1-11-7834/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-7834

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoobril 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-7834 (11230101839)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Helle Koppel

Kriminaalasi O.M’ KarS § 118 p 2, § 122, § süüdistuses

266 lg 1 lühimenetluses järgi

Kohtuistungi toimumise aeg 14.10.2011.a

Prokurör

Saskia Kask

Süüdistatav O.M – isikukood: XXX; Eesti

kodanik; elukoht: xxx (asub Vanglas); põhiharidusega

ja kutseõpe; töökoht: APG AS; varem kriminaalkorras

karistamata; väärteokorras karistatud (trahvid tasutud);

tõkend

alates 28.04.2011.a : vahistamine (kahtlustatavana kinni peetud 27.04.2011)

Kaitsja advokaat kokkuleppel Raivo Bergson

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada O.M KarS § 118 p 2 karistuseks

järgi ning

mõista 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust, KarS § 122 3 (kolm) aastat järgi

vangistust, KarS § 266 lg 1 3 (kolm) kuud vangistust. järgi

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõista , liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

2

Tõkend – vahistamine jätta muutmata, KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

eelvangistus oldud aeg ning mõistetud . vangistuse alguseks lugeda 27.04.2011.a

2. Asitõendid - kaks CD-plaati helisalvestusega, mis asuvad kriminaalasja juures - pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada.

3. Välja mõista O.M-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse

: määratud

kaitsjale makstud tasu (ükssada viisteist eurot ja 06 senti , ekspertiisitasu 115,06 eurot ) 84

(kaheksakümmend neli) kaitsjale toimikumaterjalidest koopiate tegemise kulud

;

eurot 12,85

eurot 695,05 (kaksteist eurot 85 senti) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha

eurot (kuussada üheksakümmend viis eurot 5 senti).

Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse

jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB-s või nr

221023778606 Swedbankis, märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1-11-7834.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7

päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahialusel kohtuotsuse kättesaamise päevast. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 16.11.2011.a. ja saadetakse vahialusele.

SÜÜDISTUS

O.M süüdistatakse selles, et tema 28.08.2010 kella 10.00-12.20 vahelisel ajal,

Tallinnas XXX korteris, olles alkoholijoobes, lõi tugevalt rusikaga näo piirkonda oma

elukaaslast MR, kes hoidis süles 3-aastast last. Tugevast löögist kukkus naine maha ning

kaotas teadvuse. Sellega tekitas O.M M.R järgmised vigastused: peaajuvapustus,

lülisamba kaelaosa sidemete venitus kahtlusega sidemete rebendile, põrutushaav ninal koos ninaluude murru ja ninaverejooksuga ning küünarvarre põrutus. Pea-ja kaelapiirkonna trauma

tüsistustena on M. R diagnoositud vigastusjärgne entsefalopaatia (ajuhaigestumus) ja

lülisamba kukla-kaelapiirkonna osaline nihestus koos kroonilise traumajärgse peavaluga. O.M

poolt M. R tekitatud vigastused vajavad pikaajalist ravi kestusega üle nelja kuu, seega kohtumeditsiiniliselt on tegemist raske kehalise haigusega. O.M, kahjustades teise inimese tervist, põhjustas talle raske kehalise haiguse ning pani

sellega toime järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 118 p 2

O.M, 19.04.2009 päevasel ajal, Tallinnas Hipodroomi lähedal väänas MR käsi,

põhjustades talle füüsilist valu ja mõlema käe 2. sõrme turse. Samal õhtul Tallinnas XXX korteris peksis O.M rusikatega näo ja keha piirkonda MR, tekitades talle füüsilist valu

3

ning näopõrutuse, nina turse, ristluu piirkonna põrutuse, vasaku õlavarre ja käsivarre hematoomid.

O.M, 06.02.2011 kella 17.00-18.00 vahelisel ajal, Tallinnas XXX korteris, olles

alkoholijoobes, lõi MR korduvalt rusikatega näo piirkonda ning jalaga ja rusikatega selja piirkonda, põhjustades M. R füüsilist valu ja verevalumid näo piirkonnas, näopõrutuse, peapõrutuse, rindkerepõrutuse ja kaelapõrutuse. V. Murdma, 17.02.2011 ajavahemikul kell 18.00 kuni 23.30, XXX korteris, peksis MR, kes

hoidis süles 3 aastast last, rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda, millest kannatanu kaotas teadvuse. Mõned löögid tabasid ka naise süles olnud KMM. Peksmisega põhjustas O.M M. R füüsilist valu, turse ja hematoomid vasaku ja parema põse piirkonnas, vasaku

silma ümber, turse vasaku abaluu piirkonnas, hematoomi paremal käelabal ning alaselja

piirkonna muljumisjäljed. Lapsele K. M. M tekitas süüdistatav kirjeldatuga peapiirkonna pehmete kudede põrutused.

O.M, 18.02.2011 kella 21.00 paiku, Tallinnas Tammsaare tee ja Retke tee ristmiku

lähedal, haaras kinni M. R vasakust käsivarrest ja väänas seda, samuti lõi rusikaga M. R vastu vasakut kätt, tekitades sellega M. R füüsilist valu ja verevalumid vasakul käsivarrel.

O.M , 04.04.2011 kella 22.00 paiku, Tallinnas Virmalise 5A maja hoovis, olles alkoholijoobes, lõi rusikaga MR pea piirkonda, mille tulemusel M. R kukkus istuli. Seejärel

lõi O.M MR kahel korral jalaga vastu pead. Peksmise tulemusel tekitas ta M. R

füüsilist valu, pea piirkonna põrutushaava, pea piirkonna pindmised verevalumid ja parema randme põrutuse.

O.M , 19.04.2011 kella 20.00 paiku, Tallinnas XXX korteris, olles alkoholijoobes, tõmbas jalgadest toolil istunud MR, mille tulemusel viimane kukkus koos tema süles istunud

väikelapse KMM pikali põrandale. Kukkudes lõi M. R vastu radiaatorit ära oma kukla,

millest tundis füüsilist valu. Kukkumise tulemusel sai ka laps K. M. M pindmised

marrastused küünarnukkidele, millest tundis füüsilist valu. Pärast seda lõi O.M MR veel paaril korral jalaga vastu jalgu, millega tekitas M. R füüsilist valu. O.M, 23.04.2011 kella 21.00 paiku, XXX korteris, lõi rusikaga MR lauba piirkonda,

mille tulemusena viimane kukkus. Seejärel lõi ta MR korduvalt jalaga selja piirkonda ning

trampis oma jalgadega kannatanu jalgadel, põhjustades M. R füüsilist valu ja näopiirkonna põrutustrauma ning hematoomid vasakul õlavarrel, reiel ja põlvel.

Teiste inimeste järjepideva kehalise väärkohtlemisega pani O.M toime piinamise ehk

KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

O.M , 19.04.2011 kella 20.00 paiku, tungis seni tuvastamata viisil tema valdusse

sattunud võtmete kasutamise teel, Tallinnas XXXkorterisse ja keeldus sealt lahkumast, vaatamata korteri valdaja MR vastavasisulisele nõudmisele.

O.M , sisenedes valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi, pani toime omavolilise

sissetungimise ehk järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 266 lg 1

POOLTE SEISIKOHAD

Prokurör leidis, et kõik O.M-ile süüks arvatud teod on tõendamist leidnud ning tema

käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Raskendavateks asjaoludeks on süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui 12-aastase isiku suhtes ning isiku suhtes, kes on temast majanduslikus ja perekondlikus sõltuvuses. Kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Karistuseks

4 KarS § 118 p 2 järgi taotles prokurör 5 aastat vangistust; KarS § 122 järgi 3 aastat vangistust

ja KarS § 266 lg 1 järgi 3 kuud vangistust. Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel taotles

prokurör 5 aastat vangistust, mida lähtuvalt lühimenetlusest tuleb kolmandiku võrra vähendada ning kandmisele kuulub 3 aastat ja 4 kuud vangistust algusega 27.04.2011.a.

Kaitsja ei vaidlustanud tegude toimepanemist ega kvalifikatsiooni, kuid palus karistuseks

kuritegude kogumi ees mõista vangistuse mitte üle 4 aasta, mida kolmandiku võrra

vähendada. Karistusest lugeda kantuks eelvangistusaeg alates 27.04.2011.a. ning ülejäänud vangistust mitte täitmisele pöörata, kui O.M-i talle mõistetava katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu.

Süüdistatav tunnistas oma süüd kohtuistungil täies mahus ja kahetses toimepandut. Palus

mõista vangistuse tingimisi. Leidis, et kannatanul läheb üksinda lapsega raskeks ning vabaduses olles oleks tal võimalus neid materiaalselt toetada.

TUVASTATUD ASJASOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED

Lisaks süü täielikule omaksvõtule kohtuistungil on O.M-ile süüks arvatud teod

tõendamist leidnud järgmiste kohtus uuritud tõenditega:

28.08.2010 episood : KarS § 118 p 2 - Kannatanu MR ütlustega (tl 3-4, 14-15, 58-61) selle kohta, et 28.08.2010 kella 10.00 paiku soovis ta minna koos lapsega sõbranna juurde. Selle peale alkoholijoobes O.M ärritus ning lõi teda nii kõvasti rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha ning kaotas teadvuse. Teadvusele tulles avastas, et tema nina veritseb. Kannatanu ei oska öelda, kas mees

lõi teda ka siis, kui ta oli teadvusetu. Löögi tagajärjel tundis ta tugevat füüsilist valu.

Kukkumisest tekkis marrastus küünarnukile. Juhtunut nägi pealt kannatanu ja süüdistatava ühine 3-aastane laps, kes oli väga ehmunud ja nuttis.

Enne 28.08.2010 toimunud peksmist oli ta terve inimene, tal ei olnud invaliidsust ning käis

tööl. Peksmise tagajärjel jäi ta invaliidiks, talle määrati II invaliidsusgrupp ning 70%

töövõimetus seoses kaela ja seljavigastusega, mis süüdistatav talle kallaletungi tagajärjel põhjustas.

Kannatanu ütlused on kooskõlas teiste kogutud tõenditega ning kohtul pole alust kahelda

nende ütluste usaldusväärsuses. Võõraid isikuid teo toimepanemise ajal selles korteris ei viibinud.

- Kahtlustatav O.M oma ütlustes kohtueelses menetluses (tl 28 - 30) tunnistab, et lõi

kannatanut; et sõnavahetuse käigus ei suutnud ta ennast tagasi hoida. Kirjeldab kannatanu löömist järgmiselt: „andsin talle korraliku kitli“. Tunnistab, et on kannatanut ka varem korduvalt löönud, kuid konkreetseid juhtumeid ei osanud välja tuua.

- Tunnistaja HK ütlustest (tl 31 - 33) nähtub, et ta kuulis 28.08.10 hommikusel ajal

kannatanule helistades süüdistatavat karjumas. Kannatanu teatas talle telefonis, et mees peksab teda ning palus kutsuda politsei. Politsei viis kannatanu haiglasse, kus tunnistaja nägi ka vigastusi M. R näol, nägi ninal plaastrit. Tunnistaja teab, et süüdistatav on kannatanut ka varem peksnud.

- Isiku läbivaatuse protokollis (tl 18 - 23) on 28.08.10 kell 15:35 fikseeritud kannatanu vigastused; kannatanul on kaelas fikseerimisside, nina on plaasterdatud, plaastri alt näha paistetust, alumisel huulel ja küünarnukil on marrastused.

5 - Eksperdiarvamusega isiku ekspertiisiaktis (tl 92-97, 103-109) on tuvastatud kannatanu raske

kehaline haigus. Kannatanul tuvastati haiglas 28.08.10 peaajuvapustus, lülisamba kaelaosa

sidemete venitus kahtlusega sidemete rebendile, põrutushaav ninal koos ninaluude murru ja

ninaverejooksuga ning küünarvarre põrutus, mis võisid olla tekitatud 28.08.2010

löögist/löökidest rusikaga ja/või sellele järgnenud kukkumisest vastu kõva tömpi pinda. 28.08.10 kannatanule tekitatud vigastused on põhjuslikus seoses temal 26.12.2010 tuvastatud

püsiva osalise töövõimetusega. Vigastused vajasid pikaajalist ravi kestusega üle 4 kuu ning kohtumeditsiiniliselt on tegemist raske kehalise haigusega

Lisaks esinesid kannatanul 21.03.2011 kohtuarstlikul läbivaatusel imendumisjärgus nahaalused verevalumid paremal näopoolel, vasakul õla- ja küünarvarrel, valulikkus vasakul

pool nimme piirkonnas, mis on iseloomulikud tömbile traumale ning võisid olla tekitatud

mitte vähem kui 10-12 päeva enne kohtuarstlikku läbivaatust löökidest/survest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Nimetatud tervisekahjustuste saamine on võimalik kannatanu poolt kirjeldatud viisil – löökidest rusika ja jalaga ning haaramisest ja pigistamisest sõrmedega.

- Püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse ärakirjast (tl 65, 66) nähtub, et 26.12.2010 on

kannatanu tunnistatud osaliselt töövõimetuks. Töövõime kaotuse protsent 70%, põhjus vigastus. Ekspertarst on kannatanul kindlaks teinud peaaju ja kaela piirkonna põrutuse järgse seisundi; kaela ja peavalude ning tasakaalu ebakindlusega põhjustatud funktsioonihäire.

- Patsiendikaardi (tl 16-17, 38) kohaselt on kannatanu 28.08.2010 pöördunud AS Ida-Tallinna

Keskhaiglasse kell 12.57 ning Põhja –Eesti Regionaalhaiglasse kõrva-nina-kurguarsti poole

kell 16.21 ning AS Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaardil on fikseeritud ninaluude murd,

pea muude osade pindmine vigastus, kaela muude piirkondade pindmine vigastus, küünarkontusioon. Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikaardi kohaselt on kannatanul kaela sidekudede rebend, vajalik kaelakrae.

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et kannatanule on süüdistuses nimetatud

vigastused tekitanud O.M oma tahtliku tegevusega ning kuna kannatanule tekitatud

vigastused põhjustasid raske kehalise haiguse, on O.M käitumine õigesti

kvalifitseeritud

KarS § 118 p 2 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

19.04.2009 episood järgi: KarS § 122

-Kannatanu M. R ütluste (tl 25 - 27) kohaselt peksis süüdistatav teda rusikatega tüli käigus

Hipodroomi lähistel ja sama päeva õhtul hiljem veel ka kodus.

-Kahtlustatav O.M oma ütlustes (tl 112 -116) eitab, et oleks kannatanut väljas peksnud, kuid korteris peksmise kohta ütleb, et seda ei mäleta, mööndes selliselt, et võis seda siiski teha.

-Tunnistaja HK ütluste (tl 31 - 33) kohaselt nägi ta, kuidas süüdistatav väänas Hipodroomi lähistel kannatanul telefoni käest. Tunnistaja sõnade kohaselt oli kannatanu talle rääkinud, et süüdistatav peksis teda veel samal päeval, hiljem.

-Patsiendikaart (tl 36) kinnitab, et kannatanu on 20.04.09 kl 13.20 pöördunud Põhja-Eesti

Regionaalhaiglasse seoses 19.04.2009 perevägivallaga tekitatud vigastuste fikseerimiseks.

Arst on kannatanul tuvastanud näo ja ristluu põrutused, vasaku õlavarre ja käsivarre hematoomid.

6

Kohtul pole alust kahelda kannatanu ütlustes, sest need kooskõlas temal fikseeritud vigastustega, samuti tunnistaja ütlustega.

06.02.2011 episood järgi: KarS § 122

- Kannatanu M. R ütlustest (tl 3 - 4) nähtub, et kannatanu ja süüdistatava vahel tekkis konflikt

sellest, et süüdistatavale ei meeldi, et kannatanu ei käi tööl. Süüdistatav lõi kannatanule viiel korral näkku parema põse ja silmaaluse piirkonda, samuti kahel korral vasakule poole alalõua piirkonda, mille tagajärjel tundis füüsilist valu. Samuti lõi süüdistatav kannatanut kaks korda

jalaga ning korduvalt rusikaga ülaselja piirkonda – vasakule poole (rangluu piirkonda), löökide tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu.

- Süüdistatava O.M oma ütlustes (tl 112-116) tunnistab, et lõi naist tüli käigus käega. Jalaga löömist eitab. Kohtuistungil tunnistas oma süüd täielikult.

- Patsiendikaardi (tl 5) kohaselt on kannatanu 07.02.11 kell 11.35 pöördunud Põhja-Eesti

Regionaalhaiglasse seoses 06.02.2011 perevägivallaga tekitatud vigastuste fikseerimiseks. Arst on tuvastanud järgmised tervisekahjustused: näo-, pea-, rindkere- ja kaelapõrutused.

- Isiku läbivaatuse protokollis 07.02.11 (tl 7 - 9) on fikseeritud kannatanu parema silma all olev sinakas-lillakas värvi laik.

- Teatis haiglast (tl 10) kinnitab samuti kannatanule 06.02.11 tekitatud vigastusi – näo, pea-, rindkere- ja kaelapõrutusi.

Kannatanu ütlused riimuvad teiste kogutud tõenditega ning nende ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda.

17.02.2011 episood järgi: KarS § 122

- Kannatanu M. R ütlustest (tl 58 - 61) nähtub, et O.M ärritus, kui kannatanu telefon

helises ning läks kannatanule kallale. Süüdistatav peksis kannatanut rusikate ja jalgadega,

püüdes tabada pea piirkonda. Löökide tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu, kaotas

teadvuse. Mõned hoobid tabasid ka kannatanul süles olnud last. Näol olid tal tursed ja

verevalumid, valud alaseljal. Lastehaiglas tuvastati 3-aastasel lapsel peapõrutus ja pea piirkonna pehmete kudede põrutus. Lapse sisehuulel on kriimustus.

- Kahtlustatav O.M oma ütlustes (tl 112 - 116) tunnistab, et lõi naist paaril korral

lahtise käega; last ei puutunud, kuid möönab, et laps võis vahele jääda ja kogemata viga saada. Jalaga löömist eitab. Kohtuistungil tunnistas oma süüd täielikult.

- Isiku läbivaatuse protokollis 18.02.11 kell 12.05 (tl 68 - 69) on fikseeritud vigastused kannatanutel - emal ja lapsel. Kannatanu M. R näol on silmade alaosas, ninajuure kõrval on verevalumid, selja alaosas on sinakas verevalum. Kannatanu KMM on alahuule siseosas näha värske kriimustus.

- Patsiendikaardi (tl 63) kohaselt on kannatanu 18.02.11 kell 00.52 pöördunud Põhja-Eesti

Regionaalhaiglasse. Arst on tuvastanud järgmised vigastused: vasaku abaluu piirkonnas turse, hematoom, alaselja piirkonnas muljumisjäljed, paremal käelabal hematoom.

- Teatis haiglast (tl 67) kinnitab M. R ’le tekitatud vigastusi: pea pindmised hulgivigastused, peapõrutus teadvusekaotusega, selja kontusioon.

7

-Teatis Tallinna Lastehaiglast (tl 62) tõendab KMM tekitatud tervisekahjustust. Kannatanul diagnoositi peapiirkonna pehmete kudede põrutused.

- Lähisuhtevägivalla infolehest (tl 57) nähtub, et 17.02.11 kell 23.35 on politseile laekunud teade M. R selle kohta, et mees teda peksab.

- Stenogramm salvestustest kannatanu pöördumisest politsei juhtimiskeskusse (tl 83 - 84)

kinnitab, et 17.02.2011 kell 23.31 on kannatanu helistanud politseisse ning teatanud perevägivallast.

Esitatud tõendid haakuvad omavahel ja kohtul ei ole alust kahelda kannatanu M. R ütlustes, et süüdistatav tekitas peksmisega valu ja tervisekahjustusi nii talle kui lapsele.

18.02.2011 episood järgi: KarS § 122

- kannatanu M. R ütlused (tl 74 - 76), mille kohaselt 18.02.2011 tuli tema juurde endine

elukaaslane O.M, kes hiljem, umbes kella 21.00 paiku haaras Tammsaare tee ja Retke

tee ristmiku lähedal kannatanu vasakust käest ning hakkas seda väänama. Samuti lõi kannatanule rusikaga vastu vasakut kätt. Löögi ja käe väänamise tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu.

- Kahtlustatav O.M oma ütlustes (tl 112 - 116) tunnistab, et väänas naise kätt, kuna teda ärritas, et naine telefoniga räägib, mistõttu tahtis telefoni temalt ära võtta.

- Isiku läbivaatuse protokollis 19.02.11 (tl 77 - 80) on fikseeritud vigastused kannatanu vasakul õlavarrel, käsivarrel ja õlal hematoomid.

Süüdistatava ja kannatanu ütlused selles episoodis langevad sisuliselt kokku, kannatanu ütlusi kinnitab ka tema läbivaatuse protokoll.

04.04.2011 episood järgi: KarS § 122

- Kannatanu M. R ütluste (tl 47-49) kohaselt haaras O.M Virmalise 5A hoovis temast

kinni, seejärel lõi teda korduvalt rusikaga otsaette selliselt, et kannatanu kukkus istuli.

Seejärel lõi O.M teda veel vähemalt kahel korral jalaga vastu pead. Jalaga löömise

tagajärjel hakkas kannatanu kuklapiirkond veritsema. Laup on paistes, samuti oli sinikas paremal randmel.

- Kahtlustatav O.M oma ütlustes (tl 112-116) tunnistab, et naisega toimus sõnelus, kuid eitab vägivalla tarvitamist. Kohtus tunnistas oma süüd täielikult.

- Isiku läbivaatuse protokollis 05.04.11 (tl 52 - 55) on fikseeritud vigastused kannatanu pea ja parema käe piirkonnas – laubal, vasaku silma kohal on kergelt turses ja õrn sinetus, käelaba pöidla kõrvalt on turses.

- Patsiendikaardi (tl 50) kohaselt on kannatanu 04.04.11 kl 23.05 pöördunud Põhja-Eesti

Regionaalhaiglasse. Arst on tuvastanud kannatanul hematoomid otsmikul, paremal randmel, peas umbes 1cm põrutushaav.

- Teatis haiglast (tl 51) kinnitab, et kannatanule on tekitatud pea põrutushaav, pea piirkonna verevalumid, parema randme põrutus.

8

- Stenogramm salvestusest kannatanu pöördumisest politsei juhtimiskeskusesse (tl 83 - 84), kinnitab, et M.R on helistanud politseisse 04.04.11 õhtul ning teatas, et tema mees tuli talle kino Kosmose juures kallale, lõi teda jalaga ja tal on peahaav.

Kannatanu ütlusi peab kohus usaldusväärseiks, sest need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega.

19.04.2011 episood ja järgi: KarS § 122 § 266 lg 1

- kannatanu M. R ütluste (tl 124 -1 27) kohaselt kella 20.00 paiku kuulis ta, kuidas ukse taga

koputatakse, ust ei avanud. Mõne hetke pärast sisenes O.M, kes oli alkoholijoobes.

Kannatanu palve peale lahkuda O.M keeldus ning ei lubanud ka kannatanul korterist

väljuda lükates teda lapsega kööki. Kannatanu istus toolile, kuid O.M võttis tal jalast

kinni ja tõmbas ta toolilt maha, põrandale. Ta kukkus koos lapsega põrandale, kukkudes lõi

kukla vastu radiaatorit ja tundis valu. Seejärel lõi O.M teda veel paaril korral jalaga

vastu jalga, ta tundis valu ja hiljem oli löögi kohal sinikas. Laps oli kukkumise tagajärjel järgmisel päeval uimane, öösel jooksis lapsel ninast verd, tekkis palavik. Lapse vigastused - marrastused küünarnukkidel fikseeriti 21.04.2011 lastehaiglas.

- Kahtlustatav O.M oma ütlustes (tl 152 - 156) eitas nii sissetungimist kui vägivalda. Väitis, et kannatanu ise laskis ta korterisse sisse, kus rääkisid natuke ja läksid rahulikult lahku. Oma süüd kinnitas ta aga kohtuistungil.

- Tunnistaja R. H ütluste (tl 130 - 132) kohaselt aprillis 2011 kannatanule helistades kuulis ta,

et M räägib väga kõvasti, praktiliselt karjub ja nõudis Veikkolt võtmeid tagasi, mis mingil kombel olid Veikko kätte sattunud. M ei tahtnud, et mees saaks ootamatult ja kutsumata tema korterisse siseneda.

- Teatis Tallinna Lastehaiglast (tl 128) tõendab KMM tekitatud tervisekahjustusi: mõlemal küünarnukil pindmised marrastused, pea muude osade pindmine vigastus.

Kohus leiab esitatud tõendeid kogumis hinnates, et O.M süü valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi, s.o. M.R korterisse ebaseaduslikus sissetungimises on tõendamist leidnud

ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud järgi. KarS § 266 lg 1 See korter ei kuulunud M. R , tema ei olnud seda korterist ka endale üürinud ja tal puudus M. R luba sellesse korterisse sisenemiseks.

23.04.2011 episood KarS § 122 järgi: - Kannatanu M. R (tl 124-127) ütluste kohaselt tuli O.M tema juurde 23.04.11 õhtul

kella 17.00 paiku, et tuua lapsele Kinder Suprise muna kingituseks ning seejärel lahkuda.

Lahkumist lükkas ta pidevalt edasi ning kannatanule tulnud telefonikõne peale hakkas õiendama. Kohaletulnud politsei kontrollis koridori väljunud O.M dokumente. Pärast õnnestus tal uuesti korterisse pääseda ning hakkas kannatanul tube ja kappe läbi otsima ning

läks kannatanule kallale. Kõigepealt lõi O.M kannatanut rusikaga vastu laup. Kannatanu kukkus löögist istuli, seejärel lõi O.M kannatanut jalaga vastu selga öeldes, et tahab, et kannatanu jääks ratastooli, lisaks trampis oma jalgadega kannatanu jalgadel.

Kannatanu väitis, et kardab süüdistatavat, ei julge oma korteris ööbida, on sunnitud ööbima tuttavate ja ema juures. Kannatanu ütlused on kooskõlas teiste kogutud tõenditega ning kohtul pole alust neis ütlustes kahelda.

9

- Kahtlustatav O.M oma ütlustes (tl 152-156) eitas igasugust tüli ja vägivalda sel õhtul. Kohtus tunnistas aga täielikult oma süüd.

- Tunnistaja Martin Roometi ütlustest (tl 133-135) nähtub, et 23.04.11 õhtul läks ta M.R abipalve peale tema juurde ning nägi kannatanul vigastusi näol - põsk oli paistes, otsa ees oli muhk või paistetus, ka üks käsivars oli paistes. Kui M midagi tõstis või ennast liigutas, ajas see teda iiveldama. Ta viis naise traumapunkti ja M jutust sai aru, et teda oli peksnud Veikko.

- Tunnistaja AP ütlustest (tl 136-137) nähtub, et kannatanu andis talle MSN-i vahendusel

23.04.2011 kella 20.00 paiku teada, et tema eksmees keeldub lahkumast korterist ning et ta kardab teda. Tunnistaja pöördus seepeale politsei poole.

- Stenogramm salvestusest tunnistaja pöördumisest politsei juhtimiskeskusse (tl 145) kinnitab, et tunnistaja AP palub politseil minna M. R korterisse, kust keeldub lahkumast tema endine elukaaslane.

- Patsiendikaart (tl 129) kinnitab, et kannatanu on 23.04.11 kell 22.06 pöördunud Põhja-Eesti

Regionaalhaiglasse. Arst on fikseerinud tal hematoomi vasaku õlavarre piirkonnas, vasaku reie- ja põlve põrutuse, näopiirkonna põrutustrauma.

Kõiki ülalkirjeldatud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et O.M süü oma endise

elukaaslase ja lapse kehalises väärkohtlemises kõigis süüdistuses kirjeldatud episoodides on

tõendamist leidnud ja õigesti on tema käitumine kvalifitseeritud piinamisena

KarS § 122 järgi, kuna tegemist oli kannatanute järjepideva kehalise väärkohtlemisega.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus isiku süüst, arvestab ka kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. O.M on toime pannud ühe esimese raskusastmega kuriteo ja kaks teise raskusastmega

kuritegu. KarS § 118 näeb karistusena ette vangistuse 4-12 aastat. Karistuseks KarS § 122 järgi on rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus ning karistuseks KarS § 266 lg 1 järgi on ette nähtud rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus.

O.M kuritegude ohvriteks on olnud tema lähedased isikud - elukaaslane ja 3-aatane

laps. Oma elukaalase suhtes on ta üles näidanud äärmist jõhkrust. Kannatanu M.R töövõimetus on peksmise tagajärjel 70 %. O.M süü suurust iseloomustab ka asjaolu, et oma elukaaslast on ta korduvalt peksnud lapse juuresolekul, mis kahtlemata on mõjutanud ka

lapse psüühikat ning laps ise on tervisekahjustusi saanud kahel korral. Ka pärast raske

kehalise haiguse põhjustamist on ta M.R d peksnud vähemalt kuuel korral, sealjuures 23.04.11.a. on ta väljendanud soovi, et kannatanu jääks ratastooli. Selline teguviis ei ole mitte ainult jõhker vaid ka küüniline.

Kohus loeb karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p-de 3 ja 4 alusel süüteo

toimepanemist teadvalt noorema kui 12-aastase isiku suhtes ning isiku suhtes, kes oli süüdlasest majanduslikus ja perekondlikus sõltuvuses. Kergendavaks asjaoluks KarS § 57 p 3 kohaselt on oma süü puhtsüdamlik kahetsus kohtuistungil.

Karistuseks raske kehalise haiguse põhjustamise eest KarS § 118 järgi peab kohus võimalikuks karistada O.M 4 aasta ja 6-kuulise vangistusega, mis jääb tundvalt alla

10 sanktsiooni keskmist määra, sest varem on ta kriminaalkorras karistamata ning vähemalt kohtuistungil suutis ta oma süüd tunnistada ning toimepandut kahetseda. Karistuseks piinamise eest tuleb mõista vangistus üle sanktsiooni keskmist määra. Kannatanu järjepidev peksmine, talle valu ja tervisekahjustuste tekitamine jätkus ka 2011.a., pärast raske kehalise haiguse tekitamist; süüdistatav on oma elukaaslast löönud nii rusikaga kui jalaga, nii

pähe kui kehasse. Tema vägivalla ohvriks sattus ka täiesti abitu 3-aastane laps, kellele ta

samuti põhjustas nii valu kui tervisekahjustusi. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud karistusmääraga - piinamise eest 3 aastat vangistust ja karistusega KarS § 266 lg 1 järgi – 3 kuud vangistust.

Liitkaristuse mõistmisel peab kohus vajalikuks suurendada osaliselt suurimat mõistetud

vangistust, sest karistus raske kehalise haiguse tekitamise eest ei tohiks täielikult hõlmata karistust piinamise eest, mis kestis praktiliselt kuni süüdistatava vahistamiseni. Liitkaristuseks peab kohus põhjendatuks mõista 5 aastat vangistust, mida lühimenetluse tõttu

tuleb vähendada kolmandiku (1 aasta ja 4 kuu) võrra. Vangistus 3 aastat ja 4 kuud tuleb

süüdlasel ära kanda reaalselt ning vangistusaja hulka tuleb arvata ka eelvangistusaeg alates 27.04.2011.a. Teo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvesse võttes, ei pea kohus võimalikuks O.M karistusest tingimisi vabastamist, s.t. tema suhtes pole alust kohaldada KarS § 73 või § 74 sätteid.

Menetluskulud.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks ekspertiisi tegemise kulud, määratud kaitsjale määratud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise

kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Määratud kaitsjale on makstud tasu 115,06 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on sundraha suuruseks esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o. 695,05 eurot.

Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311 - 313.

Kohtunik