Legislator Case Law & Legislation
2-24-16157/31 AI generated

2-24-16157/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-16157/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Neil OÜ (avaldaja, ettevõtja) esitas 23. oktoobril 2024 Tartu Maakohtule avalduse Maakohus algatas 1. novembri 2024. a määrusega ettevõtja saneerimismenetluse, nimetas

Legislator headnote

AI generated

2-24-16157/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: oktoobril 2024 Tartu Maakohtule avalduse Maakohus algatas 1. novembri 2024. a määrusega ettevõtja saneerimismenetluse, nimetas

Keywords

AI generated
registration of construction lien letter of indemnity Lombard lending lis pendens imminent financial damage licensing procedure
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 22. aprill 2025

Tsiviilasja number

2-24-16157

Tsiviilasi

Neil OÜ saneerimismenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. märtsi 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Luminor Liising AS-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Luminor Liising

AS (registrikood 10237140), volitatud esindaja Madis

Meristo

Neil OÜ (registrikood 11092293), seaduslik esindaja

Klaarika Johanson

Saneerimisnõustaja: vandeadvokaat Kristo Teder

RESOLUTSIOON

1. Jätta Luminor Liising AS-i määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 21. märtsi 2025. a määrus

muutmata.

3.Võtta määruskaebusele lisatud Luminor Liising AS-i

2. veebruari 2025. a arve nr 17203922 ja selle tasumist

tõendav maksekorraldus asja materjalide juurde.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Neil OÜ (avaldaja, ettevõtja) esitas 23. oktoobril 2024 Tartu Maakohtule avalduse

saneerimismenetluse algatamiseks.

2. Maakohus algatas 1. novembri 2024. a määrusega ettevõtja saneerimismenetluse, nimetas

ettevõtja saneerimisnõustajaks Kristo Tederi (nõustaja), määras saneerimiskava (kava)

vastuvõtmise tähtpäevaks 30. detsember 2024 ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks

6. jaanuar 2025. Maakohus pikendas 12. detsembri 2024. a määrusega saneerimiskava kohtule

kinnitamiseks esitamise tähtaega kuni 30. jaanuarini 2025.

3. Nõustaja esitas 30. jaanuaril 2025 kohtule kinnitamiseks võlausaldajate poolt vastu võtmata

saneerimiskava ja hääletusprotokolli koos lisadega ning arvamuse ja taotluse saneerimiskava

kinnitamiseks, samuti tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse.

4. Luminor Liising AS (Luminor) esitas 30. jaanuaril 2025 kohtule taotluse saneerimiskava

kinnitamata jätmiseks. Luminor hääletas kava vastu. Aluseid saneerimiseks ei esine, ettevõtjal

ei ole makseraskuseid. Luminor on saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus kui ta oleks

pankrotimenetluses ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamisel.

Ettevõtjal puudub 30. jaanuari 2025. a seisuga Luminori ees võlgnevus. Saneerimiskava

kohaselt seisnevad ettevõtja makseraskused üksnes selles, et seotud omanikule kuuluval Neil

MT OÜ-l (registrikood 12674620) on tekkinud vaidlus töövõtjaga RV OÜ seoses kuivati

ehitusega, mida ettevõtja väidetavalt kasutada soovib. Saneerimiskava kohaselt on

kuivatamise teenuse ostmine kallis ning ise kuivatamine odavam. Samas nähtub ettevõtja esile

toodust, et kuivatamise teenust kavatsetakse osta sisse Neil MT OÜ-lt. Luminori hinnangul

peaksid kõnealused tehinguid toimuma turutingimustel. Saneerimiskavas ei ole esile toonud

arvutusi kuivati finantseerimiskulu ja teenuse sisseostukulu kohta. 2022. aastal müüdi

sertifitseeritud seemneid 908 tonni. Kuivati puudumise tõttu pidi 20232024. a-l ettevõtja igalt

vilja tonnilt tasuma kuivatamiseks ja transpordiks umbes 27–30 eurot. Seega on sisse ostetud

kuivatamise ja transpordi teenuse hind ca 27 000 eurot. Ettevõtja müügituluga kõrvutades ei

ole tegemist märkimisväärse summaga.

Saneerimiskava kohaselt sõlmisid Neil MT OÜ ja ettevõtja 4. aprillil 2024 laenulepingu,

millega ettevõtja kohustus andma Neil MT OÜ-le laenu 600 000 eurot kuivati ehituseks, mida

oleks saanud kasutada ka ettevõtja. Luminori hinnangul on ettevõtja põhjustanud enda

väidetavad makseraskused ise, võttes seotud osaühingule ilma majandusliku eesmärgita

rahalise kohustuse. Saneerimiskavast nähtuvalt ei ole kuivatuse ja transpordi teenuse

sisseostuhind märkimisväärne. Kuivõrd laenuleping on sõlmitud seotud omanikele kuuluvate

osaühingute vahel, tuleb makseraskuste ületamiseks ettevõtjale kahjulik laenuleping poolte

kokkuleppel lõpetada ning langeb ära ka vajadus ettevõtjat saneerida.

Saneerimiskava lisas 1 oleva prognoosi kohaselt oli 2024. aasta igati edukas. Ettevõtjal oli

korralik kasum, investeeriti ning suurendati omakapitali 1 360 622 euro võrra. Laenude ja

rahavoo suhtarv on 3, mis on sobiv.

Luminori nõuded tulenevad liisingulepingutest. Kui liisinguvõtja ei täida lepingutest

tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, on liisinguandjal õigus liisingulepingud erakorraliselt

enne tähtaegu üles öelda ja liisinguvõtja on kohustatud liisingulepingute esemeks ja

liisinguandja omandis olevad varad liisinguandjale tagastama. Liisinguandja võõrandab varad

ning liisinguandja arvestab vara võõrandamisel saadu liisinguvõtja kohustuste katteks (VÕS §

367). Juhul, kui liisinguandja ütleks liisingulepingud erakorraliselt üles, saaks liisinguandja

oma nõuded rahuldatud suuremas mahus ja oluliselt kiiremini kui saneerimiskava

vastuvõtmise korral.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohus tegi 21. märtsil 2025 määruse, millega kinnitas kohtule esitatud

vastuvõtmata saneerimiskava Neil OÜ saneerimismenetluses. Saneerimiskava täitmise tähtaeg

on hiljemalt 21. märts 2029 (60 kuud saneerimiskava kinnitamisest). Järelevalvet

saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Kristo Teder. Maakohus määras

kindlaks K. Tederi tasu suuruse ja maksis selle välja ettevõtja kohtule tasutud deposiidi arvelt.

Saneerimiskavas on piisava põhjalikkusega analüüsitud saneerimiseks olulisi asjaolusid ning

põhjuseid, mis on tinginud saneerimisvajaduse. Saneerimiskava sisaldab ettevõtte

prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist.

Saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega.

Ettevõtja esitas kohtule taotluse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks 30. jaanuaril

2025, seega SanS § 29 lg-st 2, § 10 lg 2 p-st 3 ja §-st 361 ning 12. detsembri 2024. a määrusest

tuleneva tähtaja jooksul. Vastavalt Sans § 29 lg-le 3 on 30. jaanuaril 2024 esitatud kohtule ka

saneerimiskava koos lisadega, 30. jaanuari 2025. a hääletusprotokoll ning nõustaja arvamus

SanS § 291 järgi. Kohtule esitatud andmed määratud häälte arvu kohta vastavad SanS § 24 lg

2 nimetatud põhimõttele.

Kava vastu hääletanud puudutatud isik Luminor esitas kohtule taotluse vastuvõtmata kava

kinnitamata jätmiseks 30. jaanuaril 2025, seega SanS § 292 lg-st 2 tuleneva tähtaja jooksul, st

14 päeva jooksul 30. jaanuaril 2025 Ametlikes Teadaannetes SanS § 29 lg-s 5 nimetatud

vastuvõtmata kava kinnitamise taotluse kohtule esitamise teate avaldamisest.

Luminor leiab, et ettevõtja ei ole makseraskustes ning võlausaldaja õigusi on oluliselt rikutud

ja järgitud ei ole § 26 lg 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi.

SanS § 28 lg 5 p 7 kohaselt võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada

saneerimismenetluse, kui selgub, et SanS § 26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi ei

ole järgitud ning võlausaldaja on hääletanud saneerimiskava vastu ja esitanud SanS § 26 lg 1

p 11 alusel taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. SanS § 26 lg 2 kohaselt

tuvastatakse võlausaldajate huvide testiga, et ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei ole

saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja

pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Pankrotimenetluse kohta

võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi

saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas.

Võlausaldajate testist tulenevalt saab Luminor ühe lepingu katteks 13 976 eurot + 5% intressi,

kokku 14 674 eurot 98 senti ja teise lepingu katteks 51 149 eurot 65 senti + 5% intress, kokku

53 706 eurot 65 senti. Pankrotimenetluse korral oleksid need vastavalt 1817 eurot 8 senti

vähem ja 6648 eurot 97 senti vähem. Kava kohaselt nõudeid ei vähendata, võlgnik tasub

nõuded 100% + 5% intressi.

Pankrotistsenaariumi korral tuleb liisinguesemed tagastada ja realiseerida väljaspool

pankrotimenetlust. Arvestades et liisinguesemeteks on põllumajandustegevuseks vajaminevad

masinad, puudub kindlus, et need suudetakse realiseerida kasumlikult.

Maakohtu hinnangul oli nõuete ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud. Ettevõtja saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte

majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse

parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks (SanS § 2). Seejuures tuleb arvestada

ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvidega ja kaitsta nende õigusi (SanS § 1). Seega

on ettevõtja saneerimismenetluses isikute huvid vastandlikud. Ühelt poolt ettevõtja, kes

soovib ajutistes majandusraskustes olles saneerimise teel kohustuste vähendamise abil

ettevõtet säilitada, ja teiselt poolt võlausaldaja, kellel on õigus nõuda võlgnikult kohustuste

täitmist. Saneerimismenetluses on ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja

huvid, mis annab mõnetise õigustuse ka võlausaldajate õiguste kahjustamisele. Siiski ei tohi

võlausaldajaid seada saneerimisega oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid tõenäoliselt

ettevõtja pankrotimenetluse korral (RKTKm 3-2-1-25-11, p 51).

Kava kinnitamise vastu hääletanud võlausaldajad ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mille

tõttu tuleks saneerimiskava jätta kinnitamata.

Saneerimisnõustaja on seisukohal, et saneerimiskava täitmise õnnestumise olulised

eeltingimused on täidetud. Saneerimiskava koostamisel on lähtutud võlausaldajate võrdse

kohtlemise põhimõttest, saneerimismenetluses ei ole koheldud nõudeid pankrotimenetlusega

võrreldes halvemini. Saneerimisnõustaja leiab, et saneerimiskavale vastu hääletanud

võlausaldajate suhtes on järgitud SanS § 26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi.

Saneerimiskava p 6 kohaselt on kavandatavaks saneerimismeetmeks kohustuste täitmise

tähtaja pikendamine, mis on eesmärgipärane ja asjakohane saneerimisabinõu.

Maakohus oli seisukohal, et ettevõtja on veenvalt põhjendanud nõuete ümberkujundamise

vajalikkust ja puuduvad alused saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. SanS § 36 lg 1

tingimused on täidetud. Ei ole teada, et oleks rikutud SanS § 28 lg-s 5 sätestatud tingimusi,

saneerimiskava on heaks kiitnud kaks rühma, kõikide rühmade nõuded täidetakse 100%

ulatuses. Ettevõtja on veenvalt põhjendanud saneerimisabinõude rakendamise vajalikkust.

Kava koostamisel on lähtutud 5-aastasest tähtajast, saneerimiskava p 7 kohaselt on kava

täitmise aeg tingitud asjaolust, et viimase viie aasta jooksul on esinenud mitme aasta vältel

ebasoodsad ilmastikutingimused, mille tagajärjel on saak oluliselt vähenenud. Ettevõtja

arvestas saneerimiskava täitmise tähtaja määramisel, et halvad ilmastikutingimused võivad

esineda ka paari järgmise aasta jooksul, millisel juhul on ettevõtjal võimalik pikema

saneerimiskava tähtaja määramisel halbadest ilmastikutingimustest tingitud raskem perioodi

üle elada. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist ebamõistlikult pika saneerimiskava täitmise

perioodiga, see on SanS § 1 kohaselt eesmärgipärane, kuna ümberkujundatavate kohustuste

maht on suur ning põllumajandussektoris on määrava tähtsusega ilmastikuolud, kohustuste

kiirem tasumine ei ole realistlik.

Saneerimiskavas on sarnaste õigustega võlausaldajaid nende nõuete ümberkujundamisel

võrdselt koheldud. Kui ettevõtja ei täida saneerimiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral

või esinevad muud SanS § 51 lg-s 1 sätestatud eeldused, tühistatakse saneerimiskava ning

muuhulgas taastub võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, nõudeõigus

ettevõtja vastu esialgses suuruses arvestades saneerimiskava täitmise käigus saadut (SanS §

51 lg 2).

Võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esinevad kõik alused, seega

tuleb saneerimiskava kinnitada. Saneerimismenetluse läbiviimine on ettevõtjale parim

võimalus pankrotimenetluse vältimiseks, saneerimiskava alusel on ettevõtja makseraskuste

ületamine ning kasumlikkuse taastamine kohtu hinnangul realistlik.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Luminor esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada

saneerimismenetlus.

Määruses ei ole sisuliselt analüüsitud, kas ettevõtja vajab saneerimist. SanS §-st 2 tulenevalt

on saneerimiskava kinnitamise eelduseks, et ettevõtjal on ületamist vajavad majanduslikud

raskused. Praegusel juhul neid ei esine. Määruse p-s 25 on viidatud Luminori seisukohale, et

ettevõtja ei ole makseraskustes. Maakohus ei ole seda väidet analüüsinud ega sellele vastanud.

Ettevõtjal puudus 30. jaanuari 2025. a seisuga Luminori ees võlgnevus. Ettevõtjal puudub ka

määruskaebuse esitamise seisuga Luminori ees võlgnevus.

Saneerimiskavaga hõlmati Luminori ja ettevõtja vahelised liisingulepingud nr 202017748

(jääk 13 975 eurot 98 senti) ja nr 202004847 (jääk 51 149 eurot 65 senti). Liisingulepingu nr

202004847 tähtaeg on saabunud ning ettevõtja on 6. märtsil 2025 jääkmaksumuse tasunud.

Ettevõtjal puuduvad makseraskused ning saneerimiskava kinnitamine on olnud põhjendamatu.

Saneerimiskava lisas 1 oleva prognoosi kohaselt oli 2024. aasta igati edukas. Ettevõttel oli

korralik kasum, investeeriti ning suurendati omakapitali 1 360 622 euro võrra. Laenude ja

rahavoo suhtarv on 3, mis on igati sobiv. Seega ei kinnita ka eeltoodu ületamist vajavate

makseraskuste olemasolu. Maakohus ei ole eeltoodut määruses käsitlenud.

Saneerimiskava kohaselt seisnevad ettevõtja väidetavad makseraskused üksnes asjaolus, et

seotud omanikule kuuluval Neili MT OÜ-l on tekkinud vaidlus töövõtjaga RV OÜ seoses

kuivati ehitusega, mida ettevõtja väidetavalt kasutada soovib. Maakohus ei ole eeltoodut

määruse põhjendustes käsitlenud.

Sisse ostetud kuivatamise ja transpordi teenuse hind on ca 27 000 eurot. Ettevõtja

müügituluga kõrvutades ei ole tegemist märkimisväärse summaga. Vilja kuivatamise kulu ei

ole põhjustanud ettevõtja makseraskuseid. Väidetavad makseraskused seisavad üksnes

ettevõtja võetud kohustuses anda Neili MT OÜ-le laenu 600 000 eurot kuivati ehituseks.

Kuivõrd ettevõtja ja Neili MT OÜ on omavahel seotud isikud, ei saa olla mõistlikke takistusi

kõnealuse laenulepingu lõpetamiseks ja seeläbi väidetavate makseraskuste ületamiseks.

Maakohus asus ebaõigele ja põhjendamatule seisukohale, et pankrotimenetluse korral saaks

Luminor vähem kui saneerimise korral. Pankrotimenetluse korral tagastataks vara

liisinguandjale, kes need võõrandab ja arvestab vara võõrandamisel saadu liisinguvõtja

kohustuste katteks (VÕS § 367). Seega juhul, kui liisinguandja ütleks liisingulepingud

erakorraliselt üles, saaks liisinguandja oma nõuded rahuldatud suuremas mahus ja oluliselt

kiiremini kui saneerimiskava vastuvõtmise korral.

Luminorile jääb arusaamatuks määruse p-s 26 märgitud arvutuskäik. Saneerimiskava kohaselt

on kavaga hõlmatud liisingulepingu nr 202017748 põhinõue 13 757 eurot 4 senti ja

kõrvalnõue 218 eurot 94 senti, kokku 13 975 eurot 98 senti. Saneerimiskava kohaselt on

tasutav intress 698 eurot 80 senti (13 757,04 * 5%). Jääb arusaamatuks, milliste põhjenduste

kohaselt oleks pankrotimenetluse korral 1817 euro 8 sendi võrra väiksem. Selle summa

kujunemist ei ole määruses selgitatud ega esitatud arvutuskäike. Seega ei ole määrus

nõuetekohaselt põhjendatud.

Üksnes 5% suurune intressimakse summas 698 eurot 80 senti ei ole aluseks väitmaks, et

pankrotimenetluse korral saaks Luminor vähem kui saneerimise korral. Vara tagastamisel ja

võõrandamisel saaks liisinguandja oma nõuded rahuldatud mh kiiremini kui saneerimise

korral.

Paljasõnaline on väide, justkui ei oleks liisingueseme näol tegemist likviidse varaga.

Liisingulepingu nr 202017748 ese on haagis Umega SPC 30. Tegemist on tavapärase

põllumajanduses kasutatava esemega.

Saneerimiskava alusel tasutav intress on madalam VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavast viivitusintressist. Käesoleval ajal

on seadusjärgse viivitusintressi määr 11,15%.

ETTEVÕTJA SEISUKOHT

7. Ettevõtja leiab, et määruskaebuses toodu ei anna alust määruse tühistamiseks ja palub jätta

määruskaebuse rahuldamata.

Maakohus on määruse p-s 22 toonud esile, et saneerimiskavas on piisava põhjalikkusega

analüüsitud ettevõtte saneerimiseks olulisi asjaolusid ning põhjuseid, mis on tinginud

saneerimisvajaduse. Samuti on maakohus määruse p-s 31 selgitanud, et ettevõtja on piisavalt

põhjendanud nõuete ümberkujundamise vajalikkust ja puuduvad alused saneerimiskava

kinnitamata jätmiseks.

Kuivõrd ettevõtjal puudub Luminori ees võlgnevus, ei kahjusta saneerimiskava kuidagi tema

õigusi. Saneerimiskava on suunatud mh sellele, et ettevõtjal oleks võimalik täita oma

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi võlausaldajate ees. Saneerimise eelduseks ei

ole ettevõtja suur kahjum, maksejõuetus või tõsised makseraskused, vaid tõenäoliselt

tulevikus tekkida võiva maksejõuetuse vältimine (SanS § 7 lg 2 p 1).

Isegi kui ettevõtja lõpetaks laenulepingu Neili MT OÜ-ga, oleks ettevõtjal endiselt vajalik

makseraskuste ületamine, mille üheks võimaluseks on saneerimismenetlus. Ettevõtja

makseraskused on tingitud suuresti ebasoodsatest ilmastikutingimustest 2023. ja 2024. aastal

ning maailmamajanduses toimuvast. Samuti on RV OÜ esitanud kohtusse ettevõtja vastu

hagi, mis on tekitanud ettevõtjale rahalisi kulusid õigusabile ning millest ei ole võimalik

vabaneda pelgalt laenulepingu lõpetamisega.

Luminori väide, mille kohaselt kuivati puudumise tõttu tekkinud kulu on vaid u 27 000 eurot,

on ebaõige. Kuivatamise teenust pakuvad suurettevõtjad, kellelt teenuse sisseostmine on

oluliselt kallim. Sertifitseeritud seemnevili ei tohi seguneda muu viljaga. Ettevõtja ja Neili

MT OÜ on juba teinud olulisi kulutusi kuivati ehitamiseks. Majanduslikult mõistlikum on

jätkata kuivati ehitamisega kui need kulutused lihtsalt n-ö maha kanda. Märja vilja müügihind

on kuiva vilja omast oluliselt madalam. Kuivati olemasolu võimaldaks kuivatatud vilja

müügimahtu oluliselt kasvatada, seeläbi säästetud summa oleks oluliselt suurem kui 27 000

eurot. Sertifitseeritud seemnete müük tõi ettevõtjale varem sisse u 200 000–300 000 eurot

aastas.

Maakohus on asunud õigesti seisukohale, et saneerimismenetluse korral ei oleks võlausaldaja

ebasoodsamas seisus kui pankrotimenetluse läbiviimisel. Kui ettevõtja saneerimismenetluse

tulemusena tegevust jätkab, saab ettevõtja jätkata liisinguesemega seonduvate maksete

tegemist võlausaldajale. Võlausaldajal ei ole hetkel sissenõutavaks muutunud nõudeid

ettevõtja vastu. Seega on pahatahtlik väita, et ettevõtja pankroti korral liisinguesemete

tagastamisel oleks võlausaldaja paremas seisus kui liisingulepingu ja ettevõtja tegevuse

jätkamisel. Maakohtu määrus on selles osas selge ja jälgitav.

Arusaamatuks jääb Luminori väide, et saneerimiskava alusel tasutav 5% intress on madalam

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivitusintressist, mistõttu on ebaõige kohtu seisukoht

nagu saaks Luminor pankrotimenetluse korral vähem kui saneerimise korral. Nagu ka

Luminor ise on määruskaebuses esile toonud, ei ole ettevõtjal võlausaldaja ees võlgnevusi.

Viivitusintressi on võimalik nõuda üksnes juhul, kui rahalise kohustuse täitmisega ollakse

viivituses. PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja

viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt, mistõttu ei saaks Luminor nagunii

viivist nõuda. Seega on ebaõige võlausaldaja väide, et pankrotimenetluse korral oleks

Luminor paremas seisus kui saneerimise korral.

SANEERIMISNÕUSTAJA SEISUKOHT

8. Saneerimisnõustaja leiab, et määruskaebuses toodu ei anna alust määruse tühistamiseks ja

palub jätta määruskaebuse rahuldamata

Võlausaldaja on toonud välja, et ühest liisingulepingust tulenevad kohustused on täidetud, mis

justkui viitab sellele, et ettevõtja ei ole makseraskustes. Viidatud makse on tehtud põhjusel, et

see muutus sissenõutavaks enne saneerimiskava kinnitamist. Seega pidi ettevõtja leidma

võimaluse selle tasumiseks, kuivõrd tasumata jätmisel ei oleks seda nõuet saanud enam SanS

§ 221 lg-st 2 lähtudes ümber kujundada ehk tasumise aega aasta võrra edasi lükata. Tasumata

jätmisel oleks võlausaldaja saanud teha etteheite, et sissenõutavaks muutunud kohustust, mida

saneerimiskavaga ei saa ümber kujundada, ei täideta ja see oleks viidanud rahavoolisele

maksejõuetusele.

Saneerimiskava ei kahjusta võlausaldaja õigusi, kuna on mh suunatud sellele, et ettevõtjal

oleks võimalik täita oma tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi võlausaldajate ees,

lisaks määruskaebuse esitajale puudutab see ka teisi võlausaldajaid. Saneerimise eelduseks on

tulevikus tekkida võiva maksejõuetuse vältimine (SanS § 7 lg 2 p 1), mida ettevõtja peab

põhistama ja mida kohus on antud juhul piisavalt kontrollinud.

Lisaks eelnevale nõustub saneerimisnõustaja ettevõtja seisukohaga määruskaebuse kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel

rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

10. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Ringkonnakohus võtab määruskaebusele lisatud Luminor Liising AS-i 2. veebruari

2025. a arve nr 17203922 ja selle tasumist tõendava maksekorralduse asja materjalide juurde.

11. Saneerimiskava vastu hääletanud puudutatud isik võib SanS § 292 lg 1 järgi esitada

kohtule põhjendatud taotluse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata ja selgitab, milles

seisneb tema õiguste oluline rikkumine, kui: 1) ei ole järgitud SanS § 26 lg-s 2 nimetatud

võlausaldajate huvide testi; 2) SanS § 36 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus ei ole täidetud; 3) muu

SanS § 36 lg-s 1 sätestatud tingimus kava kinnitamiseks ei ole täidetud. Kohus võib SanS § 36

lg 1 järgi kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad ei võtnud vastu, kui on

täidetud SanS § 36 lg 1 p-des 1–4 ja SanS § 28 lg-s 5 sätestatud tingimused (v.a SanS § 28 lg-

s 5 viidatud SanS § 24 lg 4 kohane poolthäälte tingimus).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Luminor taotluses kava kinnitamata jätmiseks ega

määruskaebuses toonud esile selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks jätta saneerimiskava

kinnitamata.

12. SanS § 2 järgi eeldab saneerimine majanduslike raskuste olemasolu. SanS § 7 lg 2 p-st 1

ja § 8 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab saneerimismenetluse algatamise eeldusena ettevõtja

põhistama, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Praegusel juhul on

ettevõtja seda teinud ja määruskaebuses ei ole toodud esile asjaolusid, mis annaks asuda

seisukohale, et ettevõtjal ei ole ületamist vajavaid makseraskuseid.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et saneerimiskavas on piisava põhjalikkusega

analüüsitud ettevõtja saneerimiseks olulisi asjaolusid ning põhjuseid, mis on tinginud

saneerimisvajaduse.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ühe võlausaldaja ees võlgnevuse puudumisest ja ühe

liisingulepingu jääkmaksumuse tasumisest järeldada ettevõtjal makseraskuste puudumist.

Ettevõtjal makseraskusete puudumist ei kinnita ka saneerimiskava lisas 1 (dtl 108) toodud

oodatavate rahavoogude prognoos. Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse väited, mille

kohaselt seisnevad väidetavad makseraskused üksnes asjaolus, et koostööpartneril Neili MT

OÜ-l on tekkinud vaidlus seoses kuivati ehitusega, ja ettevõtja võetud kohustuses anda Neili

MT OÜ-le laenu kuivati ehituseks. Makseraskuste tekkimise põhjusena on lisaks tuginetud

ebasoodsatele ilmastikutingimustele 2023. ja 2024. aastal ning maailmamajanduses toimuvale

(2022. a energiakriis, viimaste aastate kõrge inflatsioon, vilja hinna langus maailmaturul, järsk

sisendite hinna tõus). Määruskaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et makseraskuste

ületamiseks piisaks sellest, kui ettevõtja lõpetaks laenulepingu Neili MT OÜ-ga.

14. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et SanS § 26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate

huvide testi on järgitud. SanS § 26 lg 2 kohaselt võlausaldajate huvide testiga tuvastatakse, et

ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui

ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude

kohaldamise korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest,

et pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse ka raha

väärtuse muutust ajas.

Saneerimiskavaga on hõlmatud Luminori nõuded ettevõtja vastu, mis tulenevad

liisingulepingutest nr 202004847 ja 202017748. Määruskaebusest ja sellele lisatud tõenditest

nähtub, et ettevõtja on enne saneerimiskava kinnitamist täitnud kohustused Luminori ees, mis

tulenevad liisingulepingust nr 202004847. Maakohus on liisingulepingust nr 202017748

tulenevate kohustuste osas märkinud, et pankrotimenetluse korral saaks võlausaldaja 1817

eurot 8 senti vähem. Maakohus ei ole määruses nimetatud summa kujunemist küll selgitanud

ega esitanud arvutuskäike, kuid see nähtub saneerimiskava lisas 6 olevast tabelist (dtl 115).

Saneerimiskavaga on hõlmatud liisingulepingust nr 202017748 tulenev põhinõue 13 757 eurot

4 senti ja kõrvalnõue 218 eurot 94 senti, kokku 13 975 eurot 98 senti. Saneerimiskava

kohaselt tasutav intress on 699 eurot. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale,

et Luminor saaks pankrotimenetluse korral oma nõuded eeltoodust suuremas mahus

rahuldatud. Ringkonnakohus nõustub, et pankrotimenetluse korral võib Luminor saada oma

nõuded rahuldatud kiiremini kui saneerimise korral. Raha väärtuse vähenemise

kompenseerimiseks makstakse võlausaldajale intressi 5% aastas, mis on suurem kui VÕS § 94

lg 1 järgne seadusest tulenev intressimäär (vt ka RKTKm 09.05.2011, 3-2-1-25-11, p 50).

PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Seega ei ole asjakohane määruskaebuse väide,

mille kohaselt saneerimiskava alusel tasutav intress on madalam VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud viivisemäärast.

15. Määruskaebuse menetlemisega seotud ettevõtja kulud jäävad ettevõtja ning võlausaldajate

kulud nende endi kanda (SanS § 41 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)