1-11-10750/3 · 1-11-10750/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. novembril 2011. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-11-10750 Kohtunik Peet Teidearu Kriminaalasi G.O süüdistuses KarS § 424 järgi käskmenetluses

Süüdistatav G.O isikukood: XXX; elukoht: XXXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada G.O KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus ükssada (100) päevamäära, s.o kolmsada kakskümmend (320) eurot riigituludesse.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.O-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimise õigus kolmeks (3) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on G.O kohustatud loovutama oma juhiloa

Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

G.O suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 alusel välja mõista G.O-lt riigituludesse sundraha nelisada

seitseteist (417) eurot 02 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate

tegemise kulu nelikümmend viis (45) senti ja kaitsjatasu kolmkümmend kaheksa (38) eurot 35 senti.

Määrata, et G.O on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Rahaline karistus tuleb tasuda ühe (1) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele

221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 4100065035.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud aja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast

10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

G.O süüdistatakse selles, et tema, 02. juulil 2011. a kella 01.40 ajal, juhtis Tartu linnas

Raatuse tänaval mootorsõidukit Audi A8 registreerimisnumbriga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,31 mg/l, mis vastab liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Sellega pani G.O toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Prokuröri ettepanek

Prokurör taotleb kohtult mõista G.O-le KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise

eest karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o päevamäära suuruseks 3,20 eurot arvestades summas 320 eurot.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel taotleb prokurör kohtult võtta lisakaristusena G.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta

Kohus leiab, et on olemas KrMS §-s 251 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused:

prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav on täisealine.

G.O-le esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- tunnistaja K.L. ütlustega (tl 1-2);

- indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos tõendusliku

alkomeetri väljatrükiga (tl 3-4);

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 5);

- süüdistatava G.O kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega (tl 6-7).

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

G.O on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on tal kolm kehtivat karistust liiklusseaduse rikkumiste eest, mille eest määratud rahatrahvid on tasutud. Karistust

raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikut karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada G.O kõige kergema karistuse liigi – rahalise karistusega – on põhjendatud, kuna süüdistatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, väärteokorras määratud rahatrahvid on tal tasutud, süüdistatav ise tunnistab süüteo toimepanemist ja kahetseb seda. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise karistusega.

Vastavalt KarS § 44 lg 1 võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada G.O 100 päevamäära suuruse rahalise

karistusega on põhjendatud, arvestades seejuures kuriteo toimepanemise asjaolusid ja isiku süü suurust.

KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, kusjuures arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem

kui miinimumpäevamäär, mis on 3,20 eurot. Vastavalt KarS § 44 lõikele 3 arvutatakse

keskmine päevasissetulek lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.

Kuna G.O suhtes alustati kriminaalasja 2011. a, siis tuleb keskmise päevasissetuleku arvutamisel lähtuda tema 2010. a tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Teatisest G.O keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2010. a (tl

13) nähtub, et nimetatud aastal isikul tulud puudusid, mistõttu tuleb talle rahalise karistuse mõistmisel arvestada päevamäära suurusena miinimumpäevamäära, s.o 3,20 eurot ning seega tuleb süüdistataval tasuda rahalist karistust summas 320 eurot.

Kuriteoga kahju ei tekitatud, tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on G.O menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 järgi määratud kaitsjale makstud tasu 38,35 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 45 senti ning sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära, s.o 417,02 eurot. Arvestades asjaolu, et G.O tuleb menetluskulude kõrval tasuda ka rahalist karistust, leiab kohus, et on põhjendatud ajatada menetluskulude tasumine ühele aastale.

Kohtunik