Legislator Case Law & Legislation
3-25-1044/6 AI generated

3-25-1044/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-1044/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 13. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja märkis, et esitab kahju hüvitamise nõude ja nõude õigusvastasuse

Legislator headnote

AI generated

3-25-1044/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja märkis, et esitab kahju hüvitamise nõude ja nõude õigusvastasuse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1044

Määruse kuupäev

24. aprill 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses õhtusel ajal majandustööde tegemisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 13. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla vastu. Kaebaja märkis, et esitab kahju hüvitamise nõude ja nõude õigusvastasuse

tuvastamiseks. Kaebaja jääb enda taotluse nr 1-9/2-25/79-1 juurde. Tartu Vangla jättis kaebaja

nõude rahuldamata 10. aprilli 2025. a otsusega nr 1-9/25/79-2. Riigi õigusabi ja riigilõivu

tasumisest vabastamise taotlused esitab kaebaja e-toimiku vahendusel.

2. Tartu Halduskohus jättis 14. aprilli 2025. a määrusega X-i kaebuse käiguta, andes selles

esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

3. Kaebaja esitas 15. aprillil 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kaebaja esitas

mh taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

4. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 23. aprillil 2025 kohtueelse menetluse

materjalid.

5. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et kaebaja peab õhtul kell

20 koristama eluosakonda. Ka on kaebaja esitanud taotlused riigi õigusabi saamiseks ja

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

7. Kohus võtab esmalt seisukoha tuvastamisnõude osas (I), seejärel annab hinnangu esitatud

hüvitamisnõudele (II) ning viimaks lahendab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (III).

I

8. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning

pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6, HKMS §

44 lg 1). Lisaks näeb HKMS tuvastamiskaebuse esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt

tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste

kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2

teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse

eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu

asutus asub rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine

tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu

14. oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).

9. Kohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus.

10. Kohus palus 14. aprilli 2025. a määruses kaebajal muuhulgas esitada põhjendused, miks

on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik, kuid kaebaja ei ole

tuvastamiskaebuse esitamise vajadust siiani kohtule põhjendanud.

11. Kohus leiab, et kaebuses väljatoodud asjaolud ei viita ülekaalukale preventiivsele huvile,

mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Üksnes abstraktne oht, et vastustaja võib tulevikus

sarnaselt tegutseda ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Lisaks,

kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus

mingil kindlal viisil käituma.

12. Muuhulgas on kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid. Olukorras, kus kaebaja

soovib vaidlustada vangla töökorraldust, on kaebajal tõhusam esitada kohustamiskaebus. St et

kui kaebaja soovib, et vangla sooritaks konkreetse toimingu, nt võimaldaks kaebajal tööd teha

muul ajal, siis tuleb tal esmalt esitada sellekohane taotlus vanglale kirjalikult (piisav ei ole

märgukirja esitamine). Esitatud pöördumises peab olema selgesõnaliselt märgitud, et kaebaja

taotleb toimingu sooritamist. Kui kaebaja ei nõustu vangla vastusega, siis tuleb kaebajal

esitada vaie, milles kaebaja nõuab samamoodi toimingu sooritamist. Kohtusse saab kaebaja

pöörduda pärast seda, kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata

13. Kohus ei pea antud juhul vajalikuks suunata kaebajat tema õiguste kaitseks tõhusama

nõude esitamisele. Kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks seoses

tuvastamisnõude esemeks oleva toiminguga efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid kasutanud.

Seejuures on kaebajal pikaajaline kohtumenetluses osalemise kogemus ja ta peab juba

mitmetest varasemates kohtuasjades tehtud lahenditest olema teadlik tuvastamiskaebuse

lubatavuse tingimustest ja asjaolust, et tuvastamiskaebuse esitamine on vaid erandlikel

juhtudel võimalik.

14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse tuvastamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

II

15. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 1500 eurot selle

eest, et vangla sunnib kaebajat tööle kell 20, mil teised saavad olla kambris ja puhata. Kaebaja

sõnutsi tarvitab ta ravimeid, mis ei lase tal sellisel kellaajal tööd teha. Eelnevaga alandab

vangla kaebaja inimväärikust.

16. Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus hüvitamisnõudes tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

17. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 näeb ette, et kui VangS ei sätesta teisiti, on

kinnipeetav kohustatud töötama. Vastavalt VangS § 37 lg-le 2 ei ole töötama kohustatud: 1)

üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav

või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3)

kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last

kasvatav kinnipeetav. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks tervishoiutöötaja

(VangS § 37 lg 3). VangS § 38 lg 1 järgi kindlustab vanglateenistus võimaluse korral

kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui

kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla

majandustöödel. VangS § 38 lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või

töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine

ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda

ohustav.

18. Eeltoodud sätetest tulenevalt leiab kohus, et vangla ei ole õigusvastaselt käitunud, kui

kehtestas töökorralduse, mille kohaselt suunatakse kinnipeetavatest majandusabitöölised

eluosakonda koristama pärast õhtust loendust. VangS-s ei sätestata töökohustuse täitmise

aega. Ka Riigikohus on oma 14. novembri 2012. a otsuses nr 3-3-1-44-12 rõhutanud, et

vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela rakendada kinnipeetavaid majandustöödele ajal,

mil vangla kodukorra kohaselt peaksid kinnipeetavad viibima kambrites ja neile kehtivad

liikumispiirangud, sh öörahu ajal. Tööle asumise korraldus oleks õigusvastane, kui selle

tulemusena ei oleks kinnipeetavale tagatud piisavalt uneaega. Ainuüksi töötamine öörahu ajal

seda veel ei tähenda. Halduskohus leiab, et Riigikohtu eelnimetatud seisukohad on

asjakohased ka praeguses asjas.

19. Ühtlasi on kaebajal VangS § 37 lg 2 p 3 alusel õigus keelduda tööle asumast, kui arst või

tervishoiuteenust osutav õde leiab, et kaebaja ei ole tervislikel põhjustel võimeline sel hetkel

töötama. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt suunati kaebaja 2. veebruaril 2025 kella 20.20

paiku koos teiste kinnipeetavatega eluosakonda koristama ning kaebaja ei maininud kordagi,

et ta oleks unine või et ta ei oleks võetud ravimite tõttu võimeline koristustöid teostama.

Seega võib mõista, et eelnimetatud kuupäeval oli kaebaja siiski suuteline tööd tegema.

20. Kohus lisab, et VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut

koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või

vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis

paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida

käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti

kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne

isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked

vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise

vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost

vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse

ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul

selliseid asjaolusid ei nähtu. Ka ei saa inimväärikust alandavaks pidada vangla poolt antud

soovitusi konsulteerida oma raviskeemi osas raviarstiga. Kaebajal tuleb ka endal tegutseda

mõistlikult ja teha kõik võimalik kahju ärahoidmiseks.

21. Et koristustööde puhul on tegemist kergemat sorti tööülesandega, tervislike probleemide

esinemisel on kaebajal võimalik tervishoiutöötaja loal keelduda töö tegemisest ning on

usutav, et kaebajale on tagatud piisav uneaeg, siis leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole

intsensiivselt riivatud.

22. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse hüvitamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel.

23. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

24. Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

III

25. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas

haldusasjas.

26. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

27. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi

õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse,

millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi, siis ei ole kaebaja puhul tegemist

halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei

suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid

selgitada. Eelnevat ei muuda kaebaja poolt väljatoodu, mille kohaselt on kaebajal keelatud

tahvelarvuti kasutamine, kaebaja saab arvutiruumi kasutada kaks tundi päevas ning kaebaja

on esitanud suurel hulgal kaebusi. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus

kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest

tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

28. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de

1 ja 5 alusel rahuldamata.

29. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)