Legislator Case Law & Legislation
2-23-7011/9 AI generated

2-23-7011/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-7011/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (5 961,10 eurot) alates 12.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Legislator headnote

AI generated

2-23-7011/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (5 961,10 eurot) alates 12.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7011

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

12 219,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-post:

XXX

Kostja: M. K. (isikukood XXX), registrijärgne elukoht

XXX, e-post: XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses (lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 5 961,10 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (5 961,10 eurot) alates

12.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta hagi rahuldamata intressi 750,93 euro, haldustasu 4,50 euro,

sissenõudmiskulu 50 euro ja viivise 4 565,12 euro ulatuses ning edasiulatuva viivise

nõudes seadusjärgset viivist ületavas ulatuses.

5. Jätta menetluskulud 55% ulatuses kostja ja 45% ulatuses hageja kanda.

6. Rahuldada hageja menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ja vastavalt

menetluskulude jaotusele mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena

554,95 eurot. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

405 lg-le 1 ja jätab TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab 10

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus.

Kui pool ei ole kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist

teatanud, siis loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui pool 30 päeva jooksul

alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele

siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Hagi aluseks on C AS ja kostja vahel 21.09.2017 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. xxxx,

mille alusel sai kostja laenu. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne lepingu

sõlmimist järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (sh välja selgitanud kostja

sissetulekute, kulutuste ja finantskohustuse olemasolu ning nende teenindamise võimekuse).

Seetõttu on krediidiandja lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus rahuldab hagi osaliselt vastavalt hageja poolt 02.10.2024 võlaõigusseaduse § 403⁴ lg 7

alusel esitatud ümberarvestusele. Hageja on palunud viivise välja mõista põhinõudelt 5 961,10

eurot alates lepingu ülesütlemisest 22.03.2018, kuid ei ole võtnud arvesse enda poolt esitatud

teavet, et kostja on teinud peale lepingu ülesütlemist makseid kokku 1 050euro ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud mõista viivist välja kogu põhivõlgnevuse summalt

alates lepingu ülesütlemisest. Kohtul puudub kohustus viivis ise välja arvutada ja kuna

viivisenõue (lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni) ei ole selge, jätab kohus selle

rahuldamata. Kohus mõistab viivise välja seadusjärgses määras alates hagi esitamisele

järgnevast päevast (12.05.2023).

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et algne hagi hind oli hagis esitatud nõudeid

arvestades 12 219,85 eurot. Kohus rahuldab hageja nõuded kokku 5 961,10 (põhinõue) +

715,09 (edasiulatuvate viiviste aastane summa) = 6 676,19 euro ulatuses, s.o 55% ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 45% ulatuses hageja kanda ja 55% ulatuses

kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 840 eurot ja õigusabikulu 676 eurot. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS §

138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on

kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 840 eurot.

Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi, hinnaga 169 eurot tund. Hinnates

käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning

esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud

2 (3)

on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka

vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 169 eurot

(ilma käibemaksuta).

Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud kohtu poolt mõistlikuks ja vajalikuks

peetavaid menetluskulusid 840 + 169 = 1 009 eurot. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale

hüvitada 55% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud 554,95 eurot.

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Merit Helm

kohtunik

3 (3)