2-24-136656/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt F.P hageja Elisa Eesti AS kasuks välja põhivõlgnevus 884,66 Mõista F.P-lt Elisa Eesti AS kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis määraga
Legislator headnote
AI generated2-24-136656/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt F.P hageja Elisa Eesti AS kasuks välja põhivõlgnevus 884,66 Mõista F.P-lt Elisa Eesti AS kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis määraga
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Helina Mark
Konsultant
Claudia Järve
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-136656
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS-i hagi F.P vastu põhivõlgnevuse ja
viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1359,06 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline
esindaja Ahto Järvela, e-post jurist@julianus.ee
Kostja F.P (isikukood XXX), elukoht kohtule teadmata
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista kostjalt F.P hageja Elisa Eesti AS kasuks välja põhivõlgnevus 884,66
eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 264,51 eurot.
3. Mõista F.P-lt Elisa Eesti AS kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis määraga
0,065% päevas alates 21.01.2025 kuni põhivõla (884,66 eurot) tasumiseni.
4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1. Jätta menetluskulud F.P kanda.
4.2. Rahuldada Elisa Eesti AS taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt
ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 400 eurot.
4.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (400 eurot) tuleb kostjal tasuda
hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6. Toimetada kohtuotsus F.P-le kätte teadaande avaldamisega Ametlikes
Teadaannetes.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30
päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;
samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus
(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja
menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi
arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099
Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS
EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos
kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Menetlusabi
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused
1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi F.P (kostja) vastu põhivõlgnevuse ja
viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja Elisa Eesti
AS vahel sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust ja osamaksetega vara
müügilepingutest. Kostja võttis endale lepingute sõlmimisega kohustuse tasuda Elisa Eesti AS
osutatud teenuste eest ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei tasunud talle Elisa
Eesti AS esitatud arveid alates 01.07.2023 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli
kostja põhivõlgnevus 884,66 eurot. Viimane arve hõlmas ka sõlmitud müügilepingute viimast
osamakset. Viimase arve maksmise tähtaeg oli 18.10.2023. Elisa Eesti AS hoiatas kostjat
15.09.2023 lepingu lõpetamisest, kui kostja võlasummat tähtajaks ei tagasta. Kuna kostja
võlgnevust ei tasunud, luges Elisa Eesti AS lepingu ülesöelduks alates 23.09.2023.
2. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise
tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see
toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja,
kellele hagi on kätte toimetatud (29.03.2025 avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded), ei
vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul.
3. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus
kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud
asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
4. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
6. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja
menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 338
eurot (2 töötundi tunnihinnaga 169 eurot) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse
ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Hageja palub kohustada kostjat tasuma
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu
280 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud
menetluskuluga. TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud
hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot.
8. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja
vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis
õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on
seisukohal, et praegusel juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja
muudele toimingutele lugeda kokku 1 tund.
Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades
nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist [on] tüüphagiga,
mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid.
Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad
sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja
tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.
Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse
õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute
tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu
hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi.
Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne
arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu
ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma
raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest
sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne
tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“
Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/h on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohtu
hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud tunnitasu suurus 100 eurot/h. Eeltoodu alusel
määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 100 eurot. Kohtu
hinnangul on põhjendatud ka maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot (TsMS §
4842).
9. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku
400 eurot (280 + 100 + 20) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
10. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt
võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude
kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
11. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §
317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva
möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
(allkirjastatud digitaalselt)
Helina Mark
kohtunik