1-24-205/139 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2025. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-205

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Georgi-Peeter Stukolkini süüdistuses karistusseadustiku

(KarS) § 372 lg 2 p 3 järgi ja Mart Stukolkini süüdistuses

KarS § 372 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 20. detsembri 2024. a otsus

Apellant

Riigiprokuratuur, prokurör Vahur Verte

Süüdistatavad

Georgi-Peeter Stukolkin, isikukood 37909270236, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses, kd XVI tlk 98

Mart Stukolkin, isikukood 38402190262, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses, kd XVI tlk 98

Kaitsjad

Kaspar Koppel (Georgi-Peeter Stukolkin)

Raivo Laus (Mart Stukolkin)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. detsembri 2024. a otsus osaliselt, Mart

Stukolkinile mõistetud karistuse ja Georgi-Peeter Stukolkinile mõistetud

karistuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1 mõista Mart Stukolkinile KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi

karistuseks 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus, millest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel

maha arvata 2 päeva eelvangistust. Jätta kandmisele kuuluv vangistus 1 aasta 5

kuud 28 päeva KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui

1

süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu;

2.2 mõista Georgi-Peeter Stukolkinile KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi

karistuseks 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus, millest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel

maha arvata 2 päeva eelvangistust. Jätta kandmisele kuuluv vangistus 1 aasta 5

kuud 28 päeva KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui

süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

3. Muus osas jätta Harju Maakohtu 20. detsembri 2024. a otsus muutmata.

4. Rahuldada Georgi-Peeter Stukolkini valitud kaitsja taotlus menetluskulude

hüvitamiseks osaliselt. Lugeda põhjendatud menetluskuluks 329,40 eurot valitud

kaitsjale makstud tasu ning mõista see summa Eesti Vabariigilt süüdistatava

kasuks välja. Ülejäänud menetluskulu jätta Georgi-Peeter Stukolkini enda

kanda.

5. Rahuldada Mart Stukolkini valitud kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks

osaliselt. Lugeda põhjendatud menetluskuluks 329,40 eurot valitud kaitsjale

makstud tasu ning mõista see summa Eesti Vabariigilt süüdistatava kasuks välja.

Ülejäänud menetluskulu jätta Mart Stukolkini enda kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

Esitatud süüdistus.

1. Kriminaalasjas esitatud süüdistuse järgi panid Georgi-Peeter Stukolkin ja Mart Stukolkin

ühiselt ja kooskõlastatatult toime KarS § 372 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistuses toodud teokirjeldus on kokkuvõtlikult järgmine

1.1 Eesti Vabariigis asutatud ja 18. novembril 2019. a registreeritud äriühing Kihonzi

Buzhaga OÜ (kuni 21. aprillini 2022. a ärinimega Garantex Europe OÜ) osutas RahaPTS § 70

lg 1 p 4 alusel virtuaalvääringu tegevusluba nõudnud virtuaalvääringu teenuseid kodulehe

http://garantex.io kaudu. Äriühingu klientidel oli võimalik kasutada virtuaalvääringu

rahakotiteenust, vahetada virtuaalvääringuid fiat-raha vastu ja vastupidi jpm.

1.2 Vaatamata sellele, et äriühingule Eesti Vabariigis väljastatud virtuaalvääringu tegevusluba

lõppes 24. veebruaril 2022. a ning Kihonzi Buzhaga OÜ ei võinud pärast tegevusloa

lõppemist MsüS § 16 lg 2 kohaselt enam alates 25. veebruarist 2022. a neid teenuseid osutada,

jätkas äriühing oma kodulehe vahendusel virtuaalvääringu teenuste pakkumist.

1.3 Kihonzi Buzhaga OÜ juhatuse liikmed olid ajavahemikul 15. juunist 2021. a kuni 20.

aprillini 2022. a Georgi-Peeter Stukolkin ja Mart Stukolkin. Järelikult osutas Kihonzi

Buzhaga OÜ tegevusloata virtuaalvääringu teenuseid Georgi-Peeter Stukolkini ja Mart

2

Stukolkini juhatuse liikmeks oleku ajal ca kahe kuu vältel, perioodil 25. veebruar 2022. a kuni

20. aprill 2022. a. Selle aja jooksul kandsid kasutajad platvormile erinevaid

virtuaalvääringuid kokku enam kui 1,254 miljardi USD väärtuses ning platvormilt kanti välja

erinevaid virtuaalvääringuid kokku enam kui 1,256 miljardi USD väärtuses.

1.4 Pärast tegevusloa lõppemist 24. veebruar 2022. a ning kuni juhatuse liikme volituste

lõppemiseni 20. aprillil 2022. a oleksid Georgi-Peeter Stukolkin ja Mart Stukolkin pidanud

võtma tarvitusele meetmeid kas virtuaalvääringu teenuste pakkumise ajutiseks peatamiseks ja

uue tegevusloa saamiseks või virtuaalvääringu teenuste pakkumise lõpetamiseks ja kodulehe

http://garantex.io sulgemiseks. Selle asemel esitasid Georgi-Peeter Stukolkin ja Mart

Stukolkin Rahapesu Andmebüroole (RAB) kliendisuhete lõpetamise kohta teadlikult

valeandmeid ja piirdusid kodulehele http://garantex.io VPN-i abil hõlpsasti välditava

geoblokeeringu seadmisega selleks, et Eestis ei oleks leht enam nähtav ning kodulehel

kuvatavate andmete muutmisega nii, et seal poleks teenusepakkuja enam seostatav Eesti

Vabariigiga.

Maakohtu otsus.

2. Harju Maakohus tunnistas 20. detsembri 2024. a otsusega:

2.1 Georgi-Peeter Stukolkini süüdi KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi ja karistas

teda rahalise karistusega 4815 eurot ehk 225 päevamäära arvestusega, et ühe päevamäära

suurus on 21,40 eurot. Mõistetud karistusest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha 2 päeva

eelvangistust, mis teisendati rahalise karistuse 6-ks päevamääraks ja Georgi-Peeter

Stukolkinile mõistetud lõplik rahaline karistus on 4686,60 eurot ehk 219 päevamäära. See

karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 järgi täitmisele pööramata, kui Georgi-Peeter Stukolkin ei

pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kooskõlas KarS §

78 p 1 hakkas katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest;

2.2 Mart Stukolkini süüdi KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi ja karistas teda

rahalise karistusega 13 882,50 eurot ehk 225 päevamäära arvestusega, et ühe päevamäära

suurus on 61,70 eurot. Mõistetud karistusest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha 2 päeva

eelvangistust, mis teisendati rahalise karistuse 6-ks päevamääraks ja Mart Stukolkinile

mõistetud lõplik rahaline karistus on 13 512,30 eurot ehk 219 päevamäära. See karistus jäeti

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 järgi täitmisele pööramata, kui Mart Stukolkin ei pane 1 aasta 6 kuu

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kooskõlas KarS § 78 p 1 hakkas

katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

3. Oma otsustust, eeskätt süüdistatavatele mõistetud karistusi põhjendas maakohus

kokkuvõtlikult nii.

4. Kriminaalasjas on tõendatud järgmised faktid:

-

Kihonzi Buzhaga OÜ asutati ja registreeriti Eesti Vabariigis, osaühingu tegevuskoht

on olnud järjepidevalt Eesti Vabariik ning äriühing allub Eesti seadustele;

3

-

veebilehel https://garantex.io asuv kauplemisplatvorm ja kaubamärk Garantex on

olnud Kihonzi Buzhaga OÜ-ga (endise ärinimega Garantex Europe OÜ) seotud alates

osaühingu asutamisest 18. novembril 2019. a;

-

veebilehel https://garantex.io asuval platvormil kaubeldi virtuaalvääringutega ning

osaühingule Kihonzi Buzhaga OÜ olid selleks RAB-i poolt väljastatud

virtuaalvääringu teenuste pakkumiseks tegevusload kehtivusega 27. detsember 2019. a

kuni 27. november 2020.a ja 27. november 2020. a kuni 24. veebruar 2022. a. Alates

25. veebruarist 2022. a osaühingul virtuaalvääringu teenuste pakkumiseks nõutavat

tegevusluba enam ei olnud;

-

pärast seda, kui Kihonzi Buzhaga OÜ loobus tegevusloast virtuaalvääringu teenuste

pakkumiseks uut tegevusluba taotlemata, jätkasid kasutajad https://garantex.io asuval

platvormil virtuaalvääringutega tehingute tegemist sama moodi nagu varem.

Süüdistuses näidatud ajavahemikul ehk alates 25. veebruarist 2022. a kuni 19. aprillini

2022. a tegid kasutajad platvormi kaudu erinevate virtuaalvääringutega sissetulevaid

tehinguid kokku üle 1,2 miljardi USD. Väljuvaid tehinguid tehti samas mahus;

-

süüdistatavad Georgi-Peeter Stukolkin ja Mart Stukolkin olid Kihonzi Buzhaga OÜ

juhatuse liikmed alates 15. juunist 2021. a kuni 21. aprillini 2021. a;

-

süüdistatavad ei olnud äriühingu juhatusse määratud pelgalt kohatäiteks, sest nad

täitsid oma ametis oleku ajal piisavalt aktiivselt tavapäraseid juhatuse liikme kohustusi

ja said selle eest ka tasu, sh süüdistuses näidatud ajavahemikul kahe peale kokku

vähemalt 14 000 eurot;

-

pärast 24. veebruari 2022. a, kui Kihonzi Buzhaga OÜ-le väljastatud virtuaalvääringu

teenuste pakkumiseks vajalik tegevusluba lõppes, palusid Georgi-Peeter Stukolkin ja

Mart Stukolkin teha veebilehel https://garantex.io muudatused, et veebilehte ei oleks

võimalik enam seostada süüdistatavatega ja Eesti äriühinguga. Lisaks esitas Kihonzi

Buzhaga OÜ RAB-ile oma tegevuse kohta väiteid, mis ei olnud õiged.

4.1 Tuvastatud asjaolude põhjal võib teha järelduse, et süüdistatavad Georgi-Peeter Stukolkin

ja Mart Stukolkin teadsid, et äriühinguga seotud platvormil jätkatakse vaatamata tegevusloa

kehtivuse lõppemisele tehingute tegemist ning nad aktsepteerisid seda.

5. Süüdistatavate Georgi-Peeter Stukolkini ja Mart Stukolkini tegevus tuleb kvalifitseerida

KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi järgmistel põhjustel.

5.1 KarS § 372 lg 2 p 3 objektiivne koosseis hõlmab mh majandustegevust nõutava

tegevusloata finantsteenusega seotud tegevusalal. Arvestades nii süüdistuses kajastatud

perioodil kehtinud kui ka hetkel kehtiva RahaPTS §-des 70 lg 1 p 4 ja 72 lg 1 p 4; KAS §-s 6

lg 1 p 15, alates 1. juulist 2024. a KAS §-s 6 lg 1 p 142 ja hetkel kehtivat RahaPTS § 2 lg 5

ning nn MICA määruses sätestatut, on need tingimused Kihonzi Buzhaga OÜ puhul täidetud.

Kihonzi Buzhaga OÜ-l ja äriühinguga seotud veebilehel https://garantex.io asunud

kauplemisplatvormil oli kehtivas kohtupraktikas (RKHKo 3-3-1-75-15 p 14) omaksvõetud

arusaama järgides piisav seos Eestiga ning süüdistuses näidatud teo toimepanemise koht on

Eesti Vabariik (vt ka RKKKo 1-21-3514 p 16).

4

5.2 Kuna Kihonzi Buzhaga OÜ-l pidi olema virtuaalvääringu teenuse osutamiseks RAB-i

poolt väljastatud tegevusluba selleks, et jätkata ajavahemikul 25. veebruar 2022. a kuni 20.

aprill 2022. a virtuaalvääringu teenuse osutamist veebilehel https://garantex.io asunud

kauplemisplatvormil, kuid seda ei olnud, siis järelikult jätkati virtuaalvääringu teenuse

osutamist ehk majandustegevust finantsteeenusega seotud tegevusalal Eestis ilma loata.

5.3 Kuigi süüdistus heidab äriühingu juhatuse liikmeks olnud Georgi-Peeter Stukolkinile ja

Mart Stukolkinile ette kaastäideviimist, vastab süüdistatavate teopanus kaasaaitamisele KarS

§ 22 lg 3 mõttes. Selliseid tõendeid, mis kinnitaks, et süüdistatavad valitsesid neile

etteheidetavat tegu ehk virtuaalvääringu teenuse osutamisega jätkamist etteheidetaval

perioodil kauplemisplatvormil https://garantex.io (nt tegid ise vahetult klientidega tehinguid

või andsid tehinguteks korraldusi vms) asjas pole. Sel põhjusel vastutavad mõlemad

süüdistatavad osavõtjatena, mitte täideviijatena.

5.4 Kihonz Buzhaga OÜ pakkus virtuaalvääringutega seotud teenuseid klientidele, kellest

väga suur osa pärines Vene Föderatsioonist ning mujalt maailmas. Äriühingu valitud

ärimudeliga kaasnes tavapärasest suurem rahapesurisk ning kehtiva kohtupraktika (RKKKo 1-

20-3487) järgi on sellisel juhul juhatusel kohustus äriühingust lähtuv rahapesu oht

minimeerida ehk tegutseda valvegarandina. Äriühingu juhatuse liikmeteks olnud

süüdistatavad toetasid virtuaalvääringu teenuse pakkumist oma tegevusetusega, sest nad ei

takistanud aktiivselt ja sisuliselt äriühingu lubamatut majandustegevust. Tuvastatud asjaolud,

eeskätt nii Georgi-Peeter Stukolkini kui ka Mart Stukolkini varasem taust, ei võimalda väita

sedagi, et süüdistatavad ei mõistnud, milliseid kohustusi neilt kui Kihonzi Buzhaga OÜ

juhatuse liikmetelt oodati.

6. Süüdistatavatele mõistetud karistusi põhjendas maakohus nii.

6.1 KarS § 372 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud teo eest võib karistuseks mõista rahalise karistuse

või kuni 3 aastat vangistust. Sanktsiooni keskmine määr on seega rahaline karistus 250

päevamäära või 1 aasta 6 kuud vangistust.

6.2 Georgi-Peeter Stukolkinil ei ole kehtivaid karistusi, teda on 2005. aastal karistatud

liikluskuriteo eest. Georgi-Peeter Stukolkini süüd vähendavad järgmised asjaolud: süüdistatav

pani kuriteo toime kaasaaitamisega ja tegevusetusega, isik aitas uurimisele aktiivselt kaasa.

Kohane karistus on seega alla keskmise sanktsioonimäära jääv rahaline karistus 225

päevamäära, millest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata eelvangistus 2 päeva ehk 6

päevamäära. Süüdistataval tuleb seega kanda rahaline karistus 219 päevamäära. Arvestades, et

Georgi-Peeter Stukolkini sissetuleku põhjal kujuneb päevamäära suuruseks 21,40 eurot, tuleb

süüdistataval seega kanda rahaline karistus 4686,60 eurot. Eripreventiivseid kaalutlusi

arvestades võib karistuse KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta täielikult tingimisi kohaldamata,

kui Georgi-Peeter Stukolkin ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

6.3 Mart Stukolkinit pole varem kriminaalkorras karistatud, teda ei ole karistusregistrisse

kantudki. Mart Stukolkini süüd vähendavad järgmised asjaolud: süüdistatav pani kuriteo

toime kaasaaitamisega ja tegevusetusega, isik aitas uurimisele aktiivselt kaasa. Kohane

karistus on seega alla keskmise sanktsioonimäära jääv rahaline karistus 225 päevamäära,

millest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata eelvangistus 2 päeva ehk 6 päevamäära.

5

Süüdistataval tuleb seega kanda rahaline karistus 219 päevamäära. Arvestades, et Mart

Stukolkini sissetuleku põhjal kujuneb päevamäära suuruseks 61,70 eurot, tuleb süüdistataval

seega kanda rahaline karistus 13 512,30 eurot. Eripreventiivseid kaalutlusi arvestades võib

karistuse KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta täielikult tingimisi kohaldamata, kui Mart

Stukolkin ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

6.4 Süüdistatavatele mõistetavate karistuste täielikult tingimisi täitmisele pööramata jätmist

toetas ka prokurör.

Riigiprokuratuuri apellatsioon.

7. Maakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur. Prokurör taotleb tühistada Harju Maakohtu 20.

detsembri 2024. a otsus osaliselt, süüdistatavatele mõistetud karistuste osas, teha tühistatud

osas uus otsus, millega:

-

mõista Georgi-Peeter Stukolkinile KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi

karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, arvata sellest KarS § 68 lg 1 alusel maha 2

päeva eelvangistust ning jätta kandmisele kuuluv 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 2

aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu;

-

mõista Mart Stukolkinile KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi karistuseks 1

aasta 6 kuud vangistust, arvata sellest KarS § 68 lg 1 alusel maha 2 päeva

eelvangistust ning jätta kandmisele kuuluv 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust KarS §

73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 2 aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

7.1 Prokurör ei taotle apellatsiooni läbivaatamist kirjalikus menetluses ning palub kõik

menetluskulud jätta süüdistatavate kanda. Apellatsiooni argumendid on kokkuvõtlikult

järgmised.

7.2 Süüdistatavatele maakohtu otsusega mõistetud tingimisi rahaline karistus ei täida eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke. Mõistetud karistus võib anda nii süüdistatavatele kui ka laiemale

üldsusele signaali, et kuritegevus tasub ära.

7.3 Maakohus ei arvestanud teosüü suuruse määratlemisel seda, et Kihonzi Buzhaga OÜ

(endise ärinimega Garantex Europe OÜ) oli toona maailmas üks suuremaid virtuaalteenuste

pakkujaid. Kõigest ühe aasta vältel pärast tegevusloa saamist tegid osaühingu kliendid ca

miljon tehingut enam kui 5 miljardi euro ulatuses ning süüdistuses näidatud perioodil tehti

Garantex.io plokiahela klastris vähem kui kahe kuu jooksul tehinguid kokku enam kui 1,2

miljardi euro väärtuses. Selline käibemaht mõjutab ükskõik millise riigi majanduse vereringet

ning suurendab märkimisväärselt rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. See on ka üks

põhjustest, miks virtuaalvääringute teenusepakkujate tegevust reguleeritakse ning miks

Kihonzi Buzhaga OÜ (endise ärinimega Garantex Europe OÜ) vajas tegevuse jätkamiseks

tegevusluba. See on ka ühtlasi põhjus, miks pidanuks süüdistatavad juhatuse liikme kohustusi

6

hoolikamalt täitma ning see on ka põhjus, miks pole alust rääkida Georgi-Peeter Stukolkini ja

Mart Stukolkini väikesest teosüüst.

7.4 Maakohtul on õigus, et süüdistatavate karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3

mõttes see, et mõlemad andsid kahtlustatavatena kinnipidamise järgselt toimunud

läbiotsimistel menetlejale vabatahtlikult välja otsitavad esemed ning juurdepääsu nende

valdusest leitud andmekandjatele ja sidevahenditele. Maakohus on korrektselt märkinud, et nii

Georgi-Peeter Stukolkin kui ka Mart Stukolkin on varem kriminaalkorras karistamata ja seda

tuleb eripreventiivsete kaalutluste juures arvestada.

7.5 Maakohtul ei ole õigus, et tingimisi rahaline karistus täidab mõlema süüdistatava puhul

karistuse eesmärgid. Süüdistatavatele mõistetava karistuse liigi ja määra puhul tuleb arvestada

neile etteheidetavat tegu ja seda, et nad teenisid kuritegude toimepanemisest tulu. Maakohus

tuvastas, et süüdistatavad said ajavahemikul 25. veebruar 2022. a – 20. aprill 2022. a kahe

peale kokku juhatuse liikme tasu üle 14 000 euro, pidades siin silmas ka maakohtu viiteid

tõenditele, mis kinnitavad, et teenistus võis olla tegelikult suuremgi. Süüdistatavate tulule

vastandub neile kahe peale kokku mõistetud rahaline karistus 18 198,80 eurot. Üldistatult on

saldo negatiivne veidi enam kui 4000 euro ulatuses ning tegelikult pole põhjust sellestki

rääkida, kuna rahaline karistus jäi tingimisi kohaldamata.

7.6 Süüdistatavate teosüüle vastab sanktsiooni keskmisesse määra jääv vangistus 1 aasta 6

kuud, millest tuleb maha arvata eelvangistus. Kandmisele kuuluva vangistuse võib jätta KarS

§ 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata 2 aasta pikkuse katseaja jooksul.

Menetluse edasine käik ringkonnakohtus.

8. Ringkonnakohus tegi prokuratuuri apellatsiooni teistele apellatsioonimenetluse pooltele

nähtavaks, suulist menetlust KrMS § 322 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul kohtult ei taotletud.

9. Prokuröri apellatsioonile vastasid mõlema süüdistatava kaitsjad.

Georgi-Peeter Stukolkini kaitsja vastus prokuröri apellatsioonile.

10. Prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu mõistetud karistus arvestab

varem karistamata Georgi-Peeter Stukolkini teopanust, karistust kergendavaid asjaolu ning

sedagi, et ka läbi süüdistatava süüdi tunnistamisega anti üldsusele märku, et isegi väikseim

võimalik panus ebaseaduslikku majandustegevusse tähendab kriminaalkorras süüdimõistmist.

Prokuratuuri arvutuskäik, mille kohaselt said süüdistatavad süüdistusega hõlmatud perioodil

juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu vähemalt 14 000 eurot, on põhjendamatu.

Süüdistatavatele ei makstud raha kuritegude toimepanemise eest. Samuti jääb arusaamatuks

prokuröri arusaam, nagu saadaks tingimisi vangistuse mõistmine ühiskonnale jõulisema

sõnumi kui tingimisi rahaline karistus.

10.1 Ülaltoodut silmas pidades on Georgi-Peeter Stukolkinile maakohtu mõistetud ja alla

sanktsiooni keskmäära jääv rahaline karistus kohane. Mis puudutab karistuse tingimisi

kohaldamata jätmist, siis siin on maakohus välja toonud, et seda toetas ka prokurör.

Mart Stukolkini kaitsja vastus prokuröri apellatsioonile.

7

11. Prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Varem kriminaalkorras karistamata Mart

Stukolkini kriminaalkorras karistamine on täitnud nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid.

Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine toob kaasa arvukalt piiranguid inimese põhivabadusele.

11.1 Prokuratuur ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust varem kriminaalkorras karistamata

Mart Stukolkini teopanuse osas ning seda, et etteheidetava kuriteo pani süüdistatav toime

tegevusetusega. Sellisele kirjeldusele vastava inimese karistamine vangistusega ei ole

seaduslik. Maakohtu poolt kohaldatust rangema karistuse mõistmise vastu räägib seegi, et

Mart Stukolkin ei saanud kuriteo toimepanemisest varalist kasu.

11.2 Prokuröri väide, et Kihonzi Buzhaga OÜ oli suur virtuaalteenuste pakkuja, on eksitav.

Maakohus on küll otsuses välja toonud tehingute mahu, kuid sellega pole põhjust nõustuda.

Mart Stukolkin ei otsustanud veebilehe lahti hoidmise või kauplemisplatvormil toimuva üle.

Äriühingu majandustegevust suunati ja kontrolliti Vene Föderatsioonist. Juhatuse liikme tasu,

mida prokurör rõhutab, maksti Mart Stukolkinile seadusliku käitumise eest. Pealegi ületab

süüdistatavale mõistetud rahaline karistus saadud tasu ning tegelikult pole maakohus

tuvastanudki, et juhatuse liikme tasul oli üldse mingi seos Mart Stukolkinile etteheidetava

kuriteoga. Prokurör ei arvesta Mart Stukolkini käitumisega kriminaalmenetluse ajal –

süüdistatav andis välja salasõnad, osutas läbiotsimistel kaasabi ja andis korduvalt ütlusi

selleks, et oleks võimalik tuvastada need, kes tegelikult kauplemisplatvormi Garantex.io

kontrollisid.

11.3 Üldpreventiivsed eesmärgid on Mart Stukolkini kriminaalkorras karistamisega täidetud.

Üldsusele on saadetud signaal, et ka vähimas vormis kuriteole piisavalt aktiivselt

reageerimata jätmisel on inimene kurjategija ja peab kandma kurjategija klassifikatsiooni ning

karistust.

11.4 Prokuratuuri apellatsioonist ei nähtu, miks peaks saadaks tingimisi vangistuse mõistmine

andma ühiskonnale jõulisema sõnumi kui tingimisi rahaline karistus. Maakohtu mõistetud

karistus toob kaasa otsese negatiivse rahalise tagajärje, mida tingimisi vangistus otseselt kaasa

ei too.

12. Lisaks ülaltoodule tuleb prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:

-

süüdistatavad tuleks õigeks mõista, sest kriminaalasjas on tõendamata Kihonzi

Buzhaga OÜ osalemine majandustegevuses, selle tegevuse kontrollimine

süüdistatavate poolt jne. Asjaolu, et garantex.oi igapäevase majandustegevuse koht oli

Venemaal, mitte Eestis ning siin puudus äriühingul igasugune majandustegevus, tuleks

arvestada Mart Stukolkinile karistuse mõistmisel.

-

Mart Stukolkin ei saanud aru teo keelatusest;

-

maakohus tunnistas prokuröri tõendid usaldusväärseks, kuid ei põhjendanud oma

seisukohta piisavalt;

-

karistuse mõistmist takistab see, et teokoosseisu subjektiivne külg pole täidetud.

Ringkonnakohtu seisukoht.

8

13. Prokuröri apellatsioon tuleb rahuldada. Oma seisukohta põhjendab kolleegium nii.

14. Enne asja sisulist lahendamist ei saa märkimata jätta, et valdav osa Mart Stukolkini kaitsja

vastuväidetest tuleb jätta tähelepanuta.

14.1 Käsilolevas kriminaalasjas soovisid maakohtu otsust vaidlustada kõik kohtumenetluse

pooled. Paraku jäid süüdistatavad ja nende kaitsjad apellatsioonide esitamisega hiljaks ning

taotlused kaebetähtaja ennistamiseks edutuks. Läbi vaatamata jäetud apellatsioonides taotleti

maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeks mõistmist paljuski põhjustel, mis on

kokkuvõtlikult ära toodud Mart Stukolkini kaitsja 20. märtsi 2025. a vastuse p-des 2.9-2.49.

14.2 Prokuröri apellatsioonile vastates üritab Mart Stukolkini kaitsja uuesti tõsta kohtu lauale

argumente, mis kaebetähtaja järgimata jätmise tõttu tagasi lükati. Kuivõrd ringkonnakohus

menetleb ainult prokuröri apellatsiooni ja selles ei taotleta maakohtu otsuse revideerimist

osas, mis puudutab Georgi-Peeter Stukolkini ja Mart Stukolkini süüküsimust, püüdleb Mart

Stukolkini kaitsja asjatult selle poole, et kolleegium ei piirduks süüdistatavatele mõistetud

karistuste hindamisega ning annaks prokuratuuri kaebust lahendades vastuse ka vaidlustatud

otsuse seaduslikkusele ja põhjendatusele. Viimast ringkonnakohus süüdistatavate ja nende

kaitsjate apellatsioonide puudumise tõttu teha ei või.

14.3 Eeltoodu tõttu arvestab ringkonnakohus ainult neid väiteid, mis on toodud kaitsja vastuse

p-des 2.1-2.8.

15. Sissejuhatavalt nendib kolleegium, et apellatsiooni lahendades pole võimalik arvestada

Mart Stukolkini kaitsja argumendiga, mille kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine

toob kaasa arvukalt piiranguid inimese põhivabadusele. Kaitsja pole ära näidanud millistele

Mart Stukolkini põhivabadusele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid arvukaid piiranguid

ja sel põhjusel jääb argument õõnsaks. Samuti ei ole mitte kuidagi võimalik nõustuda

süüdistatavate kaitsjatega, et süüdistatavate leebe kohtlemine on õigustatud juba ainuüksi

seeläbi, et nende süüdi tunnistamisega antakse mõista, et vähimgi võimalik panus

ebaseaduslikku majandustegevusse tähendab kriminaalkorras süüdi mõistmist. Kolleegiumi

hinnangul eiravad kaitsjad järjekindlalt tõsiasja, et süüdistatavad olid Kihonzi Buzhaga OÜ

juhatuse liikmed ning maakohus asus pärast tõendite hindamist seisukohale, et kaitseversioon

n-ö kohatäiteks olemise kohta ei ole õige. Kuivõrd inimkäte läbi loodud äriühingule pole

looduse poolt tahet antud, siis kujundavad seda juriidilise isiku organid (vt siinkohal ka TsÜS

§ 31 lg 5). Toodut silmas pidades tuleb tõdeda, et:

-

maakohus tuvastas, et äriühing loobus RAB väljastatud tegevusloast, kuid võimaldas

vaatamata sellele oma klientidel virtuaalvääringute kauplemisplatvormil edasi

kaubelda. Kõike seda süüdistatavad teadsid ja aktsepteerisid;

-

maakohus tuvastas, et süüdistatavad ei astunud ühtegi sisulist ja tõsiseltvõetavat

sammu, et äriühinguga seotud platvormil kauplemine lõpetada kuni uue tegevusloa

saamiseni. Need üksikud meetmed, mis tarvitusele võeti, olid suunatud üksnes

äriühingu distantseerimisele Eesti Vabariigist ja süüdistatavatest endist. Lisaks esitati

RAB-ile äriühingu tegevuse kohta tegelikkusele mittevastavaid väiteid;

-

maakohus tuvastas, et pärast tegevusloa kehtivuse lõppu kehtisid süüdistatavate

volitused äriühingu juhatuse liikmetena veel 2 kuud. Selle aja vältel tehti platvormil

tehinguid suurusjärgus 1,2 miljardit USD-i.

9

Kui siia lisada, et maakohus tõi välja ainult ühe karistust kergendava asjaolu1 ning seegi, et

kumbki süüdistatav oma tegu ei tunnistanud ega kahetsenud, jääb kolleegiumile sügavalt

arusaamatuks kaitsjate mõttekäik justkui oleks karistuse eesmärgid ainuüksi süüdistatavate teo

taunimise ehk nende süüdi tunnistamise läbi täidetud. See ei ole nii. Sarnaselt prokuröriga

peab kolleegium kohaseks karistuseks sanktsiooni keskmäära jäävat vangistust.

16. Kehtiva kohtupraktika järgi pole kergekäeline sekkumine maakohtu poolt mõistetud

karistuse liigi ja määra valikusse põhjendatud ning seda võib teha üksnes juhul, kui

edasikaebemenetluses tuvastatakse selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel

konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on

toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse

mõistmise (nt RKKKo nr 1-19-4150 p 27). Käsiloleval juhul on prokuröril õigus, et süü

suuruse hindamisel oleks maakohus pidanud arvestama ka käsiloleva kaasuse tehioludega.

17. Süüdistatavale karistust mõistes tuleb kohtul KarS § 56 lg 1 kohaselt esmalt hinnata süü

suurust. Seda tehes tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule (RKKKo 1-22-227).

Süü suurust määratledes arvestas maakohus seda, et nii Mart Stukolkin kui ka Georgi-Peeter

Stukolkin panid kuriteo toime kaasaaitamisega ning tegevusetusega. Neid tegureid pidas

kohus süüdistatavate süüd vähendavaks.

17.1 Ringkonnakohus soostub maakohtuga, et täideviija süü tuleb üldjuhul lugeda suuremaks.

Erinevalt osavõtjast kontrollib täideviija vahetult situatsiooni ja temast (s.o tema tahtest ja

selle põhjal rakendatud käitumisaktidest) sõltub näiteks potentsiaalse tagajärje peale mõeldes

reeglina märksa rohkem kui osavõtjast. Kuriteost osavõtja süü on eelduslikult veidi väiksem

näiteks siis, kui osavõtutegu piirdub täideviija abistamisega. Samas ei ole toodu absoluutne

reegel, sest kõikidel juhtudel ei tarvitse osavõtja süü suurus olla täideviija omast väiksem. Nii

näiteks pole põhjust rääkida kuriteost osavõtja väiksemast süüst, kui täisealine inimene

kihutab alaealist kuritegu toime panema või maksab kellelegi raha talle ebameeldiva inimese

likvideerimise eest. Kolleegiumi hinnangul illustreerib eeltoodu ehk selgepiiriliste reeglite

puudumine ilmekalt seda, et süü suurust määratledes ei ole tegelikult võimalik piirduda

tähelepanekuga, et süüdistatav pani teo kuriteo toime kaasaaitamisega. Antud juhul ei saa

süüdistatavate süüd väidetavalt vähendava osavõtuteo puhul mitte kuidagi mööda vaadata

asjaolust, et äriühing ei tegelenud ise virtuaalvääringutega kauplemisega, vaid pakkus

veebilehel asunud platvormi kaudu virtuaalvääringutega kauplemise teenust. Sarnase

ärimudeli puhul sõltub sellest, kas üldse ja kui, siis kui aktiivselt kliendid

kauplemisplatvormil tehinguid teevad, teenustasude maht, mis omakorda mõistetavalt

mõjutab majandustulemusi. Antud juhul oli huvi hoida kauplemisplatvorm iga hinna eest töös

tingitud tõenäoliselt sellestki, et aktiivselt virtuaalvääringutega kauplevad kliendid ei pane

platvormist tingitud tõrgete tõttu oma tehinguid pausile. Sellisel juhul vahetatakse lihtsalt

teenusepakkujat, mis tähendab, et platvorm jääb klientideta ning platvormiga seotud

äriühing(ud) tulust ilma. Maakohus tuvastaski, et süüdistatavad ei astunud ühtegi sisulist

sammu selleks, et pärast tegevusloa lõppu platvormil virtuaalvääringutega kauplemine ei

katkeks. Eeltoodu tõttu ei vähenda käsilolevas asjas tegelikult süü suurust see, kas

süüdistatavad tegutsesid täideviijana ise klientidega tehinguid tehes või vahetult tehinguteks

korraldusi andes (vt maakohtu otsuse p 71) või mitte. Kihonzi Buzhaga OÜ valitud ärimudelit

1 Siinkohal on vale Mart Stukolkini kaitsja väide, et prokurör ei arvestanud rangemat karistust taotledes sellega, et

süüdistatav(ad) aitasid kuriteo avastamisele aktiivselt kaasa – vastupidi, prokurör on apellatsioonis süüdistatavate abil

peatunud ning peab jätkuvalt seda karistust kergendavaks asjaoluks.

10

silmas pidades on tegelikult märksa olulisem see, et äriühinguga seotud platvormil võimaldati

virtuaalvääringute tehingute tegemist ka pärast tegevusloa lõppemist. Toodu valguses ei ole

maakohtu tuvastatud osavõtutegu väikese kaaluga.

17.2 Mis puudutab teo toimepanemist tegevusetusega, siis ka siin ei ole sarnaselt käsiloleva

otsuse p-s 16.1 kajastatuga võimalik kategooriliselt väita, et tegevusetus on automaatselt süü

suurust vähendavaks teguriks. Kahtlemata on see, kui keegi püüdleb aktiivselt millegi halva

või taunitava poole, juba välisel vaatlusel raskem. Samas ei ole põhjust rääkida tegevusetusest

kui süüd vähendavast asjaolust siis, kui keegi ei tee teadlikult ja tahtlikult midagi, milleks ta

tegelikult on kohustatud. Asjaolu, et äriühingu juhatuse liikmeteks olnud süüdistatavad

teadsid, et äriühinguga seotud platvormil jätkatakse vaatamata tegevusloa kehtivuse

lõppemisele tehingute tegemist täpselt sama moodi nagu varemgi, tegevusloa kehtivuse ajal,

maakohus ometigi tuvastas. Kohus tõi välja sellegi, et Mart Stukolkinil ja Georgi-Peeter

Stukolkinil ei olnud ette näidata mitte midagi, mis kinnitanuks, et nad vähemalt üritasid teha

midagi tõsiseltvõetavat selleks, et kauplemine peatada. Ringkonnakohus ei saa täiendavalt

märkimata jätta seda, et peaks juhatuse liige avastama või suisa teadma, et tema tahe pole

äriühingu tegevuse suunamisel määrav, tuleks esimesel võimalusel astuda tõsiseltvõetavaid

samme juhatusest lahkumiseks, mitte jätkata kuudes mõõdetava aja vältel juhatuse liikmeks

olemist ja selle eest tasu ja hüvede vastu võtmist.

17.3 Prokuröril on õigus, et maakohtu kõige olulisem viga on kuriteo asjaolude kõrvale

jätmine olukorras, kus kohus tuvastas, et süüdistuses näidatud ajavahemikul tehti Kihonzi

Buhzaga OÜ-ga seotud veebilehel asunud kauplemisplatvormil tehinguid kokku ca 1,2

miljardi USD eest. Ringkonnakohus nendib, et KarS § 372 lg 2 p 3 loetleb need valdkonnad,

kus tegevusloa puudumisega võivad kaasneda negatiivsed mõjud näiteks inimeste elule ja

tervisele, varale vms. Süü suuruse määratlemisel pole võimalik mööda vaadata sellest, mis oli

tegevusloa eesmärk, mida ja kui kaua ohustati jpm. Siin on prokurör õigesti välja toonud

asjaolu, et väga suure rahapesuriskiga valdkonnas majandustegevust viljelenud äriühingu

kauplemisplatvormil tehtud tehingute koguväärtus jäi süüdistuses näidatud ajavahemikul ehk

pelgalt 2 kuu pikkuse tegevusloata tegutsemisperioodi ajal suurusjärku 1,2 miljardit USD-i,

mis mõjutaks väga paljude riikide majandust. Väita, et juhatuse liikmeteks olnud

süüdistatavad ei olnud kursis äriühingu tavapäraste käibemahtudega ning valdkonnapõhiste

riskidega (just sel põhjusel RAB väljastatud tegevusloast ju loobutigi) võimalik ei ole.

18. Kokkuvõtlikult leiab kolleegium, et prokuröri järeldus süü suuruse kohta on korrektne:

süüdistatavate süü on tegelikult üle keskmise ning karistust kergendava asjaolu valguses võib

seda pidada keskmiseks. Sarnaselt maakohtu ja prokuröriga ei näe kolleegium asjaolusid, mis

tingiks süüdistatavate süü suuruse diferentseerimist.

19. KarS § 372 lg 2 p 3 sanktsioon võimaldab kohtul valida kahe karistusliigi vahel.

Maakohus mõistis süüdistatavatele kergemaliigilised ehk rahalised karistused. Vastab tõele, et

juhul, kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise

karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste

võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud (RKKKo

3-1-1-24-07 p 8). Maakohus tuvastas, et Mart Stukolkin on varem kriminaalkorras karistamata

ning Georgi-Peeter Stukolkinil on küll aegunud karistus, kuid seda pole põhjust arvestada,

sest see on mõistetud 2005. aastal ning liiklussüüteo eest. Seega on maakohus tõenäoliselt

lähtunud eeldusest, et enne kuriteo toimepanemist õiguskuulekalt käitunud inimeste puhul ei

11

ole alust öelda, et rahaline karistus on end ammendanud. Iseenesest on see mõttekäik

süüdistatavate ankeetandmete valguses formaalselt õige, kuid ringkonnakohus on seisukohal,

et prokurör on apellatsioonis adekvaatselt põhjendanud seda, miks on praegusel juhul alust

rääkida rahalise karistuse selgest ebapiisavusest. Niisiis räägivad ringkonnakohtu arvates

vangistuse poolt järgmised asjaolud.

19.1 Süüdlasele kuriteo eest mõistetav karistus peaks eelduslikult olema mh selline, mis

kujundab positiivses võtmes tema tulevikukäitumist. Varem karistamata inimese puhul võib

küll loota seda, et tegu oli juhusüüteoga ning enne kuriteo toimepanemist korrektselt käitunud

inimene enam ei väärata. Ka on varem karistamata inimese karistustundlikkus ilmselt veidi

madalam, kui korduvkurjategijal ning siin ei tarvitse olla vale kaitsjate seisukoht, et teatud

juhtudel võib ainuüksi kriminaalmenetluse läbiviimine mõjuda inimese jaoks

distsiplineerivalt. Käsiloleval juhul võiks eeltoodut arvestada ka Mart Stukolkini ja Georgi-

Peeter Stukolkini puhul, kuid siin on lisaks süü suurusele veel üks probleem. Süüdistatavad ei

tunnista oma tegu ega kahetse. Seda ei peagi mitte keegi tegema, kuid paraku annab

süüdistatavate positsioon signaali selle kohta, et nad tegelikult ei mõista või ei teadvusta, et

nad tegid midagi valesti. Olukorras, kus inimene mitte midagi taunimisväärset oma teos ei

näe, ei pruukinud tema jaoks juba kriminaalmenetluse toimetamine olla legitiimne, sest see,

mida ta tegi, ei ole tema vaates kuritegu. Kui siia lisada karistus, mis ei tähenda reaalselt

tajutavaid kitsendusi, on raske väita, et kergemaliigiline karistus täidab oma eesmärgi ja tagab

inimese edaspidise õiguskuulekuse.

20. Edasi märgib kolleegium karistuse mõjususe kohta veel seda, et kuigi kaitsjad eiravad

maakohtu tuvastatud fakte, on kohus tõenditele viidates öelnud, et Mart Stukolski ja Georgi-

Peeter Stukolski said süüdistuses näidatud kahekuulise perioodi jooksul kahe peale kokku

juhatuse liikme tasu vähemalt 14 000 eurot (vt maakohtu otsuse p 50). Pärast Kihonzi

Buzhaga OÜ juhatusest lahkumist on mõlemad süüdistatavad asunud uutele ametikohtadele.

Kuigi asjas esitatud tõendid võimaldavad teha järeldusi ainult selle kohta, kui suurt tulu

teenisid mõlemad enne kriminaalmenetluse alustamist, saab inimese minevikusissetulekute

põhjal tegelikult prognoosida ka seda, millisesse suurusjärku võiks jääda tema oskustele ja

kogemustele vastav sissetulek. Toodu tõttu on tegelikult kohane prokuröri võrdlus juhatuse

liikme tasu vs rahaliste karistuste summade suuruse kohta. Lihtsustatult on kriminaalasjas

kogutud andmete ja tuvastatud faktide valguses keeruline väita, et süüdistatavatele mõistetud

rahaliste karistustega kaasnevad nende jaoks selgelt tajutavad, olulised kitsendused.

Kirjeldatud olukorras on põhjust olla ettevaatlik öeldes, et selline karistus täidab oma

eesmärgi. Seda enam siis, kui inimene üldse ei tunnistagi, et ta pani toime kuriteo.

21. Kokkuvõtlikult on kolleegiumil põhjust nõustuda prokuröriga, et käsiloleval juhul tuleb

nii Mart Stukolkinit kui ka Georgi-Peeter Stukolkinit karistada vangistusega sanktsiooni

keskmises määras.

22. Kehtiva kohtupraktika valguses (viimati RKKKo 1-23-52 p-d 22-24) tuleb kohtul

jälgitavalt põhjendada, millised kuriteo toimepanemist ja/või süüdlase isikut iseloomustavad

eripärad tingivad karistuse individualiseerimise sellisel viisil. Kuigi prokuratuur taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate karistamist vangistusega, on prokurör seda

meelt, et vangistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Karistuse liiki kõrvale jättes oli samal

seisukohal ka maakohtunik, kes põhjendab Mart Stukolkini ja Georgi-Peeter Stukolkini

karistusest vabastamist eripreventiivsete kaalutlustega viitega asjaolule, et süüdistatavad on

12

kriminaalkorras karistamata. Isegi kui eeltoodust ei piisa, ei või ringkonnakohus sekkuda

otsustusse jätta karistused tingimisi kohaldamata. Prokurör šoki- või reaalse vangistuse

kohaldamist vajalikuks ei pea ning siin prokuröri taotlusest mööda minna ringkonnakohus ei

või. Katseaja pikkuse osas on prokuratuur järginud kohtupraktikas omaksvõetud arusaama,

mille kohaselt peab katseaeg mõistetud vangistusest olema pikem. Sel põhjusel ei näe

kolleegium vajadust korrigeerida prokuröri taotletud 2 aasta pikkust katseaega.

23. Kõike eeltoodut silmas pidades on prokuratuuril õigus, et maakohus kohaldas Mart

Stukolkinile ja Georgi-Peeter Stukolkinile karistusi mõistes ebaõigesti materiaalõigust KrMS

§ 338 p 2 mõttes. Sel põhjusel tuleb Harju Maakohtu 20. detsembri 2024. a otsus kooskõlas

KrMS § 337 lg 1 p 4 osaliselt, süüdistatavatele mõistetud karistuste osas tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue kohtuotsuse, millega:

-

mõistab Mart Stukolkinile KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi karistuseks

1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse, millest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata 2

päeva eelvangistust. Jätab kandmisele kuuluva vangistuse 1 aasta 5 kuud 28 päeva

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei

pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu;

-

mõistab Georgi-Peeter Stukolkinile KarS §-de 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3 – 13 lg 1 järgi

karistuseks 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse, millest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha

arvata 2 päeva eelvangistust. Jätab kandmisele kuuluva vangistuse 1 aasta 5 kuud 28

päeva KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu

ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Prokuröri apellatsioon tuleb rahuldada.

24. Nii Mart Stukolkini kaitsja kui ka Georgi-Peeter Stukolkini kaitsja vastasid prokuröri

apellatsioonile ning esitasid ühtlasi taotluse vastuse koostamisega seotud menetluskulude

hüvitamiseks. Kuna ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p 4 nimetatud lahendi, kannab

kooskõlas KrMS § 185 lg 1 menetluskulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 loetakse menetluskuluks

valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

24.1 Georgi-Peeter Stukolkini valitud kaitsja I.P esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse

kohaselt osutas kaitsja kliendile õigusabiteenust tunnihinnaga 219,60 eurot. Taotluse järgi oli

kaitsja ajakulu kokku 7,75 tundi, millest 2 tundi kulus maakohtu otsuse analüüsile, 1 tund

prokuratuuri apellatsiooni analüüsile ja kaebusele vastamisele 4,75 tundi. Toodu tõttu taotleb

Georgi-Peeter Stukolkini kaitsja 1701,90 euro hüvitamist.

24.2 Mart Stukolkini valitud kaitsja I.Y esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt

osutas kaitsja kliendile õigusabiteenust tunnihinnaga 219,60 eurot. Taotluse järgi oli kaitsja

ajakulu selleks, et vastata prokuröri apellatsioonile kokku 9,5 tundi, millest 3 tundi kulus

maakohtu otsuse analüüsile, 1,5 tundi prokuratuuri apellatsiooni analüüsile ja kaebusele

vastamisele 5 tundi. Prokuröri apellatsioonile vastamisega seotud kulu kokku on seega

2085,90 eurot.

24.3 Ringkonnakohtu hinnangul osutasid mõlemad kaitsjad süüdistatavatele õigusabiteenust

tunnihinnaga, mida kohtupraktikas on loetud mõistlikuks. Prokurörile vastamiseks kulunud

aega kolleegium mõistlikuks ei pea. Esiteks on maakohtu põhjendid karistust puudutavas osas

lakoonilised. Teiseks ei ole prokuratuuri apellatsioon mahukas, selles ei tõstatata keerulisi

õiguslikke küsimusi ning sel põhjusel oli võimalik prokuröri argumentidele lühidalt ja

13

konkreetselt vastata. Seda tegelikult kaitsjad tegidki, kui eraldada tekstist need põhjused, miks

ei tuleks prokuratuuri apellatsiooni rahuldada. Kokkuvõtlikult võtab kirjeldatud olukorras

apellatsioonile vastamine maksimaalselt aega 1,5 tundi ning selles ulatuses tuleb kaitsjate

taotlused ka rahuldada. Ülejäänud ajakulu põhjendatud ei ole.

24.4 Eeltoodut silmas pidades rahuldab ringkonnakohus Georgi-Peeter Stukolkini kaitsja ja

Mart Stukolkini kaitsja taotlused menetluskulude hüvitamiseks osaliselt. Eesti Vabariigilt

tuleb Georgi-Peeter Stukolkini kasuks välja mõista menetluskulu põhjendatud osas ehk

329,40 eurot ja Mart Stukolkini kasuks välja mõista menetluskulu põhjendatud osas ehk

329,40 eurot. See osa menetluskulust, mida ringkonnakohus põhjendatuks ei pidanud, jääb

süüdistatavate endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

14