4-11-1567/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Sissenõudja avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata jätmine

Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Väärteoasi nr 4-11-1567 (kohtuvälises menetluses nr 2670,10,008738) Lahend väärteomenetluses Lääne Prefektuuri 27.07.2010 otsus Mait Põdra karistamises LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 170 trahviühikut, s. o 10 200 krooni, s.o 651,90 eurot Menetlus lahendi täitmisel lahendatav küsimus Sissenõudja Lääne Prefektuur (registrikood 70008776; aadress Pikk 18, 80089 Pärnu; e-post: laane@politsei.ee) Kohtunik Kalev Kuningas Isik, kelle suhtes on avaldus esitatud Mait Põder (isikukood 38906116027; elukoht xxxx xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 48, tegi kohus otsustused. Otsustused 1. Jätta rahuldamata sissenõudja avaldus Mait Põdra tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga. Täiendavad otsustused 2. Seoses määruse tegemisega saata määruse koopia sissenõudjale, kohtutäiturile Rita Lohule ja süüdlasele Mait Põdrale. Selgitused 3. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud 20. aprillil 2011 on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Mait Põdrale mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. Avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 170 trahviühikut, s. o 651,90 eurot. Sissenõudja väitel on kohtutäituri poolt täitemenetluses kindlaks tehtud rahatrahvi tasumise täitmise võimatus TMS § 201 lg 1 kohaselt. Avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks teavitanud süüdlast kohtusse pöördumisest.

Kohtu põhjendused TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva; rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi.

2 TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras. VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva sissenõudja alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Sissenõudja on usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Kohtutäituri väitel on täitemenetluse jooksul toimunud kontrollimiste ja järelpärimiste tulemusel selgunud, et võlgnikul puudub raha ja kinnisvara rahatrahvi tasumiseks. Samas ei ole esitatud andmeid vallasvara puudumise kohta süüdlasel (võlgnikul), kuigi TMS § 198 kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku varale järjekorras eelkõige rahale, siis vallasvarale ja alles siis kinnisvarale. Süüdlase varalist seisundit on kohtul võimalik hinnata sissenõudja esitatud asjaoludest lähtuvalt. Kohus on seisukohal, et sissenõudja ei ole kohtule esitatud avalduses ja selle lisades võlgnikul vara puudumist piisavalt põhistanud. Hinnang vara puudumisest kohta on järeldatud eelkõige registriandmete ja pangaarvete kontrollitulemuste põhjal. TMS § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kohtutäiturile teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. TMS § 60 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara. Sellekohast menetlust kohtutäituri avaldusest ei nähtu. Kohtule on antud täitemenetluses otsustusõigus arestina asenduskaristuse kohaldamiseks. Tulenevalt taotluse asjaoludest ja avalduse põhistatusest, kohus kas rahuldab avalduse või jätab selle rahuldamata. Kohtu hinnangul on sissenõudja pöördunud kohtusse asenduskaristuse kohaldamiseks olukorras, kus süüdlase varanduslik seisund ja võimekus rahatrahvi reaalselt tasuda ei ole usaldusväärselt välja selgitatud. Kohus saab otsustada asenduskaristuse kohaldamise olukorras, kus kohtutäitur on eelnevalt andnud objektiivse hinnangu võlgniku varanduslikule olukorrale. Eelkõige tuleb täitemenetluses ammendada võimalused rahatrahvi tasumiseks võlgniku vara arvel ning seejärel viimase abinõuna on kohaldatav rahatrahvi asendamine arestiga, s o vabaduse võtmine. Eeltoodu on põhjuseks, mille tõttu tuleb VTMS § 211 lg 3 kohaselt jätta kohtutäituri avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. TMS § 201 lg 1 kohaselt ei ole teatatud asenduskaristuse avalduse kohtule esitamisest võlgnikule. VTMS § 189 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS § 191 kohaselt. VTMS § 190 kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193).

Kalev Kuningas

Kohtunik