisada lühimenetluse otsuseid väärteotoimikusse.

10. Põhjendades karistusliigi valikut muu hulgas A. Stolovi varasemate mõjutustrahvidega, kohaldas maakohus seega ebaõigesti materiaalõigust (KarS § 56). Kolleegiumi hinnangul ei tingi see aga

4-24-2633

3(3) karistuse muutmist, sest selle põhjendamiseks piisab maakohtu ülejäänud argumentidest. A. Stolovi karistati juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, mis vastab LS § 227 lg 2 keskmisele sanktsioonimäärale. Kuigi menetlusaluse isiku sõidukiirus jäi LS § 227 lg-s 2 määratud vahemiku alumise piiri lähedale ja ta kahetses tehtut, tõi kohus eripreventiivse kaalutlusena asjakohaselt esile

A. Stolovi neli kehtivat liiklusalast väärteokaristust, millest kolm on kiiruse ületamise eest. Rahatrahvid olid viimase rikkumise ja kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajaks osaliselt tasumata. Seega leidis maakohus põhjendatult, et rahatrahvid ei ole suunanud menetlusalust isikut õiguskuulekusele. Seda silmas pidades vastab menetlusalusele isikule mõistetud karistus tema süü suurusele ja eripreventiivsetele kaalutlustele isegi mõjutustrahve arvestamata. Juhtimisõiguse äravõtmist välistavaid asjaolusid praeguses asjas ei ole (KarS § 481 lg 2).

11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 3, muudab kolleegium Viru Maakohtu

24. septembri 2024. a otsuse põhiosa, jättes sellest välja põhjendused, milles kohus tugines menetlusalusele isikule määratud mõjutustrahvidele. Muus osas tuleb otsus jätta muutmata ja kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Eriarvamus: 4-24-2633/16