2-24-133370/14 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.04.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-133370

Tsiviilasi

Bondora AS hagi T.S vastu võla nõudes

Hagihind

1109,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja: Elari Arjakas,

Kostja: T.S (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista T.S-ilt Bondora AS kasuks välja 16.01.2022 laenulepingust nr BL2547398 tulenev

võlg kokku 923,62 eurot, sh 740,14 eurot põhivõlg, 74,25 eurot intress, 17,70 eurot lepingu

haldustasu, 15 eurot sissenõudmiskulu, 14,95 eurot lisateenused ja 61,58 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis põhivõlalt.

3. Mõista T.S-ilt Bondora AS kasuks välja alates 17.01.2025 viivis 25,17% aastas põhivõlalt

740,14 eurolt kuni nõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud T.S-i kanda.

5. Mõista T.S-ilt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 460 eurot, sh 280 eurot tasutud

riigilõiv ja 180 eurot lepingulise esindaja tasu.

6. T.S-ilt uleb temalt Bondora AS kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist

alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

1 (5)

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Bondora AS esitas 17.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 865,60 euro saamiseks. Kohus tegi 19.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond

andis 06.01.2025 määrusega asja esimese astme kohtu menetlusse.

2. Bondora AS (hageja) esitas 16.01.2025 Pärnu Maakohtule oma nõude T.S-i (kostja) vastu

hagiavalduse vormis.

3. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 16.01.2022

laenulepingu BL2547398 raames välja 923,62 eurot, millest 740,14 eurot on tagastamata

krediidisumma, 74,25 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 17,7 eurot lepingu haldustasu,

15 eurot sissenõudmiskulud, 14,95 eurot lisateenused ning 61,58 eurot viivis, alates

17.01.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,17% tagastamata

krediidisummalt aastas.

4. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 16.01.2022 laenulepingu nr BL2547398, mille

alusel andis hageja kostjale laenu 1063 eurot, intressiga 25,17% tagastamata laenusummalt

aastas. Kostja kohustus laenu tagastama hagejale igakuiste osamaksetena hiljemalt iga kuu 13.

päeval lõpptähtajaga 13.01.2027. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja

maksma igakuiselt ka intressimakseid ja lepingu haldustasu, mis oli kokku lepitud 4%

laenusummast aastas. Lepingu sõlmimisel pidi kostja tasuma hagejale lepingutasu 63 eurot.

Kostja poolt lepingu järgi tasumisele kuuluv kogusumma oli 2088,21 eurot ja krediidi

kulukuse määr oli 39,48%. Laenu taotlemisel märkis kostja enda sissetulekuks 584 eurot ning

igakuisteks kohustusteks 0 eurot. Kostja pangakonto väljavõtet analüüsides selgus, et kostja

igakuine sissetulek oli 581,75 eurot ning igakuised kohustused olid 0 eurot. Hageja arvestas

kostja elamiskuludeks 250 eurot. Kulutusi hasartmängudele konto väljavõttelt ei nähtunud.

Maksehäireregistrile tehtud päringu järel selgus, et isikul maksehäired puudusid. Saadud teabe

põhjal hindas hageja, et kostja on krediidivõimeline ning hageja sõlmis kostjaga lepingu,

mille kohaselt pidi kostja tasuma igakuiselt 32,27-34,85 eurot.

5. Laenulepingut sõlmides avaldas kostja soovi kasutada hageja poolt pakutavaid

lisateenuseid B on Track kuumaksega 2,99 eurot kuus. B on Track puhul on tegemist

lisateenusega, mida kasutades saadetakse kliendile SMS-i ja e-kirja teel teateid seoses laenu

2 (5)

tagasimaksete ja Bondora kontoga. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil

12.05.2024 - 13.09.2024, s.o 5 kuud, kokku 14,95 eurot.

6. Kostja jäi lepingu täitmisel võlgnevusse alaes 12.05.2024. 14.08.2024 saadetud teatisega

hoiatas hageja kostjat lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava

tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada

läbirääkimisi võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles

soovi lahendada tekkinud olukord ning võlgnevust ei tasunud. Kostja rikkumise tõttu ütles

hageja 16.09.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 867,60

euro tasumist, mis hõlmas tagastamata laenusummasid, lepingu ülesütlemise seisuga intressi

ja muid kulusid. Kostja nõuet ei täitnud.

7. Kohus võttis hagi 16.01.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtule

kirjalikku vastust esitanud. Kostjale on dokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 20.03.2025 (teade avaldatud 04.03.2025).

Kohtu põhjendused

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

9. Kohus on seisukohal, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ning on võimalik tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 407 lg 1 alusel loeb

kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

10. Hageja nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Kohus ei tuvastanud tehingute

tühisuse aluseid. Muu hulgas ei ületa lepingute krediidi kulukuse määr võlaõigusseaduse

(VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri ning kohtu hinnangul saab hageja esitatud asjaolude

põhjal saab kohtu hinnangul järeldada, et kostjaga lepingute sõlmimisel järgis hageja VÕS §-

st 4034

tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet

ja veendus kostja

krediidivõimelisuses.

11. TsMS § 444 lg 3 alusel kohus otsust muus osas õiguslikult ei põhjenda.

12. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja:

1) laenulepingust nr BL2547398 tuleneva võla kokku 923,62 eurot, millest 740,14 eurot

on tagastamata krediidisumma, 74,25 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 17,7

eurot lepingu haldustasu, 15 eurot sissenõudmiskulud, 14,95 eurot lisateenused ning

61,58 eurot viivis;

2) alates 17.01.2025 viivise 25,17% aastas 740,14 euro suuruselt põhivõlalt kuni nõude

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

3 (5)

14. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

15. Kohus rahuldab hagi täielikult. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik

menetluskulud kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

17. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 480 eurot, sh

hagilt tasutud riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise

esindaja tasu 180 eurot.

18. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks

osaliselt.

19. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku 280 eurot, sh maksekäsu

kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel lisaks 215 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses

ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda riigilõivu 280 eurot hageja

põhjendatud menetluskuluks.

20. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks ei saa lugeda maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 euro ulatuses. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu

kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu sama

seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava

riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. TsMS §

4881 sätestab, et kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on võla

tasunud, lõpetab kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse. Selles asjas ei lõpetanud kohus

maksekäsu kiirmenetlust võla tasumise tõttu, mistõttu TsMS § 4842 20 euro suuruse

menetluskulu kindlaksmääramise kohta ei kohaldu.

21. Kohus leiab, et põhjendatud ja vastaspoole hüvitatavaks menetluskuluks saab lugeda

hageja lepingulise esindaja tasu 180 eurot.

22. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-

s 218 sätestatu kohaselt.

23. Hagejat esindas maakohtu menetluses lepingulise esindajana jurist Elari Arjakas.

Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja lepinguline esindaja tasu toimingute eest

ajakuluga kokku 1,5 tundi. Hageja esindaja taotleb tasu tunnitasuga 120 eurot ilma

käibemaksuta.

24. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu, saab lugeda

hageja lepingulise esindaja toimingud vajalikuks ning ajakulu neile toimingutele 1,5 tunni

ulatuses mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja

lepingulise esindaja tunnitasu, mis jääb keskmiselt sarnase õigusteenuse eest makstava tasu

piiresse.

25. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku 460 eurot, sh

280 eurot tasutud riigilõiv ja 180 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

4 (5)

26. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 460 eurot

kostjalt hageja kasuks välja.

27. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt

hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

Kohtunik

5 (5)