2-25-810/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

24.aprill 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-810

Tsiviilasi

Ropka Toit OÜ pankrotiavaldus

Menetlustoiming

pankrotiavalduse menetluse lõpetamine pankrotti välja

kuulutamata, ajutise pankrotihalduri tasu kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: Ropka Toit OÜ,

registrikood 14054132

ropka.tot@gmail.com;

seaduslik esindaja: G.U (isikukood XXX)

Ajutine pankrotihaldur: Vladimir Kutšmei (isikukood

37603192766)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Ropka Toit OÜ (RK 14054132) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Ropka Toit OÜ kahe kuu jooksul käesoleva

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitada avaldus Ropka Toit

OÜ registrist kustutamiseks. Enne avalduse esitamist ajutisel halduril kontrollida

kustutamist takistavate asjaolude puudumist.

3. Vabastada Vladimir Kutšmei Ropka Toit OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest

pärast võlgniku kustutamist äriregistrist.

4. Määrata Ropka Toit OÜ dokumentide hoidjaks G.U (ik XXX).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Vladimir Kutšmei tasu suuruseks 1248,06 eurot (sh

käibemaks 225,06 eurot).

6. Mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 1248,06 eurot (sh käibemaks) välja

Ropka Toit OÜ-lt ja määrata, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest osaliselt summas

1080,92 eurot (sh käibemaks 194,92 eurot). Tasu maksta FIE Tartu kohtutäitur

Oksana Kutšmei (rk 12016414) arvelduskontole nr EE191010011596520222 (saaja:

Tartu kohtutäitur Oksana Kutshmei).

7. Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

8. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

9. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade raugemise tõttu pankrotiavalduse

menetluse lõpetamise kohta (PankrS § 29 lg 4).

10. Lugeda käesolev määrus kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1).

11. Edastada määrus Ropka Toit OÜ ajutisele pankrotihaldurile, võlgniku juhatuse

liikmele ja Tartu Maakohtu registriosakonnale.

12. Saata määrus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamise määruse peale võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja

pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2).

Võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib menetluse lõpetamise kohta tehtud

määrusele esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta teate

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 7).

Ajutise pankrotihalduri tasu osas võivad käesolevale määrusele esitada määruskaebuse võlgnik

ja ajutine pankrotihaldur 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (PankrS § 23 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ropka Toit OÜ esitas 16.01.2025 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ning

täiendas seda 04.02.2025. Kohus võttis 17.02.2025 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja

nimetas Ropka Toit OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei.

Ajutine pankrotihaldur esitas 24.03.2025 kohtule kirjaliku aruande võlgniku varade ja

kohustuste kohta ning arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine

pankrotihaldur selgitas välja, et võlgnikul puudub teadaolev vara, mille arvelt võlausaldajate

nõudeid rahuldada, sh puudub vara edasiste pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku

teadaolevad kohustused kokku on vähemalt 1895,25 eurot, lisaks võlgnevus Maksu- ja

Tolliametile 47491,53 eurot. Esinevad võlgnevused töötasude osas.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi

võlgniku poolt võõrandatud sõidukite osas.

Ajutine haldur on seisukohal, et Ropka Toit OÜ on püsivalt maksejõuetu ja äriühing ei suuda

rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Ajutine pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku juhatus on selgelt viivitanud

pankrotiavalduse esitamisega, rikkudes sellega pankrotiavalduse esitamise kohustust (ÄS §

180 lg 5¹), mida tuleb pidada raskeks juhtimisveaks. Võlgniku likviidsusnäitajad on olnud

pikemat aega ebarahuldavad ning pankrotiavalduses esitatud juhatuse selgitused ei anna alust

arvata, et juhatusel oleks olnud tõhus plaan majanduslike raskuste ületamiseks ja äriühingu

likviidsuse taastamiseks. Võlgnik on korduvalt esitanud Maksu- ja Tolliametile maksuvõla

ajatamise taotlusi, mis tuginesid ilmselgelt üleliia optimistlikele müügitulu prognoosidele.

Liigse optimismi tõttu ei suudetud ajatamisgraafikuid täita, kuid juhatus ei ole sellest

adekvaatseid järeldusi teinud, vaid jätkas ebarealistlike prognooside alusel uute

ajatamistaotluste esitamist. Ajutine haldur möönab, et võlgniku sellist käitumist on ilmselgelt

soodustanud ka maksuhalduri kergekäeline suhtumine ajatamisotsuste tegemisel. Võlgnik ei

ole esitanud ajutise halduri nõutud andmeid, sealhulgas raamatupidamise registrite

väljavõtteid, puuduvad võlgniku kassaraamat ja müügiaruanded. Arvestades võlgniku

tegevusala — toitlustuskohtade pidamine — on ilmne, et märkimisväärne osa müügitulust

pidi laekuma sularahas. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku SEB Pank ja Swedbank

kontoväljavõtteid ajutise halduri nimetamisele eelnenud viie aasta jooksul. SEB Pank kontot

kasutati valdavalt kaardimaksete vastuvõtmiseks ning enamik sellele kontole laekunud

summadest kanti edasi Swedbank kontole, välja arvatud üksikud, peamiselt palgamakseteks

tehtud ülekanded. Swedbanki kontole tehti sularaha sissemakseid alates 16.06.2022 ning

kokku maksti sularahas sisse 53554,95 eurot. Sularaha sissemaksete suurused kuude lõikes

varieerusid märkimisväärselt (200-3600 eurot). Olemasolevate andmete põhjal on ebaselge,

kas sissemaksete suurte kõikumiste põhjused on seotud turuspetsiifikaga või kanti sularahas

laekunud müügitulu kontole vaid osaliselt. Lisaks võeti analüüsitud perioodil võlgniku

Swedbank kontolt sularahas välja kokku 32930 eurot. Aruande koostamise seisuga puuduvad

andmed selle kohta, kuidas sularahas kontolt välja võetud ja kontole sissemaksmata

müügitulu kasutati. Neil asjaoludel puuduvad hetkel kontrollitavad tõendid, et sularaha oleks

kasutatud võlgniku huvides. Võlgniku juhatuse liikmel võib lasuda vastavas ulatuses vastutus

võlgnikule kahju tekitamise eest.

Ajutine pankrotihaldur tegi kohtule ettepaneku määrata võlgniku pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks deposiit 2500 eurot, kuna võlgnikul puuduvad vahendid

pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus avaldas 25.03.2025 väljaandes Ametlikud

Teadaanded pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise teate (PankrS § 30 lg 2).

Ükski isik kohtu määratud tähtpäevaks deposiiti ei tasunud. PankrS § 19211 lg 1 alusel tegi

kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks

avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus andis kohtule 17.04.2025 teada, et ei esita

ettepanekut algatada Ropka Toit OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse

juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks.

PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud

summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust

võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ükski võlausaldaja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks pankrotimenetluse läbiviimiseks ja kulude katteks deposiiti tasunud

ning maksejõuetuse teenistus on kohtule teada andnud, et ei kavatse esitada avaldust

menetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Kohus loeb ajutise pankrotihalduri esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus leiab, et

esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Lähtudes PankrS § 29 lg-st 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida

Ropka Toit OÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta ja esitada avaldus juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kohus

määrab Ropka Toit OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liikme G.U .

Ajutise pankrotihalduri tasu

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata ajutise halduri

tasuks 11 tunni + 4,5 tunni eest kokku 1248,06 eurot (sisaldab käibemaksu 225,06 eurot).

Ajutine haldur palub tasu määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, s.o büroole mille

kaudu pankrotihaldur tegutseb. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (rk 12016414) on

käibemaksukohuslane (KMKR EE100779451). Väljamakseid teha Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei kontole nr EE191010011596520222 (saaja: Tartu kohtutäitur Oksana Kutshmei).

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri

tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kui büroo on

käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (PankrS § 23 lg 3 teine lause,

§ 65 lg 11).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 alusel kehtestatud justiitsministri

01.02.2021 vastu võetud määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg-st 1 tulenevalt, kui ajutise halduri või pankrotihalduri

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu suurus on vastavuses tehtud töö mahuga ja

kooskõlas PankrS § 29 lõikes 5 kehtestatud ajutise pankrotihalduri tasu määraga. Kohus

määrab ajutise halduri tasu summas 1023 eurot (31 pooltundi x 33 eurot), millele lisandub

käibemaks 225,06 eurot, kokku 1248,06 eurot. Lähtudes PankrS § 23 lõikest 4 mõistab kohus

ajutise pankrotihalduri tasu välja võlgnikult. Kuna asja materjalidest nähtuvalt puudub

võlgnikul vara ajutise halduri tasu maksmiseks. Alates 01.01.2025 on töötasu alammäär 886

eurot kuus. Seega on halduri tasu võimalik hüvitada riigi vahenditest kokku summas 1080,92

eurot (sh km 194,92 eurot.

Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (PankrS § 150 lg 4). Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord on toodud kohtumääruse resolutsioonis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik