Legislator Case Law & Legislation
2-24-17519/4 AI generated

2-24-17519/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-17519/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-24-17519/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17519

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K. S. vastu võla nõudes

Hagihind

652,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479; asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post:

XXX)

Kostja: K. S. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt K. S. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus

359,18 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised

178,14 eurot.

3. Mõista kostjalt K. S. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivised alates

20.11.2024 kuni põhinõude summas 359,18 eurot täitmiseni lepingujärgses määras

0,065% päevas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud K. S.-i kanda.

6. Mõista kostjalt K. S. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja tsiviilasja

menetluskulud: riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulu summas 60 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.11.2024 Harju Maakohtule hagi K. S. vastu võla

nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 22.11.2024. Aktiva Finance Group OÜ esitatud

hagiavalduse kohaselt sõlmisid K. S. (kostja) ja E AS 4.12.2020 liitumislepingu

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. 24.10.2021 sõlmiti osamaksetega vara

müügileping seadme Samsung Galaxy A52s ostmiseks, mille osamaksete summa kokku

on 399,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 16,625

2

eurot. Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 4.11.2020 Mobiil-ID leping. E

AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste

kasutamise eest. Kostja kasutas E AS teenuseid nende eest tasumata. E AS on kostjaga

sõlmitud lepingud üles öelnud 27.09.2022 .a. Kostja võlgnevuse põhisumma on 359,18

eurot (arvete maksekuupäevad 18.06.2022, 18.07.2022, 18.08.2022, 18.09.2022,

18.10.2022). E AS loovutas 1.03.2024 kostja vastase nõude OÜle Aktiva Finance Group

OÜ koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

3. Harju Maakohtu 22.11.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

5. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1 ja 5

alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 05.04.2025.

Vastamise tähtaeg saabus 21.04.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

6. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulud

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

10. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud

menetluskuluna riigilõivu 175 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 338 eurot. Kohus

leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele

osaliselt. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi

kuulus kuni 750 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 175 eurot. Tasutud riigilõiv 175

eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

3

11. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 338 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks

169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse

eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui

lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning

esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks

120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest

makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele.

Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja

enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.

12. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude

suurust, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 30 minuti ulatuses. Järelikult

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 60 eurot (0,5h*120eur/h). Kohus arvestab

seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning

hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses.

Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud põhjendatud õigusabikuluks 50 eurot (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).

13. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 235 eurot (175+60).

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

15. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik

4