3-25-1060/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1060

Määruse kuupäev

22. aprill 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud varalise kahju

hüvitamiseks seoses tema prillide lõhkumisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla 22. aprillil 2025 esitatud

videosalvestiste osas kinniseks.

3. Keelata kaebajal tutvuda Tartu Vangla 22. aprillil 2025 esitatud videosalvestistega ja

saada nendest koopiaid.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 79 lg 5, § 88 lg 5, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa

esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 3. veebruaril 2025 Tartu Vanglale taotluse varalise kahju hüvitamiseks

põhjendusel, et ametnikud lõhkusid rüseluse käigus tema prillid ära. Prillid saadeti kaebajale

vabadusest ning nende hind on peaaegu 400 eurot. Kaebaja soovib, et vangla ostaks talle sama

väärtusega prillid.

2. Kaebaja esitas 3. veebruaril 2025 vanglale taotluse, milles soovis mittevaralise kahju

hüvitamist summas 250 eurot seoses tema suhtes jõu kasutamisega, mis põhjustas talle näole

vigastuse.

3. Kaebaja esitas 5. veebruaril 2025 vanglale kahjunõude täienduse, milles märkis, et ta ei

soovi prillide asendamist, vaid vastava summa kontole kandmist.

3-25-1060

4. Tartu Vangla jättis 4. aprilli 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/61-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotlused rahuldamata.

4.1. Kaebaja isiklike asjade nimekirjast nähtub, et tal on alates 9. augustist 2024 olnud

kambris optilised prillid Reserve. Kaebaja on ka kahjunõudele lisanud prillide ostutšeki,

millelt nähtub 6. juulil 2024 eelkirjeldatud prillide soetamine. Seega mõistab vangla, et

kaebaja soovib nende prillide maksumuse hüvitamist. Ostutšekilt nähtub, et kaebaja maksis

prillide eest 256,60 eurot.

4.2. Kaebaja ägestus 30. jaanuaril 2025 kella 10.00 ajal ja proovis kahte ametnikku rünnata.

Tema suhtes jõudu ei kasutatud ja talle paigaldati käerauad. Pärast seda toimetati kaebaja

ajutiselt osakonna trepikotta rahunema. Kaebaja ägestus trepikojas uuesti ning ta suunati

ametnike poolt põrandale. Pärast olukorra lahendamist toimetati kaebaja kambrisse 401, kus

ta lõhkus ära kambri seinal oleva peegli ja üritas ennast kildudega vigastada. Selle peale

sekkusid ametnikud ning kaebajalt võeti ära tema isiklikud esemed ja talle väljastati

ühekordsed sinised riided. Kuna kaebaja üritas ennast vigastada, siis kohaldati tema suhtes

ettevaatusabinõuna videojälgimist. 30. jaanuaril 2025 kella 10.16 ajal sisenesid ametnikud

kaebaja kambrisse, suunasid ta seina äärde ning paigaldasid talle käerauad. Kaebajal olid sel

hetkel prillid ees ja need olid terved. Ametnikega rüselust ei toimunud. Kell 10.19 sisenesid

kambrisse meedikud ja andsid kaebajale esmaabi. Kella 10.23 ajal lahkusid ametnikud

kambrist, kaebajal olid prillid ees ja need olid terved. Kella 10.41 ajal liikus kaebaja kambris

edasi-tagasi ning on näha, et tal olid prillid ees ja need olid terved. Ühel hetkel kaebaja

ägestus ning hakkas rusikaga vastu seina peksma. Kaebaja võttis mõlema käega peast kinni,

liikus akna juurde ja lõi peaga tugevasti vastu pleksiklaasi nii, et tema prillid jäid selgelt

klaasi ja pea vahele ning olid löögist mõjutatud. Löögi mõjul nihkusid prillid kaebaja silme

eest ära tema otsmikule, kaebaja võttis prillid eest ära ja asetas need kambris olevale riiulile.

Seejärel liikus kaebaja kambris ärritunult edasi-tagasi ja lõi veel tugevasti peaga vastu

pleksiklaasi. Saab asuda seisukohale, et kaebaja prillid ei saanud vigastada trepikojas

toimunud intsidendi tagajärjel. On tõenäoline, et kaebaja vigastas prille, lüües peaga vastu

pleksiklaasi. Ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et kaebaja kambris oleks

toimunud rüselust ametnikega, mille tagajärjel said tema prillid kahjustada.

4.3. Vanglaametnikud märkasid 2. veebruari 2025. a õhtul kella 17.30 ajal kaamerast, kuidas

kaebaja istus kambris voodi serval ning hakkas enda käsivart mingi esemega kriimustama.

Ametnikud liikusid kambrisse, kus kaebajale anti korraldus vastav tegevus lõpetada. Pärast

mitme korralduse andmist viskas kaebaja enda käest žiletitera laua alla. Kohale kutsuti

meedikud, kes andsid kaebajale esmaabi. Seejärel toimetati kaebaja edasi meditsiiniosakonda

täiendava abi andmiseks. Pärast kaebaja kambrisse paigutamist käitus kaebaja rahulikult. Kell

18.20 ärritus kaebaja oluliselt ja hakkas kambris peksma. Seejuures vigastas kaebaja ennast

vastu kambri elemente ja karjus kõva häälega. Lisaks ähvardas kaebaja valvureid füüsilise

ründega. Kaebaja üritas end kambris pooma hakata. Ametnike kambrisse sisenedes imiteeris

kaebaja kambri põrandal krampe. Ametnikud liikusid kaebaja juurde, olles varustanud end

märulivarustusega. Ametnikud liigutasid kaebajat seina äärest eemale ning kaebaja hakkas

ametnikele vastupanu osutama. Kaebaja hammustas üht ametnikku ja proovis midagi teha ka

ametniku vasaku jalaga. Ametnikud paigutasid kaebaja käed seljale ja paigaldasid talle

käerauad. Kaebaja osutas kogu sündmuse käigus ametnikele aktiivset vastupanu. Pärast

sündmuse lahendamist toimetati kaebaja psühhiaatriaosakonda. Sama päeva õhtul kella 20.56

ajal viis valvur kaebajale kambrisse raamatu, mida viimane oli eelnevalt soovinud. Kuna

kaebaja soovis saada ka enda prille, mida talle ei võimaldatud, siis kaebaja ägestus, hakkas

jalaga vastu ust peksma, enda haava lahti rebima ning peaga vastu seina ja ust peksma. Samuti

ähvardas kaebaja ennast pooma hakkama ning ametnikke füüsilise ründega. Kohale kutsuti

meedikud, kes vaatasid kaebaja hiljem üle. Vangla ei ole kaebaja suhtes ülemäärast jõudu

kasutanud. Ühtlasi on vangla taganud kaebajale vajaliku meditsiinilise abi.

3-25-1060

5. Kaebaja esitas 14. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

varalise kahju hüvitamiseks seoses tema prillide lõhkumisega. Kaebaja prillide väärtus on 256

eurot, mida tõendab ostutšekk. Kaebaja soovib üksnes prillide lõhkumise hüvitamist ning on

loobunud mittevaralise kahju nõudest. Vangla proovib väita, et prillid purunesid 30. jaanuaril

2025 kaebaja enda süül, kuid vangla peaks vaatama 1. ja 2. veebruari 2025. a videosalvestisi,

mil kaebaja prillid olid terved. Kui kaebaja 2. veebruaril 2025 meditsiiniosakonda viidi, siis

jäid tema prillid tervetena kambrisse. Kaebajal on palju haigusehooge, mille ilmnemist ta

tunneb ette. Seetõttu asetas kaebaja 2. veebruaril 2025 prillid voodi peale, kui tundis hoo

lähenemist. Kaebaja viidi psühhiaatriaosakonda, talle anti lugemiseks raamat ning mõne aja

pärast toodi talle ka prillid, mis olid lõhutud. Kaebaja prillid on katki murtud ning need ei ole

põrutuse teel purunenud. Vangla on esitanud valeväiteid.

6. Tartu Vangla esitas 22. aprillil 2025 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid. Ühtlasi esitas vangla videosalvestised 30. jaanuari ja 2. veebruari 2025. a

sündmuste kohta, mille osas palub vangla haldusasja menetlus kinniseks kuulutada ning

kaebaja ligipääsu tõenditele piirata.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ning piirab seejärel kaebaja ligipääsu Tartu

Vangla esitatud tõenditele (II).

I

8. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus

saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud varalise kahju

hüvitamist seoses tema prillide lõhkumisega summas 256,60 eurot.

9. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

10. Kohus lähtub kaebaja õiguse riive intensiivsuse hindamisel analoogia korras HKMS § 133

lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sellise analoogia rakendamist on kohtupraktikas

peetud asjakohaseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 1. novembri 2018. a määrus asjas nr

3-18-763, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-24-3125, p 9;

Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuli 2024. a määrus asjas nr 3-23-2748, p 11; Tartu

Ringkonnakohtu 7. märtsi 2023. a määrus asjas nr 3-22-2537, p 6). HKMS § 133 lg 1 kohaselt

võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on

õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesoleval

juhul ei ületa varaliselt hinnatava hüve väärtus (kaebaja prillide väärtus 256,60 eurot) 1000

eurot ning sel põhjusel on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.

11. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 järgi

hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu

3-25-1060

oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kohtu hinnangul on kaebaja hüvitamiskaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

12. Kohus nõustub Tartu Vangla 4. aprilli 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/61-2 (dtl-d 26-29)

toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid detailselt korrata (HKMS § 165 lg 2 ja § 178 lg

3). Eelnimetatud otsuses kajastub 30. jaanuari ja 2. veebruari 2025. a sündmuste täpne

kirjeldus (vt ka käesoleva määruse p 4 ja selle alapunkte), mida kinnitavad kohtule esitatud

tõendid, ning kohus ei pea vajalikuks eelnimetatud päevadel toimuvat üksikasjalikult

käesoleva määruse põhjendustes täiendavalt kajastada. Kohtule ei ilmne, et vangla oleks

õigusvastaselt käitunud ning kaebaja prillid lõhkunud. On tõenäoline, et kaebaja põhjustas ise

oma prillide purunemise, kui ta 30. jaanuaril 2025 oma pead koos prillidega vastu kambri

akna pleksiklaasi tugeva jõuga lõi. Eeltoodud sündmus nähtub ka kohtule esitatud

videosalvestiselt (dtl 45).

13. Kohus ei pea usutavaks kaebaja kaebuses esitatud väidet, et tema prillid olid 2. veebruaril

2025 enne psühhiaatriaosakonda viimist terved ning et ametnikud tahtlikult murdsid tema

prillid katki. Kohtule esitatud videosalvestistelt nähtuvalt oli kaebaja teadlik 2. veebruari

2025. a õhtul psühhiaatriaosakonnas viibides, mil ta ametnikelt oma prille nõudis, et tema

prillid on katki, kuivõrd ta osundab prillidel puuduolevale klaasile ja asjaolule, et prillide

purunemise põhjustas ametnike ülemäärane jõu kasutamine. Ka ametnikud märgivad, et

prillid on katki (dtl 48, videosalvestis ajaliselt 01:00-01:08, 03:00-03:51; dtl 49, videosalvestis

ajaliselt 00:00-01:20). Seega ei saanud kaebaja oma katkistest prillidest teada alles siis, kui

need talle 2. veebruaril 2025 psühhiaatriaosakonda toodi. Kaebaja prillid ei olnud tema

psühhiaatriaosakonda viimisel terved ning kaebaja oli sellest teadlik.

14. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja prillide purunemise

võisid põhjustada vanglaametnikud 30. jaanuari või 2. veebruari 2025. a sündmuste käigus,

siis ei saaks ka seda pidada õigusvastaseks, arvestades kaebaja väga agressiivset ja hiljem

ennast kahjustavat tegevust, millesse ametnikud olid sunnitud sekkuma, et tagada nii kaebaja

enda kui ka teiste isikute turvalisus ja julgeolek. Vangistusseaduse § 71 lg 2 kohaselt võib

vanglateenistuse ametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks

enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Ametnikud pidid kohaldama kaebaja suhtes

käeraudu ning rakendama teatud ulatuses jõudu kaebajast endast tulenevatel põhjustel.

Vastasel juhul oleks vangla julgeolek olulisel määral ohtu sattunud.

15. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

16. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab

kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks,

kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse

või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses

menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2

kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik

3-25-1060

üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise

õigusest olla menetlustoimingu juures.

17. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Tartu Vangla 22. aprillil 2025 esitatud

videosalvestiste osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks

kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõenditele kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse §

35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse

kohta. Kuna videosalvestiste vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vangla kaamerate

vaateulatust ja vaatenurki, sisaldavad vangla esitatud tõendid teavet turvasüsteemide kohta,

mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebajale teabele ligipääsu võimaldamine

ohustab vangla julgeolekut. Tartu Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi

videosalvestistega tutvuda. Videosalvestiste kokkuvõtlikud kirjeldused nähtuvad kohtueelse

menetluse materjalidest ja käesolevast määrusest ning kaebajal on sel viisil võimalik

videosalvestiste sisuga tutvuda.

18. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud

juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist

üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba

toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.

mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik

tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse

piiramise kaudu.

19. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 22. aprillil 2025

esitatud videosalvestiste osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõenditega tutvuda

ja saada nendest koopiaid.

20. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider