3-24-2936/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.04.2025, Tallinnas

Haldusasja number

3-24-2936

Haldusasi

G.Fi kaebus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti

07.10.2024 otsuse nr 4.-1/843-2 tühistamiseks ning

Tallinna linna kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – G.F

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Janne

Kivistik

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja

perekonnanimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.05.2024, mis on

puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.Fi eestkostja (ema O.P) esitas 23.04.2024 Mustamäe Linnaosa Valitsusele

sotsiaalhoolekandelise abi taotluse eluruumi füüsilise kohandamise kulude katmiseks (dtl 64-

66). Taotluses soovis kaebaja, et linn hüvitaks kulud seoses laetõstuki paigaldamisega voodi

kohale, et kaebaja saaks tõusta voodist ja vastupidi.

3-24-2936

2. Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond teostas 20.06.2024

sotsiaalhoolekandelise abi taotluse alusel G.Fi juurde kodukülastuse abivajaduse hindamiseks.

06.08.2024 edastas Mustamäe Linnaosa Valitsus abivajaduse hindamise kokkuvõtte koos

eluruumi fotodega ning kogutud dokumentide ja infoga Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuametile.

3. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 07.10.2024 otsusega nr 4.-1/843-2 (dtl 4 ja 5)

otsustati G.Fi taotlus eluruumi füüsilise kohandamise kulude katmiseks jätta rahuldamata.

Amet põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et 20.06.2024 toimunud kodukülastuse

käigus selgus, et taotluse esitajal on olemas lingtõstuk voodi kõrval, mida saab kasutada

igapäevaselt voodist tõusmisel. Hindamisperioodi käigus paluti esitada G.Fi ja eestkostja O.Pi

pangakontode väljavõtted. Selgus, et 20.06.2024 seisuga on taotluse esitaja ja tema eestkostja

pangakontodel mitmekümne tuhande euro väärtuses raha. 06.08.2024 kogutud andmete ning

abivajaduse hindamise kokkuvõtte alusel jõudis Mustamäe Linnaosa Valitsus seisukohale, et

eluruumi füüsilise kohandamise kulude hüvitamine ei ole põhjendatud, sest taotlejal on juba

olemas sama funktsiooniga tõstuk ja kallima samalaadse toote soetamine/paigaldamine on

võimalik kaebaja omavahendite arvelt. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (amet)

30.09.2024 kontrollis taotleja ja taotluse vastavust eluruumi füüsilise kohandamise kulude

katmise tingimustele Mustamäe Linnaosa Valitsuse edastatud ning andmebaasidest kogutud

info alusel. Amet leidis, et taotleja ei vasta määruses sätestatud tingimustele, sest tema

kasutuses olevad vahendid võimaldavad funktsionaalsema laetõstuki kohandamise oma

vahenditest, mistõttu tuleb taotlus eluruumi kohandamise kulude katmiseks jätta rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 23.10.2024 G.Fi (kaebaja) kaebus Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti 07.10.2024 otsusele nr 4.-1/843 –2 (kodu kohandamise kulude katmise

taotluse rahuldamata jätmine). Kaebaja leiab, et kodu kohandamise kulude katmise taotluse

rahuldamata jätmisel ja sellega seoses abivajaduse määramisel on amet eksinud. Otsuse tegija

on kogutud fotomaterjalist valesti aru saanud või on sattunud taotluse juurde valed fotod.

Kaebaja väitel ei ole nende korteris lingtõstukit. Kaebaja leiab ka, et lingtõstuk ei ole

sobivaim abivahend tema liitpuuet arvesse võttes ning vajadus on statsionaarse lakke

paigaldatava elektrilise tõstmisabivahendi järele, mis aitaks igapäevaselt iseseisvamalt

siirduda voodist ratastooli ning ratastoolist voodisse. Kaebajaga koos elav ema on samuti

sügava liikumispuudega ratastooli kasutaja ja abistab oma tütart igapäevaselt. Vajalike

abivahendite puudumise tõttu on igapäevaste toimingute tegemine väga raske ning teatud

toimingute teostamine on pea võimatu.

5. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja kohustas meenet, määras vastustajaks Tallinna linna ja

kohustas menetlusosalisi asuma asja lahendamiseks kompromissläbirääkimistele ja palus

teavitada hiljemalt 16.12.2024 kohut kompromissläbirääkimiste käigust. Kohus pakkus

vajadusel kohtu abi läbirääkimiste pidamiseks või asja lahendamiseks lepitusmenetluse

algatamist. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet edastas 06.12.2024 Mustamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu G.File (seaduslik esindaja eestkostja O.P) selgituse ja ettepaneku (dtl 52 ja

53). Kokkuvõtvalt leidis linn, et abivahendi tehnoloogiline lahendus ei muuda/mõjuta

seadusest tulenevat hüvitamise lubatavuse sisu ning antud juhul ei ole tegemist

hüvitatava/finantseeritava abivahendiga kodukohanduse raames SÜS § 14 ja SHS §-de 41 ja

42 mõttes. Samas tegi linn ettepaneku toetada toote valikul ning paigaldamise korraldamisel.

Kaebaja kirjalikult vastust ei andnud, kuid 11.12.2024 toimunud telefonivestluse teel edastas

kaebaja läbi Mustamäe Linnaosa Valitsuse vastuse, et ei ole kompromissiga nõus, tema

hinnangul ei ole tegemist kompromiss pakkumisega ja ta ei vaja abi toote valikul ega ka

paigaldusel. Seega menetlusosalised kompromissi ei saavutanud (dtl 50 ja 51).

6. Vastustaja Tallinna linn esitas 23.01.2025 kaebusele vastuse (dtl 58-62).

2(8)

3-24-2936

7. Kohus määras kaebuse lahendamise kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja

täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamiseks ja määras kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemise aja. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ja

menetlusdokumente ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. Kaebaja märgib oma esialgses kaebuses, et soovib vaidlustada otsuse 4. 1/843 - 2

kodukohandamise osas Tammsaare tee xx-xx. Kaebaja soovib uut hindamist kodu

kohandamise määramise osas toetudes sotsiaalametniku tehtud fotomaterjalile või uut

sotsiaalametniku visiiti ja hindamist kodukohandamise määramise osas.

9. Kaebaja loeb otsusest välja, et koduvisiiti teinud sotsiaalametnik on tema korteris teinud

fotosid lingtõstukist. Kaebaja korteris ei ole lingtõstukit. Lingtõstuk ei ole ka sobivaim

abivahend tema liikumispuude puhul. Kaebaja palub vaadata üle sotsiaalametniku tehtud

fotomaterjal abivahendispetsialisti poolt uuesti üle, et praeguses olukorras toetuda

adekvaatsele hinnangule. Kaebaja arvab, et vastustaja on ekslikult lingtõstukiks arvanud

invavoodi peatsis paiknevat voodiohja, mis kuulub voodiga komplekti ning mis ei oma tõstuki

funktsiooni vaid on abivahend asendi korrigeerimiseks. Antud voodiohi on voodi osa ehk

kuulub toote ja abivahendi ISO 18.12. alla.

10. Kaebaja leiab, et kodukohandamise ja sellega seoses abivajaduse määramisel on tehtud

otsus tema kahjuks kodukohandamist mitte pakkuda, tulenevalt eksimusest fotomaterjali

tõlgendamisel. Kaebaja on liitpuudega ning vajab statsionaarset tõstukit, elektrilist lakke

paigaldatavat tõstmisabivahendit, et igapäevaselt siirduda voodist ratastooli ning ratastoolist

voodisse iseseisvamalt. Praegu saab ta siirduda täielikult ainult teise inimese abil. Tema

lihasspastika tõttu on normaalne liikumine tugevalt piiratud.. Kaebaja elab koos emaga, kes

on ka sügava liikumispuudega ratastooli kasutaja ja abistab oma tütart igapäevaselt. Emal on

kaebaja eest hoolitsemine praegusel hetkel raske, sest puudub vajalik abivahend ning teatud

toimingute teostamine on pea võimatu. Abiks käivad abistajad kaks korda päevas, et aidata

kaebajat hooldustoimingutel, riietumisel ning hommikul voodist ratastooli siirdumisel ja õhtul

ratastoolist voodisse siirdumisel. Ilma kõrvalise abita ei saa kaebaja füüsilistest piirangutest

lähtuvalt ise voodisse ega ka sealt välja. Kaebajale on vajalik laetõstuk, mida on võimalik

meil hankida ainult läbi linna poolt pakutava puuetega inimeste eluaseme füüsilise

kohandamise.

11. Kaebaja soovib, et Tallinna linn võimaldaks talle linna poolt pakutava puuetega inimeste

eluaseme füüsilise kohandamise toetust. Kaebaja soovib, et linn hüvitaks laetõstuki ostmise ja

paigaldamise kulud. Laetõstuk parandaks oluliselt kaebaja ja ta ema praegust olukorda ja

võimekust igapäevaste hooldustoimingute teostamisel, voodisse ja ratastooli siirdumise osas.

Laetõstuk oleks väga oluline abistajale füüsilise koormuse vähendamiseks hooldustoimingute

teostamisel ja siirdumisel abistamise osas. Kaebajal on kogemus, et väga keeruline on olnud

leida abistajaid, kellele oleks võimetekohane sellise füüsilise koormusega töö. Enamik

abistajaid on naisterahvad, kelle jaoks see on raske. Kaebaja kaalub 70 kg. Süvenevate

terviseprobleemide tõttu nagu lihasspastika on järjest keerulisemaks läinud hooldustoimingute

läbiviimine. On esinenud olukordi, kus abistaja kohalolu ei ole võimalik olnud, et aidata

kaebajal siirduda voodist ratastooli. Selline olukord esines pandeemia ajal, kui karantiini

piirangute tõttu ei olnud võimalik abistajal kaebaja juurde tulla. Sellisteks puhkudeks oleks

väga oluline, et kaebaja ema saaks ise aidata oma tütrel siirduda ratastoolist voodisse ja

vastupidi. Kaebaja tervise seisukohalt on temale liikuvuse tagamine väga oluline lamatiste

ohu ja teiste kaasnevate tervisohtude tõttu.

3(8)

3-24-2936

12. Kaebaja sissetulek ühes kuus on töövõimetoetus 20,57 eurot päevas, keskmiselt 617,10

eurot kuus. Kaebaja ema sissetulek ühes kuus on töövõimetoetus keskmiselt 640.35 eurot

kuus ja palk keskmiselt 400 € kuus. Tallinna linn viitab asjaolule, et kaebaja pangakontol on

piisavalt vabasid vahendeid, et võimaldada perel iseseisvalt antud probleemiga tegelemine

ning olukorra lahendamine. Kaebaja pangakontol oli taotluse esitamise hetkel 56 138,80 €.

Kaebaja pangakonto jääk on pika ajaga kogutud töövõimehüvitiste jääk, et tagada talle

turvaline elu ja tulevik ning abi ja toetus tervise eest hoolitsemise osas, et tagada temale ka

tulevikus turvaline elukeskkond, vajadusel hooldekodus, kui see peaks tervislikel põhjustel

möödapääsmatu olema. Kaebaja eestkostja kohustus on tema raha eest vastutada, seda

mõistlikult kasutada ja võimalusel seda koguda. Hooldekodu kohatasu on keskmiselt 1639 €,

millest omaosalustasu 905 € kuus. Sellest kogutud summast võiks praeguse korra põhjal

jaguda umbes viieks aastaks, et tasuda hooldekodu kohta kaebaja jaoks.

13. Kuna laetõstuk ei ole riiklikult abivahendite loetelus siis riigipoolset soodustust sellele

abivahendile ostmise puhul ei ole. Samal põhjusel ei ole võimalik seda ka rentida. Laetõstukit

saab osta ainult täishinnaga. Kaebajale vajalikku laetõstukit müüb Teresa Abivahendikeskus

ja Tervise Abi OÜ, kus selle abivahendi hind jääb koos paigaldusega hinnavahemikku 5000 -

6000 €.Täishinnaga laetõstuki ostmine on kaebaja pere jaoks liiga kallis ja majanduslikult

liiga suur püsikuludega väljaminek. Kaebaja pere on arvestanud, et laetõstuki kasutamisega

on seotud elektrikulu ja tehnilise hooldusega seotud kulud.

14. Kaebaja teab, et Tallinn hüvitab kulud kuni summas 3200 eurot. Juhul, kui kohandus

läheb maksma rohkem, tuleb ülejäänud summa kliendil ise tasuda. Nii on kirjas Tallinna

kodulehel

https://www.tallinn.ee/et/teenused/eluruumide-kohandamise-kulude-huvitamine.

Kaebaja on arvestanud, et tal peab olemas olema piisav summa, et kodukohanduseks puudu

jääv osa ise tasuda ning tal peab jätkuma ka võimekust edaspidi maksta tehnilise abivahendiga

seotud püsikulusid.

Vastustaja seisukohad

15. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

16. Kaebaja taotleb sotsiaalkaitset ehk abi sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste riikliku süsteemi

raames. Sotsiaalkaitse süsteemsus põhineb omavastutusel ja koostööl ning selle tulemusena

isiku vajadustele vastava hüvitiste andmisel, seejuures on oluline, et avalike vahendeid

kasutatakse säästlikult, otstarbekalt ja sihitatult (sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 10).

Hüvitiste andmine ehk kulude katmine jaguneb sotsiaalkaitsesüsteemis osalejate - isiku ja

perekonna ning riigi ja kohaliku omavalitsuse – vahel proportsionaalselt. Antud juhul on

tegemist mitterahalise hüvitisega, mis seisneb isikule osutatava teenuse maksumuse või

asja/abivahendi isiku käsutusse või kasutusse andmisega seotud maksekohustuse ülevõtmises

vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 14.

17. Hüvitise andmisega seonduvate kulude katmise proportsionaalsuse väljaselgitamiseks

viiakse läbi abivajaduse hindamine, mille käigus selgitatakse välja mh ka abivajaja ja tema

perekonna sotsiaalmajanduslik olukord. Vastustaja nõustub, et on otsust langetades eksinud

abivahendi tehnoloogilise lahenduse määratlusega, kuid hüvitise andmise, seadusest

tulenevaid, põhimõtteid on järgitud.

18. Hüvitise andmisega seonduvate kulude katmine jaguneb sotsiaalkaitsesüsteemi osalejate

vahel proportsionaalselt ehk sotsiaalhoolekande teenused ja toetused finantseeritakse

osapoolte vahel osadena. Nii on ka täna kaebajale korraldatud sotsiaalhoolekanne jagatud

erinevate osalejate vahel. Kaebajale osutatakse täisealise tugiisikuteenust 65 tundi kuus –

teenuse maksumus ühes kuus kohalikule omavalitsusele 1040 eurot. Otsus kehtib perioodil

05.05.2022 - 05.05.2025. Teenuse eesmärk: isik vajab saatmist ja abi liikumiseks erinevate

4(8)

3-24-2936

sihtpunktide vahel (Päevakeskuse Käo, meditsiiniasutused, õues käimisel). Ta vajab abi

igapäevaelu toimingutel sh suhtlemisel, abivahendite kasutamisel, erinevate oskuste

omandamisel, toetamisel vaba-aja tegevustes, huvitegevustes osalemisel, abistamisele

tervishoiuteenuste kättesaamisel, võrgustiku nõustamisel ja toetamisel. Kaebajale osutatakse

isikliku abistaja teenust 60 tundi kuus – teenuse maksumus ühes kuus kohalikule

omavalitsusele 515.90 eurot. Otsus kehtib perioodil 05.05.2022 - 05.05.2025. Teenuse

eesmärk: Vajab kõrvalabi liikumiseks erinevate sihtpunktide vahel, riietumiseks, igapäevaelu

toimingutel, koristamisel, poes käimisel, ühiskondlikel üritustel osalemiseks. Kaebaja on Käo

Tugikeskuse klient, Käo Tugikeskuses osutatakse suuremat järelevalvet ja toetust vajavatele

täisealistele igapäevaelu toetamise teenust päeva- ja nädalahoiuteenusena. Teenuse

eesmärgiks on: vähendada lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja

ühiskonnaelus osalemist; pakkuda raske või sügava intellektihäirega hooldust vajavatele

täisealistele inimestele nende toimetulekuks vajalike tegevuskomponentidega teenust, mis

võimaldab jätkata elamist koduses keskkonnas. Teenuse maksumus 2024. aastal (sõltuvalt

diagnoosist ja toetusvajadusest, tasub riik: 41 € x 23 päeva = 943 eurot kuus.

19. Kaebaja on õigustatud saama tulevikus ööpäevaringse toega erihoolekandeteenuseid, mida

rahastab riik. Ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel on omaosalus majutuse ja toitlustamise

eest, näiteks Tallinna Lastekodus ööpäevaringsel erihooldusteenusel äärmusliku abi- ja

toetusvajadusega inimesele on omaosalus 433 eurot/kuus. Ülejäänud osa teenuse

maksumusest tasub riik. Töövõimetoetuse määr 2024 aastal puuduva töövõime korral 100%

kehtivast päevamäärast (20,57 eurot päevas, keskmiselt 617,10 eurot kuus), seega on kaebaja

sissetulekud piisavad, et tasuda teenuse omaosalust ööpäevaringsel erihooldusteenusel.

20. Kaebaja kasutab omastehooldaja asendamise teenust, mis on hooldajale vaba aja

võimaldamiseks. Teenuse raames abistatakse riietumisel ja liikumisel ehk asendatakse

hooldajat. Otsus kehtib perioodil 05.05.2022 – 05.05.2025. Teenuse hind kohalikule

omavalitsusele on 18 eurot tunnis. Detsembris kasutas Kaebaja teenust kokku 960 minutit (16

korda) 280 eurot. Teenust osutatakse kaebaja hooldajale tööpäeviti hommikul ajavahemikus

6.30–8.30 (1 tund). Kaebajale osutab ja maksab kohalik omavalitsus sotsiaaltransporditeenust,

mille kasutamise limiit kaebajal on kuus 190 eurot kuus. Lisandub kohandatud sõiduki

kasutamise kulu 8,70 eurot x 18 sõitu = 156,60 eurot. Taksoveoteenuse eest tasus kohalik

omavalitsus novembris 346,60 eurot. Kaebaja omaosalus 25% oli 56,36 eurot. Kaebaja

kasutas juhuveoteenust Haapsallu. 2025 hinnakirja alusel on 100 km x 3.08 eurot ja lisandub

tühisõit Läänemaa piires – 50 eurot on 2 sõidu korral kokku 716 eurot. Inimene ise tasub 13

eurot x 2 sõitu kokku 26 eurot. Kohalik omavalitsus tasub 690 eurot. Kaebaja kasutab

sotsiaaltransporti sõiduks Tallinna Erihoolekande- ja Rehabilitatsiooniteenuste Keskuse Pae

keskusesse 5 päeval nädalas ja 2 sõitu päevas. 2025 hinnakirja alusel on 14 km x 3.08 eurot x

2 x 22 päeva jaanuaris. 2025 kokku 1897,20 eurot tasub kohalik omavalitsus. Liinivedu on

kasutajale tasuta ehk puudub omaosalus. Kaebajale korraldatud sotsiaalhoolekandega

seonduvad kulud on seega kuus 5712,1 eurot, millest Kaebaja omaosalus on 82 eurot. Eelnev

näitab, kuidas on sotsiaalhoolekanne korraldatud ja toimib ning kogu eelneva valguses on

asjakohatu väita, et vastustaja on kulude katmise taotluse rahuldamata jätmisel eksinud ja

kaebaja abivajadusest valesti aru saanud. Amet on järginud seadusest tulenevat

sotsiaalhoolekande proportsionaalsuse põhimõtete.

21. Sisuline vaidlus on tõstuki tüübi osas ehk tõstuki tehnoloogilise lahenduse osas, mis on

ainult üks toetavaid elemente liitpuudega abivajaja igapäeva toimingute tegemisel. Põhiosa

igapäevasest toimetulekust saab toetuse eelnevalt loetletud teenustest. Abivahendi

finantseerimiseks taotleb kaebaja sotsiaalhoolekandelist hüvitist, mis on sissetulekust sõltuv

toetus (Määruse § 4 lg 3 p 4) ja hüvitise määramisel ja maksmisel lähtutakse Määruse § 15

lõikest 7 ehk mh abivajaduse hindamisest.

5(8)

3-24-2936

22. Hindamise käigus kogutud materjalidest selgus, et 20.06.2024 seisuga on taotluse esitajal

piisavalt vahendeid, seega on eluruumi füüsilise kohandamise kulude katmine võimalik

taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil ehk toote

soetamine/ paigaldamine on võimalik teha omavahenditest (kaebaja ema ja kaebaja

pangakontode väljavõtted, dtl 73-82 ja dtl 84-107).

23. Vastustaja edastas 06.12.2024 Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Kaebajale selgituse ja

ettepaneku (dtl ja 71). Edasiste eriarvamuste ja arusaamatuste vältimiseks avati

sotsiaalhoolekande korralduse tausta ning selgitati kaebajale sotsiaalhoolekandeliste hüvitiste

andmist ja sellega kaasnevat rahastamise koormuse jagunemisest/proportsionaalsusest

osapoolte vahel. Samuti selgitati, et hüvitise andmise proportsionaalsuse väljaselgitamiseks

viiakse läbi abivajaduse hindamine, mille käigus selgub mh ka abivajaja ja tema perekonna

sotsiaalmajanduslik olukord. Abivajaduse hindamisel selgus, et kaebaja leibkonna kasutuses

olevatel pangakontodel on piisavalt vahendeid, et laetõstuk kohandada oma vajadustele

vastavaks.

24. Täiendav hindamine viidi läbi 12.11.2024. Hindamise kokkuvõte infosüsteemis:

„Abivajajal on sügavast vaimu- ja liikumispuudest tingituna piirangud kõigis hindamise

valdkondades ning vajab kõrvalist abi vastavalt suurel või täielikul määral. Abivajaja kasutab

Tallinna linna poolt võimaldatavat isikliku abistaja teenust ja tugiisikuteenust.

Sotsiaalkindlustusamet võimaldab kasutada Käo Tugikeskust. Igapäevaelu hõlbustamiseks ja

ohutuse tagamiseks (kukkumise vältimiseks) on vajalik laetõstuki paigaldus, et abivajajat

tõsta voodist ratastooli ja tagasi. Abivajaja elab koos emaga, kes on ka abivajaja eestkostja.

Emal töötab osalise koormusega ja tal on tuvastatud sügav liikumispuue. Hinnanud leibkonna

sotsiaalset ja majanduslikku olukorda selgus, et leibkonna kasutuses olevatel pangakontodel

on kokku 76 359 eurot, millest abivajaja pangakontol on 20 196 eurot ja emal kontol 56 163

eurot. Eestkostja selgituste kohaselt on need vahendid kogutud kindlustamaks tulevikku.“ (dtl

73-82 ja dtl 84-107.

25. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et otsus kaebajale toetuse määramata jätmiseks on

õiguspärane. Oluline on märkida, et eluruumi kohandamise toetust rahastatakse avalikest

vahenditest. Avalikke vahendeid tuleb kasutada otstarbekalt ja säästlikult. Kaebaja poolt

taotletud abivahendi finantseerimine tooks kaasa avalike vahendite ebamõistliku kasutamise,

kuivõrd rikuks sotsiaalhoolekande korraldamisega seotud kulude katmise proportsionaalsuse

põhimõtet. Seega on vastustaja seisukohal, et abivahendi tehnoloogiline lahendus ei

muuda/mõjuta seadusest tulenevat hüvitamise lubatavuse sisu ning antud juhul ei ole tegemist

hüvitatava/finantseeritava abivahendiga kodukohanduse raames SÜS § 14 ja SHS §-de 41 ja

42 mõttes.

KOHTU PÕHJENDUSED

26. Leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

27. Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja

oleks pidanud kaebaja esitatud taotluse puudega isiku eluruumi kohandamise kulude

hüvitamise rahuldama ning hüvitama kaebajale eluruumi kohandamise kuluna kuni 3200

eurot laetõstuki paigaldamiseks kaebaja korterisse.

28. Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 42 sätestab kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse

abistada eluruumi kohandamisel puuetega inimesi, kellel on raskusi eluruumis liikumise,

endaga toimetuleku või suhtlemisega. SHS § 3 lg 1 p 1 kohaselt lähtutakse

sotsiaalhoolekandelise abi andmisel esmajärjekorras isiku vajadusest. SHS § 15 lg 1 järgi

selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja

sellele vastava abi.

6(8)

3-24-2936

29. Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021 määrusega nr 26 (määrus nr 26) on kehtestatud

„Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“, mis näeb sissetulekust sõltuva toetusena ette

võimaluse eluruumi kohandamise kulu hüvitise maksmise. Laetõstuki soetamise hüvitamiseks

taotles kaebaja linnalt sotsiaalhoolekandelist hüvitist, mis on sissetulekust sõltuv toetus

(määruse nr 26 § 4 lg 3 p 4). Eluruumi kohandamise kulu hüvitise määramisel ja maksmisel

lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud alustest (määrus nr 26 § 15 lg

2). Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu

määrusega nr 24 (määrus nr 24). Nimetatud korra kohaselt hindab linnaosa valitsus abi

vajava inimese ja/või perekonna abivajadust, sealhulgas sotsiaal-majanduslikku olukorda,

selgitab välja sobivaima abi ja selle ulatuse, kaalub võimalike sekkumisviiside tulemuslikkust

lühi- ja pikaajalises perspektiivis ning korraldab abi andmise. Kui abivajadus on tuvastatud,

tuleb abi osutada (määrus nr 24 § 9 lg 1).

30. Vastustaja vastusest ja selles antud selgitustest nähtub, et vastustaja on läbi viinud kaebaja

abivajaduse hindamise. Kaebaja abivajaduse hindamisel tegi vastustaja (Mustamäe LOV)

20.06.2024 kaebaja kodukülastuse (dtl 4). Pärast toimunud külastust edastas Mustamäe LOV

06.08.2024 abivajaduse hindamise kokkuvõtte koos eluruumi fotodega ning kogutud

dokumentide ja infoga Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile. 06.08.2024 kogutud andmete

ning abivajaduse hindamise kokkuvõtte alusel jõudis Mustamäe LOV seisukohale, et

eluruumi füüsilise kohandamise kulude hüvitamine ei ole põhjendatud, sest taotlejal on juba

olemas sama funktsiooniga tõstuk ja kallima samalaadse toote soetamine/ paigaldamine

võimaldab omavahenditest seda teha. Eeltoodust tulenevalt jõudis vastustaja järeldusele, et

kaebaja ei vasta taotleja määruses sätestatud tingimustele, sest tema kasutuses olevad

vahendid võimaldavad funktsionaalsema laetõstuki kohandamise oma vahenditest, mistõttu

tuleb jätta taotlus eluruumi kohandamise kulude katmiseks rahuldamata. Vastustaja viitas, et

määruse nr 24 § 5 järgi võib abi andmisest keelduda, kui taotleja või tema perekonna

omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna

toimetulek. Kohtumenetluse käigus möönis vastustaja, et ta eksis lingtõstukit olemasolu

puudutavas osas, kuid märkis, et see eksimus ei mõjuta otsuse kehtivus, sest taotlus jäi

rahuldamata eelkõige põhjusel, et taotleja ei vasta määruses sätestatud tingimustele, sest tema

kasutuses olevad vahendid võimaldavad laetõstuki soetamist enda rahalistest vahenditest.

31. Täiendavalt põhjendab vastustaja, et kaebaja ei vasta toetuse andmise tingimustele ka

seetõttu, et tal on olemas piisavad rahalised vahendid ise tõstuki soetamise ja selle

paigaldamise finantseerimiseks. Samuti nähtub vastustaja vastusest ja 29.11.2024 abivajaduse

hindamisest kokkuvõttest (dtl 69), et linn osutab läbi erinevate sotsiaalhoolekandeliste

teenuste pakkumise kaebajale igakuiselt regulaarset abi ja toetust. Kaebaja kasutab Tallinna

linna poolt võimaldatavat isikliku abistaja teenust, sotsiaaltransporti (taksoveoteenus ja

liiniveoteenus). Varasemalt on kasutatud ka tugiisikuteenust, omastehooldaja asendamise

teenust. Sotsiaalkindlustusamet võimaldab kasutada erihoolekande teenust Käo Tugikeskuses.

32. Vaidlust ei ole selle üle, et taotluse esitamise seisuga oli kaebaja ja tema ema

pangakontodele kogutud 76 359 euro, mis on märkimisväärne summa sääste. Kaebaja

esindaja on selgitanud, et säästud on kogutud selleks, et vajaduse tekkimisel maksta kaebaja

hooldekodu koha eest, kuid nagu nähtub vastustaja vastusest, kannaks kaebaja hooldekodusse

paigutamisel kulud riik ning kaebaja kanda jääks omaosalus suuruses, mille ta on võimeline

katma oma igakuise töövõimetoetuse arvelt.

33. Kuivõrd kaebaja poolt taotletud toetus on määruse nr 26 kohaselt sissetulekust sõltuv

toetus, on vastustajal õigus toetuse andmisel hinnata, kas toetuse andmine on kaebaja

majandusliku seisukorda arvestades õigustatud. Toetuseid makstakse linna eelarve piiratud

vahenditest ning seetõttu on linnal ka õigus keelduda toetuse andmisest, kui kaebajal on endal

7(8)

3-24-2936

piisav finantsvõimekus abivahendi hankimiseks. Minu hinnangul ei ole vastustaja eksinud,

kui leidis, et perekonna majanduslik olukord on selline, mis võimaldab soovitud abivahendi

hankida ilma linna toetuseta. Kaebaja on avaldanud, et soovitud laetõstuki hind jääb

vahemikku 5000-6000 eurot. Arvestades kaebaja ja tema perekonna käsutuses olevaid rahalisi

vahendeid ning ka seda, et linn on kaebajale määranud mitmeid muid toetavaid teenuseid,

tuleb asuda seisukohale, et kaebaja on võimeline vajaliku abivahendi soetamise eest ise

tasuma. Vastustaja on kaebaja abivajadust seega kohaselt hinnanud ja asunud põhjendatult

seisukohale, et siinsel juhul ei ole kaebajale toetuse maksmine eelarve piiratud vahenditest

vältimatult vajalik.

34. Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

35. Märgin, et kaebaja on õigesti osundanud, et Tallinna kodulehel olev info eluruumide

kohandamise kulude hüvitamise võimaluste kohta ei ole täpne ning annab toetuse saamise

tingimuste kohta eksitavat infot. Avalikustatud infost ei ole selgelt aru saada, et otsus toetuse

kohta tehakse igal konkreetsel juhul linna õigusaktidest lähtuvalt ja taotleja abivajaduse

hindamise põhjal ning et sealhulgas võtab linn arvesse ka abivajaja sotsiaalmajanduslikku

olukorda. Edaspidiste vaidluste ära hoidmiseks on mõistlik kui vastustaja sellekohast infot

oma veebilehel täpsustab.

Menetluskulud

36. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda

kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi

kanda.

Isikute nimede asendamine lahendis

37. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise

isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab

avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

8(8)