2-24-128678/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-128678

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.U vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5856 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

aadress Toompuiestee 35, Tallinn), lepinguline esindaja:

Sigrid Rahkema (e-post XXX)

Kostja: K.U (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi K.U vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista K.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa osamaksed järgmise graafiku kohaselt:

maksetähtaeg

põhiosa

jääk

osamakse

05.05.2025

3077,55

70,01

05.06.2025

3001,35

75,78

05.07.2025

2925,57

78,85

05.08.2025

2846,72

78,57

05.09.2025

2768,15

79,98

05.10.2025

2688,17

82,98

05.11.2025

2605,19

82,91

05.12.2025

2522,28

85,87

05.01.2026

2436,41

85,95

05.02.2026

2350,46

87,50

05.03.2026

2262,96

93,01

05.04.2026

2169,95

90,75

05.05.2026

2079,20

93,59

05.06.2026

1985,61

94,06

05.07.2026

1891,55

96,86

05.08.2026

1794,69

97,50

05.09.2026

1697,19

99,26

05.10.2026

1597,93

101,97

05.11.2026

1495,96

102,88

05.12.2026

1393,08

105,54

05.01.2027

1287,54

106,63

05.02.2027

1180,91

108,55

05.03.2027

1072,36

112,37

05.04.2027

959,99

112,52

05.05.2027

847,47

115,04

05.06.2027

732,43

116,62

05.07.2027

615,81

119,07

05.08.2027

496,74

120,86

05.09.2027

375,88

123,04

05.10.2027

252,84

125,40

05.11.2027

127,44

127,44

3. Mõista K.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis käesoleva otsuse

resolutsiooni punktis 2 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi K.U vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance

Group OÜ palub mõista K.U-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõla suuremas

ulatuses kui 3071,36 eurot, intressi 279,33 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulu

45 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 606,05 eurot.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Menetluskulud jätta 38,7% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 61,3% K.U

kanda.

8. Mõista K.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 560,9 eurot.

9. Mõista K.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

2(9)

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu 20.01.2025 määrusega anti nõue K.U üle menetlemiseks esimese astme

kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 12.02.2025 hagiavalduse K.U vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4064,53

eurot, intressi 279,33 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot, kuni

12.02.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 606,05 eurot ja edasiulatuva viivise alates

13.02.2025 kuni põhinõude tasumiseni 20,9% aastas.

3. Hageja nõue tuleneb Inbank Finance AS-i ja kostja vahel 02.11.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr L89010338783, mille alusel sai kostja laenu summas 4860

eurot ja kohustus laenu tagastama 60 kuu jooksul osamaksetena. Kuna kostja jättis

tasumata osamaksed, saatis laenuandja 06.05.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles

27.05.2025. Laenuandja loovutas kostja vastu nõude hagejale 28.05.2024.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 27.02.2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kostja sai hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kätte 06.03.2025 aadressil XXX-i, xxxxxxxxxxx. Viimane päev hagivastuse

3(9)

esitamiseks oli 26.03.2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile

reageerinud.

5. Hageja on vastavalt kohtu selgitustele esitanud 16.04.2025 alternatiivse nõude juhuks,

kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

palub kostjalt alternatiivselt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed vastavalt graafikule ning viivise lepingujärgses määras

0,06% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni.

KOHTU SEISUKOHT

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

7. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

8. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid

kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg

1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-

22-145432, p 23).

9. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

10. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS

§ § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja

kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas

nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus

kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest

tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu

krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari

2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

4(9)

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija

esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3

ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures

küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt

Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

11. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal

(hagejal). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja märkinud, et

krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringu

Maksehäireregistrisse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu-

ja Tolliametilt (399,44 eurot). Muuhulgas omandas esialgne võlausaldaja kostja varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotlusest

(sissetulekud 390 eurot, kohustused 0 eurot). Hageja hinnangul on tõendatud, et on

kogutud ja kontrollitud kostja majanduslikku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste

kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning

lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse

laenuvõtjaga, kes on võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma.

Riigikohus on 24. novembri 2023 lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

5(9)

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5) (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu

sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet

krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohtu

hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe

kontrolliks lugeda piisavaks vaid kostja enda avaldatut ning päringute tulemusi (Maksu-

ja Tolliamet, maksehäireregister). Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Käesolevalt

ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja sissetulekuid ja kohustusi üldse mingil viisil

kontrollinud.

12. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude

maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Hageja nõude intressi

279,33 euro väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata.

13. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Kostja sai laenu summas 4860 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid summas 1608,64

eurot. Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt Inbank

Finance AS-i ja kostja vahel 02.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingule, tuleb kostjal

laen tagastada igakuiste osamaksetena ning viimase osamakse tähtpäev on 05.11.2027,

seega ei ole poolte leping hagi esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega.

Poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on

tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude (nt haldustasu) kohta.

Hageja esitas 16.04.2025 tagasimaksete arvestuse ning alternatiivse nõude. Hageja palub

kostjalt alternatiivselt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed vastavalt graafikule ning viivise lepingujärgses määras 0,06%

päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni.

14. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi

ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse 05.01.2024.

Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud üle aasta, samuti ei ole kostja

osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et

kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab

kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu

6(9)

täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et

kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega on kohtu hinnangul

põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

15. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud 05.12.2022-05.04.2025 osamaksed täielikult

ning 15.05.2025 osamakse osaliselt. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei

saaks lepingut lugeda 27.05.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud

võlgnik osamaksetega võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt on krediidiandja poolt lepingu

ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.

Kuivõrd kostja ei olnud maksetega viivituses, jätab kohus hageja nõude sissenõutavaks

muutunud viivise 606,05 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

16. Ümberarvestuse tegemise ajaks ei ole veel sissenõutavaks muutunud osamaksed alates

15.05.2025 (osaliselt) kuni 05.11.2027. Seega rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed

vastavalt järgmisele graafikule:

maksetähtaeg

põhiosa

jääk

osamakse

05.05.2025

3077,55

70,01

05.06.2025

3001,35

75,78

05.07.2025

2925,57

78,85

05.08.2025

2846,72

78,57

05.09.2025

2768,15

79,98

05.10.2025

2688,17

82,98

05.11.2025

2605,19

82,91

05.12.2025

2522,28

85,87

05.01.2026

2436,41

85,95

05.02.2026

2350,46

87,50

05.03.2026

2262,96

93,01

05.04.2026

2169,95

90,75

05.05.2026

2079,20

93,59

05.06.2026

1985,61

94,06

05.07.2026

1891,55

96,86

05.08.2026

1794,69

97,50

05.09.2026

1697,19

99,26

05.10.2026

1597,93

101,97

05.11.2026

1495,96

102,88

05.12.2026

1393,08

105,54

05.01.2027

1287,54

106,63

05.02.2027

1180,91

108,55

05.03.2027

1072,36

112,37

05.04.2027

959,99

112,52

05.05.2027

847,47

115,04

05.06.2027

732,43

116,62

05.07.2027

615,81

119,07

7(9)

05.08.2027

496,74

120,86

05.09.2027

375,88

123,04

05.10.2027

252,84

125,40

05.11.2027

127,44

127,44

17. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus

kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab,

et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane

mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punkti

2 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

18. Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei

võlgne, jätab kohus hageja nõude haldustasu 11,60 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 45 eurot. Kuivõrd

lepingu ülesütlemist ei saa kehtivalt ülesöelduks lugeda ja kostja ei olnud maksetega

viivituses, ei ole sissenõudmiskulude (sh meeldetuletuskirjade ja muu kulu)

väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Hageja nõude sissenõudmiskulude 45 euro

väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata.

Hageja nõue põhivõla suuremas ulatuses kui 3071,36 eurot, intressi 279,33 eurot,

haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise

606,05 eurot jätab kohus rahuldamata.

19. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed graafiku järgi

ning viivis käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 2 toodud sissenõutavaks muutunud

põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast

kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

20. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

22. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 3071,36 eurot. Hagi rahuldati ligi 61,3%

ulatuses.

23. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 38,7% ulatuses hageja kanda ning

61,3% ulatuses kostja kanda.

24. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 507

eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus,

et kostjal menetluskulud puuduvad.

8(9)

25. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot.

26. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

27. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

28. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on

arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o

advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu

määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2,5 tundi. Kohus

arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult

keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning

asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista, 300 eurot.

29. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 915 eurot, millest kostja kanda jääb

61,3% ehk 560,9 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 354,1 eurot jäävad kostjalt

välja mõistmata.

Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

30. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik

9(9)