1-25-54/28 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-25-54

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2025, Haapsalu

Kriminaalasja number

1-25-54 (21940000029)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla-Allika

Kriminaalasi

V.I süüdistus KarS § 357 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Indrek Kalda

Süüdistatav

V.I

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Elu- või asukoht ja aadress: XXX, telefon XXX, e-post: XXX

Karistatus:

karistamata

Kaitsja

Kannatanu

Vandeadvokaat Janek Valdma

Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu, esindaja J.J

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 309 lg 2, § 310 lg 2, § 311 – 312, § 314, § 181

lg 1 kohus otsustas:

1. Õigeks mõista V.I süüdistuses KarS § 357 lg 1 järgi.

2. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata kannatanu Eesti Vabariigi

(Keskkonnaameti kaudu) tsiviilhagi V.I vastu keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise

nõudes summas 16 056,60 eurot.

3. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu

1182,18 eurot.

4. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

V.I-d süüdistatakse selles, et tema, olles sõlminud suulise kokkuleppe XXX looduskaitseala XXX

piiranguvööndis asuva XXX kinnistu (katastritunnus XXX) omanike I.U ja P.M esindaja G.M-iga

kinnistul kasva metsa raietööde teostamiseks, pani ajavahemikul 23.08.2021. a kuni 08.10.2021. a,

kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, toime puude ebaseadusliku raie. V.I oli

ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära, kust ja kuidas raiet teostada, juhtis raiet ja

hoidis raie kulgemist ning raiutud metsamaterjali väljavedu ja müüki oma kontrolli all, andes

korraldusi nii metsa ülestöötajatele kui väljavedajatele. Raieõiguse tõendamiseks edastas G.M V.I-le

kinnistu omanikult saadud metsateatised nr XXX ja XXX koos Keskkonnaameti poolt seatud

tingimuste ja soovitustega raie teostamiseks.

Ebaseadusliku raietegevusega XXX kinnistul, XXX linnas tekitas V.I keskkonnakahju kokku

16056.60 eurot.

V.I tegevus seisnes selles, et 2021. a augusti lõpus, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal,

sõlmis ta JS E OÜ juhatuse liikme S.R’iga kokkuleppe raieteenuse osutamiseks XXX kinnistul

XXX. Raieõiguse tõendamiseks esitas V.I metsateatised nr XXX ja XXX koos Keskkonnaameti

poolt seatud tingimuste ja soovitustega raie teostamiseks. Kuigi metsateatise järgi oli eraldistel 2 ja 3

lubatud teha aegjärkne raie väitis V.I S.R’ile, et tegelikult tuleb teha lageraie, sest sellel kinnistul

kehtivad teised reeglid - metsamaal freesitakse kännud ära ja maa sihtotstarve muudetakse. Samuti

sõlmis V.I 2021.a sügisel, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, A G OÜ juhatuse liikme

E.W-ga kokkuleppe võsalõikuseks ja alusmetsa raieks XXX kinnistul XXX. Lepingu kohaselt pidid

A G OÜ töötajad kinnistult nii alusmetsa materjali kui raiejäägid vedama vahelao platsile eraldi

hunnikutesse. Samuti sõlmis V.I suulise lepingu L OÜga (esindaja V.Q) XXX kinnistul oleva

raiutud võsa ja metsamaterjali hakke- ning transporditeenuse osutamiseks. L OÜ teostas kinnistul

oleva raiutud võsa ja metsamaterjali hakkimise ning veo XXX ning XXX katlamajja. XXX kinnistult

ümarpuidu veoks ja realiseerimiseks sõlmis V.I lepingu M OÜ juhatuse liikme K.S’iga. Lepingu

kohaselt vedas M OÜ metsaveoauto XXX kinnistult ümarpuitu kahel erakinnistule ja XXX ning

XXX saeveskisse. Ümarpuidu veol sõitis V.I metsaveoautoga kaasa ja näitas ette kohad, kuhu

materjal maha laadida.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 77 lg 3 p 1 kohaselt tekitatakse loodusobjektile kahju kui kaitstava

loodusobjekti piires raiutakse või raadatakse puittaimestikku keelatud ajal või tehakse seda kohas,

kus kasutatav raieliik või raadamine on keelatud, või rikkudes kehtestatud raietingimusi. Sama

seaduse § 77 lg 1 alusel 08.04.2005 kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 69, Kaitstava

loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi

loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad § 3 p 2 sätestab,

et kaitseala või hoiuala kahjustamine on raietööde tegemisel raietingimuste rikkumine ning § 23 lg 1

kohaselt arvestatakse kaitseala piires puittaimestiku raie või raadamise käigus keskkonnale tekitatud

kahju Metsaseaduse (edaspidi MS) § 67 alusel.

XXX kinnistu eraldised nr 2 ja 3 asuvad XXX looduskaitsealal XXX piiranguvööndis. Eraldisel nr 2

väljastati Keskkonnaameti 23.02.2021 lubava märkega metsateatis nr XXX aegjärkseks raieks

(turberaie alaliik). Eraldisel nr 3 väljastati Keskkonnaameti 23.02.2021 lubava märkega metsateatis

nr XXX aegjärkseks raieks. Metsateatisega juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et aegjärkse raie

järgselt ei tohi XXX kinnistu er 2 ja 3 puistu täius langeda alla 50%.

Vastavalt LKS § 31 lg 2 p 5 on piiranguvööndis uuendusraie keelatud, kui kaitse-eeskiri ei sätesta

teisiti. XXX rahvuspargi kaitse-eeskiri (RT I 2005, 71, 556-jõust. 01.01.2006) § 59 p 3 sätestab, et

piiranguvööndis on keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat,

kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus

esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi

puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas. XXX rahvuspargi kaitse-eeskirja § 59-1

kohaselt on piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme

säilitamine. LKS § 14 lg 6 kohaselt tuleb kaitstaval loodusobjektil valik- ja turberaie tegemisel

arvestada sama seaduse lisas sätestatud tingimustega, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Selles osas

XXX rahvuspargi kaitse-eeskiri ei esita erinõudeid.

LKS lisa p 2 kohaselt tehakse aegjärkset raiet korduvate raiejärkudena ja kui puistu täius enne raiet

on 65% ja suurem, siis raiejärkude arv on 3 ning 1. raiejärguga ei tohi viia puistu esimese rinde täiust

madalamale kui 50%.

Metsaregistrisse 25.02.2019 kantud XXX kinnistu takseerandmete järgi oli puistu 1. rinde täius

eraldisel 2 enne raiet 78%, enamuspuuliigiks on sanglepp jooksva vanusega 82 a. Eraldisel nr 3 oli

1. rinde täius enne raiet 95%, puuliigiks on sanglepp jooksva vanusega 72 a. Raielangil eraldisel nr 2

on kasvama jäetud peale raiet 0,42 hektaril 20 esimese rinde puud, mis mõõdetud puude mahtu

arvestades annab täiuseks 16%. Raielangil eraldisel nr 3 on kasvama jäetud peale raiet 0,91 hektaril

58 esimese rinde puud, mis mõõdetud puude mahtu arvestades annab täiuseks 15%. Eraldise nr 2 ja

3 raiutud osal on teostatud aegjärkse raie viimane järk. Eraldise nr 2 ja 3 raiutud osal on rikutud

aegjärkse raie tegemiseks seatud tingimust, kuna puistu I rinde täius on väiksem 50%-st.

MS § 67 1g 2 p 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju kui metsaraiel ei peeta kinni puistu

rinnaspindala või täiuse lubatud määrast. Sama seaduse § 67 lg 3 sätestab: § 67 lg 2 p 1 nimetatud

juhtudel arvestatakse kahju vastavalt metsaseaduse lisades 2 ja 3 sätestatud määradele. MS§ 67 1g

11 kohaselt korrutatakse metsa kahjustamisel kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis keskkonnale

tekitatud kahju arvutamisel kahju arvestamise määr koefitsiendiga 3,0.

Ebaseadusliku raietegevusega XXX kinnistul, XXX linnas tekitas V.I keskkonnakahju kokku

16056.60 eurot

V.I-l puudus raie tegemise ajal kirjalik raieõiguse võõrandamise leping, kuid talle olid edastatud

metsateatised nr XXX ja XXX koos Keskkonnaameti poolt seatud tingimuste ja soovitustega raie

teostamiseks. Seega pidi V.I teadma, et raietingimuste rikkudes põhjustab ta keskkonnakahju ja pani

eelpool kirjeldatud ebaseadusliku metsaraie toime kavatsetult.

Sellise tegevusega pani V.I toime kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumise, millega

tekitas kaitstavale objektile olulise kahju, s.o KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT

1. KarS § 357 objektiivne koosseis seisneb kaitstava loodusobjekti kasutamise või kaitse nõuete

rikkumises, kui selle tagajärjel tekkis kaitstavale loodusobjektile oluline kahju. Kohus uurib,

kas XXX kinnistul eraldistel 2 ja 3 toimus ebaseaduslik raie, kas selle pani toime V.I ja kas

V.I tegevus põhjustas olulise kahju keskkonnale.

2. Tunnistajad I.U ja P.M rääkisid (tlk 193-194 I kd), et nendele kuulub XXX kinnistu XXX

külas, omandasid selle G.M’lt, oli vist XXX (kinnistu kuulumist neile ja ostmist XXX’lt

kinnitab ka kinnistusraamatu väljavõte tlk 132-133 I kd). Selgitasid, et juba kinnistu

omandamisel oli kokkulepe, et annavad raieõiguse G.M’le, koostasid raieõiguse müügi

paberi, müüsid raieõiguse talle. Tlk 79 I kd on I.U poolt antud volitus XXX-le esindama

ennast kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel ning vajalike lepete ja kooskõlastuste

sõlmimisel XXX kinnistul katastriüksuse numbriga XXX, volitus on kehtiv kuni 28.2.2022,

millal volitus oli antud, ei ole märgitud. Samas tlk 125-126 I kd on I.U ja XXX vahel

23.8.2021 sõlmitud Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping XXX külas XXX

kinnistul, millega kasvava metsa raieõigus on müüdud XXX-le. 23.8.2021 on ka kuupäev,

mis on süüdistuses loetud puude ebaseadusliku raie alguseks. I.U kinnitas, et on XXX

kinnistuga seoses esitanud kahel korral metsateatisi, 2019 ei läinud tööd käima ja siis 2021.

aasta alguses.

3. Metsateatise nr XXX, katastritunnus XXX, eraldis nr 2 (tlk 75 I kd) ning metsateatise nr

XXX, katastritunnus XXX, eraldis nr 3 (tlk 75 I kd) kohaselt asuvad eraldised XXX

rahvuspargi XXX piiranguvööndis, mis on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 5. mai

1997. a määrusega nr 94 “XXX rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse

kinnitamine”. Raie tegemise ajal kehtis XXX rahvuspargi kaitse-eeskiri (RT I 2005, 71, 556-

jõust. 01.01.2006, redaktsioon kehtis kuni 31.3.2023).

4. Looduskaitseseadus reguleerib toiminguid kaitse alla võetud alade kasutamise piiramisega

(LKS § 2 lg 1). LKS § 31 lg 1 sätestab, et piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus

majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. Vastavalt

LKS § 31 lg 2 p 5 on piiranguvööndis uuendusraie keelatud, kui kaitse-eeskiri ei sätesta

teisiti. MS § 28 lg 4 p 1 kohaselt uuendusraie hulka kuuluvad lage- ja turberaie. MS § 30 lg 1

kohaselt turberaie jaguneb mh aegjärkseks raieks. XXX rahvuspargi kaitse-eeskiri § 59 p 3

sätestab, et piiranguvööndis on keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga

vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise

mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja,

puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

XXX rahvuspargi kaitse-eeskirja § 59-1 kohaselt on piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk

bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. LKS § 14 lg 6 kohaselt tuleb

kaitstaval loodusobjektil valik- ja turberaie tegemisel arvestada sama seaduse lisas sätestatud

tingimustega, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Selles osas XXX rahvuspargi kaitse-eeskiri

ei esita erinõudeid.

5. 2021.a metsateatised näitavad, et XXX kinnistul oli eraldistel 2 ja 3 lubatud teha aegjärkne

raie (tlk 75 I kd). Keskkonnaamet on andnud metsateatistega nõusoleku aegjärkseks raieks

tingimusel, et pinnase kahjustamise vältimiseks teostada rasketehnikaga raiet (sh

metsamaterjali kokkuvedu) külmunud pinnasega või kuival ajal. Keskkonnaamet juhtis

tähelepanu, et aegjärkse raie järgselt ei tohi puistu täius langeda alla 50%. Eraldiste 2 ja 3

olukorda enne raie tegemist näitavad 9.2.2019 T OÜ poolt inventeerimise läbi viimisel

25.2.2019 Metsaregistrisse kantud andmed: Metsaregistrisse kantud (tlk 76 pöördel I kd)

takseerandmete järgi oli XXX kinnistu eraldisel 2 (pindala 0,65 ha) puistu 1. rinde täius enne

raiet 78%, enamuspuuliigiks on sanglepp jooksva vanusega 82 aastat; eraldisel nr 3 (pindala

1,19 ha) (tlk 78 I kd) oli 1. rinde täius enne raiet 95%, puuliigiks on sanglepp jooksva

vanusega 72 aastat. LKS lisa p 2 kohaselt tehakse aegjärkset raiet korduvate raiejärkudena ja

kui puistu täius enne raiet on 65% ja suurem, siis raiejärkude arv on 3 ning 1. raiejärguga ei

tohi viia puistu esimese rinde täiust madalamale kui 50%. Täiuse mõistet selgitab MS § 29 lg

5-1, millise kohaselt rinnaspindala on puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri

kõrgusel juurekaelast. Puistu rinnaspindala on kõikide selles puistus kasvavate puude

rinnaspindalade summa, mida väljendatakse ruutmeetrites ühe hektari kohta. Puistu täius on

puistu rinnaspindala suhe samasuguse normaalpuistu rinnaspindalasse. Puistu rinnaspindala

ja täius määratakse rinnete viisi.

6. Seda, milline olukord oli pärast raiet 8.10.2021 eraldistel 2 ja 3 tõendab objekti kontrollimise

protokoll lisadega (tlk 51-81 I kd). 8.10.2021 kontrollil tuvastati, et XXX kinnistu eraldistel 4

ja 5 on raie teostamata, eraldistel 1, 2, 3 on raie teostatud. Tehtud raied asuvad vastavate

eraldiste piires. Eraldise 2 läänepoolne serv ja eraldise 3 kraavist idapoolne osa on raiumata.

Raie on teostatud masinraiena harvesteri ning giljotiiniga, millele viitavad kändude ja

langetatud tüveste iseloomulikud lõikepinnad. Mõlemad masinad seisavad hetkel kinnistul

(foto 3 ja 4). Raie on tehtud hiljuti (kuival perioodil), puulehed raidmetel on täiesti toored.

Langetatud tüvede ning järgatud nottide ja kändude lõikepinnad on värskele sanglepa

lõikusele iseloomulikult punast värvi. Saepuru kändude ümber on heledat värvi ja värske.

Raiest saadud metsamaterjal on lankidel veoteede ääres, laoplatsi koondamata. Raidmed ja

langetatud võsa on lankidel virnakestes üldpinnaliselt. Roopaid veoteedel ei tuvastata (metsa

majandamise eeskiri § 19 tähenduses). Aegjärgse raie kontrollimisel eraldisel 2 ja 3 tuvastati,

et eraldisel 2 ja 3 on teostatud AR viimane järk, peale raiet on lankidel 2 ja 3 kasvama jäetud

üksikud esimese rinde puud, mis ei anna täiuseks nõutavat 50 %. Käesoleva kontrolli raames

raielankidel teostatud kontrollmõõtmiste tulemused vormistati MR hinnangulehe mõõtmiste

moodulis välitööna (VT). Välitööde hindamise akti (tlk 70 I kd) kohaselt kinnistul nr XXX

(katastriüksus |XXX) eraldisel 2 teostati 15.10.2021 välitöö, loendati nurklugejaga ning leiti,

et raie ei vasta nõuetele – mõõtetulemuse täius on 30 %. Välitööde hindamise akti nr XXX

(tlk 71 pöördel-72 I kd) kohaselt 15.10.2021 teostati välitöö kinnistul nr XXX (katastriüksus

|XXX) eraldisel 3, loendati nurklugejaga ning saadi rinde täius 18%. Langetatud puud

nähtuvad ka fotodelt lankidest (vt Fotod 5 – 13 tlk 54-58, 63-66 I kd).

7. Sündmuskohta XXX külas XXX kinnistul on vaadeldud (tlk 22-46 I kd) 12-13. oktoobril

2021. Vaatlusega on kindlaks tehtud, et nii eraldisel 2 kui eraldisel 3 on kasvama jäetud

üksikud esimese rinde puud. Raiet ei ole tehtud kogu eraldistel, raiutud ala piiritleti ja

tähistati. Üksikute puude loendamisel mõõdeti puude rinnasdiameetrid, märgistati puud ja

mõõtmisandmed protokolliti kasvavate puude lugemise lehel.

ERALDIS 2

8. Tuvastati, et eraldisel 2 metsaregistri eraldiste kaardi järgi ei ole raiet tehtud kogu eraldisel.

Raiutud ala piiritleti ja tähistati (vt Lisa 1 — Fototabel foto 1, tlk 25 I kd). Eraldise 2 vaatlust

alustati eraldise ja XXX kinnistu piiril piirimärgilt nr 21 koordinaatidel XY: 6516109.50,

469880.48. Er 2 läänepoolses servas, mis piirneb katastriüksustega nr 67405:001:0004 ja

67405:001:0039 (Ranna) on osa eraldisest raiumata. Raiutud ala piiritleti ja tähistati

kasvavate puude ja kändude piirilt (P11 ja Pl vahel). Tuvastati, et eraldise 2 kagupiiril (P1-

P5) on raiutud kuni puistu piirini, kirdepiiril (P3-P6) kuni kraavi kaldani, loodepiiril (P6-11)

kuni puistu ning er 1 piirini. Piiritletud raiutud alal mõõdeti, tähistatud punktide vahelised

asimuudid ja pikkused. Eraldise 2 raiutud alal tuvastati raiest saadud metsamaterjal langil

veoteede ääres hunnikutes maas ning laoplatsile koondamata. Raidmed ja langetatud võsa on

langil väikestes kuhjades. Tuvastati, et raie on teostatud masinraiena harvesteri ja giljotiiniga,

millele viitavad kändude ja langetatud tüvede iseloomulikud lõikepinnad. Peenikesed kännud

on rebitud sakilise pinnaga (giljotiin), jämedamad kännud on sileda lõikepinnaga (harvester).

Raie on tehtud hiljuti, sest puulehed on raidmetel rohekad ja kuivamata. Sanglepa puhul on

langetatud tüvede ja järgatud nottide ja kändude lõikepinnad värskele sanglepa lõikusele

iseloomulikult punast värvi. Saepuru kändude ümber on heledat värvi ja värske. Eraldise 2

piiritlemise tähistus on säilinud ja olukord alal ei ole muutunud. Eraldisel 2 raiutud alal

kasvab üksikuid esimese rinde puid. Üksikute puude loendamisel mõõdetakse puude

rinnasdiameetrid, märgistatakse puud (vt Lisa 1 — Fototabel foto 3, tlk 27 I kd) ja

mõõtmisandmed protokollitakse kasvavate puude lugemise lehel (er 2, vt Lisa 4, tlk 35-36).

9. Pindala mõõtmise protokolli (tlk 33 I kd) kohaselt XXX kinnistu eraldisel nr 2 sidumispunkti

koordinaadinaatidel XXX mõõdeti järgmised punktid: punkt S, nr 1, asimuut 101,5, külje

pikkus 17,42 m; punkt P, nr 1, asimuut 32,5, külje pikkus 33,42m; punkt P, nr 2, asimuut

354, külje pikkus 14,55m; punkt P, nr 3, asimuut 63,5, külje pikkus 9,1m, punkt P 4, asimuut

20, külje pikkus 22,67m; punkt P, nr 5, asimuut 330,5, külje pikkus 68,95m; punkt P, nr 6,

asimuut 223, külje pikkus 39,16m; punkt P, nr 7, asimuut 160, külje pikkus 45,99m; punkt P,

nr 8, asimuut 151, külje pikkus 20,48m; punkt P, nr 9, asimuut 196, külje pikkus 14,73m;

punkt P, nr 10, asimuut 295, külje pikkus 47,74; punkt P, nr 11, asimuut 130, külje pikkus

66,25m. Tlk 34 pindala arvutamise protokollist nähtuvalt saadi eelnimetatud punktide

pikkuste liitmisel tulemus 400,46m (ümbermõõt). Pindalaks saadi 0,42 ha. Pindala

määramise viga arvutati keskkonnaministri 9.6.2010 käskkirjaga nr 821 kinnitatud "Metsa

hindamise metoodiline juhend" punkti 3.2.5 alusel järgmiselt: pindala määramise viga (m2)=

E x U, kus E on piiri määramise viga (m), mis metoodika kohaselt on 2,5 m ja U on

mõõdetud ala ümbermõõt. Eraldis 2 aegjärkse raie langi piiri määramise viga rakendatakse

punktides P7 - P11, kuna antud punktid piirnevad eraldise 1 harvendusraie langiga. Pindala

määramise viga on seega 2,5 x 128,94 = ± 0,03 ha. Pindala määramise viga protsentides 0,48

%.

10. Kasvavate puude lugemise lehelt (12.10.2021 rinnasdiameetri mõõtmise protokoll tlk 35-36 I

kd) nähtuvalt loeti eraldisel 2: kaske (KS) mõõtudega 14,1-15cm 1 tk ja 43,1-44cm 1 tk,

kokku 2 kaske; sangleppa (LM) mõõtudega 25,1-26cm 1 tk, 27,1-28cm 1 tk, 28,1-29cm 1 tk,

29,1-30cm 1 tk, 31,1-32cm 1 tk, 32,1-33cm 2tk, 36,1-37cm – 2tk, 38,1-39cm 2 tk, 41,1-42cm

1 tk, 45,1-46cm 1 tk, 46,1-47cm 1 tk, 51,1-52cm 1 tk, 52,1-54cm 1 tk, kokku 16 sangleppa;

saart (SA) mõõtudega 44,1-45cm 1 tk, 67,1-68cm 1 tk, kokku 2 saart.

11. Kluppimisandmete (tlk 37 I kd) kohaselt kännudiameetrite ümberarvestus rinnasdiameetriks

on tehtud keskkonnaministri 9.6.2010 käskkirja nr. 829 alusel kinnitatud "Metsa hindamise

metoodiline juhend" punktis 5.2.2 toodud valemitega. Saadud tulemused eraldisel 2

puuliikide kaupa olid järgmised: kask keskmine rinnasdiameeter 15,0cm ja 44,0cm; sanglepp

keskmine rinnasdiameeter 26,0cm; 28,0cm; 29,0cm; 30,0cm; 32,0cm; 33,0cm; 37,0cm;

39,0cm; 42,0cm; 46,0cm; 47,0cm; 52,0cm; 53,0cm; saar keskmine rinnasdiameeter; 45,0cm

ja 68,0cm. Kokku rindel 20 puud.

12. Takseerkirjelduse (tlk 38 I kd) kohaselt puu liigiti on andmed järgmised: 72% sangleppa,

kändude rinnasdiameeter 386mm, kõrgus 258dm, rinnaspindala 4,4 m2/ha, tagavara 54,8 tm/

ha, täius 12 %, puid 38 tk/ha, keskmine tüvemaht 1,438 tm; 22 % saart, kändude

rinnasdiameeter 577mm, kõrgus 286dm, rinnaspindala 1,2 m2/ha, tagavara 16,4 tm/ha, täius

3%, puid 5 tk7ha, keskmine tüvemaht 3,440 tm; 6 % kaske, kändude rinnasdiameeter

329mm, kõrgus 247dm, rinnaspindala 0,4 m2/ha, tagavara 4,6 tm/ha, täius 1%, puid 5 tk/ha,

keskmine tüvemaht 0,973 tm. Kokku rinnaspindala 6,0 m2/ha; tagavara 75,8 tm/ha, täius

16% ja puid 48 tk/ha.

ERALDIS 3

13. Vaatlusega tuvastati, et eraldisel 3 on tehtud raiet, millest on kasvama jäänud üksikud puud.

Tuvastati, et metsaregistri eraldiste kaardi järgi ei ole raiet tehtud kogu eraldisel. Raiutud ala

piiritleti ja tähistati. Eraldis 3 vaatlust alustati eraldise ja XXX kinnistu piiril piirimärgilt nr

10 koordinaatidelt XXX. Eraldise 3 idapoolses servas, mis piirneb katastriüksusega nr XXX

(XXX) on osa eraldisest raiumata. Eraldise 3 raiutud ala piiritlemisel jäeti 2 meetrit piirisihi

laiust XXX (XXX) ja XXX (XXX) kinnistute vahele. Raiutud ala piiritleti ja tähistati

kasvavate puude ja kändude piirilt (P1 ja P2 vahel). Eraldise 3 on põhjapiiril (P2-P5). Eraldis

3 läänepiiril (P5-P10) on puistu raiutud pinnaseteeni, lõunapiiril (P10-P12) on raiutud kuni

rohumaani, idapiiril (P12-P14), mis piirneb XXX kinnistuga (XXX) on raiutud kuni kinnistu

piirini ja kuni väikse puudeta alani (P14-P1). Piiritletud raiutud alal mõõdeti, tähistatud

punktide vahelised asimuudid ja pikkused. Tuvastati, et eraldise 3 raiutud alal on raiest

saadud metsamaterjal langil veoteede ääres hunnikutes maas ning laoplatsile koondamata.

Raidmed ja langetatud võsa on langil virnades ülepinnaliselt. Raie on teostatud masinraiena

harvesteriga, millele viitavad kändude siledad lõikepinnad. Raie on tehtud hiljuti, sest

puulehed on raidmetel rohekad ja kuivamata. Saepuru kändude ümber on heledat värvi ja

värske. Värske sanglepa lõikused on iseloomulikult punast värvi. Eraldisel 3 raiutud alal

kasvab üksikuid esimese rinde puid. Üksikute puude loendamisel mõõdeti puude

rinnasdiameetrid, märgistati puud ja mõõtmisandmed protokolliti kasvavate puude lugemise

lehel (er 3, vt Lisa 7, tlk 41 I kd).

14. Pindala mõõtmise protokolli (tlk 39 I kd) XXX kinnistu eraldisel kolm sidumispunkti

koordinaadid XXX mõõdeti järgmised punktid: punkt S (sidumispunkt), nr 1, asimuut 302,

külje pikkus 2m; punkt S, nr 2, asimuut 304, külje pikkus 18,28m; punkt P (nurgapunkt), nr

1, asimuut 25, külje pikkus 12,85m; punkt P, nr 2, asimuut 300, külje pikkus 31,10m; punkt

P, nr 3, asimuut 297, külje pikkus 59,35m, punkt P, nr 4, asimuut 318,5, külje pikkus

19,37m; punkt P, nr 5, asimuut 217, külje pikkus 22,85m; punkt P, nr 6, asimuut 196,5, külje

pikkus 29,15m; punkt P, nr 7, asimuut 161, külje pikkus 14,80m; punkt P, nr 8, asimuut 202,

külje pikkus 10,58m; punkt P, nr 9, asimuut 183,5, külje pikkus 18,95m; punkt P, nr 10,

asimuut 129,5, külje pikkus 22,30m; punkt P, nr 11, asimuut 117,5, külje pikkus 58,74m;

punkt P, nr 12, asimuut 39, külje pikkus 42,30m; punkt P, nr 13, asimuut 38,5, külje pikkus

23,10m; punkt P, nr 14, asimuut 321, külje pikkus 11,03m; punkt P, nr 15, asimuut 9,5, külje

pikkus 6,20m. Piirisihi laius 2 m. Pindala 0,91 ha. Sidumisviga 1,72%.

15. Tlk 40 I kd pindala arvutamise protokollist nähtuvalt saadi eelnimetatud punktide pikkuste

liitmisel tulemus 402,95 (ümbermõõt). Pindala määramise viga arvutati keskkonnaministri

09.06.2010 käskkirjaga nr 821 kinnitatud "Metsa hindamise metoodiline juhend" punkti 3.2.5

alusel järgmiselt: pindala määramise viga (m2)= E x U, kus E on piiri määramise viga (m),

mis metoodika kohaselt on 2,5 m ja U on mõõdetud ala ümbermõõt. Eraldis 3 aegjärgse raie

langil rakendatakse pindala määramise viga piiril, mis külgneb eraldise raiumata jäänud

puistuosaga (P1-P4). Pindala määramise veaks saadi 2,5 x 122,67 = ± 0,03 ha. Pindalaks

saadi 0,91 ha, viga 1,72%.

16. Kasvavate puude lugemise lehelt (12.10.2021 rinnasdiameetri mõõtmise protokoll tlk 41-42 I

kd) nähtuvalt loeti eraldisel 3: sangleppa (LM) järgmiste mõõtudega: 14,1-15cm 1 tk, 16,1-

17cm 1 tk, 17,1-18cm 1 tk, 21,1-22cm 1tk, 22,1-23cm 2 tk, 23,1-24 cm 2 tk, 24,1-25cm 4 tk,

25,1-26cm 4 tk, 26,1-27cm 2 tk, 27,1-28cm 4 tk, 28,1-29cm 4 tk, 29,1-30cm 3 tk, 31,1-31cm

2 tk, 32,1-33cm 2 tk, 35,1-36cm 3 tk, 36,1-37cm 1 tk, 37,1-38cm 1 tk, 38,1-39cm 1 tk, 43,1-

44cm 2 tk, 46,1-47cm 2 tk, 66,1-67cm 1 tk; kõik kokku 51 sangleppa; 1 saart (SA) 21,1-

22cm 1 tk, 25,1-26cm 1 tk, 28,1-29cm 1 tk, 34,1-35cm 1 tk, 37,1-38cm 1 tk, 74,1-75cm 1 tk;

kõik kokku 6 saart; pihlakat (PI) 30,1-31cm, 1 tk.

17. Kluppimisandmete (tlk 43-44 I kd) kohaselt kännudiameetrite ümberarvestus

rinnasdiameetriks on tehtud keskkonnaministri 9.6.2010 käskkirja nr. 829 alusel kinnitatud

"Metsa hindamise metoodiline juhend" punktis 5.2.2 toodud valemitega. Saadud tulemused

puuliikide kaupa olid järgmised: sanglepp: kännu läbimõõt 14,1-15,0cm, 1 terve, keskmine

rinnasdiameeter 15,0 cm; kännu läbimõõt 16,1-17,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter

17,0cm; kännu läbimõõt 17,1-18,0, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 18,0cm; kännu

läbimõõt 21,1-22,0 cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 23cm; kännu läbimõõt 22,1-

23,0cm, 2 tervet, keskmine rinnasdiameeter 23cm; kännu läbimõõt 23,1-24,0cm, 2 tk,

keskmine rinnasdiameeter 24,0cm; kännu läbimõõt 24,1-25,0 cm, 5 tk, keskmine

rinnasdiameeter 25,0cm; kännu läbimõõt 25,1-26,0cm, 5 tk, keskmine rinnasdiameeter

26,0cm; kännu läbimõõt 26,1-27,0cm, 2 tk, keskmine rinnasdiameeter 27,0cm, kännu

läbimõõt 27,1-28,0cm, 7 tk, keskmine rinnasdiameeter 28,0cm; kännu läbimõõt 28,1-29,0cm,

4 tk, keskmine rinnasdiameeter 29,0cm; kännu läbimõõt 29,1-30,0cm, 3 tk, keskmine

rinnasdiameeter 30,0cm; 30,1-31,0cm, 2 tk, keskmine rinnasdiameeter 31,0cm; kännu

läbimõõt 31,1-32,0cm, 2 tk, keskmine rinnasdiameeter 32,0cm; kännu läbimõõt 32,1-33,0cm,

2 tk, keskmine rinnasdiameeter 33cm; kännu läbimõõt 35,1-36,0cm, 3 tervet; keskmine

rinnasdiameeter 36,0cm; kännu läbimõõt 36,1-37,0cm, 3 tervet, keskmine rinnasidameeter

37,0cm; kännu läbimõõt 37,1-38,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 38,0cm; 38,1-

39,cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 39,0cm; kännu läbimõõt 43,1-44,0cm, 2 tervet,

keskmine rinnasdiameeter 44,0cm; kännu läbimõõt 46,1-47,0cm, 2 tervet; keskmine

rinnasdiameeter 47,0cm; kännu läbimõõt 66,1-67,0cm, 2 tervet, keskmine rinnasdiameeter

67,0cm. Pihlakas – kännu läbimõõt 30,1-31,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 31,0cm.

Saar - kännu läbimõõt 21,1-22,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 22,0cm; kännu

läbimõõt 25,1-26,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 26,0cm; 28,1-29,0cm, 1 terve,

keskmine rinnasdiameeter 29,0cm; 34,1-35,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 35,0cm;

kännu läbimõõt 37,1-38,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 38,0cm; kännu läbimõõt

74,1-75,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 75,0cm.

18. Takseerkirjelduse (tlk 45 I kd) kohaselt puu liigiti on andmed järgmised: 82% sangleppa,

kvaliteet terve, kändude rinnasdiameeter 314mm, kõrgus 263dm; 4,3 m2/ha, tagavara 55,1

tm/ha, täius 12%, N 56 tk/ha, keskmine V 0,984 tm; 17 %, saart, kvaliteet terve, kändude

rinnasdiameeter 414mm, kõrgus 262dm, G 0,9 m2/ha, tagavara 11,2 tm/ha, täius 3 %, N 7 tk/

ha, keskmine 1,696 tm; 17% pihlakat, kvaliteediga terve, kändude rinnasdiameeter 310mm,

kõrgus 236dm, G 0,1dm, tagavara 0,9 tm/ha, N 1 tk/ha, keskmine 0,782 tm. Kokku rinne: G:

5,3m2/ha, tagavara 67,2 tm/ha, täius 15%, N 64 tk/ha.

19. Asjatundja K.K (tlk 190-192pöördel I kd)) selgitas, et KKA lähtub järelevalves

Keskkonnaministri metsa hindamise metoodilisest juhendist. Asjatundja selgitas, mis on lank

- lank saab olla raiuda kavandatav puistu, siis teine võimalus, et raiutav ala ehk puistu ja

kolmas võimalus on, et vahetult enne raiutud puistu ehk ala. Kõigepealt omanik kavatseb

raiuda mingisugustes piirides ala, siis see on omaniku jaoks raielank. Omanik ei pea raiet

tegema vaid tal on õigus raiet teha. Ja ta ei pea kindlasti piirist piirini raiuma, ta võib ka osa

raiuda. Peale raiet on raiutud osa, lank, mis ta tegelikult raius. Peale raiet inspektorid

mõõdavad ära kõigepealt hinnangu andmiseks kasvava ala puistu rinnaspindala ehk teisi

sõnu kui palju puid kasvab eraldisel. Normid üldreeglina, raiejärgsed on kõik üles ehitatud

sellele, mis peale raiet kasvama jääb. Mitte kui palju ära raiutakse vaid kui palju jääb puid

kasvama. Objekti kontrollimisel esmalt antakse hinnang, kas neid puid kasvab piisavalt või

mitte. Seal tehakse tugimõõtmine lihtrelaskoobiga ja saadakse puistu, siis nendel puudel, mis

kasvab, rinnaspindala. Ja kui see rinnaspindala on lubatust väiksem, saab öelda, et tegemist

on metsaõigusnormide rikkumisega. See on hinnang. Kui tegemist on rikkumisega, võetakse

asi ette tõsisemalt vastavalt metoodikale, piiritletakse ala täpselt ära. Kasvavate puude ja

kändude keskmisest vahest ja selle piiritletud ala sees juba mõõdetakse täpsemalt ära kõik

kasvavad puud antud juhul, kuna norm on kasvavate puude järgi. Ja nüüd, kuidas piiritlemine

käib, ongi keskkonnaministri kehtestatud metoodilises juhendis ehk raiutud ala, mitte see

ala, kus raiet ei toimunud, kuna Metsaseadus (kohus täpsustab, MS § 28 lg 1) ütleb, mis on

raie. Raie on puude langetamine, langetatud puude laasimine ja tüvede järkamine ning

saadud metsamaterjali metsast välja viimine. Raie mõistest tulenevalt ekspert selgitas,

kuidas kujunes mõõdetav ala - mõlemal eraldisel üks osa oli raiumata ehk seal ei olnud puid

langetatud, siis need jäeti ala piiritlemisel välja. Piir pandi paika kasvavate puude ja

kändude vahelt. Mõõtmisel lähtutakse metsa hindamise metoodilisest juhendist,

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-05/

metsa_hindamise_met_juhend.pdf. Asjatundja selgitas ka mõisteid: klupp on kahe haaraga

joonlaud, puu jääb täpselt nende kahe haara vahele ja joonlaua pealt on näha, mis on

selle puu läbimõõt. Ühesõnaga mõõdulatt, millel on kaks paralleelset haara küljes ja puu

jääb sinna kahe vahele ja mõõdulati peal on mõõteskaala. Rinnasdiameetrid kõik

mõõdetakse ära, metoodika kohaselt kasutatakse mõõtemääramatust subjektile kasulikus

suunas ehk igale mõõte tulemusele liideti 5 mm ja pandi kirja lugemislehe peale.

Lugemislehe pealt arvutatakse edasi. Pindala, arvutatud pindala kohta kasvavate puude

rinnaspindalade summa. Ja sellest edasi arvutatakse täius. Täius ise on puude tagavara suhe

pindalasse. Ja täiuse norm pidi olema 50 protsenti.

20. Kohus leiab, et asjatundja on mõõtemetoodikat arusaadavalt selgitanud, seostanud mõõtmisel

ja arvutamisel kasutatavaid õigusnorme, metoodikaid, sh asjaolu miks mõõtmisel ei arvestata

kogu eraldise pindala vaid raiutud ala. MS § 30 lg 2 kohaselt aegjärkse raie korral raiutakse

uuendamisele kuuluvas metsas puid hajali üle raielangi kahe või enama raiejärguna. Kohus

märgib, et ka mõõtemetoodikas on räägitud raieala pindalast (vt nt lk 5,

metsamajandustegevused ja hinnatavad tunnused – raieala laius; raieala pindala). Kohus

leiab, et asjatundja selgitusega, pindala mõõtmise ja arvutamise protokollidega,

rinnasdiameetri mõõtmise protokollidega, kluppimisandmetega ja takseerkirjeldustega on

tõendatud, et raielangil eraldisel nr 3 on kasvama jäetud peale raiet 0,91 hektaril 58 esimese

rinde puud, mis mõõdetud puude mahtu arvestades annab täiuseks 15%. Raielangil eraldisel

nr 2 on kasvama jäetud peale raiet 0,42 hektaril 20 esimese rinde puud, mis mõõdetud puude

mahtu arvestades annab täiuseks 16%. Seega on eraldistel nr 2 ja 3 raiutud osal rikutud

aegjärgse raie tegemiseks seatud tingimust, kuna puistu I rinde täius oli peale raiet väiksem

50 %-st.

TEO TOIMEPANIJA

21. Süüdistatav V.I (ütlused tlk 7-10 II kd) end talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises

süüdi ei tunnistanud, avaldades, et tema ei ole andnud S.R’ile korraldust eraldistel nr 2 ja 3

lageraiet teha.

22. Tunnistaja G.M rääkis (tlk 194-195pöördel I kd), et tema ettevõttele XXX kuulus XXX külas

XXX kinnistu, mille müüs P.M ja I.U-le. Kohe alguses oli kokku lepitud, et metsa raiumise

õigus jääb XXX’le. Müüsid raieõiguse edasi V.I-le või temaga seotud ettevõttele. Oli suuline

kokkulepe, et teostab kasvava metsa ja võsa lõikamise, realiseerib selle, võtab maha oma

kulud ja siis lepivad kokku tulude jaotuse. Hiljem vormistati V.I-ga ka kasvava metsa

raieõiguse võõrandamise leping, eelnevalt on olnud suusõnalised kokkulepped, aga nüüd

vormistasid tagantjärgi kirjaliku lepingu. Metsateatised olid olemas, need edastas ka V.I-le

enne raietööde teostamist (seda näitab tlk 93 I kd olev kirjavahetus).

23. V.I kinnitas, et tema oli XXX looduskaitsealal XXX piiranguvööndis asuval XXX kinnistul

metsa raietööde tegemisel metsatööde korraldaja ehk metsameister. Oli kogemusi XXX

looduspargis looduskaitsealustel objektidel metsatöid teinud, mingeid probleeme polnud.

Tema leidis harvesteri, väljavedajad, giljotiinid, see on metsameistri osa. Tema leidis ka

kohad, kuhu metsamaterjal, hakkepuit viia. G.M-iga oli suuline leping, oli kokkulepe, et

saab tehtud töö eest tasu, et võtavad kulud maha ja pärast saab töötasu. Aga töötasu ei

saanud. Ei tea, et L. L oleks olnud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping,

väidetavalt oli G.M maaomanik. Metsateatised sai G.M-ilt ja võttis ka ise Metsaregistrist

välja. Teab, et aegjärkse raie puhul ei tohi metsatäius minna all 50 %.

24. Tlk 93-95 I kd on G.M saatnud V.I-le 11.10.2021 kirja, et vormistas raieõiguse

võõrandamislepingu, leping lisatud. Tl 91-92 I kd on sama leping (kannab kuupäeva

23.8.2021) G.M-i ja V.I poolt allkirjastatuna.

25. Kohus leiab, et V.I ja tunnistaja G.M-i ütlused kinnitavad, et V.I korraldas XXX kinnistul

metsatöid, meeste vahel olid enne raietööde algust suulised kokkulepped. Mõlemad räägivad

tehtud tööde eest tasumisest kokkulangevalt, enne tehakse töö, mets realiseeritakse, V.I

võtab kulud maha ja siis lepivad kokku tulude jaotuse. Kohus leiab, et V.I väide, et arvas, et

G.M on maa omanik, on usutav, sest G.M on ka e-kirjale, milles raietöödest kirjutas, alla

kirjutanud „G.M“, seal ei ole ka juttu raieõiguse võõrandamise lepingust. Selle lepingu

projekti (kus raieõiguse müüjaks on XXX) on G.M e-kirjaga V.I-le saatnud 11. oktoobril

2021, s.o peale seda kui XXX kinnistul oli ebaseaduslik raie tuvastatud.

26. Süüdistuses on leitud, et V.I oli ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära, kust

ja kuidas raiet teostada, juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist ning raiutud metsamaterjali

väljavedu ja müüki oma kontrolli all, andes korraldusi nii metsa ülestöötajatele kui

väljavedajatele. Järgnevalt uurib kohus, kas V.I raie korraldamisel pani toime süüdistuses

kirjeldatud tegevused.

ALUSMETSA RAIE

27. V.I selgitas, et alusmetsa raiet tehti kogu metsaeraldise ulatuses, eraldis nr 2, B.M käis

kindlasti alusmetsa sealt kõik üle. Looduskaitsealustel objektidel tuleb ka giljotiini juhtidele

anda täpsed korraldused, mida teha.

28. Tunnistaja E.W (tlk 4 II kd) rääkis, et on XXX juhatuse liige, firma tegi 2021. aasta sügisel

XXX külas XXX kinnistul töid, kohapeal oli tööde teostaja esindaja V.I, kes näitas objekti,

kinnistu piire, juhendas, mis mahus. Suusõnaline leping oli. Nende ülesandeks oli peenikese

võsa lõikus, kuni 8 cm, seda tegi B.M giljotiiniga ja A.D oli veduki peal. Metsateatist

kontrollis, see oli olemas, kuigi valgustusraie jaoks ei ole metsateatist vaja.

29. Tunnistaja B.M (tlk 2-3 II kd) rääkis, et tema tegi 2021. aastal XXXs XXX kinnistul

alusmetsa raiet ekskavaatoriga, töötas firmas XXX, töökäsu sai oma tööandjalt E.W-lt.

Kinnistul nägi ka V.I-d , kes näitas piirid kätte ja ütles, et tuleb teha alusmetsa raie.

Alusmetsa raie – lõikas võsa, maksimum puude läbimõõt 10 cm, suured puud jäid kasvama.

V.I käis kohapeal vaatamas, kohapeal juhiseid ei andnud. Ei mäleta, millistel eraldistel töid

teostas.

30. Tunnistaja A.D (tlk 3-4 II kd) rääkis, et tema 2021. aasta sügisel XXX külas XXX kinnistul

koondas võsa (alusvõsa, mis harvesteri eelselt võetakse, et metsaaluse saab puhtaks), vedas

juba lõigatud materjali välja. Töötas XXX, tööd tegu vedukiga, tööülesanded andis V.I , kes

kord nädalas käis ikka vaatamas. Vedas seal kinnistul ka ümarpuitu välja nädal aega teise

firma vedukiga.

31. E.W on selgitanud, et esitasid arve P OÜ-le, maksmisega venitati, aga maksti ära. Tlk 119-

120 I kd on XXX arved P OÜ-le: 13.12.2021 arve – kompleksteenus (võsa

lõikus+kokkuvedu) XXX 8194,50 eurot; 26.4.2022 arvel ka kompleksteenus (võsa

lõikus+kokkuvedu) XXX, summa 405 eurot.

32. V.I ja ka tunnistajad kinnitavad kokkulangevalt, et alusmetsa raietöid XXX kinnistul

korraldas V.I ja tellis need tööd XXX’ilt, giljotiiniga lõikas võsa B.M, lõigatud võsa

koondas A.D.

ÜMARMATERJALI VEDU

33. Tunnistaja K.S (tlk 5 II kd) rääkis, et töötas 2021. aastal M OÜ-s ja V.I tahtis XXX kinnistult

ümarmaterjali vedada, tellis ümarmaterjali transpordi. Kohtusid V.I-ga selle kinnistu

laoplatsil, kuhu puit pidi veetama, V.I ütles, et tal on leping olemas, mille alusel seal töid

tehakse. Hiljem suhtlesid telefoni teel, töid teostas E.K. Kinnistul olid metsateatised olemas.

M OÜ arvet ei esitanud, tegid tasaarveldust.

34. Tunnistaja E.K (tlk 5 pöördel-6 II kd) rääkis, et 2021 sai ülemuselt K.S’ilt tööülesande teha

XXXs XXX kinnistult ümarmaterjali vedu. V.I kohapeal näitas, kuhu materjal vedada. Vedas

maja omaniku kinnistule kaks koormat ja XXX ja XXX, siis V.I sõitis ees oma autoga ja

näitas, kuhu viia koormad. Oli olemas veoseleht, see jäi V.I kätte.

35. V.I ja tunnistajad kinnitavad kokkulangevalt, et ümarpuidu vedu XXX kinnistult tellis ja

organiseeris V.I.

VÕSA HAKKIMINE JA TRANSPORT

36. Tunnistaja I.O (tlk 6-6 pöördel II kd) rääkis, et L OÜ osutas 2021. aasta lõpus XXX külas

XXX kinnistul virnastatud võsa hakkimise ja hakke transpordi teenust OÜ-le P, esindaja oli

V.I, kellega suhtles tema tööline V.Q. Hake viidi XXX ja XXX elektrijaamadesse, XXX

katlamajja ka. L ei tee objektipõhiseid arveid, töötasid ka mujal P’iga, oli mitu objekti ja siis

mingi aja tagant tehti arve. Esitas arved ka uurijale. P läks pankrotti ja mingid arved jäid

tasumata, aga ei tea, kas see oli selle objektiga seotud. Tlk 121 I kd on L OÜ arve P OÜ-le ja

tlk 122 I kd on 28.2.2022 L OÜ arve P OÜ-le, seal on ka näha veod algusega XXXst.

37. Tunnistaja V.Q (tlk 6 pöördel-7 II kd) selgitas, et 2021. aasta lõpus L OÜ töölisena osutas

XXX kinnistul XXX külas hakke ja transpordi teenust, tööd leppis kokku V.I-ga. Hakke

vedas XXX elektrijaama, XXX ja paar koormat ostsid ise. Kui see aplaava seal lahti läks, siis

üks omaniku moodi härra, G.M küsis, et palju seal materjali üldse tuli, seal oli kogustega

mingi segadus.

38. V.I ja tunnistajad kinnitavad kokkulangevalt, et võsa hakkimise ja hakkepuidu äraveo

korraldas ja tellis XXX kinnistult V.I. Eelloetletud tööde – alusmetsa raie, võsa hakkimine ja

transport, ümarpuidu vedu - tellimise ja organiseerimisega ei ole süüdistuse kohaselt V.I

ebaseaduslikku raiet XXX kinnistul põhjustanud.

RAIE ERALDISTEL 2 ja 3

39. Vastavalt süüdistustele seisnes ebaseaduslik raie selles, et XXX kinnistul eraldistel 2 ja 3 oli

lubatud aegjärkne raie, mille puhul ei tohtinud raie järgselt puistu täius langeda alla 50%.

Kohus eespool tuvastas (kokkuvõte vt p 19), et eraldistel nr 2 ja nr 3 oli rikutud aegjärkse

raie tingimust, sest puistu I rinde täius oli väiksem 50%-st. Süüdistuse kohaselt andis S.R’ile,

kes nendel eraldistel raiet teostas, käsu teha lageraie V.I.

40. Vaidlust ei ole selle üle, et raietöid XXX kinnistul, ka eraldistel 2 ja 3 teostas S.R. S.R on

edastanud arve (tlk 82-86 I kd), mille J OÜ on esitanud 23.12.2021 OÜ-le K seoses metsa

ülestöötamis kompleksteenuse osutamisega XXX kinnistul, summa 9394,32 eurot, arve

tasutud. Sama arve esitas uurijale ka V.I (tlk 115 I kd), maksekorraldus tlk 116 I kd näitab, et

arve tasutud 18.1.2022.

41. S.R’i sõnade (tlk 195pöördel-197 I kd) kohaselt oli tööde tellija V.I, kellega oli suusõnaline

kokkulepe ja kellega koos käisid enne tööde algust asju üle vaatamas. Ka tööde tegemise ajal

käis V.I seal vaatamas, oli tehtud töödega rahul. See niinimetatud omanik käis ka mitu korda

seal tööde ajal, kõik tundus okei olevat. S.R selgitas, et metsateatisi sai ise vaadata

metsarakendusest, nägi, mis raied seal on ette nähtud. S.R selgitas, et segadus tuli sellega, et

see nii öelda omanik ütles, et tuleb mingi maa sihtotstarve muudatus, et mingi keskkonna

inimesega on räägitud, ütles isegi mingi nime, mida ei mäleta, et selle luba on nagu antud, et

võib teha, ja aegjärkse raie asemel tuleb lageraie teha, et nii või teisiti need puud võetakse

maha, sinna ehitatakse midagi. S.R on vastanud prokuröri küsimusele, et kas V.I ütles, et seal

ütleb teha lageraie - V.I oli omanikuga rääkinud, et seal tuleb teha lageraie, nii ta ütles.

Seejärel prokurör küsis, et teadsite, et seal tuleb teha aegjärkne raie, aga miks te seal lageraie

moodi raie tegite – sest see nii öelda metsaomanik ütles, et tal on kellegi, mingi keskkonna

inimesega räägitud, ta ütles isegi mingi nime, ma ei mäleta, et selle luba on nagu antud, et

võib teha. Usaldas V.I-d ja omanikku. Kaitsja küsimustele vastates selgitab, et arvab, et

tõenäoliselt olid kolmekesi: tema, V.I ja väidetav omanik, kui oli jutt, et tuleb lageraie teha.

Algul selgitab, et NAD selgitasid, et tuleb lageraie teha. Hiljem selgitab, et tema arust seda

juttu rääkis nii-öelda maaomanik, et vaja selline raie teha. Ja selgitab, et tavaliselt seda nagu

niimoodi ei tehta, kui sellel nagu mingit loogilist põhjendust ei ole. Kuna ta väitis, et tal tuleb

sinna niikuinii mingi sihtotstarbeline muudatus, et need tuleb sellepärast maha võtta. Ütleski,

et üldjuhul ei tehta nihukesi asju. Et see oli seal, kuna see omanik ise ju nõudis ja tahtis seda,

et ei saanud talle ju ka ei öelda, kõik tundus täiesti korrektne ja korras.

42. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et V.I oli isikuks, kelle

juhiste alusel S.R XXX kinnistul eraldistel 2 ja 3 tegi raie, millega rikkus lubatud aegjärkse

raie tingimust puistu raiejärgse lubatud täiuse osas.

43. V.I selgitas, et harvesteri juhil olid raieload ja ta ise kontrollis üle nagu ta ka kinnitas.

Käisid loomulikult J. S’iga, kes on hästi pädev inimene, enne töid läbi, aga seal on ka

looduslikud piirid, seal ei ole võimalik eksida, et lõikad kusagile teise katastrisse. Võis olla

kolmepoolne kohtumine – S.R, G.M ja tema, aga sellist juttu (lageraie) ei ole seal olnud. Kui

keskkonnaametnikega seal kinnistul käis, oli eraldisel 3 aegjärkne raie tehtud, järgmine

moment oli kõne, et on lageraie. Tema sai kõne S.R-ilt, et keskkonnaamet on kohapeal, et on

üle raiutud. Küsis J. S’ilt, et miks nii, S.R selgitas, et õhtul oli G.M läbi käinud, andnud

korralduse, et kasvama jäänud aegjärkse raie puud maha võtta, et need võetakse maha varem

või hiljem. S.R ütles telefonis, et G.M-il on kokkulepe N.S-iga , et muudab selle ümber

lageraieks, maa sihtotstarbe muutmine. G.M ei ole talle eelnevalt öelnud, et tal on N.S-iga

kokkulepe, et võib lageraiet teha. Helistas peale S.R-i kõnet G.M-ile, kes talle ütles, et ta

teab. Küsis, miks sellise käskluse andis, siis G.M selgitas, et on rääkinud KKA ametniku

N.S-iga ja saavutanud kokkuleppe, et need eraldised võib lagedaks raiuda ja annab nende

eraldiste kohta raadamise teatised. Sel ajal kui lageraie tehti, tema objektile ei sattunud. Sõitis

kohapeale, kus olid keskkonnaametnikud, kellega oli vestlus. Andis neile harvesteri juhi

telefoninumbri, ametnikud ütlesid, et panevad tööd seisma, selle kohta mingit teadet ei

tulnud. Pani ise eraldistel 2 ja 3 tööd seisma.

44. G.M selgitas, et käis seal korra ise kohapeal kui raietööd käisid, käis ka siis kui

keskkonnaametist tuli info, et seal on mingi jama, said V.I-ga kokku seal. G.M J. Silgist – on

vist korra seal koha peal temaga kokku saanud, tema oli harvesteri peal. Hiljem uuris temalt,

palju V.I sealt seda ümarpuitu lõikas, sest V.I-lt neid andmeid ei saanud. Ei ole talle mingeid

korraldusi andnud, kuidas peab seal tööd tegema. G.M tunnistab, et keskkonnaametis võis

olla jutt raie tegemisest, väga täpselt ei mäleta. Võis keskkonnaametnikult N.S-ilt uurida,

mida lageraie täpselt tähendab, maa sihtotstarbe muutmisest juttu ei olnud.

45. Tunnistaja N.S (tlk 199 I kd) rääkis, et on kokku puutunud XXX külas XXX kinnistul

metsateatiste esitamisega, suhtles maaomaniku I.U ja tema volitatud isiku G.M-iga. 2021

seoses metsateatistega suhtles G.M, teatised olid allkirjastatud maaomaniku poolt. Ei meenu,

et G.M-iga oleks olnud juttu maa sihtotstarbe muutmisest. Ei ole G.M-iga rääkinud

raadamisest või lageraiest. Naaber teatas, et seal ei ole aegjärgset raiet tehtud.

46. G.M ütluste kohaselt V.I-ga oli hiljem juttu sellest, et seal ei tehtud aegjärgset raiet vaid

lageraiet, V.I lohutas, et see ei ole väga suur probleem, sest sinna jäi kasvama piisavalt kuskil

mingis mahus.

47. Kuigi prokurör on kohtukõnes leidnud, et S.R’i ütlustest tuleneb, et korralduse lageraieks

andis talle V.I, ei ole kohtus sellised ütlused kõlanud. Prokurör on moonutanud J. S’i ütlusi.

S.R algul rääkis, et ka V.I ütles (kolmepoolsel vestlusel), et tuleb teha lageraie, viidates, et

maaomanik oli nii rääkinud. Kui S.R hakkas täpsemalt kirjeldama, miks tegi lageraie, siis nii

prokuröri kui kaitsja täpsematele küsimustele vastes avaldas, et käsud ja põhjendused,

millised prokurör omistas V.I-le, andis J. S’i sõnade kohaselt talle maaomanik, kes oli

vestluses aktiivsem pool. S.R on öelnud – „noh kuna see omanik nagu ise ju nõudis ja tahtis

seda, et noh, ma ei saanud talle ka nagu „ei“ öelda, et ma ei tee seda, et ma lähen minema.

Kõik tundus täiesti korrektne ja korras“.

48. Prokurör väitis, et kuna G.M oli maa I.U-le müünud ja raietööde teostamise edasi müünud, ei

pidanud tema raietöid teostavate isikutega tegelema ega kellelegi mingeid korraldusi andma.

Kohus märgib, et see, et G.M eelkirjeldatut ei pidanud tegema, ei tõenda, et ta korraldusi

siiski ei andnud. Kohus leiab, et S.R Silgi ütlused kinnitavad üheselt, et lageraie korralduse

andis omanik. S.R’i ütlustest tuleneb selgelt, et enne töid käisid tööpaika üle vaatamas V.I-

ga, vaatas ka ise metsateatisi ja teadis, et eraldistele 2 ja 3 tuleb teha aegjärkne raie. S.R on

selgelt eristanud V.I-d ja tema sõnade kohaselt nii öelda omanikku. S.R on ka avaldanud,

miks ta omaniku suusõnalise korralduse peale eraldistel lageraie tegi – omanik nagu ise

nõudis ja tahtis seda ja selgitas, et keskkonnainimesega on räägitud ja luba antud, tuleb

sihtotstarbe muudatus.

49. Kuigi S.R on öelnud, et jutuajamise juures olid kolmekesi – tema, omanik ja V.I, on S.R

järjekindlalt avaldanud, et lageraiet nõudis maaomanik. Seega prokuröri väide, et S.R on

öelnud, et ka V.I andis korralduse ebaseaduslikuks raieks, ei vasta kohtus S.R-i poolt

räägitule, S.R on selgelt väljendanud, et lageraie tegi omaniku nõudmisel.

50. Kui prokurör on viidanud, et V.I ütlused ei ole järjepidevad ja usaldusväärsed, siis kohus

leiab, et ka L. L ütlustes leidub vastuolusid. Mõlema isiku ütlustes on vastuolud ka J. S poolt

antud ütlustega. Kuigi S.R on avaldanud, et lageraie jutuajamise juures olid kolmekesi,

rääkisid nii V.I kui G.M, et said lageraiest teada telefoni teel, mõlemad on avaldanud, et see

oli neile üllatus.

51. G.M ütles, et ei mäleta, kas andis V.I-le või seal töid teostanud isikutele korraldusi lageraie

teostada. G.M ütles, et vaevalt, et ise töölistele mingeid korraldusi andis, need ei olnud tema

töölised. S.R on korduvalt ja järjepidevalt väljendanud, et korralduse lageraieks andis nii

öelda omanik, kes korduvalt ka tööde ajal XXX kinnistul käis. Prokurör leidis, et V.I ei ole

kinnitanud, et G.M oleks nende kolmepoolsel kohtumisel andnud korraldusi lageraieks.

Kohus märgib, et V.I ei tunnista, et tema oleks sellise kolmepoolse jutuajamise juures, kus

anti käsk lageraieks, viibinud.

52. G.M on tunnistanud, et on keskkonnaametnik N.S-iga rääkinud raietöödest XXX kinnistul,

võis jutt olla lageraiest ja raadmaisest, mis need tähendavad, sihtotstarbe muutmisest ei

rääkinud. N.S väidab, et ei ole G.M-iga seoses XXX kinnistuga rääkinud ei sihtotstarbe

muutmisest ega lageraiest. Nendes ütlustes on vastuolu, millest räägiti. Samas loeb kohus

oluliseks, et G.M tunnistas, et on raietöödest keskkonnaametnikuga rääkinud ja tunnistaja

S.R avaldas, et G.M viitas raie muutmise lubatavuse põhjusena, et asjad on keskkonnaametis

räägitud.

53. Prokurör leidis, et asjaolu, et G.M andis V.I-le e-kirjas (tlk 93 I kd) teada, et keskkonnaamet

tuleb kindlasti kontrollima, sest kui esimese metsteatise aeg sai läbi, käidi kontrollimas,

näitab tema soovi mitte teostada ebaseaduslikku raiet. Kohus leiab, et eelnimetatud kiri ei

kinnita ega lükka ümber L poolt ebaseaduslikku raie teostamiseks käsu andmist.

54. Kohus leiab, et ka see, kes kelle käest ebaseaduslikkust raiest teada sai, ei kinnita süüdistuse

versiooni, et käsu lageraieks andis V.I. Tunnistajad K. ja P.M selgitasid, et G.M ütles neile,

et metsatöid teostas seal V.I. 2021. aasta suve lõpus, sügisel helistati

Kekskonnainspektsioonist ja anti teada, et XXX kinnistul on midagi valesti raiutud. P.M

kinnitas, et helistas kohe G.M-ile, et miks selline kõne tuli, et on valesti raiutud. G.M-ile tuli

see üllatusena ja lubas koheselt V.I-ga suhelda. V.I selgitas, et tema sai kõne J. S’ilt, et

Keskkonnaamet on kohapeal, et on üle raiutud. Küsis J. S’ilt, et miks nii, S.R selgitas, et

õhtul oli G.M läbi käinud, andnud korralduse, et kasvama jäänud aegjärkse raie puud maha

võtta, et need võetakse maha varem või hiljem. S.R ütles telefonis, et G.M-il on kokkulepe

N.S-iga , et muudab selle ümber lageraieks, maa sihtotstarbe muutmine. G.M ei ole talle

eelnevalt öelnud, et tal on N.S-iga kokkulepe, et võib lageraiet teha. Helistas peale S.R-i

kõnet G.M-ile , kes talle ütles, et ta teab. Küsis, miks sellise käskluse andis, siis G.M

selgitas, et on rääkinud KKA ametniku N.S-iga ja saavutanud kokkuleppe, et need eraldised

võib lagedaks raiuda ja annab nende eraldiste kohta raadamise teatised. Kohus märgib, et V.I

poolt avaldatu, mida S.R talle rääkis kui teatas, et raie on ebaseaduslik, kattub sellega, mida

S.R kohtus rääkis.

55. Prokurör on leidnud, et G.M-i eesmärgiks oli saada heinamaa tükid võsast puhtaks, et saaks

seal loomadele heina teha. G.M on ise kirjeldanud, et raie eesmärk oli, et saaks need

heinamaa tükid puhtaks võsast, et saaks heina teha; puud olid suured, päike peale ei paistnud,

hein ära ei kuivanud, oli ainult purustamise võimalus. Kohus leiab, et kuigi G.M mainis

algul, et saaks maa võsast puhtaks, lisas ta siis, et puud olid suured, hein ei kuivanud ära.

Seega ei saa väita, et G.M-il oli soov maa võsast puhastada, see ei oleks oluliselt parandanud

heina tegemise võimalusi, sest suured puud, mis päikest varjasid, oleks ainult võsa raiumisel

maatükile alles jäänud.

56. Prokurör on välja toonud ebakõlad V.I ütlustes. Kohus tõi eespool välja V.I ütlused, mis

pole kooskõlas teiste uuritud tõenditega, lisaks ka asjaolu, et V.I väitis vastupidiselt

tunnistaja ütlustele, et ta ei sõitnud puukoormaga kaasa, mis aga ebaseadusliku raie

kontekstis tegelikult tähtsust ei oma. Kohus eespool tuvastas, et G.M-i ja V.I ütlused pole

mõne asjaolu kohta riimuvad, just ebaseadusliku raie osas mäetavad V.I ja G.M toimunut

erinevalt. Kohus märgib, et keegi kohtumenetluse pooltest ei ole kahtluse alla seadnud

tunnistaja S.R ütlusi. Kohus märgib, et süüdistuse sisust tuleneb, et ebaseadusliku raie

süüdistuse osas on võtmetähtsusega S.R ütlused.

57. Seega, kuigi on tõendamist leidnud, et V.I juhtis ja korraldas XXX kinnistul raietöid, ei ole

kohtule esitatud ühtki otsest tõendit ja ka kaudsetest tõenditest ei ole kujunenud sellist

tõendikogumit, mis kinnitaks süüdistusversiooni, et V.I väitis S.R’ile, et tegelikult tuleb

eraldistel 2 ja 3 teha lageraie, sest sellel kinnistul kehtivad teised reeglid – metsamaal

freesitakse kännud ja ma sihtotsarve muudetakse. S.R ütluste kohaselt sellise käsu

süüdistuses kirjeldatud põhjendusega andis talle maa omanik. Kohus leiab, et J. S ütlused on

järjepidavad ja usaldusväärsed.

58. Kohtus uuritud tõendid kogumis ei kinnita süüdistuse versiooni, et V.I andis J. S’ile juhise

teha eraldistel 2 ja 3 lageraie, millega rikuti Keskkonnaameti poolt antud raietingimusi.

ARVETE esitamine

59. G.M ütluste kohaselt (V.I-ga seotud) ettevõte, kes eelnevalt oli hakkepuitu ostnud, maksis

arve ära, aga kaks arvet jäid tasumata. V.I kinnitas, et tema ei ole G.M-ile võlgu midagi,

arved on tasutud ja need on toimikus olemas.

60. Tlk 106-109 I kd on XXX arved 28.detsembrist 2021. Tlk 107 I kd on arve eraisikule (arve nr

XXX), XXX raieõiguse võõrandamine, summas koos käibemaksuga 2130 eurot. Tasumise

info puudub selle arve kohta, kuid arvest ei nähtu, et see oleks esitatud V.I-le . Samas arvel

on katastriüksuse nr XXX ning tlk 91 on raieõiguse leping sama katastriüksuse kohta, ostjaks

V.I. Kohtule ei ole esitatud V.I tasumiskohustust kinnitavat arvet. Tlk 108 I kd arve P OÜ-

le, hakke materjal 2160 m3, summa 9076,20 eurot, arve tasutud. Tlk 109 I kd arve P OÜ-le

hakke materjal 540 m3, 2268 eurot, arve tasutud.

61. Tlk 106 I kd on arve (nr XXX) OÜ-le K (V.I firma), traktori rent, summas 11 346 eurot,

tasutud 11346 eurot, jäänud tasuda 0,00. Tlk 110 I kd krediitarve (krediteeritav arve XXX)

OÜ K’le (arve nr XXX), traktori rent - 11 346, jäänud tasuda 0,00. Tlk 89-90 on G.M-i kiri

Keskkonnaametile, mille lõpus on lõik arvete tasumisest. Selgitab, et

OÜ K poolt tasumata arve osas tegi XXX 30.6.2022 kreeditarve (Lisa 7), kuivõrd OÜ K ei

olnud hoolimata V.I lubadusest arvet tasunud. Kuna tasumiskohustuse võttis raieõiguse

võõrandamise lepinguga endale V.I, siis on XXX seisukohal, et V.I-l on kogu võlgnetava 11

230 euro (lisandub käibemaks) tasumiskohustus. Kohus märgib, et üldkättesaadava info

kohaselt on kreeditarve miinusarve, mis vähendab tasumisele kuuluvat kogusummat. Seda

võib nimetada ka negatiivseks arveks. Kreeditarve annab ostjale teada, et ta ei pea enam

tasuma kogu võlgnetavat summat. Olukorras, kus arve kogusumma on sama suur kui

kreeditarvete summa, tühistab see kogu arve (https://www.inv24.com/ee/arve/kreeditarve/).

Kuigi G.M-i sõnul on K OÜ-l arve (summas 11346 eurot) tasumata, siis arvest 5705

nähtuvalt on see tasutud. Lisaks on tehtud kreeditarve, mis on sisuliselt tühistanud

tasumiskohustuse K OÜ-l.

62. G.M on kohtus öelnud, et V.I andis suuniseid, kellele arveid esitada, mis teenust arvele

kirjutada, kuid G.M ei ole öelnud, et V.I oleks käskinud tal arvetele märkida, et need on

tasutud, kui need tegelikult ei olnud tasutud. Lisaks jääb kohtule arusaamatuks, miks tehti

kreeditarve, kui arve kohaselt oli see arve tasutud. Kuigi arvete esitamine ja tasumine ei lükka

ümber eelpool kohtu poolt tehtud järeldust, et V.I ei andnud käsku ebaseaduslikuks raieks,

näitavad L. L poolt esitatud arved ja tema ütlused, et ka arvete tasumise osas on segadus.

KESKKONNAKAHJU

63. Süüdistuses leitakse, et V.I tekitas ebaseadusliku raietegevusega XXX kinnistul, XXX

linnas keskkonnakahju kokku 16 056,60 eurot. Kuna kohus ei tuvastanud, et V.I pani toime

talle süüdistuses ette heidetud ebaseadusliku raietegevuse, ei ole võimalik ebaseadusliku raie

tagajärjel tekkinud keskkonnakahju põhjuslikus seoses V.I tegevusega ja seetõttu kohus ei

kontrolli selles kriminaalasjas võimalikku keskkonnakahju tekkimist ja kahju suurust.

KOKKUVÕTE

64. Kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et V.I oleks toime

pannud süüdistuses kirjeldatud KarS 357 objektiivse koosseisu täitmiseks nõutava teo.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus V.I süüdistuses KarS § 357 lg 1 järgi õigeks.

65. TÕKENDIT V.I suhtes kohaldatud ei ole.

TSIVIILHAGI

66. Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu on esitanud V.I vastu tsiviilhagi keskkonnale

tekitatud kahju summas 16 056,60 euro hüvitamise nõudes (tlk 6-8 I kd). Kohus mõistab V.I

talle esitatud süüdistuses KarS 357 lg 1 järgi õigeks. KrMS § 310 lg 2 kohaselt kui kohus

teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt

jätab kohus läbi vaatamata kannatanu Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) tsiviilhagi V.I

vastu keskkonnale tekitatud kahju summas 16 056,60 euro hüvitamise nõudes.

67. ASITÕENDID puuduvad.

MENETLUSKULUD

68. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud

kaitsjale advokaadile Janek Valdma V.I kaitsmise eest makstud põhjendatud tasu 1182,18

eurot (tlk 14-16 II kd). KrMS § 181 lg 1 alusel jätab kohus V.I määratud kaitsja tasu riigi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

Kohtunik