2-24-3804/42 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-24-3804

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-24-3804

Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2025, Narva kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

J L hagi A Š vastu pärimistunnistuse kehtetuks

tunnistamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

J L (IK XXX)

Hageja lepinguline

esindaja:

Roman Ippolitov

Kostja:

A Š (IK XXX)

Kostja lepinguline

esindaja:

Sergei Ivanov

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-3804, J L hagi A Š vastu pärimistunnistuse kehtetuks

tunnistamiseks, menetlus.

2. Tühistada kohtumääruse jõustumisel Viru Maakohtu 01. aprilli 2024 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kanti hagi tagamise korras osaühingu S

üles (registrikood XXX) osanike nimekirja A Š osale vastuväide ebaõige

osanikukande muutmiseks J L (isikukood XXX) kasuks ja millega kanti hagi

tagamise korras korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXX) vastuväide

ebaõige omanikukande muutmiseks J L (isikukood XXX) kasuks.

3. Jätta menetluskulud hageja J L kanda.

4. Rahuldada A Š avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

5. Määrata A Š hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 630 (kuusada

kolmkümmend) eurot.

6. Välja mõista J L (ik XXX) A Š (ik XXX) kasuks menetluskulud kokku 630 (kuussada

kolmkümmend) eurot.

7. Rahuldada osaliselt J L taotlus riigilõivu tagastamiseks.

8. Tagastada J L hagiavalduse nõudelt tasutud riigilõivust pool, s.o 210,00 (kakssada

kümme) eurot selgitusega ”riigilõivu tagastus tsiviilasjas nr 2-24-3804“.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

1(6)

2-24-3804

Kohtumääruse peale võib menetluse lõpetamise, hagi tagamise tühistamise ja menetluskulude

jaotuse osas esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei

saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on J L hagi A Š vastu pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks.

Hageja esitas 18. märtsil 2025 kohtule avalduse hagist loobumiseks seoses sellega, et hageja nõue

oli kohtuväliselt rahuldatud – notar on väljastanud uue pärimistunnistuse, mille kohaselt on hageja

ka märgitud pärijaks. Hageja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja oli

sunnitud hagi kohtusse esitama vaatamata pingutustele lahendada asja kohtuväliselt. Kostja ei ole

vastanud hageja ettepanekutele lahendada asja kompromissiga.

Kostja teatas, et tema on nõus asja menetluse lõpetamisega, kuid leiab, et menetluskulud tuleb jätta

hageja kanda. Hageja on kasutanud enda õigusi pahauskselt esitades hagi kohtusse, hagejal oli

võimalus oodata lahendit tsiviilasjas nr 2-22-4720 ja notar oleks lahendi alusel niigi väljastanud

uue pärimistunnistuse. Seega polnud vajadust hagejal esitada uus hagiavaldus käesolevas

menetluses. Kostja esitas ka menetluskulude nimekirja.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Hageja on esitanud taotluse hagist loobumiseks omal soovil.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 ja lg 4 kohaselt võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3

lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega ega riku avalikku- või

menetlusosaliste huve. Kostja on nõus menetluse lõpetamisega.

Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hagi tagamise tühistamine

2(6)

2-24-3804

Viru Maakohus rahuldas 01. aprilli 2024 määrusega hagi tagamise taotluse ning kohaldas hagi

tagamise abinõud, millega kanti hagi tagamise korras osaühingu S üles osanike nimekirja A Š

osale vastuväide ebaõige osanikukande muutmiseks J L kasuks ja millega kanti hagi tagamise

korras korteriomandile asukohaga XXX vastuväide ebaõige omanikukande muutmiseks J L

kasuks.

Vastavalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata,

ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

Kohus leiab, et seoses tsiviilasja menetluse lõpetamisega tuleb tühistada Viru Maakohtu 01. aprilli

2024 määrusega hagi tagamiseks rakendatud abinõud.

Kohus selgitab, et kohtumääruse täitmise korraldamiseks on menetlusosalistel õigus esitada

käesolev kohtumäärus koos vastava avaldusega Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale

kande tegemiseks/kustutamiseks kohtumääruse alusel.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Hageja palub kohtul jätta poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna

menetluskulude väljamõistmine hagejalt on ebaõiglane. Hageja on püüdnud asja lahendada

kohtuväliselt, sh on pöördunud nii notari kui ka kostja poole.

Kostja aga taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kostja leidis, et hageja kasutas enda

õigusi pahatahtlikult – hagejal oli võimalik oodata lahendit tsiviilasjas nr 2-22-4720 ning kui on

tuvastatud, et hageja põlvneb pärandajast, muudaks ka notar pärimistunnistuse.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohus leiab, et TsMS § 162 lg-s 4 ettenähtud olukorda ei ole. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus

jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud

juhul kohus sisuliselt kohtuotsust ei tee vaid hageja loobub hagist. Lisaks ei ole hageja selgitanud,

miks kostja menetluskulude väljamõistmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik.

Kohus selgitab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus. Sätte kohaldamiseks

ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard -

menetluskulude väljamõistmine peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4

kohaldamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud. Sellised erandlikud asjaolud võivad olla

näiteks: hageja loobumine hagist tuleneb asjaoludest, mis ei olnud hagejale hagi esitamise ajal

teada ja mis muutusid hiljem; kostja käitumine enne hagi esitamist andis hagejale aluse arvata, et

tal on õigus hagi esitada; menetluskulud on ebaproportsionaalselt suured võrreldes vaidluse

esemega ning muud sarnased asjaolud, mis muudaksid kulude väljamõistmise hagejalt äärmiselt

ebaõiglaseks või ebamõistlikuks.

3(6)

2-24-3804

Kohus on seisukohal, et hageja käitumine põhjustas kostja menetluskulude kandmist. Kostja ei

saanud hageja nõuet ise rahuldada – kostja ei otsusta, kes peaks olema pärija ja kelle nimele

pärimistunnistus tuleks väljastada. Hageja pärimisõigus sõltus sellest, kas tema on pärandaja laps

ja seega seadusjärgne pärija või mitte. Kostja ei saanud seda asjaolu mõjutada või seda õigeks

võtta. Hagejal oli aga võimalus oodata lahendi asjas nr 2-22-4720 ja seejärel otsustada, kas esineb

vajadus hagi esitamiseks. Kohus leiab seega, et hageja ei ole põhjendanud hagi esitamise vajadust

ja et seda on põhjustanud kostja käitumine.

Kohus leiab, et hageja ei ole piisavalt põhistanud ka erandlike asjaolude olemasolu, mis

õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Seega ei ole esitatud asjaolude põhjal alust TsMS § 162

lg 4 kohaldamiseks ning menetluskulud tuleks jaotada vastavalt üldreeglile.

Lähtuvalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse

määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta

loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel

kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Kohus leiab, et puudub seadusega sätestatud alus menetluskulude poolte endi või kostja kanda

jätmiseks. Kostja ei ole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, hageja loobus hagist omal

algatusel. Seega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kulud õigusabile asja arutamisel

maakohtus kokku summas 1 680.00 eurot. Kostja esindaja on teinud järgmised toimingud:

1. Tutvumine hagi ja lisatud dokumentidega 26.04.2024 – 1,5 t × 140 = 210 eur;

2. Tutvumine hagi tagamise taotlusega 26.04.2024 – 1 t × 140 = 140 eur;

3. Tutvumine kohtuotsusega 01.04.2024 ja 09.05.2024 – 1 t × 140 = 140 eur;

4. Vastuse koostamine hagile 09.05.2024 – 1,5 t × 140 = 210 eur;

5. Tutvumine kohtu menetlusdokumentidega 08.07.2024 ja 19.07.2024 – 0,5 t × 140 =

70 eur;

6. Hageja taotlus 19.07.2024 ja vastus taotlusele – 1 t × 140 = 140 eur;

7. Tutvumine kohtu nõudmisega 05.12.2024 – 1 t × 140 = 140 eur;

8. Tutvumine hageja vastusega kohtu nõudmisele 06.02.2025 – 1,5 t × 140 = 210 eur;

9. Tutvumine hageja vastusega kohtu nõudmisele 18.03.2025 – 2 t × 140 = 280 eur;

10. Tutvumine kohtu nõudmisega 03.04.2025 ja vastuse koostamine hageja taotlusele

menetluse lõpetamiseks – 1 t × 140 = 140 eur

Kostja ei palunud välja mõista viivist menetluskuludelt. Kostja esindaja ei ole

käibemaksukohustuslane.

Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus

teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu

11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

4(6)

2-24-3804

Kostjat esindas menetluses jurist Sergei Ivanov TsMS § 218 lg 1 p 2 alusel. Dokumendid olid

kohtule esitatud esindaja poolt ja esindaja allkirjaga, seega loeb kohus, et kostja osales menetluses

esindaja kaudu.

Kohus leiab aga, et kostja esindaja ajakulu on üle paisutatud. Kohus leiab, et poole esindaja

õigusabi peab seisnema kohtumenetluses eelkõige konkreetsete menetlustoimingute tegemises, nii

nt vastuse koostamine peaks endas hõlmama kliendiga läbirääkimisi, tõenditega tutvumist,

õiguslikku analüüsi, vastaspoole seisukohtadega tutvumist jms. Esindaja kulutatud aega tuleks

hinnata lähtudes asja mahust ja keerukusest. Kohus leiab, et tegemist ei olnud õiguslikult keerulise

vaidlusega, kuna kogu menetlus oli suunatud teises tsiviilasjas tehtavale lahendile. Kostja esindaja

koostatud kirjalikud dokumendid ei olnud mahukad ega sisaldanud põhjalikku õiguslikku analüüsi,

samuti ei pidanud menetluses kostja tõendeid koguma ja neid esitama. Kohus möönab, et esindajal

oli vaja tutvuda asja materjalide ja hageja seisukohtadega, kuid õigusliku vaidluseni asi ei jõudnud.

Seega arvestades eeltoodut on kostja esindaja põhjendatud ajakulu 4,5 tundi.

Kostja lepinguline esindaja on õigusteenust osutanud hinnaga 140 eurot/tund käibemaksuta.

Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-

115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni

120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120

eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Riigikohtu senises praktikas

on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-

2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-159-16, p 24).

Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 140 eurot käibemaksuta on mõistliku suurusega ja on tavaline

turuhind.

Arvestades seda moodustavad kostja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud kokku 4,5 x 140 =

630 eurot.

TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kostja märkis, et tema esindaja büroo ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei arvestata

menetluskuludelt käibemaksu.

Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 630 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja ei taotlenud viivise väljamõistmist.

Riigilõivu tagastamine

Hageja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega.

5(6)

2-24-3804

TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub

hagist.

Hageja taotles hagi esitamisel menetlusabi. Kohus rahuldas taotluse ja võimaldas hagejal tasuda

riigilõivu osade kaupa. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse ja seega pidi

hageja tasuma riigilõivu 420 eurot hagiavalduse nõudelt ning 70 eurot hagi tagamise taotluselt.

Hagi tagamine oli rahuldatud ja seega hagi tagamise eest riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

Vastavalt TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Kohus leiab, et hageja taotlus on seega põhjendatud osaliselt ning hagejale tuleb tagastada

hagiavalduse nõudelt pool tasutud riigilõivust summas 210 eurot.

Edasikaebamine

TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib pool maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise TsMS

§ 386 lõikes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, esitada määruskaebuse.

TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg järgi menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

Pooled võivad esitada määruskaebuse menetluse lõpetamise, menetluskulude kindlaksmääramise

ja hagi tagamise tühistamise osas.

TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude

tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille

tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot.

Seega ei saa selles osas hageja määruskaebust esitada.

Digitaalne allkiri

Tamara Šabarova

Kohtunik

6(6)