1-11-10417/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. novembril 2011. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-11-10417 Kohtunik Peet Teidearu Kriminaalasi Kristiina Tuulberg süüdistuses KarS § 275 järgi käskmenetluses Süüdistatav Kristiina Tuulberg isikukood: 47201232719; elukoht: XXXXX XX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Kristiina Tuulberg KarS § 275 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus kuuskümmend viis (65) päevamäära, s.o kakssada kaheksa (208) eurot riigituludesse.

Kristiina Tuulbergi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõend – CD-plaat videosalvestisega 21. augustist 2010. a – jätta kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 alusel välja mõista Kristiina Tuulbergilt riigituludesse sundraha nelisada seitseteist (417) eurot 02 senti ja kaitsjatasu kolmkümmend kaheksa (38) eurot 35 senti.

Määrata, et Kristiina Tuulbergil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust nelja (4) kuu jooksul.

Rahaline karistus tuleb tasuda ühe (1) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 4100065035.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

Kristiina Tuulbergi süüdistatakse selles, et tema solvas 21. augustil 2010. a kella 01.46 – 02.48 vahel Tartus, Raja 31 TÜ Kliinikumi ruumides oma ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri politseiametnikke R.K. ja A.R., sõimates neid korduvalt ebatsensuursete sõnadega. Sellega pani Kristiina Tuulberg toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Prokuröri ettepanek

Prokurör taotleb kohtult mõista Kristiina Tuulbergile KarS §-s 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahaline karistus 65 miinimumpäevamäära, s.o 208 eurot.

Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta

Kohus leiab, et on olemas KrMS §-s 251 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav on täisealine.

Kristiina Tuulbergile esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu R.K. ütlustega (tl 1-3); - kannatanu A.R. ütlustega (tl 4-6); - tunnistaja A.T. ütlustega (tl 7-8); - tunnistaja S.V. ütlustega (tl 9-10); - asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 11-19); - süüdistatava Kristiina Tuulbergi kahtlustatavana antud ütlustega (tl 20-21).

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kristiina Tuulberg on varasemalt kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on teda karistatud kahel korral liiklusseaduse rikkumiste eest. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust.

KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikut karistada rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.

Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada Kristiina Tuulbergi kõige kergema karistuse liigi – rahalise karistusega – on põhjendatud, kuna süüdistatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, väärteokorras on teda karistatud muuliigiliste rikkumiste eest, mille eest määratud rahatrahvid on tasutud ning süüdistatav ise tunnistab süüteo toimepanemist ja kahetseb seda. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise karistusega.

Vastavalt KarS § 44 lg 1 võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada Kristiina Tuulbergi 65 päevamäära suuruse rahalise karistusega on põhjendatud, arvestades seejuures kuriteo toimepanemise asjaolusid ja isiku süü suurust.

KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, kusjuures arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mis on 3,20 eurot. Vastavalt KarS § 44 lõikele 3 arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.

Kuna Kristiina Tuulbergi suhtes alustati kriminaalasja 2010. a, siis tuleb keskmise päevasissetuleku arvutamisel lähtuda tema 2009. a tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Teatisest Kristiina Tuulbergi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2009. a (tl 29) nähtub, et nimetatud aastal oli isiku keskmise päevasissetuleku suuruseks pärast mahaarvamisi 0,94 eurot. Kuna süüdistatava keskmise päevasissetuleku suurus on väiksem kui miinimumpäevamäär, siis tuleb talle rahalise karistuse mõistmisel arvestada päevamäära suurusena miinimumpäevamäära, s.o 3,20 eurot ning seega tuleb süüdistataval tasuda rahalist karistust summas 208 eurot.

Kuriteoga kahju ei tekitatud, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Asitõend – CD-plaat videosalvestisega 21. augustist 2010. a – jätta kriminaalasja juurde.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on Kristiina Tuulbergi menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 järgi määratud kaitsjale makstud tasu 38,35 eurot ning sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära, s.o 417,02 eurot.

Arvestades asjaolu, et Kristiina Tuulbergil tuleb menetluskulude kõrval tasuda ka rahalist karistust, leiab kohus, et on põhjendatud ajatada menetluskulude tasumine neljale kuule.

Kohtunik