2-24-9152/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

25.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9152

Kohtuasi

T.Ri hagi elatise suurendamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.06.2024 määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

T.Ri määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja T.R (isikukood 37708293720)

Kostja I P.Q (isikukood 61801030058)

Kostja II W.S (isikukood 61409230065)

Kostja III U.B (isikukood 51209070063)

Kostjate seaduslik esindaja C.D

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.06.2024 määrus muutmata.

2. Jätta T.Ri määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud jätta T.Ri kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-9152

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.R (hageja) esitas 11.06.2024 Harju Maakohtule hagi P.Q, W.S ja U.Bi (lapsed) vastu

elatise suurendamise nõudes. Hagi kohaselt on temalt laste kasuks välja mõistetud elatis 155

eurot, kuid elatisabi maksimaalseks suuruseks on 200 eurot, mistõttu soovib ta väljamõistetud

elatise suurendamist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 14.06.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmisest ja jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ning menetluskulude suuruse

kindlaks määramata.

2.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel, sest hageja õiguste rikkumine

hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole võimalik, eeldades nende õigsust.

Maakohus tõi välja, et elatise suurust saab muuta TsMS § 459 lg 1 alusel, kui on tuvastatud, et

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused on muutunud ja/või kohustatud isiku varaline

seisund on muutunud võrreldes kohtulahendi tegemise ajal esinenud asjaoludega. Elatisabi

andmine või elatisabina antava elatise suurus iseenesest ei ole elatise suuruse muutmise

aluseks. Kui hageja leiab, et elatise suurus on liiga väike, on tal on õigus täita

ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses ning selleks ei ole vaja eraldi hagi esitada.

2.2. Maakohus märkis täiendavalt, et hagi on puudustega, kuid kohus ei pea vajalikuks anda

hagejale tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, kuna hagi jääb TsMS § 371 lg 2 p 1

alusel menetlusse võtmata.

2.3. Maakohus selgitas hagejale, et lastele elatisabi maksmine riigi poolt ei vabasta

elatisvõlglast tema kohustusest. Riik nõuab vanemalt, kes oma lapsele on elatise maksmata

jätnud, võlgnevuse välja.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles toob välja, et tema lapsi on

diskrimineeritud, kuna teised lapsed saavad 200 eurot, kuid tema lapsed ainult 155 eurot.

Hageja märkis, et tema lastele pole tagatud samad võimalused, kui neile, kes saavad elatisabi

200 eurot siis, kui nende isa ei maksa neile elatist.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

6. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 1

alusel menetlusse võtmata ja ei ole seejuures rikkunud menetlusõiguse norme.

7. TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui

hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

2-24-9152

8. Hageja avaldatust nähtub, et tema hagi eesmärk on, et riik maksaks hageja lastele elatisabi

200 eurot, mitte 155 eurot. Hageja peab tsiviilasjas nr 2-22-7051 tehtud lahendi alusel tasuma

lastele elatist 155 eurot, mistõttu on ka elatisabi samas suuruses.

8.1. Kui elatise väljamõistmiseks on jõustunud lahend, on võimalik pärast lahendi jõustumist

TsMS § 459 lg 1 alusel uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui

oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast

asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada (p 2 ).

8.2. Elatise suurendamise nõude saaksid esitada lapsed hageja vastu, kui esinevad TsMS §

459 lg-s 1 nimetatud asjaolud. Maakohus on märkinud õigesti, et sellise hagi esitamine

eeldab, et muutunud on elatise väljamõistmise asjaolud, mida aga ei ole praeguses asjas esile

toodud. Elatisabi maksimaalne määr ei ole selliseks muutunud asjaoluks. Maakohus on lisaks

märkinud õigesti, et ulatuses, milles riik on elatisabi andnud, läheb nõue hageja vastu riigile

üle (perehüvitiste seadus § 57 lg-d 1–2). Seega oleks ühtlasi hageja esitatud hagi tulemus, et

riik saab nõuda hagejalt sisse suuremas summas elatisnõuet, kui see on hetkel jõustunud

lahendiga temalt välja mõistetud.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna määruskaebemenetluses ei osalenud teisi

menetlusosalisi, puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Kuigi maakohus

andis hagejale 12.12.2024 määrusega menetlusabi ja vabastas ta 07.10.2024 määruskaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest, ei tulnud määruskaebuselt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2

alusel riigilõivu tasuda. Seetõttu ei otsusta ringkonnakohus ka riigilõivu väljamõistmist riigi

kasuks (TsMS § 179 lg 1).

10. TsMS § 372 lg 5 võimaldab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)