2-24-119338/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.04.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-119338

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K. S. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

5574,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479,

asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn,

Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: S.R., e-posti aadress:

jurist@julianus.ee

Kostja: K. S., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-posti

aadress: XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista K. S.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS Inbank Finance vahel

21.10.2021 sõlmitud Auto24 laenulepingu nr L89006758212 alusel tekkinud põhivõlgnevus

2725,66 eurot, intressivõlgnevus 22,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 284,31

eurot, edasiulatuv viivis alates 31.10.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 2725,66 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi K. S. vastu põhivõlgnevuse 1640,41 euro,

haldustasu 7,50 euro, intressivõlgnevuse 139,50 euro ja sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevuse 189,68 euro osas.

4. Jätta menetluskulud K. S. kanda.

5. Välja mõista K. S.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 517,53 eurot ning

menetluskuludelt 517,53 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 4366,07 eurot,

intressivõlgnevus 161,60 eurot, haldustasu 7,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus

473,99 eurot, edasiulatuv viivis alates 31.10.2024 põhinõudelt 4366,07 eurolt 12,9% aastas

(lepingujärgses määras) kuni põhinõude täitmiseni. Inbank Finance AS (krediidiandja) ja kostja

sõlmisid 21.10.2021 Auto24 laenulepingu nr L89006758212, mille alusel sai kostja laenu summas

7500 eurot, mis on tõendatud maksekorraldusega. Lepingu nr L89006758212 kohaselt on krediidi

kulukuse määr 15.87% aastas, intressi- ja viivisemäär 12,9% aastas. Krediidiandja edastas kostjale

05.12.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 3 tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks, seisuga 05.12.2023 oli kostjal tasumata lepingujärgselt kolm osamakset.

27.12.2023 ütles krediidiandja lepingu erakorraliselt üles, mille kohta edastati vastaval kuupäeval

teatis. Krediidiandja loovutas 29.12.2023 lepingust nr L89006758212 tuleneva nõude hagejale, mille

kohta edastati kostjale teatis (hagi lisa 5). Kostja laenutaotluses märgitult oli kostja igakuine

sissetulek 1100 eurot ja kohustused 150 eurot, millest järeldas hageja, et kostjal jäi pärast laenu

väljastamist alles 742,42 eurot (1100-150-207,58) igapäevasteks majandamiskulude kandmiseks (so

üle poole igakuisest sissetulekust). Maksu-ja Tolliameti andmetel oli kostja 12 kuu keskmiseks

sissetulekuks 1287,17 eurot. Maksehäireregistri väljavõtte järgi ei olnud krediiditaotluse esitamise

ajal kostjal maksehäireid. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3

ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Eeltoodut arvestades leidis

hageja, et on enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist on järgitud vastutustundlikku laenamise

põhimõtet. Põhivõlgnevus on 4366,07 eurot. Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel (periood

15.11.2021-15.10.2025). Põhiosa katteks laekus kostjalt krediidiandjale 3033,93 eurot (so tasutud on

maksegraafiku alusel 2-23 osamaksed). Pärast lepingu ütlemist tasus kostja 150 eurot, millest 50

eurot kaeti sissenõudmiskulusid ja 100 euro ulatuses põhivõlgnevust. Põhivõlgnevus on seega

4366,07 eurot (7500-3033,93-100). Intressivõlgnevus on 161,60 eurot. Lepingu p 5.1 kohaselt on

lepingujärgne intressimäär 12,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 24. osamaksest kuni

lepingu ülesütlemiseni 27.12.2023 (periood 15.10.2023-27.12.2023) (48,01+47,87+44,63+21,09).

Laenuhaldustasu võlgnevus on 7,50 eurot. Laenulepingu p 4.1 alusel on haldustasu 2,50 eurot kuus.

Lepingu ülesütlemise seisuga 27.12.2023 oli kostjal tasumata 24 kuni 26 osamaksete haldustasud, so

7,50 eurot (3 x 2,50). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 473,99 eurot (lepingujärgne

viivisemäär 12,9% aastas, lepingu p 6.1; viivist on arvestatud põhinõudelt 4366,07 eurolt, periood

28.12.2023 lep ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 30.10.2024. Lisaks nõuab

hageja kostjalt edasiulatuvat viivist alates 31.10.2024 12,9% aastas põhivõlgnevuselt 4366,07 eurolt

kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited

2. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 12.11.2024. Kohtu poolt

määratud tähtajaks, so 02.12.2024 kostja hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-

is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude

aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse

korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi

tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta

tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või

kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt

lahendab kohus asja sisulise otsusega.

5. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-119338 OÜ Aktiva Finance Group hagi K. S.

vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus

4366,07 eurot, intressivõlgnevus 161,60 eurot, haldustasu 7,50 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 473,99 eurot, edasiulatuv viivis alates 31.10.2024 põhinõudelt 4366,07 eurolt

12,9% aastas (lepingujärgses määras) kuni põhinõude täitmiseni.

6. Hageja nõuded tulenevad kostja ja AS Inbank Finance vahel 21.10.2021 sõlmitud Auto24

laenulepingust nr L89006758212. Kostja on 21.10.2021 maksekorraldusest nr 94574 nähtuvalt

saanud krediidiandjalt laenu 7500 eurot. Kuna AS Inbank Finance sõlmis krediidilepingu oma

majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut

kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu.

7. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas

nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib

ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja

C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18,

OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude

väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral

tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-

106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu

13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr

2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et

krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab,

et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

8. 18.10.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud

ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka

sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi

lisad 6 (kostja laenutaotlus) ja 7 (taust.ee maksehäireregistri väljavõte). Kohus märgib, et hagi lisa 7

taust.ee väljavõtte on tehtud 30.10.2024, mis ei kajasta seda, et kostjal enne laenulepingu nr

L890067582121 sõlmimist, so 21.10.2021 ei olnud maksehäireid ning kohtu hinnangul ei ole hagi

lisa 7 näol tegemist seetõttu ka asjakohase tõendiga. Kohus leiab, et hagi lisa 6 (kostja taotlus) ning

hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille

põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid kohustusi tegelikkuses enne laenulepingu nr

L89006758212 sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole.

Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse

kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks

vastutustundliku laenamise põhimõtet 21.10.2021 laenulepingu nr L89006758212 sõlmimisel

järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS

§ 4034 lg 6).

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda

põhinõude katteks. Põhjendatud põhinõue on 2725,66 eurot (intressi katteks tasutud 1532,91, 1-23

osamaksed; haldustasu katteks tasutud 57,50 eurot, 1-23 osamaksed, põhinõude katteks tasutud

3033,93 eurot, pärast lepingu ülesütlemist tasutud 150 eurot, kokku 4774,34 eurot; kostja sai

tõendatult laenu maksekorralduse nr 94574 järgi 7500 eurot – 4774,34 kostja poolt tasutud

tagasimakse= 2725,66 eurot on põhivõlgnevus). Kohus jätab rahuldamata põhinõude 1640,41 eurot

(4366,07-2725,66=1640,41) ja haldustasu 7,50 eurot.

11. Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist

on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles

oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,

millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse

esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg

saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-

13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8).

Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui

krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on

võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse

intressimääraga.

Hageja ei ole lepingust nr L89006758212 tulenevalt nõuete osas ümberarvestusi esitanud.

Intressikalkulaator.ee kasutades on põhjendatud (seadusjärgses intressimääras) intressivõlgnevus

22,10 eurot (põhinõudelt 2725,66 eurolt, periood 15.10.2023-27.12.2023, 4% aastas), seega

rahuldamata jääb intressinõue 139,50 eurot (161,60-22,10=139,50 eurot). Viivisekalkulaator.ee

kasutades on põhjendatud viivisevõlgnevus 284,31 eurot (põhinõudelt 2725,66 eurolt, periood

28.12.2023-30.10.2024, VÕS § 113 lg 1 määras), seega rahuldamata jääb sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 189,68 eurot (473,99-284,31=189,68 eurot).

Edasiulatuvalt on põhjendatud viivisenõue alates 31.10.2024 põhinõudelt 2725,66 eurolt VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

12. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab Inbank Finance AS ja

kostja vahel 21.10.2021 Auto24 laenulepingu nr L89006758212 alusel tekkinud järgmised nõuded:

põhivõlgnevus 2725,66 eurot, intressivõlgnevus 22,10 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 284,31 eurot, edasiulatuv viivis alates 31.10.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt 2725,66 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus jätab rahuldamata põhinõude 1640,41 eurot, haldustasu 7,50 eurot, intressinõude 139,50

eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 189,68 eurot.

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 1037,50 eurot; maksekäsu kiirmenetluses kantud

menetluskulu 20 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175,06 eurot,

hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 419,94 eurot, õigusabikulud 422,50 eurot.

Õigusabikulu koosneb tõenditega tutvumisest ja analüüsist, hagiavalduse koostamisest, tõendite

kogumisest ja komplekteerimisest ning hagi kohtule esitamisest 2,5 h x 169=422,50 eurot

(käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et riigilõivud 175,06 eurot ja 419,94 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kuna tegemist on lihtsa

menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega

taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 422,50

euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja

õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi

kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Arvestades siinjuures, et hageja ei ole vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt esitanud nõuete ümberarvestusi.

Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 855 eurot (õigusabikulu: 2 tunni

tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu

summas 20 eurot ja riigilõivud summas 595 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad

menetluskulud hageja kanda 39,47% ulatuses ja kostja kanda 60,53 % ulatuses. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 517,53 eurot.

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

15. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik