1-25-446/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

23. aprill 2025. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-446

Kohtunik

Sekretär

Marju Persidskaja

Merili Riga

Kriminaalasi

Jüri Aia süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Süüdistatav

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Maarja-Liisa Kõiv

Jüri Aia, isikukood: 38807176517; XXX; emakeel:

XXX; elukoht: XXX; hetkel asub vahistatuna Tartu

vanglas; XXX; töökoht: XXX; kriminaalkorras

karistatud, viimati Tartu Maakohtu 05.04.2023. a

otsusega nr 1-23-1975 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja KarS

§ 120 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 1

aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja

kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta, 9 kuud ja

28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel kuulus

kohesele ärakandmisele 3 kuud vangistust ning 1

aastat, 6 kuud ja 28 päeva vangistust määrati tingimisi

täitmisele mitte pöörata 2-aastase katseajaga.

Kahtlustatavana kinni peetud 03.-04.10.2024. Uuesti

kahtlustatavana kinni peetud 12.11.2024. Tõkend –

vahistamine.

Marko Paabumets

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 309 lg-st 3, §-dest 311-

313, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Jüri Aia KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista

2 aastat ja 2 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 03.-04.10.2024, s.o 2 päeva

karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 2 aastat, 1 kuu ja 28 päeva

vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 05.04.2023. a

otsusega nr 1-23-1975 mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 aasta, 6 kuu ja 28 päeva

vangistuse võrra ning mõista Jüri Aiale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3

aastat, 8 kuud ja 26 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, lugedes 3 aasta, 8 kuu ja

26 päeva vangistuse kandmist Jüri Aia kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates

12.11.2024.

Jüri Aia suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata ning tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

2. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista

Jüri Aialt välja menetluskuluna kaitsjatasu kokku 1776,32 eurot ja sundraha 1329

eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 3105,32 eurot tuleb tasuda 30 päeva

jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS

või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV

Pank AS, märkides ära viitenumbri 99925700012439 ning selgituse “Jüri Aia, otsus

nr 1-25-446, menetluskulud“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. Kannatanu K. A. (ik. XXX, XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda

teavitamiseks Jüri Aia vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Jüri Aiat (Aia) süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 16.07.2020 Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-20-4187 karistatud KarS § 120 lg 1 ja §

121 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuritegude eest ja 05.04.2023 Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kohtuotsusega nr 1-23-1975 karistatud KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 2,

3 järgi toimepandud kuritegude eest ning millised karistused on kehtivad

- 02.10.2024 kella 23.05 paiku Põlva maakonnas XXX köögis haaras XXX K. A. tugevalt

käest kinni. Seejärel kui XXX K. A. ütles, et tal on valus, haaras Jüri Aia kannatanul

kõrist kinni ja lükkas kannatanu jõuliselt tugitooli ning hoidis tugevalt kõrist kinni ja

pigistas. Misjärel K. A. õnnestus Jüri Aia eemale lükata, kuid siis haaras Jüri Aia uuesti K.

A. kõrist kinni ja kägistas. K. A. õnnestus Jüri Aia jalaga eemale tõugata, kuid kohe

haaras Jüri Aia uuesti K. A. kõrist ning kägistas nii tugevalt, et kannatanu ei saanud

hingata. Seejärel tõukas Jüri Aia tugitoolis istuva K. A. koos tugitooliga pikali ning

lohistas K. A. jalast kinni hoides mööda põrandat välisukse juurde. Oma tegevusega

tekitas Jüri Aia XXX K. A. füüsilist valu, hingamisraskuse, punetuse kaela piirkonda ning

valulikkuse vasaku puusa piirkonda;

- 05.11.2024 kella 23.30 paiku Põlva maakonnas XXX teise korruse magamistoas, XXX

juuresolekul, haaras kätega XXX K. A. kõrist kinni ja pigistas tugevalt. Seejärel läks K.

A. koos XXX alumisele korrusele ning Jüri Aia järgnes talle. Misjärel Jüri Aia käskis K.

A. istuda tugitooli ning ühel hetkel haaras Jüri Aia K. A. kõrist ja pigistas tugevalt. Oma

tegevusega tekitas Jüri Aia XXX K. A. füüsilist valu, hingamisraskuse ja punetuse kaela

piirkonda.

Sellega pani Jüri Aia toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava väärkohtlemise lähisuhtes ja mis

on toime pandud korduvalt.

2. Prokurör asus kohtuvaidluses seisukohale, et süüdistus on tõendatud. Ta palus J.

Aia süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ja karistada teda 2 aasta ja 2-kuulise

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuse 2 päeva karistusaja hulka ja

mõista karistuseks 2 aastat, 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 05.04.2023. a otsusega mõistetud kandmata

karistusega, karistades J. Aiat liitkaristusega 3 aastat, 8 kuud ja 26 päeva vangistust

algusega 12.11.2024. Menetluskulud jätta J. Aia kanda.

3. Süüdistatavale oli süüdistus arusaadav, kuid ta ei tunnistanud end süüdi. Ta pole

inkrimineeritavaid tegusid toime pannud.

4. Kaitsja palus J. Aia õigeks mõista, kuna kogutud tõendid ei kinnita tema süüd.

Kannatanu K. A. tehtud salvestiste puhul võib olla tegemist tõendite kunstliku loomisega

– teab, et salvestab ja manipuleerib olukorda, aitab tõendi saamisele kaasa.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus hindab J. Aiale KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi esitatud süüdistuse

põhjendatust (I), mõistab talle seejärel karistuse (II) ja otsustab menetluskulude

hüvitamise (III). Viimaseks võtab kohus seisukoha asitõendite ja kannatanu teavitamise

osas (IV).

I

6. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest,

samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on pandud toime lähi- või

sõltuvussuhtes ning korduvalt.

7. Siinkohal märgib kohus sissejuhatavalt, et kuigi nii süüdistatav kui ka kannatanu

K. A. on ütlustes käsitlenud elukoha ehitamise ja rahaliste vahenditega seonduvat,

kinnitades, et neil tekkivad rahaliste suhete pinnalt erimeelsused-konfliktid, ei pea kohus

vajalikuks nende võimalikke omandi- ega rahasuhteid käesolevas otsuses põhjalikumalt

käsitleda. See ei ole kohtu hinnangu vajalik, kuivõrd rahaliste suhete pinnalt tekkinud

konflikti käigus teise isiku suhtes vägivalla rakendamine, kui teine isik ei ole vägivalla

tarvitajat kuidagi eelnevalt rünnanud, ei ole ei õigusvastasust ega süüd välistavaks

asjaoluks.

02.10.2024 episood

8. Süüdistatava ütluste kohaselt oli neil K. 02.10.2024 füüsiline kontakt, mitte

kägistamine. Füüsiline kontakt tähendab, et oled inimese vastas või puudutad teda käega.

Oleks ta K. kägistanud, oleks sinikad või vigastused. Samuti, kuidas saab inimest mööda

maad lohistada, ilma et pole ühtegi marrastust ega vigastust. Arstitõendis on, et vasak

puus on valus, aga videos hoiab K. XXX täpselt sellel jalal ja ei midagi. Punast enda

kaelale teha on väga lihtne. Seda tooli on füüsiliselt võimatu ümber lükata, kuna ta läheb

siis vastu akent. K. lahkus kodust ja tema jäi XXX – vaatasid multikaid, jäid magama.

9. Kohtu hinnangul, kuigi J. Aia on eitanud kannatanu K. A. kehalist väärkohtlemist

02.10.2024, on süüdistatava selline positsioon lükatud ümber teiste kohtu käsutuses

olevate tõendite kogumiga. See kogum ei kinnita J. Aia selgitatut, et ta nimetatud

kuupäeval vaid oli K. vastas, puudutas teda käega. Vastupidi, see kinnitab K. A.

väärkohtlemist J. Aia poolt.

10. Nii kirjeldas kannatanu, kuidas käis Põlvas ja jõudis 02.10.2024 kella 23.30 paiku

tagasi koju XXX Põlvamaal ja hakkas asju kokku panema. Ühel hetkel võttis Jüri tal käest

kinni, et ta teda kuulaks. Ta ütles, et Jüri teeb talle haiget ja laseks lahti. Jüri ütles, et pole

veel haiget tegema hakanud. Jüri lükkas ta tugitooli, kägistas teda. Siis läks Jüri XXX

juurde, kuid tuli tagasi ning lükkas tugitooli pikali. Ta oli tugitooliga pikali ja siis lohistas

Jüri ta jalgupidi ukseni. Tal oli aasta varem vahetatud puusaliiges ja Jüri ei huvita, kuidas

end tunneb. Kui Jüri ta lahti lasi, jooksis ta minema ja sõitis Põlvasse. Ta läks Vabriku

tänaval seal olnud politsei juurde ning peale seda koos politseiga koju. Jüri ning K.

magasid diivanil. Jüri võeti kaasa, tema käitumine oli sel ajal agressiivne. Jüri tegevusest

oli tal kaela piirkond valus, punetav, nädal aega oli raske neelatada. Ta käis perearsti

juures. Kurgu- või kaelavalu ning neelamisraskus ei võinud olla tingitud muust, kui Jüri

tegevusest.

11. Kannatanu ütlustega, et ta pöördus 02.10.2024 sündmuse raames politseipatrulli

poole abi saamiseks ja et politsei viis J. Aia nende kodust XXX kaasa, on kooskõlas

tunnistaja A. A. ütlused ning ka 31.10.2024. a teabesalvestise vaatlusprotokollist ja selle

aluseks olevatelt vormikaamera P25177 salvestistelt nähtuv. Tunnistaja ütlustest tuleneb

kokkuvõtvalt, et K. A. pöördus 02.10.2024 kella 23.40 paiku Põlvas Vabriku tänaval

politseipatrulli poole murega, et mees on agressiivne ja XXX üksinda kodus. Tunnistaja

nägi K. A. kaela piirkonnas ka vigastusi, selliseid punaseid jälgi. Politsei läks XXX, kus

viibis J. Aia koos XXX ning J. Aia oli agressiivne ja tema suhtes tuli kohaldada sundi,

toimetada ta kainenema. Vaatlusprotokollist ja vormikaamera salvestiselt nähtuvalt oli J.

Aia politseiametnike XXX saabumisel eramus koos XXX ning J. Aia oli

politseiametnikega suheldes agressiivselt meelestatud, mistõttu kasutati tema suhtes sundi

ja toimetati ta politseisõidukisse. Videofaililt P25177 [03.10.2024 01_46_32] on näha

kannatanut K. A. selgitamas, kuidas J. Aia teda kägistas ning et kannatanul on rääkides

raske neelata. Viimast kinnitab K. A. salvestisel ka ise, viidates kaela piirkonna

valulikkusele.

12. Lisaks juba käsitletule, mis võimaldab jaatada kannatanul 02.10.2024 sündmuse

järgselt kaela piirkonnas vigastuste, s.o punakate jälgede olemasolu, on kannatanu poolt

endast sündmuse järgselt tehtud fotodelt selgelt näha tema kaela piirkonnas punakate

laikude olemasolu. Lisaks on perearst A. M. sedastanud 03.10.2024 K. A. valu vasakus

puusas ning kaela liikuvuse piiratuse valu tõttu.

13. Kannatanul esinevate vigastustega seonduvalt peab kohus siinkohal vajalikuks

märkida, et kohtu hinnangul ei ole põhjendatud omistada ülemäärast tähtsust sellele, et

03.10.2024 koostatud lähisuhtevägivalla infolehes on märgitud, et 02.10.2024 sündmuse

tagajärjena kannatanul tervisekahjustus puudub. Seda ei pea kohus põhjendatuks, kuivõrd

tegemist ei ole meditsiinidokumendiga, kus meditsiinitöötaja oleks tuvastatud vigastused

fikseerinud, ning samuti, kuivõrd selle koostanud A. A. selgitas istungil, et tegemist on

dokumendiga, mille täitmisel tuleb valida valikvastuste hulgast. Lisaks ei ole see

põhjendatud ka seetõttu, et nii kannatanu kui ka tunnistaja A. A. ütluste ning kahes

eelmises punktis käsitletu pinnalt ei ole kohtul kahtlust, et kannatanul 02.10.2024

sündmuse järgselt vigastused esinesid.

14. Lisanduvalt eelnevale selgitas kannatanu kohtuistungil ütlusi andes, et ta on teinud

iga kord lindistusi, kui Jüri on olnud agressiivne – ta tunneb Jüri agressiooni ära. Ta on

salvestanud kellaga, kuna Jüri kontrollib telefoni puhul salvestamist. Sellised salvestised

on kohtu käsutuses ka 02.10.2024 ja 05.11.2024 sündmuste kohta. 02.10.2024 sündmuse

raames tehtud lindistust on vaadeldud 31.10.2024. a teabesalvestise vaatlusprotokollis.

Helisalvestiselt 2024-10-02T201212Z on kuulda mehe ja naise hääli ning kuidas nende

suhtluse käigus palub naishääl korduvalt endale mitte haiget teha. On kuulda rüselemist ja

naishääle palumist lõpetada, talle mitte haiget teha ja teda mitte kägistada. Seejärel on

kuulda taaskord rüselemist ja naise palumist, et mees ei teeks. Edasi on kuulda mehe

karjumist ja käsku istuda tooli tagasi. Seejärel on kuulda korisevat häält ja meesterahvast

ütlemas, et naine istuks ja keeldu toolilt tõusta ning XXX ütlust, et XXX kukkus.

Salvestise edenedes on kuulda taaskord naise palumist, et mees ei teeks ja on kuulda

rüselust ja naise küsimust, miks mees nii teeb. Edasi on taaskord kuulda krabinaid, korinat

ning rüselust ja naise palumist talle mitte haiget teha ning naise kõvemahäälset palumist

mitte teha.

15. Eelnevas punktis käsitletud kannatanu tehtud helisalvestisi kuulati kohtuliku

uurimise käigus kohtuistungil ning kohus kuulas neid täiendavalt ka nõupidamistoas otsus

tehes. Kohtu hinnangul ei võimalda helisalvestistelt kuuldu, s.o ka 02.10.2024 sündmuse

raames tehtud salvestiselt, asuda seisukohale, et sellele oleks salvestatud kannatanu

poolne n-ö näitemäng – kannatanu lihtsalt karjub ja palub endale mitte haiget teha, kuigi J.

Aia tema suhtes tegelikult vägivalda ei rakenda. Kohtu hinnangul on helisalvestisi

kuulates selge, et nendele on salvestatud J. Aia poolne kannatanu K. A. kehaline

väärkohtlemine, kinnitades seega kannatanu ütluste usaldusväärsust. Nii on 02.10.2024

salvestiselt kuulda lisaks rüselemisele kannatanu n-ö korisemist ning raskendatult

rääkimist ning viimasega seonduvalt on kohtu hinnangul salvestist kuulates võimalik

kahtlusteta väita, et kannatanu rääkimine on raskendatud, kuna J. Aia kägistab teda

parasjagu, mis omakorda põhjustab nii õhupuudust kui ka kõri liikuvuse piiratust. Ühtlasi

on 02.10.2024 salvestiselt kuuluda J. Aia öeldut, et võib tahtmise korral tugitooli püsti

tõsta. Viimane võimaldab järeldada, et tugitool ei ole enam tavapärases asendis ehk püsti,

vaid on maas.

05.11.2024 episood

16. Süüdistatav enda sõnul 05.11.2024 K. kõrist kinni ei haaranud ega pigistanud.

Diivanil võis olla vahetu füüsiline kontakt – ta puutus natukene K. käega. Siis tehtigi seda

näitemängu, et on hull paanika ja surmahirm. K. jälle salvestas ja seal väga lihtne luua

kuvandit, et olen ohus. Kägistamist polnud. Kui oleks kägistanud, oleks ka arstile midagi

ette näidata.

17. Ka 05.11.2024 episoodi puhul on kohus seisukohal, hoolimata J. Aia eitavatest

ütlustest, et kohtu käsutuses olevad tõendid kinnitavad kogumis, et J. Aia rakendas

nimetatud kuupäeval kannatanu suhtes süüdistuses kirjeldatud vägivalda.

18. Kannatanu sõnul võis see olla 05.11.2024 kella 23 ajal ja ta oli XXX ülakorrusel.

Ta oli voodis pikali, XXX kaisus, ning alguses oli Jüri rusikaliigutus ja siis Jüri kägistas

teda. Nad tulid XXX alla korrusele ja ta pani XXX diivanile. Edasi käskis Jüri tal tugitooli

istuda, et ta oleks rahulik, räägiks asjad läbi. Siis Jüri kägistas teda uuesti – pani talle käed

ümber kaela ja surus. XXX vaatas sel ajal diivanil mutikaid ja hakkas nutma. Pärast seda

sündmust oli tal kaelavalu ja ta tegi endast pildid samal õhtul. Tal oli kägistamise

tagajärjel kaelal punetus. Tema ei põhjustanud seda tüli. Ta ei kutsunud politseid, sest Jüri

läks minema. Seejuures kinnitavad kannatanu viidatud vigastuste olemasolu kohtu

käsutuses olevad fotod – kannatanu tehtud fotodelt on tema kaelal näha punakad jäljed.

19. Nagu kohus eelnevalt märkis, salvestas kannatanu 05.11.2024 toimunut enda

kellaga. Neid salvestisi kuulati kohtuliku uurimise käigus ja kohus tegi seda täiendavalt ka

nõupidamistoas. 05.11.2024 sündmuse raames tehtud salvestisi vaadeldi ka 13.11.2024. a

teabesalvestise vaatlusprotokollis. Kohus märgib juba siinkohal, et jääb ka 05.11.2024

salvestiste osas varasemalt toodud seisukohale, et neid kuulates ei ole võimalik asuda

seisukohale, et neile oleks salvestatud kannatanu n-ö näitemäng, s.o et kannatanu üritab

jätta muljet, et teda rünnatakse J. Aia poolt, kuigi tegelikkuses J. Aia kannatanu suhtes

vägivalda ei kasutanud. Salvestisi kuulates ei jää kohtule kahtlust, et sellele on salvestatud

J. Aia poolt kannatanu korduv kägistamine. Ehk siis kinnitab salvestistelt kuuldu

kannatanu ütluste usaldusväärsust.

20. Nii on salvestiselt Recording 472 kokkuvõtlikult kuulda (29. minutist alates)

naishäält küsimas, kas sa oled segi läinud ja meest vastamas, et ei ole. Siis on kuulda

rüselemist ja naist ütlemas, et teda ei kägistataks. Mees eitab seda ja naine palub tal

lahkuda. Mees palub avaldust mitte teha ning naine palub end lahti lasta. Siis on kuulda

XXX nutmist. Salvestise Recording 473 alguses teeb mees etteheiteid naise vägivaldsuse

kohta ja on kuulda, kuidas naine palub enda käest lahti lasta ja mehel kaugemale minna.

Siis on kuulda korinat ning naise palumist, et mees teda ei kägistaks ning nii ei teeks.

Naine hakkab nutma ja paluma, et mees teda ei puutuks. Taustal on kuulda XXX nuttu.

21. Arvestades nii 02.10. kui ka 05.11.2024 episoodis käsitletud tõendeid, on kohus

kokkuvõtlikult seisukohal, et kuigi on arusaadav, et nii kaitsja kui ka J. Aia üritavad kohut

kannatanu usaldusväärsuses kahtlema panna, selleks tegelikult põhjendatud alust ei ole.

Ütluste usaldusväärsuse kontrollimine toimub ristküsitluse käigus läbi isiku poolt

varasemalt antud ütluste avaldamise ja Riigikohus on andnud selleks mitmeid suuniseid

(vt nt Riigikohtu 28.01.2022. a otsus nr 1-20-9406, p 13 koos viidatud praktikaga).

Käesolevas asjas kaitsja ega süüdistatav kannatanu K. A. varasemate ütluste avaldamist

kohtulikul uurimisel, et kontrollida tema ütluste usaldusväärsust, vajalikuks ei pidanud.

Seda ei pidanud vajalikuks ka riiklik süüdistaja. Seega tuleb asuda seisukohale, et

kannatanu on 02.10. ja 05.11.2024 toimunut kirjeldanud kohtueelses menetluses

samamoodi, nagu kohtulikul uurimisel. Kaitsja ja süüdistatava põhiteesiga, et kannatanu

on helisalvestistel teinud n-ö näitemängu, kohus aga eelnevalt ei nõustunud, kuivõrd kohtu

hinnangul ei viita helisalvestisi kuulates miski sellele, et kannatanu lihtsalt karjub, paludes

end mitte kägistada ja endale mitte haiget teha, kuigi J. Aia tegelikult talle midagi ei teegi.

Vastupidi, lisanduvalt juba märgitule viitab kohus siinkohal sellele, et helisalvestisi

kuulates on nendelt kuulda esialgu XXX majapidamise igapäevane elu, s.o XXX

toimetamine jmt, ning seejärel kannatanu ja J. Aia omavaheline suhtlus, mis kasvab ühel

hetkel tõendikogumi alusel üle J. Aia poolseks K. A. kehaliseks väärkohtlemiseks. Kohus

leiab, et kui kannatanu K. A. oleks tõepoolest tegelenud J. Aiat süüstava tõendi kunstliku

loomisega, oleks igati loogiline, et ta vajutab oma kella salvestama just sel hetkel, kui J.

Aia on, alludes tema provokatsioonile, asunud tema suhtes vägivalda tarvitama. Seda

kannatanu aga ilmselgelt teinud ei ole. Selguse huvides märgib kohus siinkohal sedagi, et

kohtu hinnangul ei ole helisalvestistelt tuvastatav kannatanu provotseeriv käitumine J. Aia

suhtes või siis K. A. vägivaldsus J. Aia suhtes, millele viimane oleks pidanud vägivaldselt

reageerima.

22. Eelnevalt käsitletud tõendite kogumile tuginevalt loeb kohus tõendatuks, et J. Aia

väärkohtles XXX 02.10.2024 ja 05.11.2024 süüdistuses toodud kellaajal ja viisil XXX K.

A.. 02.10.2024 kägistas ta K. A. korduvalt, s.h kägistades teda ka pärast tema lükkamist

tugitooli. Ühel hetkel lükkas J. Aia kannatanu koos tugitooliga pikali ning seejärel lohistas

K. A. jalast kinni hoides ukseni. 05.11.2024 kägistas J. Aia kannatanu K. A. XXX

juuresolekul esialgu XXX ülemise korruse magamistoas ning seejärel, pärast kannatanu

liikumist koos XXX alumisele korrusele, kägistas ta tugitoolis istuvat K. A. uuesti. Oma

tegevusega põhjustas ta mõlemas episoodis K. A. valu kõrval hingamisraskuse ja punetuse

kaela piirkonnas ning 02.10.2024 episoodis ka vasaku puusa piirkonna valulikkuse.

Viimased kaks on hinnatavad tervisekahjustustena1. J. Aia ja K. A. ütlustest nähtuvalt

XXX ning K. A. ütluste kohaselt on nad XXX. Vaidlusalune pole seegi, et süüdistuses

toodud ajal elati ühises majapidamises XXX. Ehk siis sidus K. ja J. Aiat süüdistuses

toodud ajal lähisuhe. Seda ei ole ka asjas kahtluse alla seatud. Lisaks sellele, et kohus

luges tõendatuks J. Aia poolt K. A. väärkohtlemise 02.10. ja 05.11.2024, oli J. Aial

süüdistuses toodud ajal ja on ka käesolevalt kehtiv kriminaalkaristus KarS § 121 järgi (teo

ajal kehtiv nii Tartu Maakohtu 16.07.2020. a otsuse nr 1-20-4187 kui ka 05.04.2023. a

otsuse nr 1-23-1975 järgi, praegusel ajal viimase järgi). Seega realiseeris J. Aia oma

tegevusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 objektiivse koosseisu.

23. Subjektiivsest küljest on koosseis täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt

kaudse tahtlusega.2 Kohtu hinnangul pani J. Aia süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega

KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul

ei saa olla kahtlust, et XXX K. A. korduvalt kägistamisel ning ka jalast vedamisel pidi J.

Aia saama aru, et ta tekitab oma tegevusega kannatanule nii valu kui ka võib tekitada

tervisekahjustusi. Seda enam, et selliste järelmite saabumine on arusaadav ka igale nn

keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

24. Kohus ei tuvastanud J. Aiale etteheidetu puhul õigusvastasust ega süüd välistavaid

asjaolusid. Seega tuleb teda toimepandu eest karistada.

1 Vabariigi Valitsuse 13.08.2022. a määruse nr 266 § 1 lg 2 kohaselt on tervisekahjustus määruse mõttes organismi

elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu

patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel.

2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6

II

25. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121

lg 2 p 2, 3 sanktsiooniks on rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

26. Hinnates J. Aia süü suurust võtab kohus arvesse, et J. Aia väärkohtles enda XXX

küllaltki lühikese ajavahemiku jooksul kahel korral. Seejuures kägistas J. Aia mõlemas

talle etteheidetavas episoodis kannatanut korduvalt, takistades kannatanu hingamist, kui

ka tõukas esimeses episoodis kannatanu tugitooli, lükates seejärel selle koos kannatanuga

pikali ning asudes kannatanut jalast kinni hoides lohistama. Teises episoodis viibis

vägivalla tarvitamise juures ka J. Aia ja kannatanu XXX. Füüsilise valu tekitamise kõrval

põhjustas J. Aia kannatanule oma tegevusega nii hingamisraskuse, punetuse kaela

piirkonnas kui ka esimeses episoodis (02.10.2024) valulikkuse vasaku puusa piirkonnas.

Kohus ei ole tuvastanud, kuulates ka kannatanu poolt menetlejale edastatud helisalvestisi,

et kannatanu oleks kuidagi J. Aia poolse vägivalla kasutamiseks põhjust andnud, seda

kuidagi n-ö esile kutsunud. Kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid

KarS § 57 mõttes. Prokuröriga nõustuvalt leiab kohus, et asjas esineb karistust raskendav

asjaolu KarS § 58 p 13 mõttes, kuivõrd teises episoodis on tuvastatav, et J. Aia vägivalla

tarvitamise juures viibis ka J. ja K. A. XXX. Eeltoodud asjaoludel hindab kohus J. Aia süü

keskmiseks.

27. Karistusregistri teatise ja kohtu käsutuses olevate kohtuotsuste väljatrükkide

kohaselt on J. Aial kehtiv väärteokaristus, mis ei ole seotud vägivaldse käitumisega,

samuti on teda kriminaalkorras karistatud kahel korral. Samas on talle Tartu Maakohtu

16.07.2020. a otsusega nr 1-20-4187 KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi mõistetud

karistus käesoleva otsuse tegemise ajaks kustunud KarRS § 24 lg 1 p 6 alusel, kuivõrd

tema katseaeg sai läbi 16.01.2022, millest möödus käesoleva aasta jaanuaris 3 aastat.

Seega on J. Aia kehtivaks karistuseks Tartu Maakohtu 05.04.2023. a otsusega nr 1-23-

1975 mõistetud karistus. Selle otsusega karistati teda kehalise väärkohtlemise (KarS § 121

lg 2 p 2, 3 järgi) ja ähvardamise (KarS § 120 lg 1) eest ning talle mõisteti liitkaristuseks 1

aasta ja 10 kuud vangistust. Sellest karistusest arvati maha eelvangistuse 2 päeva ja kanda

jäi 1 aasta, 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus pidas võimalikuks J. Aia suuremas osas

sellest karistusest tingimisi vabastada KarS § 74 lg-te 1-3 alusel, määrates, et tal tuleb

koheselt ära kanda 3 kuud vangistust ja ülejäänud karistust ei pöörata tingimisi täitmisele

2-aastase katseajaga. Lisaks määrati talle KarS § 75 lg 4 alusel lisakohustus. Kohtu

hinnangul näitab käesolev kriminaalasi, et J. Aia ei ole varasemast õigeid järeldusi teinud

ega seaduskuulekale teele asunud. Vastupidi, ta on jätkanud, hoolimata ka viimasest

05.04.2023. a otsusega mõistetud karistusest ja lühiajalisest vangistuse kandmisest,

vägivaldset käitumist, mis on taaskord ta kohtu ette toonud. Seejuures nähtub, et sel korral

pani ta oma XXX K. A., kelle suhtes toime pandud kuritegude eest karistati teda ka

05.04.2023. a otsusega, kehalise väärkohtlemise toime, olles eelnimetatud otsuse alusel

katseajal, s.o kriminaalhooldusel. Arvestades, et ei lühiajaline vangistuse kandmine ega ka

kriminaalhooldusel olemine ei ole J. Aiat oma käitumist muutma ja seaduskuulekas olema

pannud, ei ole kohtu hinnangul võimalik teda toimepandu eest karistada muu karistuse kui

reaalse vangistusega. Nimelt puudub teadaolevatele andmetele tuginevalt igasugune alus

väitmaks, et karistades J. Aiat (kasvõi osaliselt) tingimisi vangistusega, paneks see teda

edaspidi suure tõenäosusega õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.

28. Eeltoodu alusel kogumis ja arvestades J. Aia süü suurust, mõistab kohus talle KarS

§ 121 lg 2 p 2, 3 järgi karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Sellest karistusest tuleb

KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.-

04.10.2024, misjärel jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aasta, 1 kuu ja 28 päeva

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb seda karistust suurendada Tartu Maakohtu

05.04.2023. a otsusega nr 1-23-1975 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta, 6 kuu

ja 28 päeva vangistuse võrra, mõistes J. Aiale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3

aastat, 8 kuud ja 26 päeva vangistust, mille kandmise algust tuleb KarS § 68 lg 1 alusel

arvata tema kinnipidamisest, s.o alates 12.11.2024. J. Aia tõkend vahistamine tuleb jätta

kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

III

29. Süüdistatava määratud korras kaitsja esitas kohtumenetluses tasutaotluse summas

1239,52 eurot. Kohus leiab, et kuigi kaitsja tasutaotlus on esitatud summas põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele, tuleb kaitsjale makstavat tasu suurendada. Nimelt nähtub

tasutaotlusest, et kaitsja on 07.04.2025 kohtuistungil osalemise eest soovinud tasu 60

minuti ulatuses (kell 13-14), s.o summas 72 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtuistungi

protokollist selguvalt algas istung kell 13.11 ja lõppes 14.36. Seega kestis kohtuistung 36

minutit kauem, kui on märgitud kaitsja tasutaotluses. Vastavalt advokaadile riigi õigusabi

tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1 lg-s 1 ja § 6 lg-s 3 sätestatule tuleb seega

kaitsjale maksta selle 36 minuti eest täiendavat tasu 44 eurot, millele lisandub käibemaks

(36x36/30=43,20 ja järgmise täiseuroni ümardatuna on see 44 eurot). Seega on määratud

kaitsja tasu kohtumenetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kokku 1293,20 eurot (koos

käibemaksuga).

30. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks ka määratud kaitsjale kohtueelses

menetluses makstud kokku 483,12 eurot. Eelnimetatud summadele lisandub KrMS § 175

lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev

sundraha 1329 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega

on menetluskulud kokku 3105,32 eurot.

31. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Süüdistatav ega tema kaitsja ei taotlenud kohtult väljamõistetava

menetluskulude summa vähendamist ega ka väljamõistetava summa ajatamist, ositi

tasumist. Kohtu käsutuses ei ole samuti andmeid, mis võiksid tingida menetluskuludest

osa riigi kanda jätmise. Lisaks, arvestades menetluskulude ositi tasumise võimaldamise

taotluse puudumist, ei ole kohtul kohustust nimetatul pikemalt peatuda3. Kohus märgib

siiski, et kohtul puuduvad ka andmed, mis õigustaksid ositi tasumise võimaldamist.

Seejuures ei pea kohus seda põhjendatuks ka seetõttu, et osamaksete tegemine võib J. Aial

vangistuses raskendatud olla. Seega mõistab kohus J. Aialt menetluskuluna välja

kaitsjatasu kokku 1776,32 eurot ja sundraha 1329 eurot ning tal tuleb need menetluskulud

tasuda ära tavapärases korras, s.o 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

IV

32. Kohtule esitati kaks DVD plaati, mis asuvad pakendites nr 1 ja 2. Esimesele

plaadile on salvestatud politsei vormikaamera videosalvestised 3. novembrist 2024 ja K.

A. edastatud helifail ning teisele K. A. poolt 05.11.2024 salvestatud helifailid. Tulenevalt

3 Riigikohtu 30.03.2017. a otsus nr 3-1-1-7-17, p 8

Riigikohtu praktikast4, on antud salvestised KrMS § 1601

lg 2 alusel niikuinii

kohtutoimiku osaks ja nende kriminaalasja materjalide jätmine ei eelda seetõttu kohtult

eraldi otsustust. Seda enam, et antud salvestise näol ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1

nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või

tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud

objektiga. Seega ei tee kohus käesoleva otsuse resolutiivossa eraldi märget, et nimetatud

DVD plaadid neile salvestatuga tuleb jätta kriminaalasja juurde.

33. KrMS § 38 lg 5 p-de 1, 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada

teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda

vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju

kahtlustatavale ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest

vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära

hoida ohu kannatanule.

34. Kannatanu avaldas kohtuistungil, et soovib KrMS § 38 lg 5 p-des 1, 2 sätestatud

teavet saada. Teda võib teavitada telefoni teel, helistades XXX, või e-posti aadressil XXX.

Kohus tegi kindlaks, et J. Aiale esitatud süüdistus K. A. kehalises väärkohtlemises on

tõendatud ja seega on kannatanul õigus saada taotletud teavet ning tema teavitamissoovid

tuleb kajastada kohtuotsuse resolutiivosas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik

4 Riigikohtu 20.06.2022. a otsus nr 1-20-6745, p 77 koos viidatud praktikaga