3-25-888/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-888

Haldusasi

Biotööd OÜ kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse

riigihankes

„Istutustööd

Kirde

piirkonnas“

(viitenumber 287798) 14.02.2025 tehtud otsuste ja

riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.03.2025 otsuse

vaidlustusasjas nr 42-25/287798 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) – Biotööd OÜ, OÜ Moscote,

Hankeosakond OÜ ja Huki OÜ; ühine seaduslik

esindaja I.U

Vastustaja (hankija) – Riigimetsa Majandamise

Keskus, esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

Kolmas isik – Tallinna Vangla, esindaja Agu Rillo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.04.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Biotööd OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Biotööd OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15.04.2025

määruse haldusasjas nr 3-25-888 resolutsiooni punkti 3 peale.

2. Rahuldada Biotööd OÜ määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.04.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-888

resolutsiooni punkt 3 osas, milles halduskohus andis Riigimetsa Majandamise Keskusele

loa anda riigihankes „Istutustööd Kirde piirkonnas“ (viitenumber 287798) nõustumus

hankelepingute sõlmimiseks hanke osades 1 (resolutsiooni punkt 3.1), 6 (resolutsiooni

punkt 3.3) ja 16 (resolutsiooni punkt 3.5). Teha tühistatud osas uus määrus, millega

jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, §

252 lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3).

3-25-888

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK, hankija) avaldas 05.12.2024 riigihangete

registris avatud hankemenetlusega riigihanke „Istutustööd Kirde piirkonnas“ (viitenumber

287798) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (RHAD).

Riigihange on jagatud 16 osaks.

2. RMK tegi 14.02.2025 osades 1, 2, 3, 6, 12, 13 ja 16 järgmised otsused:

1)

tunnistada osades 2 ja 12 vastavaks ja edukaks Tallinna Vangla pakkumus;

2)

kõrvaldada Biotööd OÜ hankemenetlusest osades 1, 2, 3, 6, 12, 13 ja 16;

3)

jätta kvalifitseerimata OÜ Moscote (osades 1, 2 ja 3), Hankeosakond OÜ (osades 6 ja

12) ja Huki OÜ (osades 13 ja 16 ).

3. Biotööd OÜ (koos OÜ Moscote, Hankeosakond OÜ ja Huki OÜ-ga) esitasid 21.02.2025

riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse RMK 14.02.2025 otsustele.

4. VAKO jättis 28.03.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 42-25/287798 Biotööd OÜ (samuti

OÜ Moscote, Hankeosakond OÜ ning Huki OÜ nimel esitatud) vaidlustuse rahuldamata.

5. Biotööd OÜ, OÜ Moscote, Hankeosakond OÜ ja Huki OÜ (kaebajad) esitasid

06.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 10.04.2025) VAKO otsuse

tühistamiseks. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus hankelepingu sõlmimise

keelamiseks. Esialgset õiguskaitset kohaldamata sõlmib vastustaja ka vaidlustatud osades

lepingud ning lõpetab tööd enne, kui halduskohtu otsus jõustub. Sellisel juhul ei ole kaebuse

eesmärgi saavutamine võimalik. Oluline avalik huvi ei saa olla riivatud, kui hankijal on

võimalus istutada 2025. a-le planeeritud objektidel 2025. a kevade asemel 2025. a sügisel.

RHAD töölepingu vormi järgi on hankija kinnitanud, et neid töid saab teha ka sügisel.

6. RMK esitas 09.04.2025 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse saada

kohtult nõustumus riigihankes nr 287798 järgmiste raamlepingute sõlmimiseks: 1) hanke osas

1 – Ida Ida-Harjumaa: Wood-Trans OÜ pakkumuse nr 533340 alusel, HD Forest Holding OÜ

pakkumuse nr 533834 alusel, Silvara OÜ pakkumuse nr 533839 alusel; 2) hanke osas 2 –

Lõuna Ida-Harjumaa: Tallinna Vangla pakkumuse nr 532597 alusel, OÜ Nõukogu

pakkumuse nr 533189 alusel; 3) hanke osas 6 – Kagu Lääne-Virumaa OÜ Võsa pakkumuse nr

529223 alusel; 4) hanke osas 12 – Põhja Ida-Virumaa: Tallinna Vangla pakkumuse nr 532597

alusel, Eastforest OÜ pakkumuse nr 533476 alusel , OÜ Villy Forest pakkumuse nr 533343

alusel, Pratura OÜ pakkumuse nr 533280 alusel, RAVISKOG OÜ pakkumuse nr 533632

alusel, OÜ Sherwood Group pakkumuse nr 530291 alusel; 5) hanke osas 16 – Edela Ida-

Virumaa: Silvara OÜ pakkumuse nr 533839 ja Timbers OÜ pakkumuse nr 533867 alusel.

Hankeosakond OÜ ja OÜ Moscote ei ole hanke osas 1 pakkumust esitanud. Huki OÜ ja

Biotööd OÜ on esitanud hanke osas 1 ühispakkumuse hinnakoefitsiendiga 1,393, mis on

madalam kui Wood-Trans OÜ, HD Forest Holding OÜ ja Silvara OÜ pakkumustes pakutud

hinnakoefitsiendid. Kaebuse rahuldamisel on tõenäoline, et Wood-Trans OÜ, HD Forest

Holding OÜ ja Silvara OÜ asemel tunnistatakse edukaks Huki OÜ ja Biotööd OÜ

ühispakkumus ja 6 mahuosa peale sõlmitakse hankeleping hoopis Huki OÜ ja Biotööd OÜ

ühispakkumuse alusel.

Hankeosakond OÜ ja OÜ Moscote ei ole hanke osas 2 pakkumust esitanud. Huki OÜ ja

Biotööd OÜ on esitanud hanke osas 2 ühispakkumuse 10 mahuosa peale hinnakoefitsiendiga

1,377. Kui kaebus Tallinna Vangla osas tehtud otsuste peale rahuldatakse, siis on tõenäoline

2(9)

3-25-888

Tallinna Vangla kõrvalejäämine edasisest hankemenetlusest. Kuna OÜ Nõukogu pakkumus

on esitatud 24 mahuosa peale hinnakoefitsiendiga 1,211, siis Tallinna Vangla kõrvalejäämisel

tunnistatakse ainsana edukaks OÜ Nõukogu pakkumus ja sellega on kogu hankeosa 2

mahuosade arv kaetud. Huki OÜ ja Biotööd OÜ ei osutu hanke osas 2 edukaks ega jõua

hankelepingu sõlmimiseni isegi juhul, kui vaidlustus Biotööd OÜ kõrvaldamise ja Huki OÜ

kvalifitseerimata jätmise otsustele rahuldatakse. Eeltoodud põhjustel ei rikutaks

raamlepingute sõlmimisega hanke osas 2 kaebajate õiguseid isegi juhul, kui kaebus

rahuldatakse.

Huki OÜ ja OÜ Moscote ei ole hanke osas 6 pakkumust esitanud. Hankeosakond OÜ ja

Biotööd OÜ on esitanud hanke osas 6 ühispakkumuse hinnakoefitsiendiga 1,308, mis on

madalam kui OÜ Võsa pakkumuses pakutud hinnakoefitsient 1,349. Kaebuse rahuldamisel on

tõenäoline, et OÜ Võsa asemel tunnistatakse edukaks Hankeosakond OÜ ja Biotööd OÜ

ühispakkumus ja sõlmitakse hankeleping 4 mahuosa peale hoopis Hankeosakond OÜ ja

Biotööd OÜ ühispakkumuse alusel.

Huki OÜ ja OÜ Moscote ei ole hanke osas 12 pakkumust esitanud. Hankeosakond OÜ ja

Biotööd OÜ on esitanud hanke osas 12 ühispakkumuse 5 mahuosa peale hinnakoefitsiendiga

1,309, mis on kõrgem kõikidest edukaks tunnistatud pakkumustest. Kui kaebus Tallinna

Vangla osas tehtud otsuste peale rahuldatakse, siis on tõenäoline Tallinna Vangla

kõrvalejäämine edasisest hankemenetlusest, mille tulemusel kaebajate Hankeosakond OÜ ja

Biotööd OÜ ühispakkumus võidakse tunnistada viimasena edukaks ja nendega sõlmitakse

hankeleping kõige viimasena. Eastforest OÜ-ga, OÜ-ga Villy Forest, Pratura OÜ-ga,

RAVISKOG OÜ-ga ja OÜ-ga Sherwood Group sõlmitakse hankelepingud sõltumata kaebuse

rahuldamisest. Eeltoodud põhjustel ei rikutaks hanke osas 12 raamlepingute sõlmimisega

Eastforest OÜ-ga, OÜ-ga Villy Forest, Pratura OÜ-ga, RAVISKOG OÜ-ga ja OÜ-ga

Sherwood Group kaebajate õigusi isegi juhul, kui kaebus rahuldatakse.

Huki OÜ ja Hankeosakond OÜ ei ole hanke osas 16 pakkumust esitanud. OÜ Moscote ja

Biotööd OÜ on esitanud hanke osas 16 ühispakkumuse hinnakoefitsiendiga 1,309. Kui kaebus

rahuldatakse, siis on tõenäoline, et Timbers OÜ asemel ja 2 mahuosa osas ka Silvara OÜ

asemel tunnistatakse edukaks OÜ Moscote ja Biotööd OÜ ühispakkumus ja 5 mahuosa peale

sõlmitakse hankeleping OÜ Moscote ja Biotööd OÜ ühispakkumuse alusel.

Kaebajate seadusega kaitstud huviks saab olla üksnes hankelepingute sõlmimine. Esineb

oluline avalik huvi hankelepingute kiireks sõlmimiseks, mis kaaluvad üles kaebajate huvi

nendega hankelepingute sõlmimiseks. Metsade hea tervislik seisund ja metsade uuendamine

on ühiskondlik ootus ja oluline avalik huvi. Taimede istutustööd on ajakriitilised. Taimi

istutatakse peamiselt kevadel (vähemalt 90% taimedest), kuna kevad on kasvuperioodi algus

ja soodsaim aeg juurdumiseks. Kui istutada taimi suvel, võib kuumus ja veepuudus tekitada

taimedele stressi, mille tulemusel võivad istutatud taimed hukkuda. Viimaste aastate

kogemuse kohaselt on aprill ja mai I pool parim aeg taimede istutamiseks ja soodsaimad

tingimused nende juurdumiseks ja kasvama minekuks. Aprillis ja mais istutatakse 99%

lehtpuude taimedest, samuti enamus kuuskedest ja mändidest. Kuna aprillikuu on alanud,

oleks tarvis raamlepingud kiiresti sõlmida, et töövõtjad saaksid asuda taimi istutama –

vastasel korral lastakse kevadine istutusperiood mööda ja taimed jäävadki istutamata. Kuna

suvel istutatud taimed suure tõenäosusega hukkuvad, ei ole enam juunis mõistlik taimi

istutada.

Istutustööde teostamise võimatus käesoleva aasta kevadel võib kaasa tuua väga suure

majandusliku kahju riigile, kuna taimi ei ole võimalik hoida järgmise kevadeni. RMK

kasvatab metsataimi enda taimlates (kokku seitse taimlat). Raamlepingute puudumine häirib

3(9)

3-25-888

kogu taimede tarneahelat (taimlast inimeseni, kes taime metsa istutab), sest istutuseelselt on

vajalik taimed taimla peenratest välja võtta, sorteerida ja kottidesse pakendada ning

töövõtjateni toimetada. Kõik see võtab täiendavalt aega, enne kui saab alustada istutamist

metsas. Avajuursed metsataimed tuleb taimlapõllul välja kaevata puhkeseisundis, st enne, kui

nad on alustanud kasvu. Lehtpuude istutamisega on kõige kiirem, parim aeg istutamiseks on

siis, kui pungad on veel puhkemata – see tagab taimede kasvamamineku. Kui kevadel jäävad

taimed istutamata, siis peaks need olema veel ühe kasvuperioodi lisaks taimlas (+1 aasta).

Selle tulemusena muutuvad avajuursed taimed ebastandardseteks. Kõrguskasvult lähevad

taimed liialt suureks, nende transport ja vedu istutusobjektile on raskendatud. Samuti muutub

taimede juurekava liialt suureks, mistõttu on nende kvaliteetne istutamine oluliselt

raksendatud ja aeganõudvam, ka väheneb oluliselt suuremate taimede kasvama mineku

tõenäosus.

Istutamiseks kasutatakse ka potitaimi, kuid neid ei saa hoida samas potis kauem kui ühe

vegetatsiooni perioodi, sest juured ei mahu sinna ära, taimel puuduvad toitained, samuti ei saa

neid enam istutada istutustoruga (kõige efektiivsem meetod) taime suuruse tõttu. Potitaimed

tuleb istutada samuti hiljemalt mai keskpaigaks, sest hiljem on kevadised ladvakasvud liialt

suured ning murduvad transpordil või istutamisel. Ka uute taimede külvil on arvestatud

sellega, et põllud ja kasvuhooned vabanevad õigel hetkel kevadel.

Hankija hoiab kogu aastasest taimede mahust väikest osa männi potitaimi ja kuuse potitaimi

(v.a avajuursed taimed) külmhoones, eesmärgiga istutada neid just kevadisel perioodil.

Taimede külmhoones hoidmisel on eesmärgiks kas taimede varasem transport ja istutamine

(taimi ei saa veel avamaa peenrast kätte) või istutamisperioodi nihutamine natukene edasi, kui

avamaa peenrast taimed on istutatud. Hankijal on kaks külmhoonet, kuhu taimed

komplekteeriti ja pakendati möödunud hilissügisel ja talve alguses, kui taimede võrsed olid

puitunud ja taimed olid puhkeseisundis. Taimede väljavõtmisel alates juuni II poolest ja

istutamisel on suur risk, sest taimedel algab hiline kasvuperiood, taimed ei jõua enam puituda

sügiseks, taimedel tekib peale hilist istutamist veestress ja halvem juurdumine, suurem

veekadu, halvem füsioloogiline seisund ja tasakaalust väljas ainevahetus,

kohandumisraskused ja seega suurem kahjustuste oht. Taimi saab külmhoones hoida

soovituslikult kuni 6 kuud. Soovituslik parim aeg külmhoonest väljavõtmiseks on siis, kui

välistemperatuur on püsivalt üle +5°C ja taimed hakkavad ärkama, s.o mai keskpaik.

Nimetatud põhjustel ei ole ka külmhoones asuvate taimede istutamisega võimalik oodata

sügiseni ega järgmise aasta kevadeni.

Taimede ebastandardseteks muutmise, kasvamamineku tõenäosuse vähenemise, istutamise

kulude suuremise ja uute taimede külvi võimatusega seoses tekib riigile suur majanduslik

kahju, mille tekkimise ärahoidmine on oluline avalik huvi. Täpset kahjusummat on keeruline

kindlaks määrata, kuid lepingute alusel, mille sõlmimiseks hankija luba taotleb, on ette nähtud

1 449 000 taime istutamine. Sellise hulga taimede koguväärtus on ligikaudu 431 000 eurot.

Kaebuse perspektiivi ei saa pidada suureks ja tõenäoliselt jääb kaebus rahuldamata.

7. RMK palus 10.04.2025 vastuses jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

8. Kaebajad olid 11.04.2025 vastuses seisukohal, et RMK taotluse põhjendused on kohut

eksitavad. RMK on tänaseks hankes, kus otsiti kokku 308 töömahtu, sõlminud lepingud

valdavas ulatuses kogu otsitud mahust. Kaebajad eeldavad loogiliselt, et RMK on järginud

riigihangete seadusest (RHS) tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet ning tellinud kõigilt

raamlepingu partneritelt 2025. a kevadiseks istutuseks ligikaudu 30–35% vähem töid, kui

hankes algselt plaaniti. Seega on RMK-l võimalik kõik vajalikud taimed juba olemasolevate

lepingute raames istutada, jagades neid vastavalt RHS-s sätestatule võrdselt olemasolevate

4(9)

3-25-888

lepingupartnerite vahel kellegi õigusi rikkumata. 242 mahuosa ulatuses sõlmitud lepingute

kogumaht ületab summaarselt algselt hangitud kogumahu.

Vaidlustuse lisa 17 sisaldab RHAD-i Metsakasvatusteenuse töövõtulepingu projekti versiooni

v2. Lepingu p-s 2.6 on sätestatud RMK õigus tellida raamlepingute maksimummahule lisaks

kuni 30% lisatöid. Punkti 2.5 järgi on RMK-l õigus iga raamlepingu kohta sõlmida veel

täiendav hankeleping kuni 20% ulatuses algsest mahust. Seega on RMK-l ühegi osapoole

õigusi rikkumata võimalik tellida koguni ligikaudu 50% rohkem töid, kui algselt hangiti.

RMK ei ole üheltki töövõtjalt uurinud, kas neil oleks valmisolekut vajaduse korral istutada

suuremaid töömahte, seetõttu jääb RMK väide, justkui oleks olemasolevate lepingute raames

taimede istutamine problemaatiline, arusaamatuks. Arvestades, et kõik pakkumuse teinud

ettevõtted planeerisid ühe mahuosa kohta 21 000 taime istutust, on juba olemasolevate

lepingutega 100+% töömaht kaetud.

Kuivõrd RHAD-i kohaselt on RMK-l õigus jätta tööd ka täielikult tellimata ning seega võib

tellimuste maht olla null, puudub olukord, kus lepingu mittesõlmimine tooks kaasa kahju. Ka

juhul, kui kaebus peaks osutuma edutuks ja RMK saab õiguse sõlmida lepingud teiste

pakkujatega, ei pruugi selleks enam olla vajadust (kuna taimed on istutatud) ega ka võimalust

(ei ole sobiv aeg).

Kaebuse edukuse korral tähendaks taotluse rahuldamine, et RMK on sõlminud raamlepingud

pakkujatega, kellega ta tegelikult ei oleks tohtinud seda teha.

RMK viide sügisistutuse „ebastandardsele“ iseloomule on eksitav. Kaebajad on teostanud

RMK-le istutustöid peaaegu 15 aastat ning vaid ühel aastal on sügisistutuseks pakutud taimi,

mis vastavad kevadistutuseks mõeldud taime kõrgusvahemikele. Sügisistutus toimub

valdavalt kevadel mitmesugustel põhjustel mittetäielikult tehtud tööde lõpuleviimiseks.

RHAD-i lisa 4 sisaldab kõiki taimede kõrgusvahemikke ning kaebaja oma kogemuse ja

metsandusliku kvalifikatsiooni põhjal kinnitab, et neid kõrgusi ei ole võimalik sügiseks

saavutada, kui taimi kevadel ei istutata. RHAD-i lisa 6 järgi peab töövõtja taimi istutamiseks

ette valmistama, sealhulgas kärpima juuri vastavalt joonistele. Seega on väited

„mittestandardsetest“ taimedest eksitavad, kuna standardid on selgelt määratletud RHAD-s.

9. Tallinna Vangla palus 11.04.2025 seisukohas jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus

läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Tallinna Vangla nõustus RMK seisukohaga.

10. Tallinna Halduskohus võttis 15.04.2025 määrusega asja materjalide juurde Viru

Maakohtu 05.09.2024 määruse nr 2-24-7519 (p 1), jättis kaebajate esialgse õiguskaitse

taotluse läbi vaatamata (p 2) ning rahuldas RMK esialgse õiguskaitse taotluse, andes RMK-le

loa anda riigihankes „Istutustööd Kirde piirkonnas“ nõustumus hankelepingute sõlmimiseks

järgmiselt: 1) hanke osas 1 (Ida-Harjumaa): Wood-Trans OÜ pakkumuse nr 533340, HD

Forest Holding OÜ pakkumus nr 533834 ja Silvara OÜ pakkumuse nr 533839 alusel; 2)

hanke osas 2 (Lõuna Ida-Harjumaa): Tallinna Vangla pakkumuse nr 532597 ja OÜ Nõukogu

pakkumuse nr 533189 alusel; 3) hanke osas 6 (Kagu Lääne-Virumaa): OÜ Võsa pakkumuse

nr 529223 alusel; 4) hanke osas 12 (Põhja Ida-Virumaa): Tallinna Vangla pakkumuse nr

532597, Eastforest OÜ pakkumuse nr 533476, OÜ Villy Forest pakkumuse nr 533343,

Pratura OÜ pakkumuse nr 533280, RAVISKOG OÜ pakkumuse nr 533632 ja OÜ Sherwood

Group pakkumuse nr 530291 alusel; 5) hanke osas 16 (Edela Ida-Virumaa): Silvara OÜ

pakkumuse nr 533839 ja Timbers OÜ pakkumuse nr 533867 alusel (p 3).

Kaebajate huvi on jõuda hankelepingu(te) sõlmimiseni. Pärast seda, kui hankija sõlmib

hankelepingud kolmandate isikutega, on kaebajatel võimalik nõuda üksnes vastustaja

5(9)

3-25-888

tekitatud kahju hüvitamist. Hankelepingute sõlmimine kohtumenetluse ajal kahjustaks seega

kaebajate õigusi ning muudaks nende eesmärgi saavutamise võimatuks.

Vastustaja on taotluses selgitanud (ning esitanud ka seda kinnitavad andmed), et kaebajate

õiguste kahjustamine ei ole võimalik raamlepingute sõlmimisega hanke osas 2. Kaebajad ei

jõua hanke osas 2 hankelepingu sõlmimiseni isegi juhul, kui kaebus rahuldatakse, kuna

kaebajate ühispakkumus hanke osas 2 oli kõrgema hinnakoefitsiendiga kui Tallinna Vangla

ning OÜ Nõukogu pakkumus. Samuti ei ole kaebajate õiguste kahjustamine võimalik hanke

osas 12 raamlepingute sõlmimisega Eastforest OÜ-ga, OÜ-ga Villy Forest, Pratura OÜ-ga,

RAVISKOG OÜ-ga ja OÜ-ga Sherwood Group, kuna nende pakkujatega sõlmitakse

raamlepingud sõltumata kaebuse rahuldamisest (kaebajate ühispakkumine hanke osas 12 oli

kõrgem kõikidest edukaks tunnistatud pakkumustest). Järelikult ei saa nendes hanke osades

hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise luba kaebajate õigusi riivata ja kohus

rahuldab hangete osades 2 ja 12 vastustaja taotluse.

Vastustaja taotlus tuleb ka ülejäänud osas rahuldada, kuna avalik huvi kaalub üles kaebajate

huvi vaidlusaluse riigihankega seotud hankelepinguid sõlmida. Vastustaja on selgitanud,

kuidas hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustatakse olulist avalikku huvi. RMK

üheks põhiülesandeks on riigimetsa majandamine, sh metsa uuendamine (RMK põhimääruse

§ 9). Metsade hea tervislik seisund ja metsade uuendamine on ühiskondlik ootus ning see on

käsitatav olulise avaliku huvina. Vastustaja on piisava põhjalikkusega selgitanud taimede

istutamisega seonduvat: miks tuleks eelistada kevadist istutamist. Need põhjendused on

veenvad. Kuigi ei ole välistatud, et osade taimede puhul oleks võimalik nende sügisene

istutamine (ja teatud tingimustel järgmisel kevadel istutamine), on usutav, et see toob kaasa

tööde põhjendamatu ümberkorraldamise vajaduse, millega tekivad suuremad kulutused.

Lisaks on suur tõenäosus, et vastustaja taotluse rahuldamata jätmisel võib osa istikuid

hukkuda, see tähendab tekkida varaline kahju. Sellise kahju tekkimise ärahoidmine on avalik

huvi.

Kaebuse eduväljavaated ei ole sedavõrd head, et kaebaja huvi hankelepingute sõlmimiseks

saab pidada avalikest huvidest kaalukamaks. Kuigi praeguses menetlusetapis ei saa kaebust

pidada ilmselgelt perspektiivituks, on kaebuse eduväljavaated kasinad. See vähendab

kaebajate õigustele antavat kaalu. Vaidluse üheks kesksemaks küsimuseks on, kas Biotööd

OÜ hankemenetlusest kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p 8 alusel oli õiguspärane (ning sellest

tulenevalt OÜ Moscote, Hankeosakond OÜ ja Huki OÜ kvalifitseerimata jätmine

õiguspärane). Kui hankija on tuvastanud, et Biotööd OÜ on rikkunud eelnevalt sõlmitud

lepingute olulisi tingimust, teinud seda oluliselt ning rikkumise tulemusena on hankija lepingu

üles öelnud ja nõudnud leppetrahvi, siis on RHS § 94 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused täidetud.

Kuigi asja sisulisel lahendamisel peab kohus nimetatud asjaolude esinemise üle kontrollima

ning analüüsima vastustaja otsuse õiguspärasust, viitavad praeguseks kogutud tõendid ning

poolte esitatud seisukohad (sh VAKO järeldused) kaebuse vähesele edulootusele. Haldusasja

materjalist nähtuvalt (ennekõike põhjusel, et Biotööd OÜ on rikkunud kahte varasemalt

sõlmitud töövõtulepingut) oli RMK-l piisavalt alust järeldada, et Biotööd OÜ usaldusväärsus

on hankija silmis vähenenud. Vaidlustuses ega kaebuses ei ole kaebajad esitanud tõendeid

lepingurikkumiste ümberlükkamiseks. Kaebajad on üksnes väitnud, et lepingu ülesütlemine ei

olnud õiguspärane. Viru Maakohtu 05.09.2024 määrusest tsiviilasjas nr 2-24-7519 nähtub, et

Biotööd OÜ pöördus töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõudes kohtusse, kuid jättis kohtu määratud tähtaja jooksul hagiavalduse

puudused kõrvaldamata ning riigilõivu tasumata. See võib täiendavalt viidata asjaolule, et

Biotööd OÜ-l puudus tegelik huvi töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/36 ülesütlemist

vaidlustada.

6(9)

3-25-888

Kokkuvõtvalt kaalub avalik huvi üles kaebajate õiguste võimaliku kahjustamise. Seda ning

kaebuse vähest perspektiivi arvestades rahuldab kohus RMK esialgse õiguskaitse taotluse

ning annab vastustajale loa määruse resolutsioonis märgitud hankelepingute sõlmimiseks.

11. Kaebajad paluvad 18.04.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

15.04.2025 määrus osa, millega kohus rahuldas RMK esialgse õiguskaitse taotluse.

Halduskohus on lähtunud üksnes RMK seisukohtadest, jättes kaebajate väidetega arvestamata.

Kohus ei ole võtnud seisukohta selles, et: 89,29% kogu RMK Kirde regiooni 2025. a

istutusmahust on täna juba lepingutega kaetud; olemasolevate lepingute raames on RMK-l

õigus tellida kuni 50% rohkem mahtu; RMK ei ole kontrollinud ega küsinud olemasolevatelt

lepingupartneritelt lisa mahu täitmise võimalust; RMK varasem praktika (sh kaebaja

pikaajaline kogemus) näitab, et taimi istutatakse ka suvel ja sügisel; RMK koostööpartnerid

on valmis kogu lepingutega mittekaetud tööde mahu kevadel ära istutama. Kohtu hinnang

kaebuse eduväljavaadetele on sisutühi. Kohus ei ole hinnanud ega ümber lükanud ühtegi

kaebuses esitatud siulist väidet või tõendit, sh Biotööd OÜ suhtes rakendatud trahvide

alusetus ja ebaõiglus võrreldes teiste pakkujatega, kelle suhtes RMK sarnaseid meetmeid ei

rakendanud. Kohus ei ole hinnanud kaebaja väidet, et RMK on rikkunud õiguspärase ootuse

ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, kvalifitseerides pakkujaid erinevate standardite alusel.

Kohus on avalikku huvi üle hinnanud. Olemasolevate lepingute kaudu on istutustööd juba

täielikult kaetavad. RMK-l on võimalus tellida vajalik istutusmaht ning ka rohkem kui RMK-l

terve 2025. a Kirde regiooni istutusmahtudest vaja läheb. RMK ei ole teinud ühelegi

lepingupartnerile lisatellimuse pakkumist. Avalik huvi ei kaalu üles kaebajate õiguste

rikkumist. RMK-l on juba olemas lepingud, mille raames tellida tööd, et vältida majandusliku

kahju tekkimist ja olulise avaliku huvi kahjustamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine rikub

oluliselt kaebajate õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 280 lg-d 2 ja 3, § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõutele. Vastavalt

HKMS § 210 lg-le 1 lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

13. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

14. RHS § 201 lg-s 31 on sätestatud üldreegel, et hankija ei või anda nõustumust

hankelepingu sõlmimiseks pärast VAKO otsuse peale kaebuse esitamise kohta teate saamist ja

enne selle kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist. HKMS § 280 lg 11 näeb ette,

et kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane

hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata

jätmise korral, kaalub üles kaebaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib kohus hankija

põhjendatud taotluse alusel anda igas kohtumenetluse staadiumis hankijale loa hankelepingu

sõlmimiseks nõustumuse andmiseks. Kuna siinses asjas on vaidlustatud riigihanke menetluses

hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus, sõltub hankelepingu

sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamine huvide kaalumisest.

15. Kaebajate huvi on jõuda ise hankelepingu sõlmimiseni. Pärast hankelepingu sõlmimist

kolmanda isikuga on kaebajatel võimalik nõuda üksnes hankija tekitatud kahju hüvitamist.

Hankelepingu sõlmimine kohtumenetluse ajal kahjustaks seega kaebajate õigusi ning

muudaks nende eesmärgi saavutamise kohtumenetluses võimatuks. Ringkonnakohtu

7(9)

3-25-888

hinnangul ei ole praeguses menetlusetapis võimalik pidada kaebust ilmselgelt

perspektiivituks. Lõpliku hinnangu kaebuse eduväljavaatele saab kohus anda asja sisulise

läbivaatamise käigus.

16. RHS § 201 lg-s 31 sätestatud hankelepingu sõlmimise keeld peegeldab avalikku huvi

õiguspärase hankemenetluse vastu. HKMS § 280 lg 11 sätestatud erandi järgi tuleb

hankelepingu sõlmimise loa andmiseks tuvastada, kas asjas esineb oluline avalik huvi, mida

võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral. Selle, et hankelepingu sõlmimata

jätmise korral kahjustatakse intensiivselt olulist avalikku huvi, peab ära näitama hankija (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2023 määrus nr 3-23-2532, p 18; 28.10.2022 määrus nr 3-22-

2012, p 16). Hankija hinnangul kahjustatakse hankelepingu sõlmimata jätmise korral olulist

avalikku huvi, milleks on metsade hea tervislik seisund ja metsade uuendamine. Hankija on

selgitanud, et taimede istutustööd on ajakriitilised ning vähemalt 90% taimedest istutatakse

kevadel – soodsaimad tingimused taimede juurdumiseks ja kasvamaminekuks on aprillis ja

mai I poolel. Istutamisega viivitamisel muutuvad taimed ebastandardseks, väheneb nende

kasvamamineku tõenäosus, suurenevad istutamise kulud ja takistatud on uute taimed külv,

millega seoses tekib riigile suur majanduslik kahju.

17. Metsade hea tervislik seisund ja metsade uuendamine (sh puude istutamine) ning riigile

majandusliku kahju vältimine on kahtluseta avalikes huvides. Samas tuleb RHS § 280 lg 11

alusel esitatud taotluse lahendamisel arvestada, et RHS § 201 lg-s 31 sätestatud üldreeglist

möödaminemine eeldab väga erandliku olukorra esinemist, kus hankija ei saanud

hankemenetluse korraldamisel arvestada selle vaidlustamise võimalusega ning ei saanud

hankemenetlust läbi viia sellise ajavaruga, et ka hankemenetlusele kohtumenetluse järgnemise

korral oleks võimalik hankemenetluse esemeks olnud kaupu, teenuseid või töid saada

õigeaegselt. Seega ei saa pelgalt avalikele huvidele tuginedes jätta arvestamata piisava

ajavaruga hanke korraldamisel ja kasutada juba kohtumenetluse ajal kiiremat võimalust

hankelepingu sõlmimiseks HKMS § 280 lg-le 11 tuginedes. On üldteada, et hankemenetluses

tehtud otsuseid vaidlustatakse väga sageli. Hoolas hankija peab suutma prognoosida

hankemenetlusele järgneva kohtumenetluse kestvust ning püüdma hankemenetluse läbi viia

sellise ajavaruga, et hankeleping oleks võimalik sõlmida õigeaegselt. Vastasel juhul muutuks

kaebajal tõhusa õiguskaitse saamine äärmiselt keeruliseks (arvestades, et kohus ei tühista

kehtivat hankelepingut ega kehtiva hankelepingu aluseks olevat haldusakti – HKMS § 267 lg-

d 3 ja 4).

18. Toimiku materjalidest nähtuvalt kuulutati siinses asjas hange välja 05.12.2024 ning

vaidlustatud otsused tegi hankija 14.02.2025. Samas on hankija 09.04.2025 taotluses

rõhutanud, et taimede istutustööd on ajakriitilised ning vähemalt 90% taimi istutatakse

peamiselt kevadel, viimaste aastate kogemuse põhjal on taimede istutamiseks parim aeg ja

soodsaimad tingimused aprillis ja mai I pooles. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hankija

selliselt hanke planeerimisel arvestanud hanke vaidlustamise võimalusega. Seega on hankija

ise põhjustanud olukorra, kus on tekkimas oht, et taimede istutamine viibib, ja võtnud sellega

endale teadliku riski.

19. Hankija taotluses esitatud selgitustest nähtuvalt ei ole välistatud, et osade taimede puhul

on võimalik nende sügisene või järgmisel kevadel istutamine. Ka kaebajad väidavad

määruskaebuses, et RMK varasem praktika, sh kaebajate pikaajaline kogemus, näitab, et taimi

istutatakse mh suvel ja sügisel. Hankija ei ole eitanud, et tal on teisi pakkujaid või

olemasolevaid koostööpartnereid kaasates võimalik majanduslikku kahju minimeerida,

tellides istutustöid neilt. Eelnevat arvestades ei saa pidada avaliku huvi riivet ülekaalukalt

intensiivseks. On usutav, et teiste pakkujate või olemasolevate koostööpartnerite

istutustöödeks kaasamine toob kaasa ümberkorraldamise vajaduse, samas on hankija

8(9)

3-25-888

vaidlusaluse hanke läbiviimisel võtnud ise riski, et hankelepingu õigeaegse sõlmimiseni ei

jõuta. Eelneva põhjal ei õigusta istutustööde mõningane hilinemine kohtumenetluse ajal

hankelepingu sõlmimist.

20. Halduskohus on hanke osade 2 ja 12 osas õigesti järeldanud, et kaebajate õiguste riivet ei

esine. Hanke osas 2 ei ole kaebajatel kaebuse rahuldamisel võimalik hankelepingu

sõlmimiseni jõuda, sest kaebajate ühispakkumus oli kõrgema hinnakoefitsiendiga kui Tallinna

Vangla ja OÜ Nõukogu pakkumus. Samuti hanke osas 12 ei ole kaebaja õiguste kahjustamine

võimalik, kuna Eastforest OÜ-ga, OÜ-ga Villy Forest, Pratura OÜ-ga, RAVISKOG OÜ-ga ja

OÜ-ga Sherwood Group sõlmitakse raamlepingud sõltumata kaebuse rahuldamisest

(kaebajate ühispakkumus oli hanke osas 12 kõrgem kõigist edukaks tunnistatud

pakkumustest). Seega puudub vajadus nendes hanke osades hankelepingu sõlmimist keelata.

21. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning tühistab

halduskohtu 15.04.2025 määruse resolutsiooni p-d 3.1, 3.3 ja 3.5. Halduskohtu 15.04.2025

määruse resolutsiooni p-d 3.2 ja 3.4 jäävad muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)