2-24-13945/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13945

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. A. (A.) vastu

võlgnevuse nõudes

Hagihind

192,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806),

lepinguline esindaja M. Š.

Kostja M. A. (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M. A.lt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks M. A. ja Tele2 Eesti AS vahel

09.10.2022, 22.07.2022 ning 20.11.2022 sõlmitud lepingutest tulenevalt põhivõlgnevus summas

115,83 eurot, võla sissenõudekulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 30,48

eurot ja alates 17.09.2024 kuni põhinõude (summas 115,83 eurot) täieliku tasumiseni viivis

määraga 0,05% päevas.

3. Jätta menetluskulud M. A. kanda.

4. Välja mõista M. A.lt aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv

100 euro ja õigusabikulud 122 eurot (sh käibemaks). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

6. Toimetada tagaseljaotsus M. A.le avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 16.09.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse M. A.

(kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 09.10.2022 sõlmitud

lepingust nr 854540046 (mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile

XXX), 22.07.2022 sõlmitud lepingust (mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale

sideteenust numbrile XXX ning 20.11.2022 sõlmitud lepingust (mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus

pakkuma kostjale sideteenust numbrile XXX) tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt

välja mõista 09.10.2022 sõlmitud Tele2 lepingust nr 854540046, 22.07.2022 sõlmitud Tele2 lepingust

ja 20.11.2022 sõlmitud Tele2 lepingust tulenev võlgnevus 115,83 €, viivised 30,48 €, sissenõudekulud

25 € ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 115,83 €

jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 17.09.2024.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 02.10.2024 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 02.10.2024 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud

kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise

tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab,

et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei

ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja

kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule

või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks XXX. Rahvastikuregistrisse kostja kehtiva elukoha

aadressi märgitud ei ole. XXX oli kostja registrijärgseks aadressiks perioodil 08.02.2022 - 15.08.2024.

Kohtute infosüsteemist nähtuvate andmete alusel on teises tsiviilasjas XXX omanik kinnitanud, et

võlgnik ei ela antud aadressil, võlgniku asukohta ei tea. Kohtul ei ole õnnestunud menetlusdokumente

kätte toimetada ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud

päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/

või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev

kohtuotsus kätte avalikult.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS §

162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse

tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kostja kanda.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 192,45 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal

kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda

riigilõiv summas 100 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja

mõista tasutud riigilõiv 100 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud

427 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 122 eurot/tunnis (koos

käibemaksuga), kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihind on

mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust

ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 122

eurot (käibemaksuga). Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega, tsiviilasi ei ole

õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise

esindaja menetlustoiminguid mahus 1 tundi, mis on piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja

analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks.

7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik